Blogi avalehel

Mets tähendab vastutust

January 29th, 2018

Kellele kuulub see mets, mida oleme harjunud omaks pidama? Kas kanne kinnistusraamatus annab omanikule voli teha oma metsaga kõike, mida seadused ja määrused otseselt ei keela või peab veel miskit olema meis endis, mis säästlikult mõtlema sunnib?

Mets on potentsiaalne tuluallikas, seda teab riik, teavad nii väike kui suur metsaomanik. Suured, kel majandatavaid maid-metsi rohkem, on sundseisus, sest metsast sõltub nende ellujäämine, edukus ja majanduslik käekäik. Väikeomanik on paremas olukorras, tal ei ole metsaomand enamasti ainsaks elatusvahendiks, tihtipeale hoopis kohaks, kuhu end laadima ja mõtisklema minna, kuhu lapsi viia ja kus metsaelanikega kohtuda.

Mets annab ka väikeomanikule võimaluse vajaduse korral sealt võtta, olgu selleks marjad, seened, saunavihad, küttepuud või ehitusmaterjal. Kui olud sunnivad, raiutakse ja müüakse korraga koguni suurem kogus puitu. Seda tehakse hoolega kaaludes, sest väikemetsaomanik teab, et metsast saab ta rahalist tulu enamasti vaid kord elus, riigimakse maksab aga igal aastal. Nii ei kibeletagi raieõigust või metsamaterjali kergekäeliselt müüma, olgugi et telefonis mesimagusa jutuga pakkumistest puudust pole. Suurem enamus taoliste kõnede õnge ei lähe, ajaga on informeeritus paranenud ning omanikud metsaühistutega liitunud.

Mets paneb omanikule suure vastutuse kogu eluslooduse, koguni naabrite ja järeltulevate põlvede käekäigu ees. Mida säästlikumalt me metsa puidulisi väärtusi kasutame, seda tervemad me oleme nii vaimses kui kehalises mõttes. Tean, et need sõnad ei suuda tarbimisühiskonda kohe homme peatada, ometi tasub selle üle mõelda.

19 vastus “Mets tähendab vastutust”

  1. Mati Sepp:

    Metsaga sidunud maaomanik ei müü ilmselt parima pakkumise eestki oma metsmaad mõnele metsandusfirmale, aga noored, kes saavad päranduse endi kätesse on kerge saak…..Neile on mets alguses koormaks…maamaks mõjub hirmutavalt ja tekkib ahvatlus mets müüa esimesele pakkujale….tihti tuleb see teadmatusest ja metsandusfirmade suurest lobitööst, et metsa tuleb kogu aeg majandada , muidu mädaneb maha….Mets mõistagi ei mädane maha ja ei kukku kolinal kokku nagu mingi hoone millest jäävad ainult varemed……Mets loob elu, jah majanduslikus mõttes maha murdunud puu on kaos mõne metsaomaniku jaoks. Kohe on see kadunud euro, mis maapinnal laguneb, aga samas on see looduses käinud nii miljoneid aastaid…..

    Mets ei vaja igaastast hooldust, mets vajab noores eas tuge ja vanemas eas rahu…. Ei tasu karta olla metsaomanik (lugupeetud noored). Mets kasvab koos teiega ja pealegi metsa väärtus kasvab iga aastaga ….parem hoitke seda majandus ja loodusrikkust, küsige targematelt nõu ja mõned tuhanded eurosid pole alati see kõige õigem valik……Metsa saab alati müüa ja raiuda, aga metsamaad müüa saate ainult korra…

