Arhiiv september, 2010

Vananaiste suvi

Teisipäev, september 28th, 2010

Paar päeva tagasi olid ilusad ilmad. Mesilased lendasid nagu südasuvel ja toodi kõvasti kollast õietolmu. Need päevad olid nagu loodud mesilaste talvekorda panemiseks. Vaatasingi mõned pered läbi. Söödaga on üldiselt hästi, kuid osadel peredel on seal, kus haue koorus, tühjad kannud.

Hauet on peredel erinevalt, mõnel on ainult kinnist hauet ühel raamil, teisel jälle kolm raami, millest osa veel lahtine haue. Keskmiselt said pered üle viisteist kilogrammi suhkrut. Sellest peaks piisama maikuuni kindlasti. Keskmiselt kulutab üks mesilaspere talvekuul ühe kilogrammi sööta. Külmemate ilmadega natuke rohkem. Oluline on sööda paigutus raamides. Külma ilmaga mesilased ei saa ühelt raamilt teisele minna.

Kui osa perede kohta võib öelda, et nad on talvekorras, siis on mul veel üks mesilasema paarumistarus. Hakkas munema kaksteist päeva tagasi. Alguses arvasin, et ei ole ära paarunud ja hakkab leske munema. Nüüd olen kindel, ema paarus ära ja muneb täiesti korralikku töölishauet. Väikses paarumistarus on tal väga vähe ruumi ja toitu piiratult. Arvestades ilma, tuleb mul ta kuhugi kindlasti ära paigutada.

Viis päeva tagasi paigutasin ühe teise ema ära, praeguseks pole ema veel puurist vabastanud. Korra üritasin vabaks lasta, kuid ema võeti kinni. Praeguseks peaksid nad juba olema leppinud emaga. Temale sai tehtud kolme raamiline pere. Tegin ühe seitsmeraamilise pere pooleks, mis sai kunagi suvel tehtud ühe teise pere peale. Eelmine aasta talvitus seal samas üks pere väga hästi. Nüüd panin siis kaks ema kõrvuti ühe suure pere peale talvituma. Igatahes suhtun asjasse positiivselt ja ei karda, et nendega talvel midagi juhtuks. Soojendatakse küljelt ja alt.

Sügisega olen ära paigutanud kümme ema, isegi üks kaheaastane ema, kes on olnud väga väärtuslik, sai omale pere. See on esimest korda, kui üle talvitan kaheaastase kollase mesilasema. Kunagi tumedatega tegin seda paar korda, kuid nende emade pered jäid juunis kiratsema. Erilist usku ei ole ka sellesse emasse, vaevalt ta tugeva pere suudab luua. Kuigi nüüd sügisel on see pere, kus ta oli, väga tugev. Sinna sai antud üks tema tütardest.

Osa mesinikke räägivad, et neil on tarus nelja-viie aastane mesilasema ja muneb nagu aastane. Kõige tõenäolisemalt on mesilased seal ema välja vahetanud nii, et mesinik pole aru saanudki. Salajase emavahetusega on tarus kaks ema. Nii võibki pere läbi vaadates näha vana ema ja mitte tulla selle pealegi, et kuskil muneb palju rohkem noor mesilasema. See aasta tegi mul seda trikki üldiselt vähe peresid, minu teadmist mööda kolm. Loomulikult võib neid rohkem olla. Ainult üksikud emad on märgistamata ja mul on kerge salajasele emavahetusele jällile jõuda.

Tegin paar päeva tagasi midagi, mida teistele ei soovita. Panin kõik kärjed, mis mul on korpustega välja ja lasin mesilastele üle lakkuda. Mõnes raamis oli paar kannu mett, kuid mõnes kilode viisi kaanetamata mett. Kõik veeti ära viie tunniga. Suur möll oli. Alguses kaklesid raamidel ja alles hiljem hakkasid kanne tühjendama. Tegelikult olen seda teinud igal aastal. Ei taha lihtsalt mett vaha sulatamise ajal ära raisata. Parem lasen mesilastel selle omale vedada. Kuna kogus on pere kohta suhteliselt väike, siis söövad mesilased selle oktoobri teiseks pooleks ära. Selle mee hulgas võib olla lehemett, kuigi see aasta augustis korjet polnud. Välja arvatud üks kord kui naaber peresid koondas. Siis kasvas tarukaal kuussada grammi.

