Blogi avalehel

Kevad käes

aprill 18th, 2013

Esmaspäeval toimus lõpuks see kauaoodatud sündmus – mesilaste kevadine puhastuslend. Terve mesila sumises, nagu oleks mitu sülemit õhku tõusnud. Enamus mesilasi kannatas selle päevani, oodates võimalust teha puhastuslend võimalikult sooja ilmaga, sest mida soojem ilm, seda vähem mesilasi hukkub. Lend algas vaikselt juba kella 13 ajal, kuid kõige intensiivsemaks muutus pärast kella kolme päeval. Vilus võis olla +12 kraadi sooja.

Mesilasperesid sel päeval segada polnud mõtet. Neid oli igal pool, astumine oli päris võimatu.

Juba järgmisel päevalt tõid mesilased helekollast õietolmu. Nii lepp kui sarapuu läksid ühel ajal õitsema. Mõlemad taimed on tuultolmlejad, kuid väga olulised õietolmu taimed mesilastele kevadel. Veel võib juba näha paiselehe õisi ja sinililli. Pajude õitsemiseni on veel aega, kõik sõltub ilmast. Ajaliselt peaks see ammu käes olema.

Alates kolmapäevast on ette võetud mesilasperede kontroll. Olulised toimingud varakevadel on põhjade vahetamine, toiduvaru kontroll, mesilasema olemasolu kontroll. Põhjade vahetamisega saab palju teada talvitumise kohta. Milline ja kui palju on langetist, see annab vihje pere tugevusele ja kas hiir ehk tarus paha teinud. Toiduvaru, see kulub kevadel eriti kiiresti. Praegu võiks tugevas mesilasperes 10 kg toitu olla, see teeb umbes 3-4 raami. Tarukaalu pere kulutas esmaspäeval 0,5 kg toitu. Õietolmu saavad hetkel väljast, kuigi tarus võiks suira samuti olemas olla.

Mesilasema on kevadel eriti oluline. Kui ta on olemas ja muneb ilusti, siis kasvab pere suureks ja tugevaks ning korjab korralikult mett. Ema kontrollimisel piisab, kui näed ära, milline haue paistab. Kõrge haudme puhul on peres kas lesemuneja ema või veel hullem, töölised on hakanud munema. Mõlemal juhul on mesilaspere määratud hukule. Selline pere on parem liita teise perega. Korpustarus käib see lihtsalt. Kontrollid mõlemad pered läbi ning emata pere viid emaga pere juurde. Paigutad ajalehe pesa peale, teed sellesse mõned augud ja paigutad emata pere korpusega emaga pere peale. Ajaleht aitab hoida et, ei tekiks kiiret perede ühinemist. Vaikselt üheks pereks muutudes on mesilased palju leplikumad. Mul on harva juhtunud, kui mesilased omavahel taplema lähevad.

Sel kevadel olen ühendanud kokku kuus pere. Neli oli neist emata ja kahel oli ema olemas. Kui mesilased pole veel puhastuslendu teinud, siis nende ühendamine käib lihtsalt. Tuleb tõsta lihtsalt mesilased ühte tarru ja kinni panna. Järgmiseks päevaks on neil ühine kobar ning mesilasema muneb.

Üle Eesti on kuulda, et sel talvel hukkus palju mesilasperesid. Põhjused on erinevad. Mesinikud ei oska eriti hinnata põhjuseid, miks pered hukkusid. Aega, millal  see juhtus, ei osata samuti määrata. Sel aastal on ka minu mesilas talvekaod olemas. Põhjustena võib ära märkida varroalesta kahjustust augustis-septembris, pered nõrgenesid selle tagajärjel ning hukkusid detsembris või jaanuaris külma ilmaga. Mõlemas kuus oli üle 20 päeva pikk külmaperiood. Väiksed mesilaste kobarad tarvitasid kobra läheduses toidu ära ning kuna nad ei saanud külmaga liikuda toidu juurde, suridki nälga. Talvekadude hulka loen ma ka mesilaspered, kus ei ole mesilasema ning mul tuli nad liita perega, kus oli mesilasema olemas. Üldiselt on pered tugevad, puhtad ning usun, et arenevad ruttu tugevaks. Sel aastal küll kahenädalase hilinemisega.

Jäta vastus