Arhiiv august, 2010

Sügis läheneb

Esmaspäev, august 23rd, 2010

Sügis läheneb hirmuäratava hooga. Iga päevaga jäävad päevad aina lühemaks. Mesilased on suurema osa oma talve ettevalmistustest ära teinud, kuid mesinikud on võtnud oma osa mett ja nüüd tuleb anda täiendsööta. Täiendsöötmisega olen alustanud tavaliselt 20. augusti paiku. Tänaseks ongi 2/3 mesilasperesid esimese sööda koguse kätte saanud. Viimased saavad täna.

Siirupi teen 3:2 vahekorras ja lisan natuke sidrunhapet ca 5-10 g 10 liitri kohta. Sidrunhape hoiab ära mesilaste liigse kulumise, vähemalt vanemad mesinikud nii räägivad. Paarile suuremale perele andsin 10 liitrit sööta ämbriga, mille üks pere vedas ära umbes 42 tunniga. Põhiliselt annan 5 liitrise ämbriga. Sellise koguse pessa vedamiseks kulub natuke alla ööpäeva. Mesilasperedele antav kogus sõltub olukorrast pesas ning kuidas nad sööta vastu võtavad. Tavaliselt mesilased alla enda tardumistemperatuuri eriti hästi sööta vastu ei võta, see on +13 kraadi. Võib küll sööda peale panna, kuid mesilased selle juurde ei tule enne kui ilm läheb piisavalt soojaks ja neil lennutegevus hakkab. Väiksemad söödanõud, mis pannakse otse pesa peale, sealt võtavad ka madalamate temperatuuridega.

Varroalesta tõrje on järgmine oluline tegevus, mis praegu teha tuleb. Igal aastal pärast meevõttu kasutan ribasid. Need on kõige vähem stressi tekitavad tõrjevahendid mesilastele. Nende puuduseks on, et võivad jääke jätta talvesööda ja vaha sisse. Sel aastal kasutan erinevaid. Osadele said vanad apistani ribad sisse pandud. Lesti kukkus parasjagu, kuid ega nende suhtes enam suurt usaldust pole, ikkagi mitu aastat kasutuses olnud. Teine osa peresid said fumisani ribad, nendega kukkus lesti vähem. See muidugi ei tähenda veel midagi, äkki peredel polegi suurt lesta populatsiooni.

Mitmete perede juures pole veel lestatõrjet alustanud, kuid olen varunud varropoli ribad, mis pärit Venemaalt ja on plastikliistudel. Ootan huviga selle tõrjevahendi tulemust. Puitliistudel olev tõrjevahend on põhimõtteliselt ühekordne, pärast seda kui võtad ribad välja, ei ole neil enam toimeainet teistkordsel kasutamisel.

Viimase tõrje teen mesilastele oktoobri lõpus pipiiniga. Toimeaineteks on amitraas ja tümool. Vastikult haisev, kuid mullu esimest korda pipiini kasutades, tuli lesti väga palju maha. Pipiin on sama odav tõrjevahend kui oblikhape, mille kasutamiseks mul veel oskused puuduvad. Eelmine aasta korra kasutasin oblikhapet augustis, kuid tulemus jäi väga nigelaks. Peredes oli palju hauet. Valesti doseerimisel on palju ohte: emad võivad hukkuda või lestad jäävad alles. Juba viis aastat seisab 0,5liitrine sipelghappe pudel, ei ole julgust kasutada.

Enamus peresid on mul koondatud, välja arvatud üks. See saab vahest täna talvekorda, suur tume pere. Vaatasin peredel emade kvaliteeti. Selle aasta emad on hästi paarunud. Haue on ilus ja ühtlane. Mõnedel kollastel tuleb natuke tumedat sisse, eks see on leskede viga. Leskedega ongi nii, et need on kolinud neisse peredesse, kes välja ei aja.

Mitmes paarumisperes on veel emad sees, pole leidnud pere kuhu ära anda. Võibolla tuleb neile oma pere teha. Eks see selgub, kui kõik pered on korralikult läbivaadatud. Praegu ei saa veel, kuna vargakamp on pidevalt kaasas. Ootan jahedama ilma, nii +16 kraadise, ja siis otsin emad üles, keda tuleb võibolla vahetada. Mitmed pered on ema ise ära vahetanud ja neid ma puutuma ei hakka, las neil olla kaks ema kui nii tahavad.