  2. mat$:

    tuleb tunnistada, et seda mõttelaadi ma ei mõista. probleemide allikas on ju INIMENE – kõigi oma vajadustega ja tarbimisega nende vajaduste rahuldamiseks. poleks inimest, poleks probleemi. vat kui hea oleks siis, loodus saaks isekeskis rahus areneda. millegipärast aga ei saa inimeste sigimisele kuidagi kätt ette panna. ja kui nad kord sigivad, siis tahavad kohe ka süüa, riideid selga panna, maju ehitada, neid talvel soojaks kütta, elektrit tarbida. ja veel üks halb komme on inimesel, ta tahab elujärge parandada. ühelt poolt me nagu tahaks paremat elujärge (loe: rohkem tarbida), samas aga pigistame silma kinni, et tarbimine nõuab resursse. nonii, aga milliseid resursse tarbida, kas taastuvaid või mittetaastuvaid. mets on parim resurss tarbimiseks. kliima soojenemist ei toimuks, kui süsiniku ring piirduks ainult metsas sisalduva kogusega. aga kõik kes kritiseerivad tarbimist, astuge peegli ette ja küsige endalt, kas olete nõus vähem tarbima või kaalus alla võtma. tarbige vähem, ärge ostke poest uut asja ja uskuge mind, pood ei telli ja tehas ei tooda seda asja. eesti rahvas ülekaalustub. sööge vähem ja põllumees ei pea nii suurt põllupinda kasutama, osa laseks metsa kasvada.

    siit tulenevalt mina ei mõista kuidagi neid omanikke, kes kiivalt hoiavad enda käes olevat omandit majandamisringist väljas. inimkonnal ON VAJA taastuvat resurssi, aga keegi piirab selle kasutamist. veelgi enam, mati ehk imestab selle peale, aga fakt on see, et kui metsa juurdekasv lõpeb, siis hakkab mets ise saastama ja kõdunemise kaudu co-d õhku tagasi laskma. mitte mingit vahet ei ole, kas puit põletada või kõduneb see omasoodu, täpselt sama kogus co-d vabaneb. no mis pagana pärast seda siis metsas toota, kui vahepeal saaks ka valguse lakke ja maja soojaks. ma tõesti ei jaga mõtet, et õige omanik paneb mona lisa ainult iseendale vaatamiseks magamistuppa. olulist resurssi tuleb jagada. ja pigem liikugu see nende kätte, kes oskavad sellega midagi teha, näiteks loovad töökohti, maksavad makse, millest õpetajad ja politseinikud palka saavad. nii loodusel kui inimkonnal tõuseb sellest palju rohkem kasu. ma absoluutselt ei liigitaks meie metsamehi rahaahneteks ja loodusega mitte-arvestavateks kapitalistideks. kui põllumehel on põld söötis, siis kõik mõtlevad, et näe laiskvorst. miks metsamehest mõeldakse vastupidi?! kummaline.

  3. Tõnu Ploompuu:

    mat$, metsa lagedaks raiumine on metsa väljaviimine majandamisest oma pooleks sajandiks.
    Kui rääkida metsa majandamisest, siis tuleb rääkida metsa polüfunkltsionaalsest majandamisest. Mis sisaldab puidu-tselluloosi majandamist, marjade-seente majandamist, puhkekeskkonna majandamist, kultuurikeskkonna majandamist, looduskaitselist majandamist. Teie kuulutate need teised majandused, need teised inimese heaolu loomise viisid peale harvestereidega müttamise saastaks.

  4. mat$:

