Eile algas mesilastel oluline osa aastaringist, peakorje. Üle pika aja näitas tarukaal kasvu. Kui juunis oli see parimatel päevadel paar kilogrammi päevas, siis eile 5.1 kg. Suur osa peakorje aegsetest meetaimedest pole veel oma täielikku õitsemist saavutanud, seega on peamine korje veel ees, kui ainult ilm püsib soojana.

Eile ühte suurt pere läbi vaatates tilkus ühest raamist mett. Maitsesin, see oli vänge ja väga omapärase maitsega mesi. Võimalik, et see oli naadilt. Naat on väärtuslik taim, nii loomadele kui isegi inimestele. Temast on aretatud kultuursorte.

Eelmine aasta luhtus korje pärnalt kuna enne pärna õitsema minemist oli liialt kuiv ja jahe. Õied, mis avanesid, olid suhteliselt nirud. Sel aastal on jälle pärn õiepungi täis. Loodame, et annab ka rohkelt nektarit mesilastele. Veel paar päeva, siis peakski õied lahti olema. Tavaliselt õitseb ta meil juuli algusest nädal aega, vahel pikemalt kui jahedam.

Mesilasemade kasvatus käib sel aastal üle kivide ja kändude. Panin ühte sülemlemistungis olevasse peresse ühe kasvatusraamijagu emasid kasvama. Kõik läks sujuvalt. Kasvatasid vaglad üles, kaanetasid ära ja kaks päeva enne emade koorumist alustasid kuppude hävitamist. Selleks ajaks kui mina vaatama jõudsin oli järgi 12 kuppu, millest kahel oli augud sees. Need kaks võtsin ära, kuna ei tea, mis nad neile emadele teha jõudsid. Nii jäigi tervelt kasvatusraamilt mulle 10 ema, kes kõik ilusti koorusid.

Kollased ongi imelikud, tahavad sülemleda ja siis äkki enam ei taha. Võimalik, et see tung läks üle, kuna ma eemaldasin alumistest korpustest kõik kupud ja jätsin vana emamesilase sinna munema. Lisaks laiendasin pere korralikult ja tõstsin kõik kooruva haudme ülespoole emalahutusvõre. Need koorunud kümme ema märgistasin numbritega. Number 1 ema pole ja kahjuks ka number kümmet pole, kuna tema oli puuris põhjas kägaras. Ei tea, kas mina tegin talle midagi või mesilased. Igatahes on mul üheksa numbritega märgitud ema, kes sõidavad mujale paaruma. Järgmine aasta tahan valida nende hulgast parimad. Neile üheksale tuleb veel lisa, nii et konkurents parimale kohale tuleb tugev.

Noorte emade paarumine viibis jahedate ilmade tõttu kümme päeva. Mõned lendasid kuid munema ei hakanud keegi. Alles eile nägin üle pika aja esimesi munetud mune paarumisperes. Jahe, hoovihmadega ja tuuline ilm ei võimalda emal paaruma minna ja nii nad ootavadki tarus paremaid ilmasid.

Lehviga ema.

Seoses paarumisega on mul mitmeid kahtluseid tekkinud. Eile käisid emad paarumas ja ma jälgisin nende väljalendu ning tagasitulekut. Ära käivad nad umbes 10-15 minutit ja tagasi tulevad ’lehviga’. Kui raamatud kirjutavad, et emamesilane paarub kuni 8-10 ja mõned raamatud isegi, et kuni 20 lesega, siis kuidas see on võimalik? Eduka paarumise tunnus on ’lehv’, aga pärast lehvi jäämist ei saa emamesilane rohkem leskedega paaruda. Sellele küsimusele ei vasta ükski raamat.

Sülemlemine on normaalsetel peredel selleks aastaks läbi. Kindlasti esineb ebanormaalseid, kellel on kõik sassis nagu pudru ja kapsad. See tuleb krantsistumisest. Korralikud pered teavad, et peakorje ajal ei sülemleta vaid korjatakse talvevarusid.

Mesilased passivad rohkem tarus kui väljas. Haruldased on sellised ilmad juuni alguses, tundus nagu suvi oleks tõeliselt Eestimaale jõudnud. Mesilased on palju nektarit meeks ümber töötanud, nüüd hakkavad seda vaikselt ära kulutama. +20 kraadise ilmaga ei tule väljast enam midagi, tarukaal ainult väheneb, lisaks veel vahelduvalt hoovihma, mis peseb viimasegi nektari õitest.

