Selle aasta suvi on olnud soodne igasugustele putukatele. Kevad-suvel vohasid sääsed, kuna oli palju niiskust, nüüd herilased ja muud tiivulised. Õnneks on sääski tänu põuale vähemaks jäänud. Inimestele herilased ei meeldi, ega minulegi mitte. Nad lendavad igal pool: küll sul nina all, käte juures ja nii kui miskit magusat juhtub olema, siis enam ei jätagi rahule. Olen isegi mitu korda nõelata saanud, kuna arvasin endale maandunud herilase olevat parmu. Herilase nõelamine on valus ja toimib väga pikaajaliselt. Herilase nõelal ei ole kidasid nagu mesilase omal ja seepärast võib üks herilane mitmeid kordi nõelata. Praegu on herilased eriti agressiivsed kuna kasvatavad järeltulevat põlvkonda. Suured pesad nõuavad palju toitu. Nii ongi nad enamus vaarikates ära närinud. Selle aasta vaarikad on suhteliselt nirud ja nüüd herilased võtavad oma osa.

Kuigi suvi on alles täies hoos hakkab mesilastel korje läbi saama. Eile oli üle pika aja tarukaal jälle miinuses. Peamine põhjus oli muidugi vihm, kuid juba on tunda mesilaste teistmoodi käitumist. Nad kitivad taruvaiguga igasuguseid pilusid. Korje lõppedes on vaja jälgida, et lennuavad oleks vastavad pere tugevusele. Kindlasti ei tohi vurritatud kärgi välja panna mesilastele lakkumiseks, see soodustab vargust mesilas.

Augustis jääb mesilates kõvasti vaiksemaks: vanad lennumesilased kaovad ära ja noored jäävad taru siseseid töid tegema. Kaanetatakse mett, kititakse liigseid avasid ja kasvatatakse talveks uut põlvkonda. Koos uue põlvkonna mesilastega kasvavad ka mesilaste parasiidid. Varroalest näitas eelmine aasta ennast päris kõvasti. See aasta pole neid näinud kuid see ei tähenda, et neid pole. Nad on peidus haudmes. Kui augustis hakkab ka hauet ja mesilasi vähemaks jääma, tuleb nähtavale lestade laastamine.

Mesilasemadega on olnud igasuguseid äpardusi. Kokku olen kaotanud 3 mesilasema. Ühe neist üsna hiljuti. Ei saa mina neist mesilastest aru. Alul suhtuvad emamesilasse hästi ja siis ikkagi otsustavad talle liiga teha. Nii juhtuski kuuenda perega. Andsin ema ja siis kui oli juba kõik korras, lasin ta lahti. Neli päeva hiljem avastasin, kuidas emamesilane tahab tarust ära lennata. Tuli raamidele ja üritas lendu tõusta. Kuna ta tiivad olid rikutud, siis see tal ei õnnestunud. Pole enne sellist asja näinud, et paarunud mesilasema tahaks tarust ära lennata. Jätsin ta tarru ja panin taru kinni. Tund hiljem oli emamesilane taru ees, ka seekord sai ta tagasi taru aetud. Tundus, et läkski tarru. Kuid kaks päeva hiljem pere sumises jubedalt, sellega oli kindel, et ema enam pole. Leidsingi ta taru külje alt, mõned mesilased ümber. Emamesilane jättis pere maha, kuna nad talle jubedalt liiga tegid.

Nüüd oli vaja jälle neile uus ema anda. Kuna neile puuriga anda ei saanud, siis võtsin paarumistarust uue ema ja lasin tal oma käe peal olla. Taru juures vaatasin, kuidas mesilased suhtuvad emasse. Suur hulk mesilasi voolas kokku ja kõik tahtsid mulle käe peale ronida. Emamesilane oli ettevaatlik, aga need mesilased, kes emani jõudsid ei teinud talle midagi. Lasingi ema lahti raamidele ja panin pere kinni. Pere sumin küll ei vaibunud, kuid ega nendega teistmoodi enam saanudki. Päev hiljem oli pere rahulikum kuid ikkagi ärev. Alles kaks päeva hiljem leidsin, et ema on munema hakanud. Selle perega on nüüd korras.

Viimased selle aasta emamesilased kasvavad. Suhteliselt raskelt võeti vaklu vastu. Emaga peres sain ainult 3 kuppu kasvama. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui teha üks emata pere ja seal on 19 kuppu nüüd kasvamas. Alles jätan umbes 10 kuppu umbes. Kooruvad nad augusti esimestel päevadel. Siis hakkan ka paarumis peresid koondama. Jätan niipalju kui emi koorub.

