Nii meedias kui mesindusfoorumis on juttu mesilaste massilisest kadumisest talvel. Alguse sai see juba tegelikult sügisel. Oktoobris hakkasid murelikud mesinikud kirjutama foorumisse, mõned ka helistasid mulle. Need, kes sügisel andsid sööda ja tegid lestatõrje, avastavad alles praegu mesilaste puudumise. Tegelikult võiks ka pärast söötmist kontrollida kui suur pere talvituma läheb. See, et pere võtab sööda vastu, ei tähenda veel elujõulisust. Sööda kannavad kärgedesse vanemad mesilased, kes talveni ei elagi. Kui noori peale ei tule, eriti augustis-septembris, siis ongi pere määratud kadumisele.

Mis võivad olla põhjused, seda ei tea tegelikult täpselt keegi. Lugedes aga mesindusfoorumit ja ka Maalehes olnud mõnda artiklit, mängitakse kõik ühte väravasse. Head ja hoolsad mesinikud peavad kogu aeg võitlema mürgitajatest põllumeestega! Kas ikka on kindel, et ainult põllumeeste tegevus on selle kadumise põhjus? Mesinikud, kes mulle helistanud, nende pered on kadunud erinevates oludes. Mõnel pole olnud läheduses mitte mingit põllumajandustegevust ning teisel leidus läheduses vilja ja rapsipõlde.

Kõik teavad, et rapsipõlde mürgitatakse. Sellegipoolest annab raps hea meesaagi ja mesinik võtab selle hea meelega vastu. Mida see nektar ja õietolm sisaldab? Palju kemikaale jõuab mesilaste sisse? Seda on uuritud ja Ameerika teadlased väidavadki, et igasugune keemia nõrgestab mesilaste imnuunsüsteemi. Lisaks veel lestatõrjel kasutatud keemia ning ongi igasugustele haigustele vastuvõtlikud mesilased olemas. Niimoodi paar aastat ja väike lesta populatsioon võibki terve suure mesilaspere maha hävitada. See kõik on oletus. Ma ei ole veel kuulnud, et need, kellel pered kadusid, oleks teinud mingigi analüüsi kuskil laboris? Sellegi poolest väidetakse – süüdi on põllumees! Ma ei usu ühepoolset süüd. Asjal on ka teine pool.

Varroalesta on kahte liiki: varroa jacobson ja varroa destructor. See viimane on mesilastele palju ohtlikum. Ma pole küll kuulnud, kas see on juba Eestisse jõudnud. Nemad on ühed suurimad mesilasperede kadumise põhjustajaid. Kuidas võib see neil õnnestuda, kui mesinikud igal aastal teda tõrjuvad? Suurim viga on see, et rõhutakse ühekülgsele ravile. Igal aastal tuleb kasutada erinevat tõrjet. Lestad kohastuvad järjest enam. Palju suurem viga on see, kui lestatõrje jäetakse augusti lõppu või veel hullem, üldse oktoobrisse-novembrisse. Talvemesilased munetakse augusti algusest augusti lõpuni ja vahel natuke ka septembris. Kui nüüd lestatõrje on augustis jäänud tegemata, siis noored mesilased on üsna paljus ulatuses kahjustunud lestadest. Vanad kaovad ära ja noored on haiged ning lõpuks on heal juhul ema väikse hulga mesilastega tarus. Varem võisid mesilased elada tuhande ja enama lestaga koos probleemideta. Nüüd olen kuulnud, et juba 300-500 lesta on mesilasperele probleemiks- Üks põhjus võib olla lestade poolt levitatavad viirused. Mesilased on muutunud palju tundlikumaks välismõjude suhtes.

Üks näide minu mesilast. Pere 31, 20. september 2 korpust mesilasi. Talvetoit võeti ilusti vastu ja kaanetati ära. Olin unustanud lestatõrje teha, sai sisse pandud 22. septembril ribad. Tohutult varises lesta, kuigi eelmisel aastal tegin tõrjet kaks korda. Oktoobri alguses oli pilt kohutav selle pere juures. Mesilasema oli tulnud umbes 2 raamivahe jao mesilastega peale pandud korpusesse, kus olid vurritatud raamid. Olid hakanud seal uut pesa looma. Ligi 2 korpust mesilasi olid kadunud sellest perest vähem kui 2 nädalaga.

