Uudiseid Pärnumaalt leiab jätkuvalt Maalehest

April 3rd, 2015

Pärnumaa uudiseid vahendav veebimärkmik lõpetas praegusel kujul tegevuse, kuna keskendume edaspidi suuremat üleriigilist huvi pakkuvate uudiste ja teemakäsitluste avaldamisele nii Maalehe paberväljaandes kui ka Maalehe veebi erinevates rubriikides. Näiteks selle nädala ajalehest saab lugeda järjekordset kommentaari Pärnu Taluturust. Maaleht ootab jätkuvalt pakkumisi erinevate teemade osas: urmas.saard@maaleht.ee või ml@maaleht.ee


Raik-Hiio Mikelsaar: Sindi külalisetendus „Õrna ööbiku“ sünniloost üllatas ja ületas kõiki ootusi mitmekordselt

March 29th, 2015

Raik-Hiio Mikelsaar Lai tn 28 hoone külge kinnitatud mälestustahvli juures

Karl Rammi ja Gustav Wulffi 150. sünniaastapäeva tähistavate ettevõtmiste keskseks kultuurisündmuseks kujunes 28. märtsil Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli Tubina saalis esietendunud laulunäitemäng “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” Laval olid Sindi Gümnaasiumi noored talendid ja Karl Rammi nim. Sindi Muusikakooli õpilased ning õpetajad.

Marko Nuut, Ats Tobias Pikk, Madis Tropp, Õnneli Pilliroog, Eneli Arusaar ja Kristella Kukk pärast esinemist

Gustav Wulffi pojatütar Mariann Karupää (vasakul)mälestustahvli avamisel

Kella kaheks kogunes tagasihoidlik hulgake kultuuriajaloohuvilisi ja üksikuid ajakirjanikke Tartusse Lai tänav 28 hoone ette, et avada mälestustahvel Karl Rammile ja Gustav Wulffile. Teiste hulgas oli ka Gustav Wulff-Õis Kirjandus- ja Kodumuuseumi tööd toimetav luuletaja pojatütar Mariann Karupää. Vasktahvlil on tekst: Siin asus Tartu II Õpetajate Seminar (1878-1918), mille õpilased Karl Ramm ja Gustav Wulff lõid 1883. a rahvusaatelise laulu “Ööpikule”. Seejärel seisti maja õuepoolsel küljel asuva veranda trepil ja kuulati professor Raik-Hiio Mikelsaare selgitavaid märkuseid tema poolt kirjutatud raamatu “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” kohta. Edasi sammuti varbaia juurde, mille juurest piiluti üleaedsete maal kasvavat pärna, mis võis inspireerida sõnade autorit ütlema laulusalmis: „… talupoja akna all, seal pühal pärnapuul.“ Vana pärnapuud läbistav suur ovaalne avaus annab kauni kujutluspildi sellest, kuidas ööbik võiks seal sees istudes laulu laksutada.

Marko Nuut saabub näitemängu rekvisiitidega

Samal ajal, kui üks seltskond viibis Rammi ja Wulffi aegade meenutustes, harjutasid Sindi külalised Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis, kus toimus peaproov ja anti enne esietendust veel viimast lihvi. Sõõmu hingetõmbepausiks kinkis Biomeedikumi ja Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi segakooride ühislaulmine. Kooris laulis kaasa ka suursündmuse peakorraldaja Raik-Hiio Mikelsaar. Kirjandusprofessor Rein Veidemann tegi ettekande teemal “Gustav   Wulff-Õis’i “Õrn ööbik” ja rahvusromantiline luule”, aga esmalt hindas ta väga kõrgelt Raik-Hiio Mikelsaare ettevõtmist ja kiitis kirjanduslikudetektiivi täpsusega koostatud raamatut. Veidemann nentis muuhulgas, et kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratakse meie ärkamisaegsetele suurvaimudele. Märkamatuks võinuks jääda ka Ramm ja Wulff, kui poleks olnud Raik-Hiio Mikelsaare taolist entusiasti.

Sindi linnapea Marko Šorin, tema abikaasa Külli ja Sindi Muuseumi juhataja saabuvad Helleri nim muusikakooli

Ülevoolav entusiasm tõi Sindist kohale üle kolmekümne inimese, kellest valdavalt kõigil oli täita mingi kindel ülesanne. Ka neil, kes istusid saalis ja jälgisid vaikselt laval toimuvat. Nähtamatut ettevalmistavat tööd oli teinud Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi Gümnaasiumi näitetrupi juht, õpetaja Eneli Arusaar ütles, et esinejaid innustas endast parimat andma linnapea Marko Šorini ja tema abikaasa kohalviibimine. Arusaare kanda oli muidugi määratu vastutus ja ta tunnistas veel enne algust oma suurt ärevust, õhtul koduteel aga pinge languse rampväsimust.

...talupoja akna all, seal pühal pärnapuul

Esinejate meisterlikust kiitis publik plaksutamistega keset etendust, mis vaheldus Merike Teppan-Kolgi juhatusel muusikaliste palade ja Arusaare näitlejate sõnalise esitusega. Wulffi osatäitja oli Marko Nuut ja Rammi mängis Madis Tropp. Wulffi pruutide rollis asusid tema kooliõed Õnneli Pilliroog ja Kristella Kukk. Mihkel Veske, Eesti keele ja kirjanduse õpetaja, oli Ats Tobias Pikk. Vaatajaid üllatasid Wulfi ja Rammi osades mänginud noormeeste pähe õpitud ülipikad tekstid, mille esitamisel ei komistatud mitte kordagi. Kui tavapäraselt on näitlejatele lubatud ka väiksemad improviseeringud ja teksti unustamise korral varjatakse seda leidliku uue mõttekombinatsiooniga, siis Arusaare sõnul polnud see antud juhul lubatud ning selle vastu ei eksitud kordagi. Sama tublilt esinesid ka Pikk ja neiud.