Vaatasin, mis veel õitsevad. Kuigi õisi on väga väheks jäänud, siis ikka veel midagi on. Mul õitsevad siin, kurgirohi, piimohakas, kuldvits, käbihein ja üksikud võililled.

Viimane aeg mesilasi toita

Neljapäev, september 16th, 2010

Mesindus hooaeg läheneb järjest enam lõpule. Praeguseks on pandud alus järgmise aasta meesaagile. Enim mõjutab seda mesilasema kvaliteet, mesilaspere tervis, korjemaa ja edasi jääb loota head ilma järgmisel suvel. Enamus mesilasperesid on tunduvalt haudme kasvatamist koomale tõmmanud. See oleneb muidugi kui palju on jäetud mesilasemale ruumi munemiseks. Eelmine aasta umbes samal ajal oli mitmes peres 4-5 raami hauet, kuid see aasta on hoopis teistsugune. Kõige enam hauet nägin kahel raamil.

Uudistes oli kuulda, et on tulemas on 100 aasta külmem talv!? Ei tea mille pealt nad seda ennustavad, aga mesilastes osas on vaja olla valmis igal aastal. Hea talvevaru on väga oluline. Praegu on viimane aeg neile anda puudu olev sööt. Kui ilmad veel natuke jahenevad, siis enam sööta vastu ei võeta ja perel võib tekkida talvel toidupuudus. Eelmisel aastal kulutasid mesilaspered sööta erinevalt. Kollased mesilased kulutasid 8 kg sööta viie kuuga ja tumedad mesilased 7 kg. Vahe oli muidugi pere suurustes.

Looduse poolt on juba nii loodud, et kollased mesilased lähevad talvituma suurte peredena ja tumedad suhteliselt väikestega. Praegu ühte korpusesse mu kollased ära ei mahu.

Olen alati mõelnud, kuidas saab ennustada ilma näiteks putukate pealt? On ütlus, et kui mesilased palju pesa kitivad, siis tuleb külm talv. Minu mesilased tõenäoliselt ei oska ilma ennustada: igal aastal valmistuvad nad karmiks talveks. Isegi sel aastal, kui lumi alles märtsis maha tuli.

Mesila töödest ongi praegu käsil varroalesta tõrjumine, söötmine ja söödavaru kontrollimine. Varsti algab vaha sulatamine. Varroalesta tõrjumine on sel aastal lihtne, lesta lihtsalt pole või on väga vähe. Söötmisega on ka peaaegu ühel pool. Vaatasin mõned pered läbi, haue oli koorunud ning sel kohal olid tühjad kannud. Neile peredele on plaan veel viis liitrit sööta anda. Väga palju tühe kanne pole vaja, täpselt nii palju, et esimese külmaga saaksid mesilased kannudesse pugeda sooja hoidmiseks. Talvitumise mesilaskobar tekib viimase koorunud haudme kohale. Seda seepärast, et seal pole kaanetatud söödakärg. Mesilastele ei meeldi olla kaanetatud sööda peal, enne passivad taru seintel.

Mesilasemade kasvatus sai lõpuks läbi. Viimased kaks paarumispere ongi veel järel, kõik teised on peredeks kokku pandud. Ühes hakkas ema munema, kuid teises on imelikud lood. Mesilased ajavad noort ema taga ja sikutavad teda kogu aeg. Nüüd ei teagi, kas ema on ära paarunud või mitte. Ilus ema on. Annan talle natuke veel aega, äkki on ära paarunud.

Kõikides peredes, kus oli vaja, olen emad edukalt ära vahetanud. Augustist alates pole ühtegi ema surnuks nõelatud. Praegu on natuke probleeme ühe vana emaga. Sai pandud kokku 8 paarumispere ja antud vana ema neile kuid nad olid kattepuuri vahaga suletud augu lahti närinud ja ajasid ema seal all taga. Panin ema uuesti puuri alla kinni, eks lähi päevil on näha, kas ema võetakse omaks või mitte. Ega neil millegist uut ema pole kasvatada, nii et vaadaku nad ette.

Emadest veel nii palju, et sain ühe üleni kollase ema Saaremaalt. Aitäh, Aimar! Mul on oli eelmine aasta üks selline, kuid kahjuks oli ta kevadel kadunud. Arvatavasti sai juba sügisel koondamise ajal viga. Igatahes väga ilus ema on ja järgmine aasta vaatan, kuidas ta ka on.

