Blogi avalehel

Mesilaste koondamine talveks on jõudnud lõpusirgele

august 13th, 2012

Sel aastal on osa peresid väga tugevad, vaevu mahuvad kahte korpusesse ära. Kui oleks mesilasemasid, teeksin pooltest peredest uusi mesilasperesid. Pean enda jaoks seda suve mesilasemade kasvatamiseks kõigi aegade halvemaks. Üks asi on mesilasemasid kasvatada, teine asi on jõuda nii kaugele, et nad kõik ilusti munema hakkasid.

Juulikuu alguse poole koorunud emad hakkasid munema alles siis, kui olid kolme nädalased. Enam polnud kindel, kas nad munevad töölishauet või ainult leske. Seekord läks õnneks, keegi ei hakanud lesehauet tegema.

Kuigi mesilasi on palju, koondan ma kõik pered talveks kohe ära, kui toimub ka meevõtt. Enamus peredega on juba korra tegeldud, nüüd ainult talvepesa koostamine ja üleliigsete meekärgede ära võtmine. Vanad pered kipuvad jääma talvituma kahe korpuse peale. Mõnele üks langstroth korpus ja farrar, teisele ainult kaks langstroth korpust.

Kõikidele püüan jätta sel aastal ülesehitatud kärjed, milles on paar korda vähemalt hauet koorunud. Alati see polegi nii lihtne. Mesilasemal meeldib muneda vanadesse raamidesse, nii jääbki päris palju eelmise aasta raame sisse. Kui raamid on puhtad, siis ma ei üritagi neid välja võtta. Mustad raamid püüan siiski eemaldada talvepesast hiljem, asetades need kas kuhugi alla või äärtesse. Hiljem muidugi on see probleem, et söötmise ajal pannakse esmalt sööt just sellistesse raamidesse.

Päris mitu pere on juba esimese sööda kätte saanud. Korpustarudes on kollastel mesilastel sööt pesa peal ja üsna tihti, võttes ära meekorpused jääb alla ainult paar meeraami. Koondamisel tuleb eriti seda jälgida, et peresse jääks lahtise meega raame. Selle puudumisel võib mesilasema munemise katkestada ja alles siis munema hakata kui saavad esimese sööda.

Varroalest on jube elukas. Ühes peres on teda nii palju, et mesilased on hakanud mesilasema vahetama, haue on lünklik ja päris palju koorub tiibadeta mesilasi. Tegelikult avastasin selle heal ajal. Praegu on võimalik pere veel päästa oktoobrikuisest kollapsist. Mesilasi on varuks veel suvest, kes suudavad uue põlvkonna terveid mesilasi üles kasvatada talveks. Vaatan, mis neist saab. Võibolla tuleb mul endal siiski uus ema neile anda kui kuppude ehitus jätkub.

Praegu ongi kõige parem aeg mesilasemasid vahetada, tingimusel, et emasid on saada või on endal olemas. Mul on väike varu saarel paarunud emasid. Suurem osa on küll juba ära antud. Mesilasemasid pole andmisel veel ühtegi hukkunud. Kindlasti on olnud abi saksa puuridest, millega emasid annan. Seal on mesilastel hea kontakt antava emaga ning tavaliselt üle paari päeva pole olnud vaja ema kinni hoida. Süüa ega mesilasi sinna puuri pole pannud. Sõbralikud töömesilased söödavad ema ja vaenulikud ei saa kohe ligi.

Paarumisperedes on veel kümmekond noort ema ilma ootamas ning täna kooruvad viimased mesilasemad, kellega on teised plaanid, nemad lendama ei saagi oma elus. Esimene koorunud ema sai märgistatud.

Jäta vastus