    vaata tõnu, metsa majandamine on tegelikult TEADUS, mida on uuritud ja arendatud juba sada aastat tagasi. see teadus iseenesest on sügavalt seotud metsa patoloogiaga. muideks, nimetatud lageraie “avastati” soomes, siis kui venelastele maksti sõjakahjusid, raielangid olid sadu hektareid suured ja kogu soome nuttis, et mis nüüd küll saab. tuli välja, et mitte midagi ei saanud, kõik taastus üllatavalt probleemideta. ja kui enne majandati ainult püsimetsa, siis siitpeale hakati viljelema lageraiet. täiesti probleemivabalt on võimalik majandada metsa nii, et ei saa kahju ei marjad, linnud-loomad ega putukad, selle nimi ongi ühe sõnaga metsa majandamine. metsa majandamine on ALATI polüfunktsionaalne. teisiti ei ole see isegi teoreetiliselt võimalik. katseklaasi “puupõlde” pole võimalik luua. saladuskatte all ütlen, et 90% eesti metsadest ongi inimese kujundatud ehk teisisõnu justnimelt puupõllud. ei ole ükski neist ilma seente, bakterite, alusmetsa ja lindude-loomadeta (majanduse jaoks polüfunktsionaalse osata). see polüfunktsionaalsus kaasneb alati, tahad või ei. jah tõesti, mingi osa peab tõesti säilima ka puutumatuna, reservaadina, aga see olgu riigi rida. ainult riik saab seda taandada kõigi maksumaksjate peale. siis osalevad kõik kodanikud solidaarselt, ei toimu diskrimineerimist. aga meil hirmsasti propageeritakse, et vot kui omanik püüab metsast mingit tulu teenida, siis on ta vaat et röövel ja kurjategija, planeedi hävitaja.

    ps! väga lihtne oleks riigil hüvitada saamata jääv tulu erametsa omanikele ja veame kihla, et ükski ei hakka enam metsa raiuma. aga samuti vean kihla, et selle maksutõusu oleks linnarahvas, kirjanikud ja näitlejad ja muud kanged looduskaitsjad krapsti tänaval.

  5. mat$:

    õpetlik lugemine:

    http://forte.delfi.ee/news/maa/euroopa-teadlaste-uhispoordumine-kliimamuutuste-leevendamiseks-peaksime-metsa-julgemalt-majandama?id=80944767

  6. Tõnu Ploompuu:

    mat$ jaa, jaa, saan aru, et teaduslikult polüfunktsionaalne on teie “metsa” majandamine. Harvesteri funktsioon, liisingufirma funktsioon, saunaõhtute korraldamise funktsioon, suhtekorralduse funktsioon jms – kõik on vaja läbi kaaluda, läbi arvutada, korraldada vajalikud teaduslikult põhjendatud ja tasakaalustatud liikumised nende funktsioonide vahel. 😛

  7. Tõnu Ploompuu:

    Võib-olla peaks lageraiefirma kompenseerima riigile enda tegevuse tulemusena riigil saamata jäänud tulu ja tekkinud lisakulud. Erinevatelt turismifirmadelt saamata jäävad maksud, kasvavad meditsiinikulutused füüsilise ja vaimse tervise halvenemise tulemusena, Eestist nende kodude ümbruses levivate monofunktsionaalsete tselluloositootmise maastike tõttu lahkuvatelt inimestelt laekumata jäävad maksud, kasvavastr sotsiaalse ebastabiilsuse tulemusena kasvavad kulutused ühiskonna kooshoidmisele jne.
    Ja hakkama maksma kohustuslikku kindlustusmaksu koosluste stabiilsuse vähenemisest tulenevate kahjude korvamiseks tulevikus. Preaegustest “päästvatest” majandamisvõtetest levima hakkavate ja potensiaalselt kujuneda võivate kahjude kompenseerimiseks riigile.

    Hakkate maksma, eks!

  8. Mati Sepp:

    Lugesin mat$ kometaare ja küsimus Teile ja kõigile lugejatele…… Miks Tõnu Ploompuu , Leili Mihkelson ja ka mina (Mati Sepp) julgeme kõneleda oma õige nime alt?……Kas see pärast, et ajame udujuttu Eesti rahvale või me soovime kõigile paremat tuleviku, kaasa arvatud looduskeskkonnale…..

