Vihma sadas täna kõvasti ja rahet tuli ka. Eile võtsin Apistani ribad seest välja, kuna surnud lestasid ei langenud enam alla. Olid tükk aega sees ka olnud juba, sai mis sai. Ühel perel oli kahtlaselt palju lestasid ja surnud mesilasi, aga üldiselt ei saa nuriseda. Võibolla eelmisel aastal siis tõrje ebaõnnestus. See oli küll tänavuaastane sülemist pere, avastasin lennulaua ees rohu sees surnud mesilasi hulka ja sealt langes neid paberi peale ka.

Enamus peredel ei olnud üldse lestasid, või oli mõni üksik, see oli hea näitaja jälle.

Panin tarudele katuste alla tuuletõkkeplaadid terve korpuse suuruselt, teen sügisel alati nii - see annab hingata läbi, ventilatsiooniks hea. Kui lumesajud hakkavad, keeran lennulauad ringi. Praegu mesilased tahavad veel väljas käia. Aeg on alles varane, oktoober alles homme algab. Sookured ei kiirusta üldse äraminekuga, siin põllu peal on suured parved. Nii et sügist jätkub veel kauaks. Niipea polegi vist palju teha mesinduses, metsatööle ka veel minna ei saa, metsad veel pehmed ja tümad mis hirmus.

Laupäeval tuleb Velise laat, see saab huvitav olema, alati on suur laat, kui muidugi ilm ära ei riku. Kindlasti on seal ka meemüüjaid. Saab ehk mesinikelt seal ka uurida, kuidas meesaagid olid ja aasta üldse. Alati on nendega olnud hea rääkida ja mesinikega saab alati jutujärje peale ka.

Rehepeksumasin töötab seal ka pea igal aastal. Mina mäletan veel aegu, kui siukste masinatega masindati vilja, ja seal näeb seda veel täies suuruses töötamas. Vahel on seal ka laastulõikamise masin täätanud. Üldse on see huvitavamaid laatasid siin kandis. Autosid on hirmsasti ja rahvast palju, tagasihoidlik maakoht, aga huvitav, kuidas inimesi nii palju kokku tuleb.

Sügis ongi käes. Suve viimasel päeval läksid haneparved lõuna poole. Kureparvesid nägin ka, ja eriti lõokseid oli massiliselt. Täna läks ilm tuuliseks, enne seda nad ikka lendavad. Aga hilisematel lindudel kiiret ei paista olevat, nii et talveks veel ei lähe. Sügis tuleb pikk.

Nädal on läinud ilusasti, aga mesindust on vähe. Täna käisin vaatamas korra, keerasin lauatükid paberitega teistpidi, kus surnud lestad peale kukuvad. Mõnel oli päris hulka lestasid, mõnel üldse mitte. Hobimesinikul, kes mu eelmist juttu kommenteeris, on ilmselt täitsa õigus, et vanad Apistanid ei tee oma tööd vahel. Paljud mesinikud on rääkinud, et kasutavad vanu Apistane. Aga sellega peab arvestama, tulevikus panen kindlasti uued. Teen äkki sel aastal ka tõrjet veel, kus lestasid oli.

Ajaviiteks tegin sajakonnale raamile detaile – vihmase ilmaga oli kuuris hea saagida. Muud mesinduslikku teinud ei olegi.

Leili rääkis, et tal jäävad isetehtud õunamahlad seisma. Minu jaoks on ka õunamahl ka liiga hapu jook, külmavärinad tulevad paljast mõttest peale. Aga lastel kulub hirmsasti . Selle nädalaga olla 12 liitrit ära joodud. See on kiiduväärt lugu, kui lapsed õunamahlast lugu peavad. Neile on see suur asi, ikkagi vitamiinid ja tervislik, puhas.

Pokumehel oli siidriks oma retsept, lugesin kommentaarist. Meie panime ikkagi suhkrut, väike surve on juba sees. Varsti ehk hakkab kihisema. Laadapäeval, 3. oktoobril proovime natuke.

Pliidipuid olen vahepeal ka tohutult lõhkunud, sest kõrgepingelaiendusest tulnud puid oli palju. Hea hommikvõimlemine.

Peedid on veel võtmata, veel kasvavad kuni külmaks läheb. Kartulid on sorteeritud. Ja porgandid peab vahepeal ära võtma. Ei ole enam pikalt oodata, sügis käes.

Lestatõrje lõpuks nüüd käimas, sellega läks tükk aega. Tahtsin proovida Fumisaniga, aga seda ei õnnestunud hankida. Jäin hiljaks ilmselt, tipphooaeg ja igalt poolt ära ostetud. Võtsin oma vanad Apistanid, kraapisin taruvaigu pealt maha ja panin ühe riba igasse tarusse. Panin paberid tarunurkade alla, kus on ventilatsiooniavad, võrgud.