Minu arvamist mööda on enamuse perede hukkumise taga mesiniku tegevus või tegevusetus. Selle tõestuseks on ka need mesilaspered, kes kadusid mitte põllumajanduslikus piirkonnas ning need pered, kes suutsid üle elada talve põllumajandus piirkonnas. Mõned mesinikud juba tunnetavadki, et midagi sai sügisel valesti tehtud ning nüüd ollakse hoolsamad. Ja teised võtavad ette põllumehed ning süüdistavad neid.

Viimane nädal on ilma poolest olnud üsna kevadine. Raagremmelga esimesed urvad läksid õitsema 12. aprillil. Suurem õitsemine on olnud varasematel aastatel 15.-20. aprilli paiku. Kevad ongi selline heitlik aeg. Külma ja kõleda ilma vahele satub üksikuid ilusaid ja sooje päevi, kus putukad saavad lennata. Esimesed kilmalased lendasidki juba eelmise nädala lõpu poole. Ei tea, kas nüüd jahenenud ilmadega on nad tagasi talvepessa pugenud?

Nüüdseks olen tarudel põhjad ära vahetanud ja teinud esimesed läbivaatused. Talvitumise hindeks panen 3+. Kohe mitte ei saa paremini hinnata. Eelmise sügise lestade hulk on oma pitseri jätnud paljude perede tugevusele. Langetist oli peredes vähe. Suurematel peredel klaasitäis või vähemgi. Kolmel on pool perest hukkunud. Põhjused on erinevad. Enamasti saan ennast süüdistada. Ühel perel olin jätnud pärast lestatõrjet põhjavõrgu aluse plaadi võtmata. Pere jäi ummuksisse ja nüüdseks on nelja raami tugevune. Avastasin oma vea alles põhja vahetamisel, kuigi mesilased andsid märku juba veebruaris esimeste suuremate sulade ajal, et midagi on väga viltu.

Peale põhjade vahetamist kontrollisin kõikides peredes ema olemasolu. Emamesilast ennast üles ei otsinudki. Oluline oli näha hauet ja kuidas mesilaspere käitub. Sel kevadel oli mul kadunud kaks emamesilast. Aru sain ema puudumisest mesilaste sumina järgi. Nii kui pesa pealt lahti võtsin ei vaibunud peres sumin. See on kindel tunnus ema puudumisest. Kontrollisin pered üle ja tõepoolest mesilasema ei leidnud.

Pere 6 ema oli kadunud juba märtsis, mesilastel oli ehitatud kupp ja sellest ka koorunud ema, kuid tema leidsin põhjalt. Kui see ikka oli kupust tulnud ema, võis olla ka vana emamesilane. Märki tal igatahes polnud. Andsin sinna uue ema ühest väiksemast perest. Emata jäänud pere sai samuti uue ema ühe teise väiksema perega kokkupanemise teel. Mõlemad emad võeti kohe omaks, ilma et oleksin pidanud neid puuris hoidma. Selline kiire ema vastuvõtt sõltub väga palju perest.

Pere 16 ema oli alles kadunud. Kui aprilli alguses tõstsin pere puhtasse korpusesse oli ema alles, munes ja peres 2 raami hauet. Ma ei teagi, miks ma seda pere uuesti üle kontrollima hakkasin, igatahes lahti ma tegin ja peres suur sumin. Teadsin, et emaga on probleem. Pere läbivaatamisel avastasin väga väheke lahtist hauet ning kinnishaudme. Teadsin, et ema oli viga saanud hiljuti ja vaikselt lõpetas munemise. Pere ei osanud kuppu teha kuna ema oli peres. Siis kui ema hukkus, oli liiga hilja. Tundus, et viimased päevad munes ema ainult viljastamata mune. Nii sai ka sinna uus ema antud. Väga ilusa ema sain neile. Probleeme oligi ainult selle viimase perega, kus ema sai ära võetud. Mesilased ei taha võtta vastu kehvemat ema kui neil oli. Paar päeva ema puuris hoidnud, lasin ta lahti. Ta võeti küll kinni, aga pääses üsna lihtsalt sellest vabaks. Hetkel ei teagi, kas ema jäi neil alles või mitte. Pühapäeval lasin vabaks, pärast seda pole pere kontrollinud. Esimese ilusama ilmaga tuleb pere ära kontrollida.

