Arhiiv märts, 2011

Kevad võtab hoogu

Laupäev, märts 26th, 2011

Vahepeal tekkis juba tunne, et kevad saab hoo sisse. Kuid see oli ekslik. Nüüd on juba teist päeva ilm hoopis veebruarikuule sarnane. Soojemate ilmadega said mesilased natuke lennata ning kevadel väga vajalikku vett tarru tuua. Praegu saavad mesilased vee sulalumest. See on muidugi külm, aga üldiselt nad välja ei kipu kui päikest pole. Tumedad mesilased soojenevad päikesepaistel ning saavad tagasi tarru lennata. Mul on mitu pere, kes lendavad päev läbi vee järgi. Nende tarud on päikese käes.

Pärast rasket talvitumist vajavad mesilased palju sööta: nii mett kui õietolmu. Esimene värske õietolm väljast on tavaliselt märtsi lõpus tulnud lepalt ja sarapuult, see aasta on ilmad liiga jahedad, vahest aprilli esimesel nädalal on lootust. Niikaua on vaja mesilastel tarus olevate varudega hakkama saada.

Õietolm on mesilastele vajalik valgusööda saamiseks, et toita vaklu. Kui tarus õietolmu pole siis mesilased hauet ei kasvata ning pere võib kevadel tunduvalt nõrgeneda. Praegu peaks peredes kaks- kolm raami hauet sees juba olema. Soojuse hoidmiseks kulub mett tunduvalt rohkem kui talvekuudel. Eelmine aasta, kui kaalusin peresid kevadel talvesööda kulu teada saamiseks, siis üks pere kulutas viie kuuga keskmiselt 8 kg sööta. Neil peredel oli söödakulu suurem, kellel oli kevadise läbivaatuse ajal rohkem hauet. Esimest korda vaatasin sisse eelmine aasta aprilli algul.

Arvatavasti üks suurema toidukulu põhjuseid ongi kevadine haudme kasvatamine. Üldiselt saavad mesilased hakkama, kui sügisel on korralikult söödetud. Praegu, märtsi lõpus, lasta mesilasperel nälga surra on ikka väga ränk mesiniku hooletus.

Selle vältimiseks olen vaadanud kõik natukegi kahtlasemad pered üle. Kuna ma kasutan pesa peal kile, siis on hästi näha kobara paiknemine ja kilet kergitades näen kohe ära, kas on kaanetatud sööta veel näha või mitte. Kui ma kaanetatud sööta ei näe, siis annan igaks juhuks kandi peale. Niisama ma ei anna, kuna igasugune kevadine ergutamine ajab mesilaspered enne aega tugevaks. Mul pole soovi mööda puid ronida.

Ergutamiseks võib nimetada ka meekärgede lahtikaanetamist aprillis, mida ma igal aastal teen. Saab näha, palju mul sel aastal sülemeid lendu tõuseb. Iga aastaga on olnud järjest vähem. Umbes viis aastat tagasi tuli ühel aastal kaks sülemit, see on parim tulemus siiani.

Vahetasin mitmel perel põhjad ära. Üldiselt nende perede järgi on väga ilus ja kuiv talvitumine olnud. Tahtsin langetise proove saada uuringuteks. Mitu aastat on Mesindusprogrammi raames uuritud Eesti mesilaste tervist akrapitoosi, varroatoosi ja nosematoosi suhtes. Proovi jaoks polnud sobivat langetist, kõik oli läbi kuivanud ning sellisest ei saa midagi uurida. Selleks tegin koondproovid, otsides hiljem tekkinud langetist. Ühel perel oli langetises umbes kümmekond leske. Tegelikult ma neid sealt leida lootsingi, võibolla isegi rohkem. Kui eelmise aasta sügisese lennu ajal lendas sadu leski, siis kuskile nad ju pidid saama. Suure huviga ootan selle pere kevadist läbivaatust, et näha, kas lesed talvitusid üle või mitte. Ma pole kunagi näinud ületalvitunud leski.

Mesilaspere temperatuuri tõus on olnud kuu ajaga 10 kraadi. Praegu on pesa peal temperatuur umbes 20 kraadi. Olenevalt ilmast kõigub see kas natuke üle või alla. Praegu ma ei julge küll öelda kuna see pere haudme tegi. Sellist kiiret temperatuuri tõusu otseselt näha pole, aga eks näeb siis kui ma need andmed läbi töötan. Andmeid on novembrist saati, saan ilusa graafiku kokku.

Kevadine lend

Teisipäev, märts 15th, 2011

Paar viimast päeva on Lõuna-Eestis küllaltki soojad olnud. Juba eelmine kolmapäev paistis päike ja temperatuur tõusis +6 kraadini vilus, kuid oli hästi tuuline. Eile, 14. märtsil said mesilased lõpuks lendama. Kella 13-14 paiku oli temperatuur tõusnud +10 kraadini vilus ning tuul puhus vaikselt edela suunast. Päikese käes oli kindlasti soojem.

Esimesed lendajad alustasid juba kella 11 ajal, kuid neid polnud palju. Põhiline lend toimuski kella 14 paiku. Ainult üks pere jättis eilse ilma kasutamata. Nende taru paikneb kuuseheki varjus ning arvatavasti ei olnud ilm piisavalt soe. Kontrollisin kas nendega on kõik korras, kuulatasin lennuava kaudu ja jätsin nad sinna samasse. Küll tuleb ka nende lennupäev.

Esialgselt paistab, et pered on hästi talvitunud. Langetist veel pole kontrollinud, kuid puhastuslennu ajal enamus peresid ei määrinud taru ega taru ümbrust. Mõni pere see-eest määris kõvemini lennuava ümbruse. Kõik pered said ühtemoodi söödetud ja hooldatud, põhjus võib olla talvesööda hulka jäänud mees. Täpselt ei oska küll sellele põhjust arvata.