Tulemus oli üllatav, juba tunni aja pärast oli paarkümmend surnud lesta mõnel tarul. Mõnel samas pole üldse. Suvel tundus, et lestad on osta saanud meil, ainutl paaril korral juhtusin nägema tiibadeta mesilast. Kust nad tulevad, ei tea. Igal aastal on ju saanud tõrjet teha ja tarud üsna puhtaks nendest. Aga kuskilt nad tulevad. Meil pole läheduses isegi teisi mesilaid, ja lähimad ka väiksed nagu minul ja ka kõik teevad tõrjet. Ikka lestadest lahti ei saa.

Hauet paljudel tarudel enam ei ole, katsusin laepealseid. Osad on juba temperatuuri tarudes alla lasknud. Aga mitmel olid laepealsed soojad. Sinna tuleb Apistan kauemaks sisse jätta, muidu jääb lestasid haudme sisse.

Ilm oli täna vahepeal päris soe ja mesilased justnagu töötaks. Lendavad edasi-tagasi kogu aeg. Kus nad käivad, kes neid teab.

Nädalavahetus läks mahla tegemisega, õunu tänavuaasta hirmust moodi. Mahla on nüüd küll ja saab veel teha, aga nii palju pole vist joojaid. Plaanis on siidert ka teha, õllepuntsus on oma 30 liitrit mahla. Aga retsepti ei leidnud enam üles. Mitu aastat tagais tegin ka, aga meelest läinud.

Panen paar pilti ka mahlateost.

Meil oli täna selline tore päev, et Maalehe veebitoimetus käis külas. Väga lõbus rahvas, ilusad naised (autojuht oli ikka mees), kohe saime jutu peale. Ajakirjanikud ei saagi vist teisiti olla. Mesinikke nende hulgas küll polnud, aga vaatasid ringi ikka, meemajas käisid ka. Ja siis nad tahtsid mesilat näha.

Mesila on madalaks vajunud juba, kahe korpuse peale. Eile võtsin söödanõud pealt ära, andsin igale perele 5 kg suhkrut, iga aasta olen sama palju andnud ja on üle jäänud. Mul on kombeks jätta palju mett sisse, ma ei viitsi poolikuid raame vurritada. See aasta jälle samamoodi.

Söödanõude mahavõtmise ajal katsusin sisse piiluda ka. Tõstsin mõnda raami ka, kuigi nad olid marukurjad kohe, kui ma kergitasin. Mett paistis olevat ja isegi hauet oli veel sees. Lestatõrjega annan nädalakese veel aega, haue las koorub lõplikult välja, siis pole ohtu, et lestad tarusse jäävad.

Need on tegelikult järgmise aasta tööd mesinike keeles. Jooksev aasta lõppeb meevõtmisega, söötmine juba nö järgmise aasta töö. Kavatsen minna Fumisani peale, aga see äri, mis oli Võrumaal, lõpetas töö ära, nii et peab Tallinnast mesinduspoest laskma osta.

Aga Maalehe inimestest veel – ega nemad saagi ju päris linnainimesed olla, maaelu on neile tuttav, igaühel omad kogemused sellega. Ja kingipakis tõid kaasa koduse rukkileiva suitsupeki ja küüslauguga, küpsetatud Mäe-Tooma talu köögis. Väga väärt värk.

Lisan ka paar Bianca pilti - aitäh talle! Ise unustasin ähmiga teha.

Rokko leidis sõbra - Kirsi

Andres uurib tehnikat

Aive ja Kirsi

Mina Kaiga juttu ajamas

Mesinduslikku tegin täna ainult nii palju, et panin õhtul jälle söödanõud täis. Söödanõud on pealt klaasidega ja tarude peal, nii et minuga kokku mesilased ei saa. Näen läbi klaasi, kuidas nad söövad. Herilased kipuvad rohkem käte kallale, aga mesilased väga harva. Igaks juhuks olen maski pannud, kui valgemas söödan.

Põhiosa päevast olin abitööline lammaste pügamisel. Kaks lammast saime õhtuks pügatud ka. Ma ei tea, mismoodi nad seal Austraalias tuhandeid pügavad, kui meie olime kahe lambaga täitsa väsinud juba.

Lugesin Rebaseonu kommentaarist eelmisele sissekandele, et ta kasutab Fumisani lestatõrjeks. Mina olen ainult Apistaniga teinud, see on jube kalliks läinud. Tea, kui kallis on Fumisan ja kust seda saada võib? Kuidas selle efektiivsusega lood on?