Blogi avalehel

Jõulutorm viis tarudelt katuseid

detsember 29th, 2011

Selle aasta talv on alganud suurte tormidega. Jõuluaegne torm oli nii tugev, et viis tarudel katuseid. Enda tarude katustele olen asetanud kivi, mis peaks hoidma katused paigal. Kuid tuul oli nii tugev, et üks katus tõusis siiski lendu. Temperatuurid on üsna kõrged olnud, samal ajal kui tuul möllas, oli paar päeva üle 10 kraadi sooja. Mesilased käisid lennulaudasid mööda, vähesed tõusid lendu.

Selline soe talve algus ei ole midagi ebatavalist. Lugedes 1925. aasta ajakirja “Aed” on seal mitmes artiklis mainitud ära erakordselt soe talv, kus temperatuurid püsisid +5 kraadi juures. Mart Reinik kirjutab ühes sama aasta numbris, kuidas ta avastas 22. veebruaril mesilasperedest mune. Et mesilasperesse üldse vaadata, pidi ilm sellel päeval ikka väga soe olema. Samasuguseid soojade ja lumevaeste talvede kirjutisi võib leida 30ndate aastate ajakirjadest “Mesilane” ja “Mesinik”. Minu jaoks olid eelmised kaks talve ebatavalised. Ma ei mäleta selliseid talvesid. Viimati oli nii palju lund kui ma ise olin allameetri mees. See võis olla ka sellest, et ma ise olin lühike ja hanged tundusid selle võrra kõrgemad.

Mesilastele ei ole sellised väga soojad talved head. Pered on küll kobaras, kuid nad võivad teha hauet. Hauet kasvatades kulub palju talvesööta ja kui ilmad peaks talve teises pooles väga külmad olema, võib juhtuda, et mõnel perel jääb toidust väheseks. Ma tean oma mesilas mitut pere, kellel on haue kindlasti sees. Selle lõpetamiseks midagi eriti teha ei saagi. Jääb loota, et väikesed miinuskraadid panevad neid ise lõpetama.

Mul on mesilas üks mesilaspere, kes ei suutnud kuni kooljakuuni kobarduda. Pealt vaadates olid mesilased kuni ääreraamideni. Nüüd jõulukuus olid nad ilusti kobardunud, kuid see kobar on tehtud alumisse korpusesse, kus on palju tühje kannusid ja vähe toitu. Keskelt tunduvad kärjed olevat täiesti tühjad, äärte pool on näha kaanetatud meeraame. Alguses ma mõtlesin, et võtan pealmise korpuse ära. Kangutasin juba korpuse lahti ja tõstsin maha, kuid siis hakkasin mõtlema, et neil on palju kergem liikuda ülespoole kui külje peale. Korpus sai tagasi pandud. Muidu on pere huvitav, minu askeldamise peale nad ei kavatsenudki mulle tappa andma tulla. Mõni pere sellist segamist ei kannataks, kohe tulevad kohta kätte näitama.

Tänaseks on päev juba pikenenud. Kaugel ei ole enam kevad. Sellise talve puhul tundub kevad palju lähemal olevat.

Head vana aasta lõppu!

Üks vastus “Jõulutorm viis tarudelt katuseid”

  1. Leili:

    väike nõuanne. Mina kasutan korpuste kooshoidmiseks sobivat koormarihma, mis on taru aluse alt läbi. Seda ka suvel.

Jäta vastus