Sügiskuu algus

Neljapäev, september 2nd, 2010

Suvi lõppes kiiresti ja ootamatult. Magad, näed ilusat und ja ärkad üles selle peale, et keegi viskab külma vett. Nii läks ka ilmade jahenemisega. Mesilased muidugi ajavad omi asju. Töötlevad talvesööta ümber, kasvatavad hauet ja kitivad viimsedki pilud, mis pesast ülevalpool on.

See aasta ei paista mesilastel eriti lesti olevat. Mitu pere sai kontrollitud ja tulemus on hea: umbes 100 lesta paari päevaga. Eelmine aasta oli mitmeid kordi rohkem. Paistab, et eelmise aasta lestatõrje oli edukas. Mesilased olid suvel elujõulised ja lendasid rõõmsalt. Nüüd, tagasi vaadates möödunud suvele, võib öelda, et oli uskumatult ilus ja soe suvi. Oleks selliseid rohkem. Seda kasutasid mesilased edukalt ära ja korjasid viimaste aastate ühe parima meesaagi.

Mesilas on praegu kõik peamised tööd seotud talveks ettevalmistusega: perede täiendsöötmine talveks, lestatõrje, emadevahetus ja tarude tuule- ning vihmakindlaks tegemine. Oluline on, et pered jääksid talvituma korralikus tarus. Karmid sügistormid on veel ees.

Mul on vurritamine veel poole peal. Kõik kärjed on ladustatud ja ootavad vurritamist. Enne seda on vaja raamid uuesti üles soojendada. Tegelikult pole selline kärgede hoidmine kõige parem, kuna jahtunud mesi tuleb palju raskemini kärgedest välja. Põhjus, miks ma nii teen on selles, et vurritatud mesi kristalliseerub paari nädalaga. Tänavu paistab natuke kauem vedel olevat. Teiseks on mul väike käsivurr, millega vurritamine võtab kõvasti aega. Tulevikus on vaja endale selgeks teha, kuidas edasi mesindan ja kui suurelt. Selle järgi ka uus vurr muretseda. Kindlasti elektriline, see vähendab tunduvad tööaega.

Oleme mesinikega arutanud meehinna teemadel. See on üks teema, mis alati kirgi üles kütab. Tekib küsimus, mis oleks optimaalne meehind, mida on meeostja nõus maksma, enne kui väljamaa mett ostma hakatakse? Nii mõnedki mesinikud on kindlad, et kunded jätkavad neilt ostmist ka siis, kui hind veel tõuseb. Mee aasta oli hea, kuid mee hind jätkas tõusmist, miks? Ise olen kindel et, Eestis korjatud ja toodetud meel on ühtlaselt hea kvaliteet. Väga üksikud mesinikud võivad mett solkida. Kuid korra seda tehes, ei osteta enam teist korda sellelt mesinikult mett. Praegu võib kodumaist mett saada nii erinevate hindadega. Lõuna-Eestis on hind alates 60 krooni kilo jõudes kuni 150 kroonini kilo eest Põhja-Eestis. Enamikel mesinikel on püsikundedele kodust müües soodsam hind.

Eelmine nädal sai mitu uut pere juurde tehtud. Hilja, kuid midagi oli vaja teha paarumisperedega. Võtsin 15 paarumispere ja viisin II gruppi ning raputasin nad kõik meeraamidele, enne seda olin ema pannud kattepuuri alla. Sai umbes 8-raamiline mesilaspere. Minu eesmärk oli, et paarumisperede likvideerimisel jääks mesimummid ellu. Sain sellega peaaegu hakkama, ainult üksikud surnuks nõelatud mesilased taru ees. Eile peresid kontrollides oli näha, et nendega on kõik korras. Ema muneb ja haue juba kolmel raamil. Nüüd on vaja leida neile veel mõned haudmeraamid tugevamatest peredest. Selliseid peresid, mis ei mahu oma taru-korpusesse ära, on mul veel päris palju. See aasta on üldse vanade emadega pered väga tugevad. Neli paarumata ema on veel paarumistarudes. Kaks neist on väga ilusad, ootan järgmise nädala soojad ilmad ära ja kui munema ei hakka, siis ei ole nendega midagi teha. Peredele anda ei saa. Leskedega on seis väga hea, nad enamuses on põgenenud neisse peredesse, kes neid ei kiusa ja saavad rahulikult süüa.