    Minu isiklik arvamus on, et mida rohkem on eestlaste käes metsamaad seda turvalisem on see meile kõigile 🙂 Mets on väärtus mida alles õpime hoidma ja iga uus metsaomanik teeb seda oma moodi.. kuid metsa majandades ei tohi unustada, et mets kuulub looduskeskkonnalegi….Tasakaal peab püsima ja väike maaomanikud hoiavad tasakaalu ……jõudu ja jaksu 🙂

  9. Uku Uujari:

    Lageraiet ei leiutanud soomlased sõjareparatsioonide eest tasumiseks. Legeraiet on praktiseeritud tuhandeid aastaid, muidu poleks Euroopas olnud põllumaad, sest looduslikult on suurem osa Euroopast metsavööndis, kus loomulik taimestik ongi mets.

    Rohepärdikud ostku omale maad kokku ja kaitsku seal neid väärtusi, mida nemad kõrgeimaks peavad. Kuigi ma ei ole oma küpseid puistuid veel raiuma hakanud, leian, et majandusmetsa tuleb siiski majandada peamiselt puiduvarumist silmas pidades. Vastasel korral tuleks koheselt lõpetada kaitsealade pidamine ja tuleks minna üle iga üksiku puistu kõigi väärtuste pealt kaalutud majandamisreeglitele (sh sundkorras raiumine, kui kaal langeb raiumise kasuks) ning metsaomanikele muude väärtuste hoidmiseks tehtavate raiepiirangute täielikule kompenseerimisele.

    Kommunistinirud muidugi kasutaks võõrast vara nõrkemiseni, selle eest sentigi maksmata…

  10. mat$:

    üldiselt ma ei liigitaks inimesi ÕIGETE vs VALEDE arusaamade järgi. ma liigitaksin nad ERINEVATE arusaamade järgi. eelpool rääkisin ENDA arusaamadest ja neist, mida ma ei mõista.

    ok, räägime siis mitte kasudest vaid kahjudest keskkonnale (kuigi see ongi tegelikult sama asi ehk kasu miinusmärgiga). inimesed ei teadvusta, et näiteks püsimetsa majandamine on oluliselt keskkonnakahjulikum kui lageraie. kuusikust käib raieringi jooksul traktor läbi ainult 2 korda, aga püsimetsast pidevalt. millised kütusekulud, tehnika kulud, väljaveo kulud, kasvavate puude, taimede, pinna kahjustamine. tähelepanu nüüd! ma ei räägi raha numbritest vaid ressursi kulust: kulust diiselküttele, varuosadele, rehvidele, linnupesadele, elukohtadele, puude nakatamisele haigutega, jms (fossiilsed kütused ja otsene keskkonna kahju). see ongi põhjus, miks püsimetsa majandamist ei viljeleta. lageraie on kordades keskonnasõbralikum – nii naljakas kui see paljudele kõrvadele ka ei kõla. püsimetsas ei ole näiteks suurulukitel MITTE MIDAGI süüa, sest nad söövad võrseid, mida seal ei ole.

    aga olgu sellega kuidas on, eks igaühe põhimõtted ongi tekkinud isiklikust kokkupuutest metsaga, metsatöödega, maailmakäsitlusest (liberaalne / konservatiivne) ja haridusest, nii, et erinevad arusaamad jäävad alati eksisteerima.

    ukule terminist. metsamaa muutmist mingiks muuks maaks nimetatakse raadamiseks, mitte lageraieks. lageraiet saab teha ikka ainult siis, kui asemele kasvab uus metsapõlv ja plaan on saada ühtlase(ma) struktuuriga puistu. metsanduses võeti see võte kasutusele pärast teist maailmasõda.

  11. Tõnu Ploompuu:

    mat$, mul on tunne, et teie teksti hindamiseks tuleks vähemalt lätlaseks hakata. Erinevat tüüpi vigu on nii palju, et normaalse inimese sõrmedest nende kokkuarvamiseks ei piisa. Terminite segiajamine, sünonüümide kasutaine erinevate asjade loetelude näivaks pikendamiseks, lootusetu nähtuste ülevõimendus. Mõnest asjast täpsemalt.

