Blogi avalehel

Talv tuli mesilasse

november 28th, 2010

Maa sai lõpuks valgeks ja mesimummid on rahulikku talveunne vajunud. Lund on väga vähe, nii umbes 5 cm, kuid sellest tegelikult täiesti piisab. Mesilas saab ilma kaevamata jalutamas käia. Nii palju kui sain, ajasin lund tarude külgedele, kaitsmaks mesilasi külma, tuule ja tihaste eest. Sel poolaastal kontrollin veel peresid ainult visuaalselt mesilas käies.

Kui väljas on talv, siis mesinikel on käsil tubasemad tööd-tegemised. Võtsin kokku oma 2010 aasta mesilapäeviku. Kokku kirjutatud 39 A4 lehekülge teksti, tabeleid jne. Näide päeviku esimesest kandest: 10 jaanuar -11°C tuule vaikne. Lume paksus 36-37 cm (mõõdetud joonlauaga). Kõigi perede elutegevuse kontrollimine: kõik pered on elus. Tihased saavad ligi P.17 ja P.18-le. Parendasin natuke olukorda. P.17 juurde enam ei pääse. P.10-l oli ava jääs ja alguses olid kahtlased. Kõik korras ja elus. Enamus peresid sumisesid vaikselt, ärritasin natuke P.4, alguses olid nad liiga vaikselt. Ka varuemapered on korras. Probleeme ei täheldanud.

Kogu päevik koosnebki ülestäheldustest, mis ma tegin mõne pere juures, ilmaoludest, taimede õitsemisest ja muust sellisest. I poolaastal kirjutasin rohkem teksti. Mõned olulisemad sündmused 2010 aasta mesindusaastast. Puhastuslend oli 21 märtsil ja väljas oli + 9 kraadi vilus, päikse käes +15. 30. märtsil tõid mesilased esimese õietolmu, tõenäoliselt lepalt ja sarapuult. 13. aprill tuli esimene nektar pajult, väljas oli selge ja +15 kraadi. 19. aprill andsin esimesed kunstkärjeraamid ja need ehitati paari päevaga üles.

Mai alguses andsin peredele juurde kolmanda korpuse, väljas olid esimesed soojad ilmad – üle +20 kraadi. 10. mai koorusid esimesed lesed ning ma alustasin ettevalmistusi emade kasvatuseks. 28. mai koorusid esimesed emad emade kasvatusest. See päev jäi hästi meelde, kuna ilmad olid just läinud jahedaks. Olen siiani alati teinud emadele paarumispered samal päeval kui nad kooruvad, ka seekord sai nii tehtud.

2. juuni võtsin esimest korda mett kuna ääre raamid olid peredel kaanetatud. Mesi oli hägune kollaka varjundiga, tõenäoliselt enamus võilillelt. 3. juuni tuli ootamatult esimene sülem, mis läks tagasi tarru. 5. juuni munesid esimesed neli ema paarumistarudes. Paar päeva hiljem kõik.

10. juuni tegin oma elu esimese vageldamise, 24-st võeti vastu 17 vakla. Vageldamiseks kasutasin selleks mitte ettenähtud tööriista. Põhjus, miks ma loobusin isolaatori kasutamisest, oli minu valitud ema. Ta oli enne seda neli korda isolaatoris ja ma lihtsalt ei tahtnud, et tema pere väga nõrgaks jääb. Kirjanduse järgi ei soovitata ühte ema üle kahe korra panna isolaatorisse.

Augusti alguses alustasin meevõtu ja koondamisega. Viimased emad koorusid samuti augusti alguses ja munema hakkasid 8. augustiks. Varroatõrjega alustasin see aasta hiljem kui tavaliselt, alles 20. augustist. Kasutasin esimese tõrjena ribasid. Lesti tuli üldiselt vähe maha. Samal ajal alustasin perede söötmist talveks. 5. oktoober tegin viimase pere ühele paarumistarus koorunud emale. Kokku sai ema 4 raami mesilasi kahest II grupi perest tooduna. Ema hakkas üsna ruttu munema. Viimane puhastuslend oli 15. november kõigis peredes, enne seda lendasid ka 30. Oktoober, kui väljas oli +13 kraadi viludas, päikse käes enam kindlasti.

Viimasena võtsin päevikus kokku tabelitesse perede tugevuse, iseloomu, meesaagi ja varroa tõrjumised. Loodan mesilastele sama head talvitumist kui eelmisel aastal.

Jäta vastus