Blogi avalehel

Metsas näeb palju.

March 23rd, 2009

Käisin üle pika aja oma metsa üht kaugemat nurka vaatamas. Viimastest raietest on palju aega möödas ja väikese noorendiku hooldus jäi kahe aasta tagusesse sügisesse. Mets on teedest eemal ja üle viljapõllu käimiseks sobib lumine aeg kõige paremini.

Mulle meeldib üks vanade puudega põndak seal kõige rohkem. Metsa all on veel sõjaaegsete kaevikute lohkusid näha ja ilmselt on jämedad tüved täis nii püssikuule kui pommikilde. Ainuüksi sellepärast pole ma seal raiunud, sest metalli palgi sees kardavad kõik saeveskid. Aga peamine põhjus mitte raiuda on puude väärikas iga ja selliste metsade vähesus.

Künka taga algab liigniiske ala ja seal kasvab sanglepik. Praegu on külmunud maaga seal hea liikuda, aga kevadeti või vihmastel suvedel peab mööda mättaid hüppama, kui vees ei taha sulistada. Leidsin sealt samblaga kaetud tüvesid ja puiduseeni. Kaks sanglepa-hiiglast, mida ma harvendusraie käigus ei lubanud langetada, seisavad teiste vahel uhkesti edasi. Kõrgust 28 meetri kanti, vanust 80 ligi ja tüve mõõdud äratavad aukartust.

Sammusin piki piirisihti ja vaatasin oma piirinaabri ilusat metsa. See külamees käib igal talvel kuivanud või haigeid puid välja korjamas ja mets näeb tal uhke välja. Lausa rõõm on sellise mehega oma metsapiire jagada ja eeskuju võtta. Aastaid tagasi süvendasime ühise piirikraavi ja naaber hoiab piki kallast metsatee korras. Tänagi nägin, et ta on hiljuti buldooseriga taliteed tasandamas käinud.

Käisin ka oma ema sünnikodu metsas. Leidsin sealt palju huvitavaid moodustisi kuuskedel. Näitan neid edaspidi oma lugude juures.

Jäta vastus