Mesilasema saab natuke ruumi munemiseks, kuid praegu munetavatest munadest kasvavad mesilased kooruvad peakorje ajal. Nemad jäävad ainult selle aja tarumesilasteks. Korjest osa ei võta eriti. Siinkandis on peakorje olnud enamasti olenevalt ilmast juuli algusest kuni 22. juulini. Üks erandlik aasta on olnud, kui suve soe jõudis juuli lõpus. Sel aastal kasvas tarukaal nädal aega juuli viimasel nädalal. Taimed on kapriissed: nad vajavad sooja, et nektarit eritada. Neile ei piisa +20, vaid vajavad palju enamat.

Erandlik aasta mesilasemadega. 1/3 emadest löödi maha kui nad paarumast tulid. Kui ma eelmine aasta päästsin emad pundardest ja panin puuri, siis sel aastal käisin ainult õhtul vaatamas. Puntrad olid, aga neist sain kätte ainult hukkunud mesilasema. Ma ei saa aru miks just väiksed pered oma emasid hävitavad. Enamasti suuremates, mitme raamilistes peredes emad ei kao, kuid väiksemates pigistavad mesilased ema surnuks.

Täna juhtus teistsugune aps: noor ema läks arvatavasti paaruma, kuid jäi hoovihma kätte ja tagasi ei tulnud õhtuks. Pere oli ärritunud ja ma ema tarus ei näinud.Tavaliselt emad selliste ilmadega lendama ei lähe. Enamasti käivad emad lendamas kolmandal, neljandal elupäeval ning paarumas viiendal elupäeval. Munema hakkavad seitsme kuni kaheksa päevaselt. See kehtib kollaste mesilaste kohta, kes mul on. Vahel mõjutab ilm ning munema hakkamine võtab kauem aega.

Täna sain aru, miks on vaja mesilaspäevikut regulaarselt täita. Ma pole tükk aega täitnud, vahel mõne tabeli teen emadekasvatuse jaoks. Võtsingi täna ühe tabeli lahti ja nägin et, 15. juuni on emade koorumise päev. Ma polnud veel kuppe puuuristanudki ja nemad juba kooruvad. Läksin kohe taru juurde. Vihma sadas, kuid see ei takistanud mind katust maha võtmast ning emade kasvatusraami perest välja tõstmast. Minu õnneks olid kõik kupud koorumata. Selline apsakas tekkis kuna ma polnud tabelit selle vageldamise kohta õigesti täitnud. Emad kooruvad ikkagi nädalavahetusel nagu mul meeles oli. Kuid selline lihtsalt meeles hoidmine pole hea, alati võib midagi sassi minna ning sellisel juhul on kogu kasvatusraami jagu emasid hukas.

Puuristasin kupud ära kuna paarumisperedele jagamiseks oli ilm natuke jahe. +15 kraadiga ei taha eriti peresid lahti võtta. Väga erandlikel juhtudel ainult. Homme kui ilm soojem, siis jagan kupud paarumisperedesse. Emade kasvatus tabeli näidist saab vaadata siit.

Paarumispered võtavad kupust kooruva ema paremini vastu ,siis kui nad on emata olnud vähemalt kaks-kolm päeva. Varem andes võivad noore antud ema maha lüüa. Hiljem võib alati anda, seda paremini ema vastu võetakse.

Mesilas on viimasel ajal kiired ajad: laiendamine, sülemlemistungiga võitlemine ning mesilasemade kasvatamine. Nüüd lisaks veel soojad ilmad. Selliste +30 kraadiste ilmadega on mesilastel palju tööd. Taimed eritavad nektarit paremini kui ööd on soojad ja päeval üle +25 kraadi. Kuiv päike aga kuivatab päeva peale nektari õites ära.
Lisaks nektari korjamisele on mesilastel lisa töö, taru ventileerimine. Tarus on normaalne temperatuur +35 kuni +37 kraadi, mesilased saavad hakkama ka +40 kraadise temperatuuri korral. Juuni alguses kuumusest taru seintele tekkiv kobar on halb märk. Sellest on näha, et tarus on kitsas. Tarus on vaja alati hoida nii palju kärgi, et mesilased saaksid hõredamalt olla. Kui taru seinale on kobar juba tekkinud, siis võib olla see pere jaanipäevaks puu otsas.