Kõik need pered, kes määrisid, on olnud talv läbi suhteliselt aktiivsed. Nende tarude ümbert sulas lumi ka külmade ilmadega silmnähtavalt. Üldiselt tundub, et kodu juures talvitunud peredega võib rahule jääda. Pesad tunduvad kuivad ja pered tugevad. Söödavaru seekord veel ei kontrollinud. Põhjade vahetuse jätsin samuti järgmiseks korraks. Ei tahtnud neid väga ärritada kuna kõik mesilased kindlast veel lennul ei käinud. Vahest pool ainult.

Teises grupis oli olukord palju huvitavam. Seal on lund kaks korda nii palju kui kodu grupis. Eelmine kord kui seal käisin, panin kuuseoksad lennuavade ette tagasi, tihaste kaitseks. Võtsin kaasa kõige tugevama lumelabida, mis mul on, ja kotitäie heinapuru. Sinna jõudes enamus peresid juba lendasid. Nad olid okste vahelt läbi pugenud ja soojendasid end taru seintel päikese paistel.

Esimese tööna kaevasin tarude esikülje lumest välja ja kohe pärast seda loopisin heinapuru igale poole. Väga raske on seda teha kui samal ajal mesilased lendavad. Aga lõpuks see tehtud sai. Seal on neil vähe kohti peale lume kuhu maanduda, seega valiti mind kohaks, kus on hea puhata ja muid asju teha. Need muud asjad pole üldse meeldivad. Igatahes pärast seda tundsin kuidas mingi haisupilv tiirleb ümber minu.

Palju mesilasi jäi lumele, kuid see on paratamatu. Selle vastu ei anna midagi teha. Kui ikka mesilased tahavad lendama tulla, siis pole hea neid takistada, muidu määrivad taru ära seest poolt. Samas kui nad ei taha tulla, siis pole vaja neid sundida. Ise teavad kõige paremini kuna neil vaja välja tulla on. Mesinik saab neid aidata kui loobib lumele tuhka, heinapuru või turvast ning kaevab tarude ümbruse lumest vabaks.

Praegu on hea aeg hakata raamidel traate pingutama ja uusi raame traatima ning siis kunstkärge sisse panema. Kunstkärje sulatan traadi sisse tavalise vana autoakuga. Liiga vara raame traaditades ja traati pingutades võib juhtuda, et osa traate lõtvub ning see töö tuleb uuesti teha.

Õhus on kevadet

Kolmapäev, märts 2nd, 2011

Päike käib kõrgemalt, isegi mesilas on tunda peale trügivat varakevadet. Mõned mesilaspered kipuvad välja, osa on veel sügavas talveunes. Enamus mesilasemasid on alustanud vaikselt munemist. Praegu muneb ema vähe, siiski on kasvanud mesilasperede toidutarve. Praegu on õige aeg jälgida ega toidupuudust pole tekkinud. Seda loomulikult juhul, kui sügisene söötmine polnud piisav.

Veebruari viimastel päevadel käisin kõik oma mesilaspered läbi. Siiani on kõik korras ja elus. Kaevasin tarude ümber lund, puhastasin lennuavasid ning katsin avad uuesti kuuseokstega. Lund enam lennuava poolsesse külge ei ajanud. Lund on tõesti palju. II grupis ei paista ühekorpuselised pered lume alt väljagi. Kodu juures on olukord palju parem, siin on lund umbes 40 cm. Kahe grupi vahe on 3 km. Et lumi kiiremini ära sulaks, raputasin puutuhka lumele. Paari päevaga on natuke lund vähemaks sulanud. Igal aastal teen seda. Enne puhastuslendu viskan heinapuru veel tarude ümber. Nii jääb loodetavast päris palju mesilasi ellu.

Eile, kui kodu juures olevaid mesilasperesid kuulasin, siis kahekesi koos talvituvate perede kuulamisel tekkis kahtlus, et kuulatav pere polnud elus. Koputus vastu taru – hästi kaugel toimus sumina tugevnemine. Ei tahtnud peresid päeval torkima hakata. Õhtul käisin vaatasin üle, lasin lennuavast valgust sisse ja mesilased passisid kohe lennuava juures. Ei saagi aru, miks nad koputamise peale nii rahulikult reageerisid. Esialgu paistab, et langetist on üsna vähe. Vähemalt kui lambi valgusel vaadata, siis mingeid kuhjasid põhjal ei ole.

See muidugi veel ei ütle talvitumise kohta suurt midagi. Talvitumist saab hindama hakata alles pärast puhastuslendu. Praegu ei oska isegi hinnata veebruarikuu pikka külma. Head see kindlasti ei teinud.

Tihastel on jälle pidu. Üksikud mesilased kipuvad ikka päikesepaistelise ilmaga välja lendama, aga tarru nad tagasi ei jõua. Kõik, kes välja tulevad, jäävad tihastele söögiks. Ühe õunapuu alune lumi on mesilaste jäänuseid täiesti täis. Kuigi ilus päikseline ilm meeldib meile kõigile, siis mesilastele on nad halvad. Tarud soojenevad päikese käes ja mesilased tahavad hakata lendama. Enne ei tohiks nad välja tulla, kui varjus on ilm plusskraadides.

Praegu on viimane aeg hakata ette valmistama inventari. Vähemalt mul läheb sellega see aasta kiireks. Raamid tuleb kokku lüüa, traatida jne. Mul on osa kärgi ka veel vaja sulatada. Selle töö lükkasin edasi, kuna külma ilmaga ei saa ma korralikku vaha sulatada. Tean päris mitmeid mesinikke, kes on samad tööd mingil põhjusel edasi lükanud.