Arhiiv mai, 2012

Sülemlemise aeg on alanud

Neljapäev, mai 31st, 2012

Mesilas on viimasel ajal olnud üsna kiire. Pered kasvavad kiiresti, suuremad on juba viie korpuse peal, millest ülemine korpus mee all. Kaanetatud mett on veel vähe, kuid nüüd jahedamate ilmade ajal saavad mesilased pesa ümber sättida ning mett kaanetada. Loomulikult saavad nad muudki teha! Näiteks kuppe meisterdada. Selle peale on mõned pered eriti osavad.

Mul on mesilas kolm peret, kes on otsustanud, et nüüd on õige aeg mujale kolida. Põhjust nagu polekski. Ruumi on, ehitada saab, kuid neile ikka ei meeldi. Selliste perede emad ma vahetan juba sel aastal välja. Lastes neil teha uus ema, siis kordub järgmine aasta kõik uuesti. Ma pole rahul eriti ühest kohast pärit emadega. Kõik eelmine aasta muretsetud emade pered teevad kuppe. Üks küll loobus, kuid enne seda oli vaja teda tunduvalt nõrgestada.

Sülemlemistungis olevate perede puhul on kaks võimalust: kas lasta sülemleda ja siis sülem paigutada omaette tarru. Samasse tarru ajamine enamasti ei too midagi head ja ma enam seda võtet ei praktiseeri. Teine võimalus on võtta ära vana mesilasema ja teha talle väike kunstpere. Siiani olen teinud 4-raamised. Kuppe pole vaja otsida uuelt perelt, vana mesilasema hävitab need ise ära. Olgu kaanetatud või lahtine kupp, mesilasema närib need läbi ja pere hakkab uuesti tööle. See on vist ainus aeg, kus mesilasemal on peres mingit võimu. Muul ajal määravad mesilasema tegevuse töömesilased. Kuhu ema muneb, kui palju muneb ja kuna pere sülemleb, kõike seda juhivad töömesilased.

Pärast vana mesilasemaga pere tegemist jääb põhipere emata ja sinna on vaja anda kupp. Mesilasema pole soovitav anda, kuna peres on veel sülemlemistung ning nad võivad minema lennata. Kupu koorumine võtab natuke aega ning peres väheneb vähehaaval tung mujale lennata. Siiani pole mul veel sellised pered noore emaga minema lennanud. Kui peresse jääks mitu kuppu, siis lähevad nad kindlasti minema. Selle vältimiseks on soovitav pere täielikult läbi vaadata. Nad võivad kupud teha ka täiesti ebaloogilistesse kohtadesse.

Kui noor ema koorub, siis esmalt püüab ta leida teised kupud ja need hävitada. Oma konkurente kutsub ta laulmisega. Isegi kui peres pole kuppe, siis sülemlemistungis oleva pere noor ema käib mööda raame ja laulab mitu päeva. Kui sülemlemistung püsib, siis võtab ema paarumislennule minek kauem aega.

Ka vana mesilasema võib enne sülemi väljumist laulda. Kindlasti laulab vana mesilasema siis, kui pikalt on jahe olnud ja sülem pole õigel ajal väljuda saanud. Tavaliselt väljub sülem kohe pärast esimese kupu kaanetamist vana mesilasemaga. Teine sülem väljub noore emaga kui ta on paaripäevane. Varajased sülemid on kiired kärjeehitajad ning korjavad heade ilmade korral omale korraliku toiduvaru.

Itaalia mesinduse olulisim suund on mesilasemade kasvatamine

Kolmapäev, mai 16th, 2012

Itaalia on väga hea mesindamiskliimaga maa. Vahemere soojus toob varajase kevade ning pehmemad talved. Talv kestab Bologna piirkonnas 3-4 kuud, viimasel ajal on talved olnud kaootilisemad ning mesilased on saanud vahel väljas käia. See ei mõju hästi aga rahulikule talvitumisele. Mesilase korjeperiood hakkab märtsi keskel pajuga ja lõpeb enamasti augusti lõpus. Korje perioodi saab pikendada kui rännata mesilastega lõunasse, kus kasvatatakse rohkem hiljem õitsvaid kultuurtaimi.

Olulisemad korjetaimed on robiinia (Robinia pseudoacacia), millelt saadakse akaatsiamett. Mai alguses õitseb robiinia massiliselt Milano ümbruses, natuke varem Emilia-Romagna maakonnas, kuhu jääb ka Bologna. Akaatsiamett peetakse üheks meeldivama maitsega mee liigiks Itaalias ja seda mesinikud müüvadki kõige enam. Üks suur robiinia puu võib anda kuni 8 kg mett.

Bologna mesinduse instituudis sai maitsta erinevaid mee liike, akaatsiamesi oli kõige mahedam ning kristalliseerub väga kaua. Isegi aasta möödudes võib akaatsiamesi olla veel vedelas olekus, see teeb selle paljude lemmikmeeks. Värvuselt on mesi läbi paistev, nõrga helekollase varjundiga. Mõned meeliigid on eriti vänge ja jälgi maitsega. Ka neil eriliste maitsetega meeliikidel on oma tarbijaskond.

Teine meetaim, millelt saadakse monomett, on kastan. Kastanimesi on üsna erilise maitsega. Veel saadakse tsitruse- ja eukalüptimett. Lisaks on olulised meetaimed meilgi tuntud ristik, mesikas ja lutsern ning suve teisel poolel kanarbik.