Praegu on õisi veel palju, kuid nektarit enam niipalju ei anna kui kuu tagasi. Ristik õitseb kuni septembrini, aga nektarit eritab ainult õitsemise esimesel poolel.

See kas mesilastele selline ilm meeldib ei oska öelda. Korjavad küll kõvasti. Üle 25kraadise soojaga on mesilased korraliku nektari hulga tarru toonud – kuni 6 kg päevas. Vähemalt taimedele paistab see ilm meeldivat.

Samas on sellisel ilmal ka omad puudused: tarud kuumenevad üle. Ülekuumenemise tunnuseks on väga tugev ventilatsioon ja suur hulk mesilasi taru seintel. Lihtsalt taru seintel passimine ei ole veel ülekuumenemise tunnuseks. Ülekuumenemise vältimiseks tuleks tarusid varjutada, paigutades neid puude alla varju juba kevadel. Kui puid pole, siis aitavad igasugused võtted, nagu puuoksad ja plaadid. Peaasi, et mesitaru saab varjutatud.

Mis juhtub kui pere üle kuumeneb? Enamasti suudavad mesilased ise reguleerida taru temperatuuri, kuid kui pere on suur ja ruumi ka vähe, siis tulevad nn kuumasülemid. See on selline sülem, kes väljub tarust, jättes põhiperele heal juhul lahtise kupu või isegi ainult munaga kupu. Mul on tulnud see aasta kaks kuumasülemit. Ühest leidsin 2 kupualget terve taru peale, millest ühes oli muna ja teises oli muna ning vaglaga kupp.

Enamus peredes on veel vanad mesilasemad ning neil on tiiva otsad lõigatud. Kuid terve mesila peale on kaks ema kellel pole ja üks juhtus välja tulema. Ise avastasin sülemi alles siis, kui nad hakkasid oma uue kodu poole minema. Ilus pere, kuid nüüd poole väiksem. Korje osas ei ole neile midagi ette heita, terve taru oli mett täis ja hauet väheks jäänud. Ise arvasin, et piisab ja rohkem polegi vaja laiendada. Eksisin rängalt, mesilasperes oli suur ruumipuudus ja kuum ilm pani nad sülemlema.

See aasta pärn eriti nektarit ei anna. Pärn sumiseb, kuid õied on väiksed ja kidurad. See-eest meelitab ristik hästi mesilasi. Vaadates mesilasi taimedel, siis enim ongi neid näha olnud putketel, naadil ja ristikul. Eelmine aasta külvatud mesikal on suhteliselt vähe, herilasi tundus rohkem olevat. Praegu õitsevad siinkandis ristikud, mesikas, käbihein, ussikeel, veel natuke pärn, angervaks, keerispea, põldsinep, minu külvatud kurgirohi jpm. Taimi on tõesti palju millelt mesilased korjata saavad. Mitmes kohas alustab õitsemist kanarbik.

10. juulil sain omale uued kollased emamesilased. EML tõi nad soomest. Mõlemale emale tegin kunstpered järgmisel päeval. Selliste emadega tuleb olla eriliselt ettevaatlik. Võtsin kooruva haudmega raami, millele lisaks raputasin suure hulga noori mesilasi. Pere sai 4-5 raamiline. Nüüd kui mõlemad perekesed olid valmis hakkasin emi andma. Esimese ema juurde voolas terve taru kokku, kuid ma ei julgenud lahti lasta, kuna sinna sai ka päris palju vanu mesilasi. Järgmisel päeval oligi pere poole väiksem. Mesilased ärritunud ja selgelt oli tunda, et neil on ematuse tunne. Ema oli puuris ja ümber puuri suur kobar mesilasi sumisemas. Jätsin emad veel üheks päevaks puuri. Järgmisel päeval oli pere rahulikum ja tundus, et nad söödavad ema läbi puuri. Sellegipoolest jätkasin ettevaatlikult ema andmist. Ühe ema panin Nicot isolaatorisse ja teise teise puuri, kus mesilased said ema välja ise närida. Lõpptulemuseks oli ema andmine kolm päeva ja mõlemad munevad ilusti.