Seoses puu otsa minemisega, juhtus mul üks väga tõsine tööõnnetus. Pere 20 oli igati hea pere. Suur ja tugev, kuid nad tegin 25. mai paiku kuppe, mis ma kõik ära murdsin. Kollaste mesilaste omadus, kui laiendad taru piisavalt ja murrad kupud är,a siis uusi kohe ei tehta. 6. juunil olid nad mulle täiesti ootamatult puu otsas. Emamesilase, kelle ma taru eest kinni püüdsin, panin puuri. Valisin endale sobiva koha, kuhu tahtsin, et sülem kobarduks ja riputasin puuri sinna samasse. 5 minutiga hakkasid mesilased ema juurde kobarduma. Päris suur sülem sai jälle kasti pandud. Ma isegi ei viinud sülemit jahedasse vaid jätsin nad sama koha peale puu alla, kus nad kasti ronisid. Kasti jäi lahti, selle sees 4 valmisraami ja nad said sisse välja lennata, mida nad rõõmsalt ka tegid. Edasi võtsin ette põhipere, kust see sülem tuli.

Alguses mõni munaga sülemikupp, mitte ühtegi vaglaga kuppu ei leidnud. Jõudsin alt teise korpusesse ja mis ma nägin, hästi pisike ema on koorunud, kes turnis kupualge otsas. Ma pole oma elus sellist ema kunagi näinud, selline ronib läbi emalahutusvõre kui tahab. Lisaks on teda peaaegu võimata leida, rääkimata uue ema andmisest sellele perele hiljem. Selline ei paaru tõenäoliselt ära. Püüdsin ta kinni ja panin puuri. Kogu taru läbi vaadanud ei leidnudki ma kuppu, kus ta koorunud oli. Pere tõenäoliselt sülemleski selle pisikese ema tõttu. Mul vedas väga, et ta kohe üles leidsin ja ära tundsin. Ema, kes näeb peaaegu välja nagu tööline, võibolla oli isegi väiksem, võib pere hukkumisele viia. Vahel on korraliku ema leidminegi suur probleem, mul lihtsalt vedas seekord. Andsin perele uue ema just koorunud emade seast.

Sülemlemise protsent mesilas on tõusnud 18 peale. Ei ole aega olnud nii palju, et mesilastega korralikult tegeleda. Kõik muu oleks nagu tähtsam. Võibolla ongi.
Viimase aja õhtuseid tegevusi on paarumisperedega mässamine. See võtab palju aega ja natuke tüütu on samuti. Esimestest tehtud paarumisperedest mida tegin, lendas kolm kuhugi mujale, kus neil kindlasti parem pole. Üks lendas teisele perekesele peale ning ema löödi maha. Ühe pere ema oli tehtud lennuvõimetuks. Ei saagi aru, miks nad ema ära rikkusid. Kokku paarus mul esimesest korrast ainult kaheksa emamesilast. Ma olen üldiselt rahul: emad olid ilusad ja munesid päevaga paarumistaru täis. Uued ema koorusid sel laupäeval. Nende seas on viimased mu kuldkollase ema järglased. Vana emamesilane vahetati välja ning noor ema on juba munemas. Kui pere läbi vaatasin siis enam ei näinud vanakest.

Kuigi pole veel päris suvi, õitsevad sellised hiliskevadised taimed. Nektarit tuleb väljast päris kõvasti. Viimase nädala jooksul umbes 20 kg. Ei teagi, kust nad sellise nektari hulga toovad? Õitseb siin suur-läätspuu, mets-harakputk alustas just õitsemist, valgel ristikul on osad tutid õitsemas ning aedvaarikal on näha üksikuid õisi. Nüüd ei olegi muud kui anna mesilastele ruumi ehitada ja nektarit paigutada. Emamesilased on korpustes alla poole läinud, ülemistest kahest ei ole enam leidnud. Sülemlemine pole ka veel läbi, seda esineb kuni Jaanipäevani. Kui soojad ja kuivad ilmad jätkuvad siis võib oodata ka nn. kuumasülemeid juulis.