Ühelt mesilasperelt, millega ei rännata, saadakse 30-50 kg mett. Rändamisega saab mitu korda enam. Mesilaspered on meie mõistes üsna väikesed. Üks pere katab 10 raamise dantiraamiga korpuse, mille peale pannakse 1-2 pooleraamist meekorpust. Sülemlemist eriti ei takistata, kui tuleb siis tuleb. Tehakse kunstperesid, sellega väheneb ka sülemlemistung peredes. Sülemlemine ei paistnud neile mingit probleemi valmistavat. Instituudi mesilas räägiti, et üks päev tuli 7 sülemit. Seal oli ca 20 mesilasperet, kõik 10 raamistes tarudes, mille peal oli üks pooleraamine korpust. Mesilased ise olid väga rahulikud ja leplikud.

Üks väga oluline suund Itaalia mesinduses on mesilasemade kasvatus. Meie poolt külastatud mesilad kasvatasid tuhandeid mesilasemasid. Kõige suurem neist kuni 8000 paarunud mesilasema aastast, keda saadeti üle Euroopa laiali. Emade kasvatus algab aprilli esimeses pooles ning lõpeb augusti lõpus. Eriti hea mulje jätsid Finelli ja Cantoni & Ottani mesilasemade kasvatajad. Neist viimases tegeleti ka mesilaste aretusega ning nad kuulusid üle-euroopalisse tõuaretajate võrku. Nende mesilasliinide kohta saab vaadata infot Saksamaal asuva mesinduse instituudi hallatavast veebilehelt www.beebreed.eu.

Mesilasemade kasvatajate mesilad on väga suured. Ühes grupis on sadu mesilasperesid. Pered ise on väiksed, ühele emale jäetakse 3-6 raami. Kui pere kasvab väga suureks, tehakse sellest uus kunstpere, kuhu antakse uus emamesilane.

Itaalias on talvine mesilasperede hukkumine väga kõrge – kuni 30%. Mõnel mesinikul madalam, mõnel kõrgem. Peamine põhjus on mesinike sõnul varroatoos. Varroalesti tõrjutakse oblikhappe ja tümooliga. Kuigi seal on väga intensiivne põllumajandus, ei olnud mürgitamine mesinikele probleemiks. Pigem peeti probleemiks naabermesinikke, kes ei tee korralikult varroatõrjet. Kogu varroalesta tõrje jättis väga kehva mulje, kuid seda väga lähedalt ei tutvustatudki.

Meie poolt külastatud üks mesila grupp oli elektri kõrgepingeliinide all. Sealne mesinik ei näinud selles probleemi. Mesilased elasid ilusti. Eesti mesinikke kuulates jääb mulje, et kõik ameerika hädad on meile siia kokku sattunud ja nüüd vaevavad meie mesindust.

Esimene muna kupus

Kolmapäev, mai 2nd, 2012

Viimased päevad on olnud mesilas üsna kiired. Pered on kasvanud silm nähtavalt. Iga päevaga koorub aina rohkem ja rohkem noori mesilasi. Aprilli lõpupäevadel kasvas tarukaalul olev pere üle 4 kg. Kõik see kulub ära pere arenguks. Osavalt mesindades võib muidugi selle mee ka kätte saada. Selleks on vaja kasutada koorimiskorpuseid. Ise kavatsen igale perele peale panna farrari mõõdus korpused. Mitmel tugevamal perel juba on. Kui ilma on ka maikuus, siis saab kuu lõpus juba esimese mee.

Raamatutest saab lugeda, et esimene kärjepõhi antakse vahtra õitsemise ajal. Meil on see käes, vahtra esimesed õied avanesid eile. Kuid esimesed kärjepõhjad andsin ma juba paju õitsemise ajal ning need on üles ehitatud ja kinnine hauegi sees. Kuid nüüd on õige aeg mesilasperesid hakata laiendama rohkem kärjepõhjaga. See annab noortele mesilastele tööd. Noored kogunevad ääreraamidele, kus on rohkem ruumi ja ripuvad lihtsalt. Just nemad on ühed sülemlemistungi tekke indikaatoriks.

Eilse laiendamise ajal avastasin ühel kahes korpuses oleval perel esimese muna kupust. Lisaks oli neil veel mõni tühi kupualge. Ma ei reageerinud sellele, jätsin neile alles ja laiendasin pere. Ma väga kahtlen, kas sellest kupust midagi kasvatakse. Varasemate kogemuste järgi on mesilased ise mul kupud maha närinud kui pesa korralikult laiendada. Katsetuse mõttes jätsingi selle kupu neile alles. Nädala pärast vaatame, mis sellest saanud on. Pärast laiendamist ongi nüüd suurtel peredel 30 raami.

Looduses ringi vaadates on näha, et remmelgas on lõpetanud õitsemise. Samuti on õitsemise lõpetanud sinililled ning õitsemist alustanud vaher ja ülased. Soojemate ilmadega annab vaher väga hästi nektarit, kuid Eesti oludes on see väga harv.

Ma olen teinud mitu korda omale mesinduslikku kodulehte internetti. Eelmised olid väga algajalikud, kuna kasutasin tavalist wordi. Praegune koduleht meeldib mulle kõige enam, tuli paremini välja kui eelmised ning on avatav kõigi veebilehitsejatega. Kodulehega saab tutvuda siin.