Arhiiv märts, 2013

Veniv kevad

Neljapäev, märts 28th, 2013

Kevad ei taha ega taha tulla. Päike paistab, lumi sulab päikese käes, kuid vilus tekib kohe jää. Üksikud mesilased käivad lendamas, sellist korralikku puhastuslendu nagu kevadel vaja oleks, pole võimalik teha. Praeguste ilmaprognooside järgi ei juhtu seda veel mitu nädalat. Tõenäoliselt jääbki selle aasta kevad mesinduses mitu nädalat hilisemaks. Tavaliselt õitseb paju meie kandis 13 aprilli paiku, mõni päev siia-sinna. Praeguseks pole isegi lepp ja sarapuu õitsema läinud.

Mesilased tarudes on kannatlikud, nad ootavad. Ootavad ilma, mis võimaldaks neil lennata ja end vabalt tunda. Päike küll soojendab, kuid lumi ja jää hingavad altpoolt. Mesilane, kes pikemalt lumele jääb,  sealt enam ei tõuse.  Esmalt tardub, ta on elus, kuid jõudu uuesti lendu tõusta pole.  Kui päike enam talle peale  ei paista, siis ta hukkub. Sellised mesilased on tegelikult täiesti terved ja elujõulised, kuid nende vale arvestus lumele maandumisel saab neile hukatuseks. Kui te jalutate mesilas ilusa ilmaga, siis isegi kui üksikud mesilased on õhus,  nad maanduvad teie peale. Nad ei ole huvitatud maandumisest lumele, kui neil on võimalus mujal jalgu puhata.  Mesilaste lumel hukkumise vähendamiseks võib lumele laotada heina või põhku.  Mesilased saavad sellele maanduda ja oma häda ära teha.

Teine asi, mida ma igal aastal olen teinud,  on mesilas  lumele tuha raputamine, mis  kiirendab lume sulamist.  Praegu, kui enamus päevadel päike paistab, sulab lumi kordades kiiremini. Valged väljad aga püsivad muutumatult, nii kaua  kuni ööd püsivad külmad. Tuha võib asendada näiteks turbaga või millegi muu tumedaga, mis on ohutu loodusele.

Praegu on aktuaalne, millal ja kuidas võib mesilasperesid uude asukohta paigutada?  Kuna uued kohad on tõenäoliselt lume all, siis enne ei saagi mesilasperesid liigutada, kui uus asukoht on puhas ja alus paika pandud.  Mesilased orienteeruvad praegu ainult oma taru järgi. Nii kaua, kuni  enamus mesilastest pole lendamas käinud võib mesilas vabalt tarusid ümber paigutada. Kui juba puhastuslend tehtud,  siis mesilas enam tarusid liigutada ei saa. Küll aga võib neid viia kaugemale. Samuti võib neid liigutada julgelt puhastuslennu päeval. Näiteks on ilmaprognoosi järgi näha, et tuleb ilus ilm. Hommikul transpordid mesilaspered uude asukohta, avad lennuavad ning lased neil vabalt lennata.

Mesilaste abisöötmisest

Esmaspäev, märts 18th, 2013

Mesinikel on tõenäoliselt praegu palju raskemad ajad kui mesilastel. Pikalt kestev külm paneb muretsema oma hoolealuste toiduvaru ja pikale veniva talve üle. Tegelikult pole praegu veel midagi hullu lahti. Varemgi on juhtunud et, puhastuslend toimub alles aprilli alguses. Sel aastal võib see isegi aprilli teise nädalasse lükkuda.

Natuke paha on suur temperatuuride kõikumine. Öösel kuni -20 ja päeval paar kraadi külma panevad mesilasi eriti proovile. Enamus peresid kasvatavad juba uut põlvkonda, seetõttu kulub toitu palju rohkem.  Suur hulk toidust kulubki sooja tootmisele.  Lõikav kirdetuul viib tarust palju sooja ning toiduvaru kontrollimine on raskendatud.  Tegin osadele peredele toiduvaru kontrolli, tuul segas väga kõvasti. Sellega võib kasu asemel pigem kahju teha.  Tuulega ja miinus kraadidega ei ole võimalik mesilasperet toiduvaruga aidata. Need väiksed putukad kaotavad oma soojuse väga ruttu ja külmuvad läbi. Seda  tööd saab teha  ainult tuulevaikse ilmaga.

Mesilastele kasutatava kandi võib ise teha ja osta poest. Tehases toodetud kandi on juba täpselt õige koostisega. See ei lähe nii ruttu vedelaks. Ise tehes tuleb arvestada, et kandi ei tohi jääda vedel, kuna võib sel moel mesilastele peale valguda. Kandi tegemiseks tuleb võtta mett, millele hakatakse lisama tuhksuhkrut. Suhkrut lisatakse niikaua, kuni kandi ei kleepu käte külge ega vaju soojas toas laiali. Kogused sõltuvad selest, kui palju kandit vaja on.  Selle tegemine võtab tükk aega. Lihtsalt ei saa midagi.

