Arhiiv juuli, 2012

Lestad vallutamas mesilasperesid

Teisipäev, juuli 31st, 2012

Heinakuu on olnud sel aastal heitlik. Mesindamise seisukohast mitte eriti hea. Korje lõppes juba kuu keskpaigaks, nüüd kuu lõpus said mesilased uuesti korjama, kuid see kogus, mis toodi, kulub mesilastele endale söögiks ära.

Praegu korjataksegi rohkem õietolmu, mis kulub noorte mesilaste kasvatamisel ära. Praegu kasvatatud haudmest kooruvad mesilased, kes lähevad talvituma. Seda on vaja igati soodustada, et pered oleks talvitumisel piisavalt tugevad. Kehvema talve puhul on vajalik iga mesilane.

Kuigi eelmine aasta oli palju juttu varroalestast, jätkan ma samal teemal. Praegu on varroalestade populatsioon jõudmas maksimumi! Üksikutest lestadest kevadel on saanud sadu kui mitte tuhandeid. Ei tasu oodata lestatõrjega. Jättes selle augustikuu lõppu või isegi septembrisse, siis kordub sama kollaps, mis eelmisel aastal paljudes mesilates. Pärast meevõttu ei ole palju võimalusi lestade tõrjeks. Lihtsaim viis on ribade kasutamine. Veel võib kasutada happeid, kuid nendega on vaja olla ettevaatlik. Üledoseerimisel võib hukkuda mesilasema, veel hullem kui terve mesilaspere.

Jälgin varroalestade ööpäevast varisemist. Kolmel perel on täiesti erinev olukord. See pere, kes oli eelmine aasta nõrgenenud lestade tõttu 3 raamile, suveks jõudis ainult kolmekorpuseliseks pereks, temal variseb üksikuid lesti terve kuu aja peale. Teine pere, temal on nädalas üks-kaks lesta. Talvitus 10raamilise perena. Kolmas pere oli talvitumas väga tugeva perena ja seal variseb iga päev mitu lesta. See näitab, et peres on tugev lestanakkus ja tegelikult vajab ta kiiremas korras tõrjet. Kuigi kahjustust pole veel märgata, on oht väga suur. Varsti võtan neilt mee ära ja koheselt läheb peale varroatõrje. Selle tegemata jätmisel on septembri lõpuks taru mesilastest tühi.

Nii nagu oli suvi, on ka meesaak – üsna kesine. Tegelikult lausa 7 aasta nigelaim. Täpne kogus pere kohta selgub alles pärast täielikku meevõttu. Mulle tundub, et Eestimaa kõige vihmarikkam koht on just siin, kus minu mesilad. Mujal Eestis pidi olukord olema palju parem. Põhja-Eesti mesinikud on maininud väga head mee aastat.

Peakorje läbi

Teisipäev, juuli 17th, 2012

Nii lühike see tundub sel aastal olevatki. Peakorje kestis umbes 5 päeva. Selle viie päevaga koguti tarukaalu andmetel pool kogu meekogusest mis tarudes.

Aastad pole vennad. Eelmine aasta olid tarud juba enne peakorje algust mett täis. Eestimaa korjeolud on üsna erinevad. Mõnes piirkonnas on väga hea meesaak, 100 km eemal palju väiksem. Vihma ja jaheduse tõttu on minu piirkonnas pigem alla keskmise mee aasta.

Suuremad pered on kogunud 4 farrari korpust mett ja rohkem arvatavasti juurde ei tule. Mesilased on oma töö teinud, igati tublid ja tragid. Pereheitmisele enamus peresid ei mõelnudki. Sellega oli mul vähem tööd lendperede tegemisega. Kokku sülemles 12% peredest. Minu jaoks parim tulemus aastate jooksul. Emade valikuga on võimalik see viia palju madalamaks. Juba eelmine aasta oli mul see võimalus, kuid olen hoidnud need emad alles, mis on sattunud peredesse nende enda kuppudest. Enamus neist läheks sekkumiseta puu otsa.

Kui juuni alguses oli probleeme emade paarumisega ilma tõttu, siis nüüd on uus ring. Osad emad on ligi kahenädalased, kuid ei mune. Põhjuseks lendamiseks sobiva ilma puudumine. Noor mesilasema tahab lennata paaruma viie päeva vanuselt kui väljas on +18 kraadi sooja. Tavaliselt nad lendavad välja kella 14-16 vahel. Nad tunnevad ära, kas hakkab vihma sadama või mitte. Nii istuvadki tarudes ja ootavad. Praeguse ilmaennustuse järgi istuvad nad veel väga kaua tarudes, loodame, et ennustused eksivad.

Uued emad juba ootavad oma koorumist neljapäeval, eks ma paigutan neid mujale nii palju kui võimalik. Praegu rohkem emasid kasvama ei panegi, võibolla kuu lõpu poole veel viimased, kes hakkaks munema augusti keskel. See on jälle väikese riskiga, kuna pikema ajalised prognoosid ennustavad ka vihmast augustit. Nii väga tahaks, et nad eksivad.

Kui nüüd ilmad soojemaks jälle lähevad võib alustada meevõtuga. Ülemised korpused on kaanetatud, allpool veel jätkub see niikaua kuni loodusest natukegi nektarit tuleb. Sel aastal soovin sellega valmis saada juba augusti esimesel poolel, et teha ära varroa tõrje. Eelmise aasta jube kogemus lestaga andis hea õppetunni. Sügisene mesilaste kadumine on võimalik ära hoida hoolsama mesindamisega. Lest paljuneb terve suve, 10 lestast kevadel on augustiks sadu. Esimese tõrje teen ribadega kohe pärast meevõttu ja oktoobris-novembris, kui kõik haue koorunud tilgutan oblikhappe suhkrulahusega.

Praegu õitseb palju õistaimi. Mesikas on täis õites ja ootab nektarikorjajaid. Kuid vihm peseb iga kord nektari maha. Põdrakanep õitseb samuti, tema vajab nektari erituseks vähemalt +24 kraadi sooja, muidu ei anna midagi. Pärnad on sellel aastal eriti nirud. Vanadel pärnadel oli ainult üksikuid õisi, nooremad õitsesid, kuid mesilasi oli peal väga vähe.