Arhiiv mai, 2013

Mesindusreis Inglismaale

Esmaspäev, mai 6th, 2013

Nädal tagas sai käidud tutvumas Inglismaa mesindusega. Paljuski on meie kahe maa mesindus sarnane ja sama palju ka erinev. Me võime kiruda Eestimaa kliimat, kuid kusagil on veel halvem kliima. Briti saartel on peaaegu alati tuuline. Talved pehmed ja niisked, ega suvigi palju erine. Meie reisi ajaks oli palju juba ära õitsenud, vahtrad täisõites. Lõuna-Inglismaal õitses võilill, maapind oli ilus roheline, põhja pool alles vaher alustas õitsemist. Mesinike sõnul on neil kevad hilinenud kuu aega. Tavaliselt sel ajal pidi juba taliraps õitsema. Mesilaspered alles alustasid arenguga. Üldse on sealsed mesilaspered suhteliselt väiksed. Tugev pere oli seitsme raami peal, meil on sellised nõrgad. Põhjus on selles, et seal on korje väga tagasihoidlik ning ilm takistab samuti mesilastel korjele lendamast. Peamine korje saadakse rapsilt ja kanarbikult. Loodusliku rohumaad ja metsa peaaegu polegi.

Riigis on umbes 30 000 mesiniku, enamus neist väiksed alla viie taru pidajad. Mesinikke, kes elatavad ennast mesindusest, on umbes sama palju kui Eestiski,  50-100 vahel. Mett saavad suuremad mesinikud ühelt perelt 20-50 kg, rändamisega rohkem. Rännatakse rapsipõldudele ja juuli keskel tohututele kanarbikuväljadele saare põhjaosas.

Inglismaal esimene mesila, mida sai külastatud asus, Kesk-Inglismaal. Peeti kohalikku buckfasti ja tumemesilast. Mesilas töötas kolm mesinikku ja oli umbes 400 mesilasperet, millest 200 oli toodangupered. Tegeleti mee tootmisega, kunstperede ja mesilasemade müügiga. Mesinikud olid väga leidlikud. Kuna inventari valik on piiratud ning kallis, siis tuli neil ise leiutada, kuidas oma tööd efektiivsemalt teha.  Seda, et inventari ise valmistatakse, oli märgata peaaegu kõigis mesilates.

Järgmine koht oligi Briti saarte suurimasse inventari tootmise ja müümisega tegelevasse firmasse Thorne. Toodeti põhimõtteliselt kõike mida mesinduses vaja minema peaks. Töötajaid oli palju, umbes 25. Firma on pereettevõte ning juba 100 aastat vana. Nagu ikka on kogu aeg firmat edasi pärandatud nooremale põlvkonnale. Firma koduleht on siin. Peamine turg on Suurbritannia ja Iirimaa, vähesemal määral ka muu maailm. Hinnad on mandri-Euroopaga võrreldes üsna kõrged.

Põhja-Inglismaal külastasime ühte riigi suurimat mesilat, mis asus suurte kanarbikuväljade naabruses. Seal peeti ainult kohalikku tumemesilast ja kokkuoli mesilasperesid 1 800. Möödunud suvi oli halb ning raske talve tõttu pidi olema järgi umbes 1 000 korralikku mesilaspere. Nagu Eestiski, teeb muret varroalest, keda tõrjutakse pidevalt. Sealsed mesinikud ütlesid, et oblikhappega eriti ei tõrjuta lesta. Ainult väga tugeva nakkuse korral. Mesilas töötas mitu põlvkonda, kokku umbes kümmekond inimest. Päris palju oli rõhku pandud turismile ja mesila oma toote märgile. Mesilas tehti mee segusid, kreeme, küünlaid ja kõike, mida annab teha meest, vahast, taruvaigust ja õietolmust. Ka mesilasema toitepiimale oli leitud rakendus kreemides. Mesila ise oli juba väga vana. Siseturism aitab päris palju mesinikel mett müüa otse tarbijale. Palju inimesi käib spetsiaalselt just oma mesiniku käest mett ostmas, võttes ette sadu kilomeetreid pika teekonna. See oligi kõige põhjapoolsem mesila, mida me külastasime. Sealne mesinik rõhutas, et ärge otsige parimat mesilast, see on teil juba olemas. Tema viitas kohalikule tumemesilasele, kes neil talvitub puhtal kanarbikumeel. Kõik teised mesilastõud pidid sealsetes oludes talvel hukkuma.

Tagasiteel lõuna suunas külastasime veel mitut mesilat, kus tegutses üks mesinik. Enamasti peeti umbes 200 mesilasperet oma põhitöö kõrvalt. Tasub märkida, et üks meie suur mesilaspere on umbes 2-3 nende suurt pere. Neis mesilates peeti samuti tumemesilast, ainult ühes mesilas oli levinum kraini mesilane.  Küsimusele, kui palju mesinikul on vaja mett toota, et ära elada, anti vastus: 5 tonni kuid sellega ei tohiks olla muid kohustusi. Alles 10 tonniga on võimalik mesinikul oma tegevus heal järjel hoida. Mee hind oli umbes 4€ üks nael, see on  454 g mett, otse tarbijale müües. Hulgimüügi korral saadakse vähem kui pool sellest summast.

Mesinikele teeb muret suurte kaubanduskettide poliitika. Neis eelistatakse väljamaist, peamiselt Hiina ja Lõuna-Ameerika mett. Rõhk on kvaliteedi asemel hinnal. Peale meeturu on probleemiks riigi suhtumine mesinikesse. Esikohal pidid olema jahindus ja põllumajandus. Kõik mesinikud, keda sai külastatud, mainisid riigi leiget suhtumist mesinikesse. Peamine põhjus on jahimeeste ja põllumeeste lobbi ning mesinike endi soovimatus toimida riigi kehtestatud reeglite järgi. Neist 30 000 mesinikust on ennast registreerinud 1/3. Ka seal on registreerimine kohustuslik. Riigiametite poolt viidataksegi mesinike registreerimatajätmisele. Inglismaal puudub toiduainetel käibemaks, seega on mee tootmine maksuvaba. Maksud on tööjõu pealt. Mesinikud olid üksmeelsed, et vajavad riigilt lähiajal tuge.

Üks oluline probleem, mida ei saa mainimata jätta, on Inglismaal intensiivne põllumajandus. Mesinike paneb muretsema taimemürkide ohter kasutamine valel ajal. Kuna peamine korje saadaksegi kultuurtaimedelt, siis sõltub sellest väga palju.

Reis ise oli tore ja õpetlik. Mesinikud olid rõõmsad, sõbralikud ja külalislahked. Muru on Eestimaal sama roheline kui mujal ning mesilastel, hoolimata raskest talvest, palju parem elada. Meie mitmekesine looduslik korjemaa hoiab mesilasi tervemate ja tugevamatena. Meil tasub hoida seda, mis on.