Arhiiv oktoober, 2012

Eesti mesinduse konkurentsivõime ja mesinike ühistegevus

Reede, oktoober 19th, 2012

Eesti mesi on kvaliteetne kui mesinik on järginud kõik meekäitlemise tavasid. Vurritab ainult valminud mett, järgib hügieenitavasid, hoiustab mett hermeetiliselt jne. Kuna meil puudub suurem tööstus, siis võib mett üsnagi ökoloogiliselt puhtaks nimetada.

Ja arvestades meie maastikku ja loodust, on mesi korjatud paljudelt taimedelt. Ainult vähesel hulgal leidub monomett. Monomett võib Eestis saada võilillelt, rapsilt ja kanarbikult, võibolla veel üksikutelt taimedelt, mis sõltuvad rohkem ilmastikust.

Hinna poolest on meie mesi suhteliselt samal tasemel kui Soome oma. Tunduvalt kallim Läti ja Leedu meest. Kõik need meed on sama kvaliteetsed kui Eestis tootetavad. Igal on loomulikult oma kohalik eripära. Kõige enam erineb Leedu mesi. Seal saadakse suur osa meest tatra põldudelt mida meil on väga vähe.

Milline on Eesti mesinduse konkurentsivõime? Kohalikult turul hea, kuid väljaspool riiki täiesti olematu. Oma siseriiklikul turul tuleb meil järjest enam võistelda lõuna poolt toodud meega. Talvel Tartus olnud konverentsil kõneles lektor Leedust, et neil ei jätku mett, kuna Eesti turg tõmbab mee ära! Tõenäoliselt Läti ja Leedu mett müüakse Eestis mitteametlikult? 6. oktoobril olnud konverentsil mainiti, et Eestisse imporditi 2011. aastal ca 250 tonni mett ning Eestist välja 2 tonni. Need numbrid on ametlikud. Mitme aasta perspektiivis on need numbrist järjest kasvanud, väljaarvatud eksport, mis enamasti on olnud 0 kg.

Neist numbritest järeldubki, et meie kohalik Eesti mesi pole välisturgudel konkurentsivõimeline. Peamine põhjus on, et me pole enda mett tutvustanud väljas pool riiki, kui ka see, et meil ei ole piisavaid koguseid hõivamaks suuremaid turge. Ka siseriiklikult on meil meest kas puudus või on mesi kaotamas turgu väljamaistele mee tootjaile. Meil ei müüa poodides väljamaiseid nišitooteid vaid täiesti tavalist mett. Jätame Hiina mee või meelaadse üldse välja, see on omaette teema. Poekettides müüdav mesi on paljuski väljas poolt Eestit. Väiksematel tootjatel ei ole võimalik saada poekettidesse oma toodetega.

Poekettidesse võib saada näiteks ühistegevusega, mida mõni mesinik püüab vägagi promoda. Kahjuks ei ole Eesti mesinike hulgas populaarne. Vanematel mesinikel on sellega seoses kogemusi. Kõik see ühistegevus taandub usaldusele, mida ei ole. Alati leidub mõni ärikas, kes tõmbab heausksetel naha üle kõrvade.

Viimased ilusad ilmad olid nädal tagasi

Teisipäev, oktoober 9th, 2012

Viimased ilusad ilmad olid nädal tagasi, nüüd sajab iga päev. Mesilased lendasid, tõid õietolmu. Võimalusel otsiti, kus saab midagi pihta panna.

Minul nad said ühte kärjekasti ja korraldasid suure möllu. See pole tegelikult üldse hea. Võõrad mesilased lähevad omavahel kaklema ning paljud neist hukkuvad. Isegi jahedamate ilmadega uuritakse seda kohta, kus midagi saadi. Isegi kui asemel on tühi kast, vooritakse päevad läbi seda uurima ega midagi tekkinud pole.

Nädal tagasi sai vaadatud peresid viimast korda. Ainult neid, kellel oli mingi probleem. Hauet oli ikka veel päris mitmel perel üle kolme raami. Tuleb neid veel korra vaadata kuu teisel poolel. Põhjus päris lihtne: nad püüavad mesilasi talveks kasvatada kuna varroalesta oli keskmisest rohkem. Kuna nüüd kooruvad ainult terved mesilased, siis peaksid nad korraliku pere teha suutma. Kui hauet jääb vähemaks, asendan tühjad raamid korralike söödaraamidega. Olen neid varunud selleks otstarbeks.

Kaks pere said likvideeritud, neist jäid raamid üle. Neid kahte pere ei saanud alles jätta, ühel oli paarumata ema sees ja teisel polnud üldse ema, ainult kupud. Sel aastal ei paarunud emad enam pärast 15. septembrit. Liiga jahe ja niiske. Leski siiski veel on päris mitmes peres. Ei tea, miks nad alles hoitud on. Emamesilased on korralikud, haue on kadunud, aga lesed jalutavad raamidel ja päiksepaistega teevad mõne lennu.

Väiksemad pered kui viis raami, nende heaks üle talvitamiseks tasub nad panna kahekesi ühte tarru või tõsta nõrgem pere tugevama peale nii, et tekiks ühine kobar. Olen seda ka varem teinud ja tulemused on head. Kolmeraamiline pere talvitub nii ilusti ja hakkab kevadel kiiresti arenema. Kiiremini kui mõnigi tugevam pere.

See kõik nõuab aega ja natuke varustust. Põhjad, mida selleks vaja, tuleb ise ehitada. Ajaliselt võiks seda teha siis, kui viimane sügisene lend tehtud. Kuna see toimub, ei oska isegi ennustada. Võibolla oli see juba ära 2. oktoobril, võibolla tuleb kunagi kuu teises pooles. Varem võib tõsta pered koos talvituma, kui pered on pärit eraldi gruppidest. Mesilased orienteeruvad uues kohas ja lendavad õigesse tarru tagasi.