Pühapäeval andsin esimesed kärjepõhjad suurematele peredele. Mesilased tahavad ehitada, ma annan neile selle võimaluse. Mul on paljudel peredel talveks võetud korpusest ära kümnes raam. Liigutan raamid keskele ja kevadel liigutan raamid sellesse nurka, kus on rohkem mesilasi. Jääb tühi ruum, kus nüüd mesilased koonduvad ja hakkavad ehitama lesekärge. Paljudel peredel on 4-6 raami hauet ning mesilased on hõivanud suurema osa taru ülemisest korpusest. Kui temperatuuri on neil vajalikult tasemel, siis kogunevad nad rohkem äärtesse. Kärjepõhja panen ääreraamist sissepoole. Tavaliselt on haudmeni veel üks raami. Haudme kõrvale on veel vara kärjepõhja anda.

Suurem haudme kasvatamine algas mesilastel 10. aprilli paiku kui tuli esimene õietolm. Lepalt ja sarapuult läks sel aastal õetolm kaduma, kuid nüüd saavad ilusama ilmaga sinililledelt ja remmelgatelt. Lisaks kõigele on oluline, et mesilastel oleks vesi kergesti kättesaadav. Vee järgi lennatakse ka kehvemate ilmade korral. Mida lühem maa veeni, seda vähem jääb mesilasi kadunuks.

Kevad peaks olema täies hoos ja mesilaspered arenema, ent kõik see tundub sel aastal edasi lükkuvat. Kuigi mesilased said väljas lepalt ja sarapuult natuke õietolmu, jäi seda väga väheseks. Pole veel peresid läbi vaadata saanud, aga arvan, et areng on suhteliselt tagasihoidlik. Mesilased on toiduga kokkuhoidlikud. Ilusama ilmaga otsivad nad väljast vett, selle järgi on näha haudme kasvatamine. Paar päeva tagasi maha sadanud lumi on peaaegu ära sulanud, väike kirme katab veel maapinda. Praegu kasutavadki mesilased ära lume sulamisvee, pole vaja kaugele lennata. Eelmisel aastal andsin sisse esimesed kärjepõhjad juba 20. aprilli paiku, sama loodan ka sel aastal teha. Kindel muidugi pole, kõik sõtub perede vajadusest.

Olen mesitarude põhjade vahetamisega alles poole peal. Kiiret pole. Kuna langetist oli vähe, vedasid pered selle märtsi soojade ilmade ajal välja. Tahtsin enamus peredelt langetise proove võtta, osadel polegi enam midagi võtta. Kui langetist pole, siis pole ka kiiret põhjade vahetamisega. Sel aastal tuleb enamus korpuseid ka ära desinfitseerida. Selleks kasutan Virkon-s, mida saab vetapteekidest. Virkoniga saab tõrjuda baktereid, viiruseid, hallituseeni ja see ei saasta keskkonda ning on vähe toksiline. Igati sobiv mesitarude desinfitseerimiseks.

Minu tarukaalul pere on olnud terve talv ärritunud ja nüüd on teada miks. Neil on kõhutõbi kallal. Pere on nõrgenenud tunduvalt, kippus varakult välja ja palju mesilasi jäi lumele. Lisaks on neil suurem vee vajadus ja lendavad palju kehvemate ilmadega. Väga tahaks sinna sisse näha, mis toimub. Perelt paha lõhna küll ei tule. Langetist on neilgi vähe, kuid täna leidsin langetisest paar leske. Õige varakult alustanud isamesilaste kasvatamisega. Ühes peres on veel leski, seal on paarumata ema munemas paarunud ema kõrval. Esimese ilusa ilmaga tuleb kahjuks üks ema jätta, muidu rikub mesilaspere ära.

Aprill on õige aeg ette valmistada kärjepõhjadega raamid. Alates kuu teisest poolest tuleb hakata mesilasperesid kõvasti laiendama. Sel ajal on hea kui raamid on ettevalmistatud ja korpustesse paigutatud. Pered saavad kiirema arengu sisse esimese pajukorje ajal ja siis hakkab raame minema 10 tükki nädalas. Ühe pere kohta olen arvestanud 2,5 kg kärjepõhja, see teeb ühe pere kohta 4 korpust uusi kärgi ning lisaks 1-2 korpust valmiskärgi. Kõik vanad raamid on plaanis saata sulatusse.
Praegu õitsevad lepp ja sarapuu, kuid ilma neilt korjamiseks veel pole. Kui ilmad soojemaks lähevad, alustavad õitsemist esimesed pajud ning sealt on juba loota nektarkorjet.