Blogi avalehel

Mida teha lepiku alt vabaneva maatükiga

February 7th, 2018

See pole minu jaoks otseselt küsimus, sest tean vastust. Arutlemiseks aga kõlbab küll.

Pildil on osa, umbes neljandik kogu lepiku raie järgselt vabanevast lumisest platsist endisel põllumaal. Sinna ulatuvad kahe põllusiilu otsad, kus siiani kasvas lepik, mis sel talvel saab maha raiutud.

Pildilt paistab neist vaid üks, teine põlluots jääb kõrvale vasakule ja sealt on lepad veel raiumata. Kokku on vabaks jäävat maad kraavide vahel umbes 0,25 ha, hommikupäikesele avatud küljes.

Paremal ja ees paistavad kuusenoorendikud, millest parempoolne on istutatud 2007. aastal, otse ees olev aga 2008. aastal. Suuremad kuused kraavide ääres on looduslikud ja need olid olemas juba istutamise ajal.

Täpselt samamoodi kui praegune leparaie, sai põldudelt 10-15 aastat tagasi talviti maha võetud seal varem kasvanud lepik ja seejärel need kuused, mis pildilt vastu vaatavad, asemele istutatud. Tol hetkel jäi praegu raiesse läinud lepatukk põllu otstes maha võtmata, sest oli peenevõitu, kuid nüüd on aeg käes, sest mõni puu hakkab ise pikali viskama.

Miks ma seda kohta looduslikule uuenemisele ei jäta, võidakse küsida. Lepik kasvaks nagunii, milleks kuuse või kasvõi kasega vaeva näha, taimi osta, aastate kaupa hooldada ja ulukite eest kaitsta. Kasetaime väljakasvatamine pealetungiva rohu ja lepavõsa seest on lausa eriline katsumus, mille ebaõnnestumise kogemus mul samast kandist ühel põllusiilul varasemast ajast täiesti olemas – ellujäämise protsent oli umbes kümme. Tamme sööksid ulukid ära, sangleppa ka ei taha, sest see puu kasvab mul ligi 2 hektaril teises kohas. Peaks vist erametsanduse konsulendi nõu andma kutsuma.

Hall-lepikuid on mul kodule lähemal ja kergemini juurdepääsetavas kohas veel piisaval hulgal, jätkub küttepuudeks surmani ja jääb ka lastele. Pildil olev kinnistu jääb jõe taha kaugemasse kanti, kuhu teid ei vii ja igal ajal ligi ei pääse. Juba alates 2002. aastast olen neid mahajäetud põlde leppadest vabaks raiunud ja kuuski istutanud, sooviga halli lepa asemel pikaealisi puid kasvatada. Alguse olen ära näinud, loodetavasti näevad lapselapsed ka seda, kuidas kõrge kuusik või siis väike kasesalu kord seal kauges maanurgas kohab.

5 vastus “Mida teha lepiku alt vabaneva maatükiga”

  1. mat$:

    kui see oleks minu oma, siis ma mõtleksin järgmiselt.

    1. esiteks on see siis idapoolne külg. meil on valitsevad lääne ja põhjatuuled ehk, kui kunagi see praegu 10 aastane kuusik maha võtta (lageraie, kuna kuuse seemnepuid ei jäeta), siis jääb praegune tükk tuultele avatuks, seega praegu kuuse istutamine on mingil määral küsimärk. samas, kui tükk on kaugel ja tülikas majandada, siis kuusikut tuleks raiuda kahe võttega, üks kord harvendus ja siis lõppraie, seega vähem toimetamist. sega ja lehtmets nõuab tihedamat toimetamist. kuusikut vana lepiku asemele istutada on tegelikult parim variant, pole karta juurepessu, lepp tapab juurepessu.

