Kevad saab hoogu juurde
aprill 17th, 2012
Viimane nädal on ilma poolest olnud üsna kevadine. Raagremmelga esimesed urvad läksid õitsema 12. aprillil. Suurem õitsemine on olnud varasematel aastatel 15.-20. aprilli paiku. Kevad ongi selline heitlik aeg. Külma ja kõleda ilma vahele satub üksikuid ilusaid ja sooje päevi, kus putukad saavad lennata. Esimesed kilmalased lendasidki juba eelmise nädala lõpu poole. Ei tea, kas nüüd jahenenud ilmadega on nad tagasi talvepessa pugenud?
Nüüdseks olen tarudel põhjad ära vahetanud ja teinud esimesed läbivaatused. Talvitumise hindeks panen 3+. Kohe mitte ei saa paremini hinnata. Eelmise sügise lestade hulk on oma pitseri jätnud paljude perede tugevusele. Langetist oli peredes vähe. Suurematel peredel klaasitäis või vähemgi. Kolmel on pool perest hukkunud. Põhjused on erinevad. Enamasti saan ennast süüdistada. Ühel perel olin jätnud pärast lestatõrjet põhjavõrgu aluse plaadi võtmata. Pere jäi ummuksisse ja nüüdseks on nelja raami tugevune. Avastasin oma vea alles põhja vahetamisel, kuigi mesilased andsid märku juba veebruaris esimeste suuremate sulade ajal, et midagi on väga viltu.
Peale põhjade vahetamist kontrollisin kõikides peredes ema olemasolu. Emamesilast ennast üles ei otsinudki. Oluline oli näha hauet ja kuidas mesilaspere käitub. Sel kevadel oli mul kadunud kaks emamesilast. Aru sain ema puudumisest mesilaste sumina järgi. Nii kui pesa pealt lahti võtsin ei vaibunud peres sumin. See on kindel tunnus ema puudumisest. Kontrollisin pered üle ja tõepoolest mesilasema ei leidnud.
Pere 6 ema oli kadunud juba märtsis, mesilastel oli ehitatud kupp ja sellest ka koorunud ema, kuid tema leidsin põhjalt. Kui see ikka oli kupust tulnud ema, võis olla ka vana emamesilane. Märki tal igatahes polnud. Andsin sinna uue ema ühest väiksemast perest. Emata jäänud pere sai samuti uue ema ühe teise väiksema perega kokkupanemise teel. Mõlemad emad võeti kohe omaks, ilma et oleksin pidanud neid puuris hoidma. Selline kiire ema vastuvõtt sõltub väga palju perest.
Pere 16 ema oli alles kadunud. Kui aprilli alguses tõstsin pere puhtasse korpusesse oli ema alles, munes ja peres 2 raami hauet. Ma ei teagi, miks ma seda pere uuesti üle kontrollima hakkasin, igatahes lahti ma tegin ja peres suur sumin. Teadsin, et emaga on probleem. Pere läbivaatamisel avastasin väga väheke lahtist hauet ning kinnishaudme. Teadsin, et ema oli viga saanud hiljuti ja vaikselt lõpetas munemise. Pere ei osanud kuppu teha kuna ema oli peres. Siis kui ema hukkus, oli liiga hilja. Tundus, et viimased päevad munes ema ainult viljastamata mune. Nii sai ka sinna uus ema antud. Väga ilusa ema sain neile. Probleeme oligi ainult selle viimase perega, kus ema sai ära võetud. Mesilased ei taha võtta vastu kehvemat ema kui neil oli. Paar päeva ema puuris hoidnud, lasin ta lahti. Ta võeti küll kinni, aga pääses üsna lihtsalt sellest vabaks. Hetkel ei teagi, kas ema jäi neil alles või mitte. Pühapäeval lasin vabaks, pärast seda pole pere kontrollinud. Esimese ilusama ilmaga tuleb pere ära kontrollida.
Pühapäeval andsin esimesed kärjepõhjad suurematele peredele. Mesilased tahavad ehitada, ma annan neile selle võimaluse. Mul on paljudel peredel talveks võetud korpusest ära kümnes raam. Liigutan raamid keskele ja kevadel liigutan raamid sellesse nurka, kus on rohkem mesilasi. Jääb tühi ruum, kus nüüd mesilased koonduvad ja hakkavad ehitama lesekärge. Paljudel peredel on 4-6 raami hauet ning mesilased on hõivanud suurema osa taru ülemisest korpusest. Kui temperatuuri on neil vajalikult tasemel, siis kogunevad nad rohkem äärtesse. Kärjepõhja panen ääreraamist sissepoole. Tavaliselt on haudmeni veel üks raami. Haudme kõrvale on veel vara kärjepõhja anda.
Suurem haudme kasvatamine algas mesilastel 10. aprilli paiku kui tuli esimene õietolm. Lepalt ja sarapuult läks sel aastal õetolm kaduma, kuid nüüd saavad ilusama ilmaga sinililledelt ja remmelgatelt. Lisaks kõigele on oluline, et mesilastel oleks vesi kergesti kättesaadav. Vee järgi lennatakse ka kehvemate ilmade korral. Mida lühem maa veeni, seda vähem jääb mesilasi kadunuks.