    1. Ressursikuludest tingitud keskkonnakahjud. Need on suhteliselt hea taandada ühele-kahele üldiustavale näitajale. Selleks sobib raha, popi moesõnana võib teiseks lisada ka (fossiilse) CO2 keskkonda laskmise. Ei ole vaja loetleda määrdeõlisid, hüdraulikaõlisid, mootoriõlisid, rehve, kompressori kasutamise teenust jne. Sellest lähtuvalt on see ressursikulu puidu langetamiseks ja väljaveoks püsimetsanduse korral kindlasti suurem, ehk isegi 1,5 korda.
    2. Ma pole veel näinud 50 m pikuse londiga harvesteri. Kui lähtuda püsimetsanduse kõige lõdvemast variandist, häilraidest, või harvesteri tööala laiustest lankidest, on metsaaluse tallamine püsimetsanduse korral sama suur kui suurte lagelankide korral. Teie õndsalt pakutud äärmuslik variant, et igal aastal nopitakse mõni puu välja, on tõepoolest samuti võimalik, aga seda õuealuses pargis. Ning sel juhul kasutatakse teistsugust tehnikat, mis ei lõhu metsaalust keskkonda. Mõõduka aegjärkse raie korral lisandub 1-3 raiumise ringi lageraiemajanduse tsükli kohta.
    3. Harvester on väga hea masin metsa targaks langetamiseks, võimaldab minimeerida kaaspuude vigastamise langestamisel (võrrelduna sulle-mulle langetamisega). Aga seda juhul, kui tasrkust pole panditud liisingusse.
    4. Püsimetsanduses pole suurulukitel süüa???? 😛 😛 😛 Ma pole veel näinud Eestis ühtegi puuliiki, mille tüved kasvaksid samamoodi kui India pühal viigipuul – sel kasvavad tüved ülevalt alla rippuvatest õhujuurtest maapinnani jõudmise järel. Püsimetsanduses toimub Eesti kliimas uute puude kasvamashakkamine täpselt sama moodi kui lageraie korral – alguses on pisike mis sõraliste üleasustuse korral võib kergesti hävineda samamoodi kui lageraiel. Toiduprobleem tekib sõralistel üheealise “küpseva” metsa korral, see jääb püsima ka selle üheealise metsa vananedes. Alles siis, kui lageraiel kujunenud mets hakkab põlismetsaks ümber kujunema, hakkab taastuma ka sõraliste toidubaas. Põdrad ei sadanud taevast Eesti metsadesse lageraielankide tekkel (hea küll, ka alemaade tekesobib…), vaid elasid püsivalt ja mõnuga siinsetes metsades, mis püsivalt uuenesid tuhandeid aastaid. Aga nende krokodillipisarate puhul ma tahaksin näha metsafirmat, kes oma lankidel tahab näha suuri põdrakarju… Muideks, ka mina ei soovi omas metsas nii palju põtru näha, kui seal jahimeeste rõõmuks on.
    5. Samavõrd kohatu on muretsemine linnupesade, puude nakatumise jms pärast. Tõsi, kui püsimetsandust juhtida lihtsustatud exceli tabeli abil suletud akendeta ruumist sellest ruumist väljas käimata, siis kujunevad tõesti teie kirjeldatud kahjud. Ja püsimetsandus ei võimalda metsanduses (tulevikus) kasutada ka odavat Aafrikas kodutuks muutmise teel toodetud põgenikorjade tööjõudu.

    Püsimetsandus eeldab kordades rohkem reaalse hetketeabe kasutamist, aga ühtlasi võimaldab isegi metsas kujuneva tselluloosi kvaliteedil tõusta nii, et see ei ole kõlbulik eelkõige paberkäterättide tegemiseks ja liimvaikude täiteaineks, vaid ka otse ilma midagi erilist lisamata püsi-kvalitreettoodeteks. Rääkimata paralleelselt kordades suurenevast teiste metsa toodete kasutamisest saadavast kasust.

