Itaalia on väga hea mesindamiskliimaga maa. Vahemere soojus toob varajase kevade ning pehmemad talved. Talv kestab Bologna piirkonnas 3-4 kuud, viimasel ajal on talved olnud kaootilisemad ning mesilased on saanud vahel väljas käia. See ei mõju hästi aga rahulikule talvitumisele. Mesilase korjeperiood hakkab märtsi keskel pajuga ja lõpeb enamasti augusti lõpus. Korje perioodi saab pikendada kui rännata mesilastega lõunasse, kus kasvatatakse rohkem hiljem õitsvaid kultuurtaimi.

Olulisemad korjetaimed on robiinia (Robinia pseudoacacia), millelt saadakse akaatsiamett. Mai alguses õitseb robiinia massiliselt Milano ümbruses, natuke varem Emilia-Romagna maakonnas, kuhu jääb ka Bologna. Akaatsiamett peetakse üheks meeldivama maitsega mee liigiks Itaalias ja seda mesinikud müüvadki kõige enam. Üks suur robiinia puu võib anda kuni 8 kg mett.

Bologna mesinduse instituudis sai maitsta erinevaid mee liike, akaatsiamesi oli kõige mahedam ning kristalliseerub väga kaua. Isegi aasta möödudes võib akaatsiamesi olla veel vedelas olekus, see teeb selle paljude lemmikmeeks. Värvuselt on mesi läbi paistev, nõrga helekollase varjundiga. Mõned meeliigid on eriti vänge ja jälgi maitsega. Ka neil eriliste maitsetega meeliikidel on oma tarbijaskond.

Teine meetaim, millelt saadakse monomett, on kastan. Kastanimesi on üsna erilise maitsega. Veel saadakse tsitruse- ja eukalüptimett. Lisaks on olulised meetaimed meilgi tuntud ristik, mesikas ja lutsern ning suve teisel poolel kanarbik.

Ühelt mesilasperelt, millega ei rännata, saadakse 30-50 kg mett. Rändamisega saab mitu korda enam. Mesilaspered on meie mõistes üsna väikesed. Üks pere katab 10 raamise dantiraamiga korpuse, mille peale pannakse 1-2 pooleraamist meekorpust. Sülemlemist eriti ei takistata, kui tuleb siis tuleb. Tehakse kunstperesid, sellega väheneb ka sülemlemistung peredes. Sülemlemine ei paistnud neile mingit probleemi valmistavat. Instituudi mesilas räägiti, et üks päev tuli 7 sülemit. Seal oli ca 20 mesilasperet, kõik 10 raamistes tarudes, mille peal oli üks pooleraamine korpust. Mesilased ise olid väga rahulikud ja leplikud.

Üks väga oluline suund Itaalia mesinduses on mesilasemade kasvatus. Meie poolt külastatud mesilad kasvatasid tuhandeid mesilasemasid. Kõige suurem neist kuni 8000 paarunud mesilasema aastast, keda saadeti üle Euroopa laiali. Emade kasvatus algab aprilli esimeses pooles ning lõpeb augusti lõpus. Eriti hea mulje jätsid Finelli ja Cantoni & Ottani mesilasemade kasvatajad. Neist viimases tegeleti ka mesilaste aretusega ning nad kuulusid üle-euroopalisse tõuaretajate võrku. Nende mesilasliinide kohta saab vaadata infot Saksamaal asuva mesinduse instituudi hallatavast veebilehelt www.beebreed.eu.

Mesilasemade kasvatajate mesilad on väga suured. Ühes grupis on sadu mesilasperesid. Pered ise on väiksed, ühele emale jäetakse 3-6 raami. Kui pere kasvab väga suureks, tehakse sellest uus kunstpere, kuhu antakse uus emamesilane.

Itaalias on talvine mesilasperede hukkumine väga kõrge – kuni 30%. Mõnel mesinikul madalam, mõnel kõrgem. Peamine põhjus on mesinike sõnul varroatoos. Varroalesti tõrjutakse oblikhappe ja tümooliga. Kuigi seal on väga intensiivne põllumajandus, ei olnud mürgitamine mesinikele probleemiks. Pigem peeti probleemiks naabermesinikke, kes ei tee korralikult varroatõrjet. Kogu varroalesta tõrje jättis väga kehva mulje, kuid seda väga lähedalt ei tutvustatudki.

Meie poolt külastatud üks mesila grupp oli elektri kõrgepingeliinide all. Sealne mesinik ei näinud selles probleemi. Mesilased elasid ilusti. Eesti mesinikke kuulates jääb mulje, et kõik ameerika hädad on meile siia kokku sattunud ja nüüd vaevavad meie mesindust.

Postitatud Kolmapäev, mai 16th, 2012 kell 10:21 kategooria Mesilased.