Meekorje on läbi, koondamise aeg

Kolmapäev, august 11th, 2010

Meekorje on läbi, enamus mesinikel mesigi võetud ja vurritatud. Saagiga võib rahul olla, ületab mitmekordselt eelmisel aastal korjatu. Kui praegu mesilasse vaadata on seal suhteliselt vaikne, ainult õhtupoolikuti kui noored mesilased teevad orienteerumislendu, on mesilas suvist suminat kuulda.

Praegu tuuakse väljast põhiliselt õietolmu, kuid päev enne suurt tormi jõudsid mesilased korjata 0,5 kg nektarit kuskilt. Õitsevad veel ristikud, mesikas, pajulill, mõnes kohas käbihein ja kanarbik. Nagu kuulda teistelt mesinikelt, ei ole see aasta kanarbikult nektarit loota. Õied on väiksed ja taimed poolkuivanud. Täpselt nii nagu juhtus pärnaga.

Selle mesindusaasta viimased emamesilased on olnud erilise tähelepanu all. Jälgisin nende lendu ja nüüd munema hakkamist. Esimesed lennud tegid emad 3-päevaselt, see oli selline lühiajaline lend. Vähem kui minut oldi tarust eemal. Arvatavasti tegid tiiru mesila kohal, et hiljem mitte ära eksida. Järgnevatel päevadel lennati juba kaugemale.

Kõige esimene paaruja oli 4-päevane. Emad koorusid 2.-3. august ja 6. augustil nägin ühte ema õhtul lehviga. Kirjeldan paarumispere 13 ema lendu, kuigi emade lendu nägin veel mitmes peres. Paarumispere 13 ema jäi pildile juba 4-päevaselt. Läksin vaatama mesilaste lendu ja filmisin. Õhtul videot vaadates oli näha, kuidas emamesilane vaatas lennuaval. Välja ta ei tulnud, vähemalt ei näinud lendamas.

Emamesilaste viiendal elupäeval läksin kella 14 ajal mesilasse, et vaadelda emamesilaste paarumislende. Ema oligi lennuaval, käis vahepeal taruseinal, kuid lendu ei tõusnud. Tal oli nagu mingi sund minna lendama, kuid esialgu ei julgenud. Filmisin ja pildistasin. 15.02 läks ema lendama, kuid mul sai fotoaparaadi mälukaart täis ja tuli kiiresti tegutseda kuni ema tagasi tuleb. Selle viie minutiga oli tegelikult ema tagasi tulnud kui ma toas pilte arvutisse laadisin. Uuesti läks ema lendama 15.28. Nüüd ema ei teinud taru ümber ühtegi tiiru vaid lendas edelasse, enam-vähem päikese suunas. Ema naases tarru 15.41 paarumislennult lehv taga (lehvi näol on tegemist isamesilase suguelunditega). Tol päeval ema rohkem lendama ei läinud, tal tuleb üsna palju vaeva näha et vabastada ennast lehvist. Eelmine aasta sai ka ühe ema lendu jälgitud, temal kulus lennule 9 minutit.

Kui kaugele nad selle ajaga jõuavad ei oska öelda. Tundub, et mitte väga kaugel. Esimene ema hakkas munema 7-8 päevaselt seekord. Kesksuvel on neid emi rohkem, kes hakkavad varem munema kui suve lõpu poole.

Nüüd on järgmine töö mesilas koondamine ja varroalesta tõrjumine. Esimene koondamine toimus juba meevõtuga, enamus peredes kodu juures on see ära tehtud. II grupp ootab natuke, kuni saan vurritama hakata teistes ruumides. Püüan pered nädala jooksul koondada kahe korpuse peale. Langstroth raami puhul jäävad nad niimoodi talveks, kuid eesti raami puhul tuleb hiljem üks korpus enne lisa söötma hakkamist ära võtta.

Eriti tähelepanelikult püüan jälgida mesilasemade kvaliteeti. Kui mõni halvasti muneb siis on viimane aeg nad välja vahetada. Enamus koondamise töödest on vaja valmis saada 20. augustiks. See on päev, mis on umbkaudne talvesööda andmise alustamise kuupäev.

Enne söötma hakkamist uurin peredes varroatoosi olukorda. Eelmise aasta ülitugev tõrje on kindlasti aidanud ja lesti on vähem. Suvel lesehaudmest leidsin kahel korral lestad kuid kontrolli tegin iga kord kui taru avasin. Selles osas olen üsna optimistlik.

Augusti õhtud ja ööd on omamoodi maagilised. Taevas on tume ja tähed säravad. Täna on oodata ’’tähesadu’’. Kui juhtute välja minema õhtul siis kindlasti keerake pilk taevasse.

