Kevade lähenedes on mesilasperedes algamas valmistumine suviseks peakorjeks. Mõned pered tegid juba pärast suure külma lõppu haudme sisse, teised on veel unised ja tugevalt kobaras. Kevade vindumise korral on parem kui mesilaspered püsivad kobaras. Sellega hoitakse kokku toitu ja mesilased ei kuluta iseendid liiga vara läbi.

Mitmel perel, kes eelmine aasta väga ilusti talvitusid samade emadega, on sel aastal hoopis teistsugune talvitumine. Kiputi juba esimeste sula ilmade korral välja ja palju mesilasi jäi lumele. Kõige raskem talvitumine on neil peredel, kel oli sügisel probleeme lestaga. Nemad on eriti rohkelt välja kippunud ja lumele jäänud. Peamine põhjus on seotud sügisese haudme tegevusega. Pärast lestatõrjet hakkasid nemad rohkem hauet kasvatama, et saada juurde terveid mesilasi.

Mitmel perel oli haue sees veel novembris, kuid puhastuslend jäi oktoobri viimastele päevadele ning üksikud pered lendasid veel novembri alguse soojematel päevadel. Praegu tuleb neil kannatada ja oodata paremaid ilmu. Kas nad peavad vastu ja jäävad ellu näeb alles pärast kevadist puhastuslendu. See toimub tavaliselt pärast 15. märtsi. Hädalennu võivad teha varem, kui päikese käes on soojem. Kevadiseks puhastuslennuks võib nimetada sellist, kus vähemalt pooled mesilased lendamas käivad. Eelmine aasta lendasid mesilased samuti märtsi alguses, aga puhastuslennu päevaks kirjutasin päevikusse 2. aprill, kui kõik pered käisid suurel hulgal lendamas.

Kuna praegu mesilased veel talvituvad, siis mesinikel palju teha pole. Kes söötsid pered korralikult, neil pole vaja üldse muretseda. Lennuava tuleb hoida avatuna ja puhtana langetisest. Soojemate ilmadega lahkub kobarast mesilasi, kes hakkavad taru koristama. Langetist veetakse lennuava juurde ning sellega võivad ummistada lennuava.

Veel võib kummivoolikuga peresid kuulata ning vaikselt taru katust kergitada. Katuse alla vaadates on näha, kuidas on tarus olukord niiskusega. Suurte külmade ajal tekkinud jää ning härmatis on nüüdseks sulanud ning paljudes tarudes on suured vee loigud. See tuleks ära kuivatada sealt nii vaikselt kui võimalik.

Minu kaalu pealne pere sulatas välja suure hulga vett. Kaal vähenes esimesel sula päeval 1,6 kg. Selle hulka läheb veel kulutatud sööt, välja veetud langetis ning lumele jäänud mesilased. Pärast seda on see pere väga rahulikult püsinud. Suur pere on, kaks korpust jäetud talveks. Kui vaadata lennuavast pimedas lambiga, siis on mesilasi näha all rippumas ning kui tõsta katust, siis on nad kohe vastu lage. Selline suur pere on kulutanud koos sügisese haudme kasvatuse aja ja talvitumisega tänaseks 12,5 kg sööta. Ma pole sellist sööda kulu talvitumisel näinud. Põhjuseid võib olla palju, aga need on kõik arvamise tasemel. Pere kevadises edukuses ei kahtle. Neil on korralik söödavaru ja lisasööta nad kindlasti ei vaja.

24. veebruaril oli 3 kraadi sooja, päike näitas ennast vahete-vahel ja osa peresid tegid osalist puhastuslendu. Palju mesilasi jäi lumele, kuid palju jõudis tagasi tarru pärast seda, kui olid oma vajalikud toimetused ära teinud. Peresid ei puutunud ja ei oska arvata, kuidas neil seal läheb. Minu kõige väiksem pere on jäänud 2 raami vahe peale, läks talvituma kolmes vahes. Neil oli sügisel kõige suurem lesta kahjustus. Kui ma poleks neid teise pere peale talvituma paigutanud, siis elus nad kindlasti poleks. Kas asja saab, pole samuti teada. Kõik sõltub ema kvaliteedist on.

