Tarud on seest kuivad
jaanuar 14th, 2011Uus aasta on juba on varsti kaks nädalat kestnud. Mesilaste juures sai nagu alati uue aasta traditsioon läbitud. Igal uue aasta ööl käin kõik oma mesilaspered läbi, kui saan. Sel aastal sai samamoodi tehtud. Ainult et, mesilasi ei huvita tõenäoliselt uue aasta tulek.
Sulaga kaevasin enamus tarudel eest natuke lahti. Ainult teise grupi mesitarud jäid lume alla. Sinna on päris raske ligi ka pääseda. Aastavahetusel käisin korra seal, olid täiesti lume all nii, et tarusid polnud ka enam näha. Sulaga vähenes lume hulk umbes poole võrra ja jälle olid tarud näha. Loodetavasti ka teises grupis on nad välja sulanud. Üldiselt ei peaks midagi halba juhtuma, kui neid lahti ei kaevatud. Ilm oli nii soe, et nad sulasid ise välja.
Kontrollisin mõne taru ventilatsiooni. Võrreldes eelmise aastaga on asi kindlasti parem. Tarud olid seest kuivemad, võibolla seetõttu, et pole väga tugevat külma olnud. Suure külmaga tekib taru sise seintele rohkem jääd ja härmatist, mis plusskraadide korral tekitab tarus suuremat niiskust.
Praegu ei tohiks mesilastel veel toidupuudust olla. Ma olen küll kuulnud, et mõnel mesinikul tunnevad mesilased juba nälga. Põhjuseks võib olla väga hiline haue, millega kulutati suur hulk talvesöödast enne talve kättejõudmist ära. Selliste peredega on praegu üsna raske. Ainus võimalus on anda neile peale suur päts kandit, et peaksid pikemat aega vastu. Samas, kandi on kuiv ja tekitab mesilastel janu. Teine häda on mee puudumine kärgedes, mis tekitab tarus suurt temperatuuri kõikumist. Korraliku toiduvaruga pere näeb palju vähem vaeva temperatuuri hoidmisega talvel ning kulutab see läbi sööta samuti vähem. Mesilaste talvisest söötmisest kirjutan kunagi veebruaris, siis on see palju olulisem teema.
Varasemalt kirjutasin natuke mesindusprogrammist. Paljudele lugejatele jäi mulje, et ma ei pea eriti oluliseks tõuaretust. Päris nii see pole. Ma mõtlesin pigem seda, et asjaga hakati väga kiiresti ja tausta uurimata tegelema. Kui palju vajavad eesti mesinikud tõu emi? Kui palju üldse Eestis mesilasemi vajatakse ühe suve jooksul. Seda ei oska keegi tõenäoliselt öelda. Mina arvan , et eks ta kuskil paari tuhande mesilasema kanti jääb. Mõned mesinikud peavad oluliseks igal aastal muretseda noori mesilasemasid, mõnel kasvavad nad ise.
Ma olen kunagi näinud sellist asja kui mesilasemad olid kõik omavahel sugulased. Kogu nende haue läks lünklikuks, paljud noored mesilased muutusid lennuvõimetuks. Vaatad peale, kõik on nagu korras, aga mesilased istuvad taru ees heinakõrte küljes. Seda saab vältida tuues iga mõne aasta tagant uusi emi oma mesilasse. Ka suurema mesila naabruses pole sellist probleemi vaja karta.

jaanuar 20th, 2011 at 03:34
Vabandan lolli käsimuse pärast, aga mis asi on kandi päts?
jaanuar 20th, 2011 at 09:02
Kandi on umbes 4 osa tuhksuhkru ja 1 osa mee segu. Segama peab hoolikalt, tulemuseks voolitav paks mass, mida kasutatakse näljas mesilaspere hädaabisöötmiseks kevadtalvel, vähestes kogustes ka kevadise ergutussöödana. Kuna mesilased sellist paksu massi kärgedesse ei paiguta, pole ergutussöötmise juures ka mee kvaliteedi langemise ohtu.
Ja kandi päts on nagu päts ikka, tavaline kandist päts
märts 25th, 2011 at 11:23
Kas keegi oskab öelda kandi täpse vahekorra. Lugesin venekeelsest raamatust ja seal oli kirjas tuhksuhkru ja pärmi segu. Palun täpsustada palju peab pärmi 1 kh tuhkushkru kohta olema? Tänud.