Mee aeg

Esmaspäev, august 2nd, 2010

Mesilates on vaiksemaks jäänud, ei ole enam sellist hoogsat lendu nagu kuu tagasi. Korjet leidub piirkondades, kus on kanarbikku või on ise külvatud meetaimi. Mesinikel on jälle kibekiired ajad – mee võtmine. Selle aasta saak on hea. Kindlasti jääb alla 2006. aasta saagile, kuid parem kui viimasel kahel aastal. Kuna mesilasperesid on kõvasti rohkem ja meekorje oli parem kui möödunud aastatel, siis eesti keskmine mee hulk võib olla mitu korda suurem kui aastal 2009.

Meevõtu ajal on vaja jälgida ka mesilaspere olukorda. Viimane aeg on vahetada välja vanad mesilasemad, kes munevad nigelalt või on mingi muu häda. Pered, kes on juba pikalt olnud emata, neile ei ole mõtet enam uut ema anda. Väga väikest ja vanade mesilastega pere päästma hakates peaks arvestama, et selline pere võib hukkuda juba sügisel.

Mesinike suur viga on, kui antakse paari raamilisele perele uus ema. Arvatakse, et küll kasvatab uue pere. Suve teisel poolel ei ole mesilasperedes enam sellist jõudu nagu kevadel. Kui on soov siiski pere päästa, tuleb teda toetada haudmeraamidega ja aidata tal saavutada minimaalselt 6 eesti-raamiline tugevus.

Tekib küsimus, kuidas pered jäävad emata keset suve? Enamus peresid kaotavad emad pärast sülemlemist. Pered sülemlevad, mesinikud jätavad lõpuks ühe paarumata ema ja panevad meekorpused peale. Jätavad kontrollimata, kas ema paarus ära ja hakkas munema või mitte. Väga tihti mesilased ise rikuvad noore ema tiivad ära ja see ei saagi lendama minna või näpsavad lennu ajal pääsukesed ema. Meevõtu ajal sellistes peredes polegi hauet, ainult vanad mesilased.

Peredes, kus on õigel ajal vahetatud emad ja palju noori mesilasi, on edukas talvitumisel ja järgmisel kevadel korjel. Viimastel aastatel olen enda mesilas emasid vahetanud augusti alguses. Nii hilja noore ema andmisel on palju eeliseid ning mõningad puudused. Eelisteks on see et, ema muneb palju ja kaua, pere läheb talvituma noorte mesilastega. Puuduseks on see, et ema kvaliteet ei ole täpselt teada ja sügisel on vaja jõuga mesilaspere haudme kasvatamine ära lõpetada.

Kuni 20. augustini lasen emadel muneda nii palju kui nad soovivad. Päris mitmel perel hoian sees kaks ema. Vana ema, keda tahan välja vahetada, muneb põhiperes ja noor ema pesa peal korpuses. Enne söötmist eemaldan vana ema ja lasen pere kokku. Sellisel meetodil on pere eriti tugev. Tavaliselt katavad umbes 10-12 raami. Kevadel saab nõrgemaid peresid toetada tugevast perest. Kunagi kui mul olid tumedad mesilased, alustasin mesilasperede täiendsöötmist 10. augusti paiku, nüüd kollaste mesilaste puhul 10 päeva hiljem. Tumedate mesilaste puhul juhtus väga tihti, et enamus hauet oli koorunud juba 20. augustiks. Kollased mesilased kasvatavad hauet kuni oktoobrini, soojema sügise puhul isegi kauem. Väga kaua haudme kasvatamine ei ole hea.

Selleks, et emadel munemist piirata, kasutan intensiivset täiendsöötmist. Söödalahuse teen augustis vahekorras 1:1 ja septembris 3:2, mida annan neile 5 liitrit korraga ja umbes 4 päevaste vahedega. Ma ei oska öelda, kas selline moodus on õige söötmine, kuid emade munemise tõmba küll kokku, neil lihtsalt kaob vaba ruum kuhu muneda. Suuremad mesinikud annavad veel suuremaid koguseid mesilasperedele korraga kätte.

Praegu on mesinike peamine töö mesilasperede koondamine, mee vurritamine ja mee turustamine. Mee turustamine on neist kõige vähem meeldivam töö. Aga kui tahad mesilastega tegeleda, siis on seegi väga oluline.

Augustikuu on eripärane. Osalt juba nagu natuke sügis kuid ikkagi suvi. Ööd on juba pimedad ja ainult kuuvalgus valgustab.