Pere number 23 on liigutanud kobarat ühest kohast teise ja kaks raamivahet mesilasi hukkus tõenäoliselt suurte külmade ajal. Kuid pere ise on ilusti kobaras ja saab hakkama. Kevadel vajab väheke toetamist haudme näol arvatavasti. Muidu kõik teised pered tunduvad olevat elu ja tervise juures.

Veebruari algus on olnud väga külm. Ma ei mäletagi aastat, kus oleks olnud -35 kraadi külma. Kõik vähegi külmakartlikud puud ja põõsad on külma poolt ära võetud. Tihased ja muud linnud on pagenud tihedamasse metsa külma varju. Mesilastel on samuti raske, nemad sõltuvad hetkel kobara all olevast toidust.

Tegelikult ei ole selline ilm minu arust Eestile omane. Meil peaks talv palju pehmem olema kuna asume ookeanile ja merele suhteliselt lähedal. Hetkel domineeriv kontinentaalne kliima tekitab palju pahandust. Sellised olud on omased pigem Siberile kui Eestimaale. Mesilaste seisukohast on tegu samuti anomaaliaga. Vaadates meemesilase looduslikku areaali, siis Eesti on üsna põhjapoolne ala nende jaoks. Edasi ulatub nende looduslik asurkond mööda 60 laiuskraadi peaaegu Uuraliteni. Kaugel põhjas ei suuda nad külma ja pika talve tõttu ilma inimese abita ellu jääda.

Tänapäeval on inimesed viinud mesilasi igale poole, kus neid varem ei elanud. Sellise mesilaste rändega ühest maailma nurgast teise on meemesilasele palju halba tehtud näiteks talle mitte omaste parasiitide levitamisega nagu varroalest ja nosema ceranae. Kohalik mesilane on kohanenud mesilastäi ja nosema apisega. Nendega suudab ta ellu jääda.

Talvel mesilastele jäänud varroalestadest osa hukkuvad nagu mingi hulk töömesilastest. Mul on ühele perele võrkpõhja alla pandud plaat, kus vaatan, mis sinna pudeneb. Viimane kord leidsin 6 lesta vahapuru seest, varisenud umbes 2 kuu jooksul. Selle järgi saan hinnata mesilaspere tegevust. Kuna kõik lestad olid tumepruunid, siis on tegu vanade lestadega ning peres ei peaks hauet olema. Miks lestad varisevad? Sügisene tõrje nõrgestas lesti, varroa ravim mõjub pikemat aega. Kevadel võiksin kaaluda mesilasperedele lestaravi tegemist.

Teisel parasiidil, nosemal, on praegu hea paljuneda. Eriti tugevaks võib see minna kevadel kui mesilaspere hakkab tekitama soojust ning kasvatama hauet. Nosema paljunemist soodustab halb toit nagu lehemesi, pikk talv, jahe kevad ning kevadise korje puudumine. Alati ei viita iga kõhulahtisus kevadel nosemale. Ära võib tunda selle kui mesilaspere määrib tugevalt taru ja ümbrust puhastuslennu ajal. Päris täpselt määratakse haigusi laboris. Selleks korjatakse Eestis igal kevadel tarulangetise proove. Eelmine aasta osalesin esimest korda. Mul oli mitme pere osas nosema kahtlus. Nad määrisid lennuava ümbrust ja taru seinu, pesad seest oli ilusad puhtad ning ei olnud pahasid lõhnu tunda. Tarulangetise analüüsiga ei avastatud mitte üheski neis mingeid haigusi.

Igasuguse kevadise pesa määrimise suhtes aitab mesilastele puhas toit, mee- või suhkrusiirupina ja korralik õietolmu varu.