Kui ollakse veendunud, et mesilasperes on toidupuudus võib anda abisööta. Kandi perele toiduks asetamine käib suhteliselt lihtsalt. Lamavtarus tuleb võtta ära paar vaheliistu kobra pealt ning paigutada sinna kandi. Poe kandi kasutamisel tuleb pakk lahti lõigata, kile ära keerata ning lahtine pool otse kobara peale panna. Kuna mesilased saavad nüüd vabalt raamide peal liikuda, võib kasutada midagi, mis neid  igale poole ei laseks. Mina kasutaks kilet, kuid see on igaühe enda valik. Isetehtud kandi paigutamine käib samamoodi, kuid see tuleb eelnevalt marli sisse panna. Korpustarudele tuleb ehitada kandi paigutamiseks paarisentimeetrine krae, muidu ei mahu kandi katuse alla ära. Lisasööt tuleb siingi paigutada kobra peale.

Praegu on tegelikult juba käes aeg, mil mesilasperedel võib hakata sööt otsa saama. Iga pere kulutab sööta erinevalt. Minu kaalupealne pere on praeguseks kulutanud alates 1. september  umbes 12,5 kg toitu. See on viis talveraami umbes. Päris arvestatav kogus.  Pere on muidugi väga suur. Võimalik, et talle tuleb tagastada korpus, mis sai ära võetud oktoobri teises pooles.

Mesilased, kes on sügisel hästi hooldatud, peaksid elama hästi. Neile pole vaja anda mingeid lisasöötasid. Mesindusraamatutes kirjutatakse igasugustest lisasöötadst ja tervistparandatavatest segudest. Ma pigem järgin looduse valikut. Kõik, mida mesilased ise loodusest korjavad, on hea, ning raamatutes soovitatavad segud, pudrud jms ei kõlba kohe mitte.  Need ei kuulu mesilaste toidu juurde. Ära anna mesilastele midagi, mida sa ise ei sööks.

Valmistume mesindushooajaks

Teisipäev, märts 5th, 2013

Urbekuu on saanud alguse, me peame seda juba oma hinges kevadkuuks. Kuigi välja näeb ta viimasel ajal talve moodi. Hiljutised soojemad ilmad meelitasid nii mõnedki mesilased lendama. Päikese käes olevad pered võisid teha väiksema puhastuslennu. Nüüd on aga külm talv tagasi, koos lume ja tuisuga.  Varakevadised ilmad ongi väga heitlikud. Pikaajalised ilmaprognoosid võivad muutuda iga päev.

Seni kuni kevad pole kohale jõudnud, saavad mesinikud mesindushooajaks ettevalmistusi teha. Just praegu on paras aeg ehitada tarusid-korpuseid, raame ja muud inventari. Lamavtarusid pole ma rohkem kui 10 aastat ehitanud. Kuid kunagi olen neid päris hulga valmis meisterdanud. Nüüd ehitan ainult lihtsamaid korpuseid.

Olen viimase paari aastaga avastanud et, mesilastel pole suurt vahet, kas nende taru seina paksus on 10 või 3 sentimeetrit. Õhema seinaga suvetarud on päris laialt levinud. Olen jätnud juba paar aastat mõned pered talvituma suvekorpustes. Eelmisel aastal läks kõik ilusti. Õhukese seinaga tarus oli umbes viieraamiline pere, kes väga edukalt talvitus ning hakkas tunduvalt kiiremini arenema kui kõrvalpered. Selle üks põhjus võis olla ka kvaliteetne mesilasema.

Täispuidust tarudel on üks eelis – nende hooldamine on lihtsam. Kevadise desinfitseerimise võib teha, lükates maha suurema sodi ning käies tulega üle. Penotarud seevastu vajavad suuremat ettevaatlikkust. Kokkuvõttes on igal tarul omad eelised ja puudused.

Peale tarude on vaja kevadise perede arengu ärakasutamiseks palju raame. Terve ja tugev pere võib ehitada kevad-suvel üles 50 ja enam raami. Loomulikult kannatab meekorje, kuna palju energiat ja mett läheb kärgede ehitamisele. Varakult ettevalmistatud raamid lihtsustavad mesiniku tööd kiiremal ajal.

Kui raamid on kokku löödud, võib hakata traatima. Kasutan 0,4 mm Saksa päritolu roostevaba traati. See on üks parimaid, mis meil saada on. Peenem traat  venib ülimalt ruttu ega ole kärjepõhjale piisavaks toeks. Enam kui 0,5 mm traat on liiga jäme ja selle pingutamine on palju raskem. Traatimine valmis, tasub kohe ka kärjepõhi raami paigutada, sest juba paari nädalaga kipuvad osades raamides traadid lõtvuma.