Blogi avalehel

Me arusaamised mesilasest muutuvad

jaanuar 28th, 2013

Tahaks loota et, suurem osa  inimestest suudab ära tunda mesilase, selle väikese loodusele olulise putuka, ega aja teda segi herilase või kimalasega.  Meie arusaamad selest, kes on mesilane, on seotud  kogemuste või eelarvamustega.

Mõnede jaoks on nad putukad, kes korjavad mett, teisetele väiksed tigedikud, kel soov vaid nõelata. Nende kõige suurem tähtsus seisneb aga hoopis tolmendamises. Sellega tegelevad mesilased üksikolendina. Tolmendamiseks ja nektari korjeks on vaja lennata tarust ja mesilasperest eemale. Väljaspool taru jääb mesilane ilma mesilaspere kollektiivsest kaitsest, suure hulgana on nad palju tugevamad kui üksikult.

Mesilaspere on edukas kogukonnana, ta toimib kui hästi organiseeritud superorganism. Tarus toimub tegelikult palju rohkem, kui raamatutest lugeda saab. Praeguseni oleme teadnud, et töömesilane alustab oma “elutööd” kindlast jaotusest lähtudes. Koorudes hakkavad nad esmalt kärjekannude puhastajaks, edasi ammeks, ehitajaks, valvuriks ning lõpuks korjemesilaseks. BBC teadusuudis lükkab selle teadmise aga ümber, väites, et kui mesilane koorub, sõltub tema koht tööjaotuses hoopis sellest, kus  ja millistel tingimustel ta välja hauti. Neid tingimusi määravad tarus kütja-mesilased (ingl k heater bees).

Professor Jürgen Tautz Saksamaalt  jälgis mesilasperet infrapunakaameratega. Mesilaspere üldise ühtlase tooni hulgas märkas ta tervet hulka helendavaid mesilasi, kes olid justkui väikesed jaaniussikesed. Need ongi kütja-mesilased, kelle kehatemperatuur võib küündida kuni +44 kraadini. See on ligi 10 kraadi soojem kui tavalisel mesilasel. Varemalt peeti sellist temperatuuri mesilastele hukutavaks. Mesilaspere tavaline temperatuur on +35 kraadi ning seda sooja saadakse meest. Pere kulutab kuni 2/3 kogu oma korjatavast meest pesa soojendamisele ja haudme kasvatamisele.

Üks kütja-mesilane suudab edukalt ära soojendada 70 töömesilase nukku.  Kui te näete haudmes üksikuid tühje kanne, ei tasu muretseda – need on samuti vajalikud. Needsamad kütja-mesilased ronivad aeg-ajalt tühjadesse kannudesse, et jagada oma kehasoojust lähedal olevatele nukkudele. Nad toimivad kui elav keskküttesüsteem.

Töömesilane, kes koorub tavalistes tingimustes, elab oma tavalist elu suvel kuni 35 päeva. Kuid kütja-mesilaste kasvutingimused on hoopis teistsugused. Nemad kooruvad kohtades, kus temperatuur on 1,5 kraadi kõrgem. BBC dokumentaal filmis „Secrets of the hive“ väidetakse et, kütja-mesilased on palju intelligentsemad ja elavad kuni 10 korda kauem.

Huvilised saavad dokumentaalfilmi kohta slugeda siit ning professor J. Tautzi tegemistest siit.

3 vastus “Me arusaamised mesilasest muutuvad”

  1. Einu:

    Ma ei tea kas nad helendavad , aga olen mesilaste hulgas märgnud mesilasi , kelledel on turja peal nagu heledamat tooni randiga ruut , õigemini nagu ristkülik.Kas need ongi needsamad kütjad mesilased ? Küsisin kord ühe tuttava mesiniku käest , et kas selline ruuduga mesilane on mõnda uut sorti isend , kuid tema ei teadnud midagi kosta selle peale ja sinna see uudishimi jäi.

  2. hah:

    Mesilased ple üldse tigedikud, herilased on, kimalased kah. Mul pole tuppa sattunud mesilased kunagi nõelama kippunud, herilased on aga niisama heast peast susanud.

  3. mumm:

    mesimummud on nii nummid,olen neid pidanud ja kavatsen tulevikus neid uuesti pidama hakata.nad suht sõbralikud on,kui sa neile liiga ei tee.väike sutsakas ei tee paha.

Jäta vastus