    See, et väikesed langid ei kattu uue metsaga nii kiiresti kui sõraliste eest kaitstud siberi langid (eriti kuivemates kasvukohatüüpides), on näiv probleem. Uute puude kehvem kasvamine on tingitud nii juur- kui valguskonkurentsist. S.t. – muidu noortele puudele minev valgus- ja mullaressurss kasutatakse ära langi servas olevate suurte puude poolt – s.t. nende kasv kiireneb võrreldes tiheda metsa puudega. Summaarne tselluloositootlikkus kogu metsamassiivist targal kavandamisel oluliselt ei muutu.

  12. Uku Uujari:

    Lageraie on lageraie, sõltumata sellest, mida sellel langil pärast tehakse. Nii mõnegi lageraie nime all lagedaks raiutud langi saatus on olnud jäädagi lagedaks, sest sinna on ehitatud peale hooned vms.
    Nii mõnigi raadatud lank on taas metsa alla saanud. Raadamise eristamine lageraiest on juriidiline nüanss, mis ei painuta reaalsust. Reaalsuses on need sama asi – raie tulemus on täpselt sama. See, mis edasi toimub, ei ole enam raiega seotud ja pealegi on tulevik alati teatal määral määramatu.

  13. Uku Uujari:

    Vanasti oli alepõllundus – mets raiuti maha, metsamaa põletati üle, hariti paar aastat põldu ja siis hüljati, sest toiteainevarud pindmises mullakihis ammendusid (väetamist ei tuntud, teadlikku viljavaheldust samuti). Ja platsile tekkis suure tõenäosusega uus mets.

  14. mat$:

    novot. mina pean ainult aegjärkset valikraiet SISULISEKS püsimetsa majandamiseks. kõik muu – häilud ja veerud on tegelikult väikesepinnalised lageraied. (minu mõistes) püsimetsa raiumise kohta võib lugeda lisaks (ja saab ka selgeks, miks seda laialdaselt ei kasutata): http://vana.eestiloodus.ee/eesti_mets/artikkel1289_1273.html

  15. Tõnu Ploompuu:

    mat$, konstrueerides endale sobiva vastase, on seda alati mõnus võidukalt purustada. 😛

    Nähes tankidega segikeeratud siberi lankide ainsat alternatiivina sulle-mullega pargist puude tükkhaaval väljakandmist, saab suurepäraselt “õigustada” mõistusevastast märatsevat tegevust.

  16. mat$:

    hüsteeriat on metsanduses tõesti liiga palju:
    https://heureka.postimees.ee/4393639/maaulikooli-teadlaste-vastus-teaduste-akadeemia-margukirjale-metsanduse-olukorra-kohta

    majandusliku poole tähtsusest lisan, et venemaa kaotas alaska, ukraina krimmi, eesti oma iseseisvuse ainult tänu majanduslikele põhjustele. miks rahvas kolib iirimaale ja soome? miks on venelased nii lojaalsed eesti riigile, et keegi ei kipu venemaale? kõik ainult majanduslike põhjuste pärast. nii, et kuldse kesktee leidmine looduse- ja inimeste vajaduste rahuldamise vahel on ÜLIMALT oluline.

  17. Tõnu Ploompuu:

    Tõesti on oluline kuldse kesktee leidmine toortselluloosi äritsemise ja inimese vajhaduste rahuldamise vahele. Paljud külad on juba metsaraie järel avatud tuulte poolt inimestest tühjaks puhutud.

  18. Uku Uujari:

    Tõnu Ploompuu, kui metsa ei raiutaks, oleks tõenäoliselt tühjaks puhutud veelgi suurem arv külasid. Praegu metsatöö veel hoiab inimesi maal.

  19. Tõnu Ploompuu:

    Uku Uujari: Just nii, kui linnasid koos kjõigega korraga maha ei põleta, külmuksid inimesed seal toas surnuks… 😛

Jäta vastus