Selle aasta mesilasemade kasvatus veel kestab, kuid lõpp juba läheneb. Viimased vaglad vageldan 18. juuli paiku. See on nädal hiljem kui eelmisel aastal. Eks ta omamoodi katsetamine on. Eelmisel aastal paarus viimane mesilasema 10. september umbes ja siiani muneb ilusti. Nende viimaste emadega vahetan endal mesilasemad, kellega mingi probleem on. Näiteks muneb palju leske, tegi kuppe, sülemles või oli probleeme talvitumisega.

Üldiselt sülemlemise probleeme eriti pole. Kokku sülemles 6 pere, millest 3 läksid tagasi oma tarru. Üks taastas oma töömeeleolu, kuid kahelt võtsin emad ära. 2 sülemit läks arvatavasti parematele jahimaadele.

Suvi on täies jõus. Üle mitme aasta on pikemalt päikest näha. Eelmised kaks aastat olid minu mäletamist mööda väga vihmased. Keskpäevane päike pole mesitarudele hea. Pered kuumenevad üle ja neid oleks vaja varjutada. Tarud, mis on rohkem päikese käes, olen varjutanud puu okstega ja eterniit plaatidega. Ülekuumenemisega võib kaasneda mesilastel soov peret heita. On olnud aastaid kui mesilaspered sülemlevad kuni augustini. Põhjuseks vähene korje ja pere üle kuumenemine.

Selle aasta korje üle ei saa siiani nuriseda. Tarud on vedelat nektarit täis, eks näeb palju tuleb kokku, kui ära kaanetavad. Pärn hakkas siinkandis õitsema 5ndast juulist. Põdrakanep õitses juba juuni lõpus, see on väga vara. Mesikas, mis sai eelmine aasta külvatud, alles alustab õitsemist. Põhiline nektar tulebki tõenäoliselt naadilt ja ristikult. Loomulikult pole teada, kus need mesilased ära käivad, ring on suur – kaks kilomeetrit. Selle aasta mesi on tume ja hästi paks. Päris raske on vurritada. Kui tarust võtad, siis pane kohe ka vurri, tunnikese seisnult ei taha enam välja tulla korralikult. Külvasin natuke kurgirohtu, mesilastele paistab see taim väga meeldivat. Külastavad kurgirohu puhmaid iga natukese aja tagant.

Mesilasemade kasvatuses hakkab asi laabuma. Loobun vaikselt üheraamilistest paarumistarudest ja enam pole perekesed nii tihti puu otsas. Sellegipoolest jõudis mul see aasta 2 paarumispere jalga lasta. Kuna nad on nii väiksed, siis neist looduses asja ei saa. Ema ja 100-200 g mesilasi ei ole eluvõimelised.

Uued paarumispered saab tehtud eranditult ainult kollaste mesilastega, kuna nendel on kannatlikkust rohkem istuda pisikeses kitsas paarumistarus. Kuigi kollane mesilane on kannatlikum, võib ka tema olude kokkulangemisel sülemleda. Mul just eile tuli kell 18.33 välja kollane pere. Tema põhjus on arvatavasti talvitumises. Pere ei arenenud kevadel väga hästi ja varakevadel nad määrisid puhastuslennul enim taru väljast. Pesa oli seest poolt neil küll ilusti puhas, kannatasid kõvasti. Pere areng seisis kevadel kuni maini ja siis hakkas arenema. Täiesti võimalik, et tegelikult taheti alguses üldse ema vahetada, kuid kuum ilm pani nad sülemlema. Pole pere veel läbi vaadata jõudnud. Sülem tegi väljas paar tiiru, ca 15 minutit ja kuna ema järgi ei tulnud, läksid tarru tagasi. Tagasi minnes võivad nad loobuda sülemlemisest. Üks pere tegi just seda nädal tagasi.

Itaalia mesilaste üks komme on emi vahetada peakorje ajal ja selle järel. Mitmel aastal on läinud mitu mesilaspere talvituma kahe emamesilasega ja kevadel hoitakse vana ema alles kõige kauem kuni jaanipäevani. Põhjus, miks nad just juuli teises pooles emi vahetavad, on teadmata. Võimalusi on palju. Ema vanuses asi tõenäoliselt pole, vahel vahetavad juba sama aasta hästi muneva ema välja.

Üks tume pere tahab järjekindlalt selle aasta kollast ema välja vahetada. Nii kaua kuni noore ema järglased pole koorunud, võtan kõik kupud maha, sest mul on kuri kahtlus, et nad tahavad endale tumedat ema või vähemalt enda kasvatatut.