    2. tormikindluse mõttes oleks männik turvaline valik, aga männiku probleem on põdrad, kõik süüakse ära. erametsaomanik, kes istutab männiku, on ikka väga suur altruist. sel juhul tuleks istutada väga tihedalt 3000/5000 taime ha. suur töö ka lisandub automaatselt. männi taimi müüakse ainult 1 aastaseid, väga väikesed 8..10 cm, neid rohu seest otsida? ma ise seda tööd küll ei võtaks kaela. probleem ka selles, et vanuseline vahe kuusikuga jääb väga suur, mänd kasvab oluliselt aeglasemalt kui kuusk, seega see eraldis jääbki päris eraldi majandatavaks, majanduslikus mõttes sealt mingit tulu pole kunagi oodata.

    2. tegu on 0,25 ha ehk üliväikese eraldisega, ma ise kujundan kõik oma eraldised (kasvõi vägisi) üle 1 ha suurusteks, sest alla selle ausalt öeldes on rõõm pigem raie tegijal. mingit tulu peaks metsaomanik ikka ka saama – preemiaks oma tegemiste eest.

    3. kase istutamine on ropult keeruline, markeerida taimed, suur hooldus, jne. samas siiski 0,25 ha on väga väikeses mahus, äkki viitsib jamada, niikuinii on see pigem hobi. kase pluss on see, et kasvaks harvenduse ealiseks samaaegselt olemasolevate kuusikutega ehk siis võiks harvendada koos kuusikuga, saab ka mahtu juurde ja saaks väikest tulu. töö tegemiseks ka huvilisi rohkem. lõpuks jääks kasvama kasepakk, mis on kõige kallim sortiment. kase pikk raiering on 60 aastat, saaks koos kuusikuga raiuda.

    4. uuesti lepikuks kasvatamine oleks kõige suurem rumalus. saart mina kardan, esiteks on põdrakahjustus garanteeritud. teiseks lööks saaresurm tuju nulli ja pole lihtsalt mõtet oma head tuju riski alla panna.

    5. selles mõttes ega väga palju valikuid ei olegi. aga õnneks – nii palju kui on erametsaomanikke, nii palju ka erinevaid soove oma metsasid kujundada. ja see ei ole metsaomaniku õnnetus vaid ikka õnn! (kahjuks on kuusetaimed 2018 aasta kevadiseks istutamiseks kõik otsas).

  2. Metsamees rannamännikust:

    Oh seda hädaldamist, küll üks häda ja teine häda, kärss kärnas ja maa külmunud. 0,25 on nii pisike pind. Tamm, ulukite kiuste. Tuleb natuke vaeva näha ja torudega kaitsta, aga eesmärk on üllas. Kusjuures mina istutaks mitte tavalist, vaid punast tamme.

  3. Uku Uujari:

    Mina istutaks just harilikku tamme. Eelistagem ikka Eesti kohalikke liike! See on palju loodussõbralikum, kui mõisniku kombel võõramaaliikidega edvistada ja invasiivsuse lähtekoldeid tekitada.

  4. John:

    Mis siin ikka pikalt mõelda – ma paneks sinna kuuse, kui kõrval juba on. 5+ aastat hooldust, aga pärast korralik mets tulemas. Kusjuures, esimestel aastatel kuuse hooldus ohutum, võib ka sügisel teha. Kased ja tammed võivad juba suvel rohu sisse uppuda ja hukkuda.

  5. mat$:

    panen siia ülevaate eesti metsadest, aitab ehk mõtet seada. saan aru, et hetkel ei ole fookus ratsionaalsusel / majanduslikul aspektil ja kui tahta täita niiöelda missiooni, siis suure pildi saab siit välja lugeda küll: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eestimetsavarud_1.pdf

    selle järgi tuleks panna siiski männik, sest männikud on vanuselise jagunemise poolest eestis kõige rohkem vaeslapse osas. mänd kasvab 400 aastaseks, nii, et järgmised 10 põlvkonda saavad rahulikult missiooni edasi jätkata 🙂

Jäta vastus