Publiku poolelt ütles tänusõnad professor Marika Mikelsaar. Tartu Linnavalituse poolt oli kultuurisündmuse toetus tähelepanuväärne ja igale esinejale jagati ka kingitusi.

Sügisel Sindist alguse saanud kultuurisündmuste jada kulminatsiooniks kujunenud Tartu päeva tähistamisele järgnevad 150. aastapäeva ära märkimised veel Otepääl ja Puhjas.

Sindi rahvas tegi enne koduteele asumist peatuse endise Tartu II Õpetajate Seminari hoone ees

Samal teemal:

Sindi koolid osalevad Tartus toimuval Õrna Ööbiku aasta kultuurisündmusel

Karl Ramm kui „19. sajandi Alo Mattiisen“

Karl Rammi sünnist möödus juulis 150 aastat


Aldo Kals: Jüri Kuke sündimise päeval oli riik juba sügavas kriisis

March 23rd, 2015

Eile toimus Tartu ülikoolis arvult üheksateistkümnes Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverents, mille peateemadeks olid Balti Apell (23. august 1979); Eesti Kongress (11.-12. märts 1990); 70 aastat II maailmasõja lõpust ja ülisuurte rahvuslike kaotuste põhjused Eestis. Kõnega esines Aldo Kals, kelle sõnavõtt on esitatud täies mahus.

Aldo Kals vestleb pärnakatega Tallinnas Lossi platsil

Jüri Kukk ja tema rahva saatus

Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au sees hoida nimeka Eesti vabadusvõitleja, keemiku ja Tartu Ülikooli dotsendi Jüri Kuke mälestust! Elame Pärnus sündinud Jüri kuke 75. sünniaastapäeva lävel. Ta oli minu põlvkonna esindaja, kes võinuks olla rivis ja teha teaduslikke avastusi ning juhendada doktorante, aga ei! Seda kõike põhjusel, et langesime 1939. aastal teise järgu rahvaks, kes polnud oma saatuse peremees.

Igatahes Jüri Kuke sündimise päeval, 1. mail 1940 oli Eesti Vabariik juba sügavas kriisis. Euroopa sõjatulekahju taustal oli karta, et meie riigile on jäänud loetud päevad. Vaid võimulolnud klikivalitsus kordas ühe muinasjutukangelase kombel, ainult rahu, ainult rahu – ei mingit relvade täristamist ja seda ikka Eesti rahva püsimajäämise nimel! Kuulujuttude levitajad rootsi kardinate taha ja sealt tulevased juunikommunistid vabadusse!

Võtaks keegi koostada Eesti riigi allakäigu ehk estoniseerumise ajaloo vahemikust 28. septembrist 1939 kuni 17. juunini 1940 või kuni sama aasta 6. augustini. Kõnealune uurimus tuleks küll ära trükkida, aga kohe on soov see kümne luku taha ning tõlkimiskeelu alla panna. Sõnavabadus seda ei luba, aga ni häbi on, et meil kunagi niisugune riik oli.

Sellesama ülikooli seinte vahel rääkisid äsja baaside lepingu koostanud professorid üliõpilastele, et ajad on rasked ja hoiame omavahel kokku! Tudengid läksid Wernerisse ja kõnelesid, mis ühtekuulumisest siin veel juttu teha, kui needsamad professorid müüsid Moskvas baaside lepinguga Eesti maha?

Miks kuulutas meie vägede ülemjuhataja II maailmasõja puhkemise eel sõjakooli kadettidele, et suurriigil on õigus Läänemere sadamatele? Samasugune õigus olnuks sellel suurriigil ka Vabadussõja ajal, aga ometi ajas seesama väepealik selle riigi sõdalased idapiiri taha. Õnneks kirjutasid meie põhiseaduse koostajad selle piiri sinna sisse, aga praegused riigiisad ei taha seda tunnistada. Juba kakskümmend aastat tehakse jõupingutusi omaenda riigi põhiseaduse mitme punkti rikkumiseks, et Eesti Ingerimaad ja suuremat osa Petseri maakonnast naaberriigile anda. Loodame, et terve mõistus võidab ja meie Riigikogu lõpetab uue piirilepingu ratifitseerimise ning katkestab sõjas oleva agressoriga selle sõlmimise. Ei tea miks osa riigireetureid pannakse trellide taha, teistele jagatakse kõrgeid tiitleid ja aurahasid ning tehakse mõnikord koguni ettepanek valitsuse moodustamiseks?

Kui agressorit säästes tema ohvrile relvaabi ei anta, on majanduspiirangud üleilmastunud maailmas võimas relv. Seda ainult juhul, kui piiranguid teevad paljud ja võimalikult suures mahus. Teise maailmasõja süütajad kartsid neid põhjendatult. Piirangud polnud aga vaba maailma ärimeeste huvides ja need kukkusid läbi. Samad sõnad tänaste sanktsioonide kohta. Kui Ukraina agressoril on sõbrad Küprosel, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ungaris ning kui mälukaotus on kustutanud Krimmi annektsiooni, pole piirangutest midagi loota.

24. veebruaril ütles meie kõrge väepealik, et Eesti kaitsevõimega on kõik kõige paremas korras. Telesaates väitis aga üks peaministri kandidaate, et kaitseliitlasena ta küll ei tea, mida teha või kuhu minna, kui rohelised mehikesed uksele klopivad. Minevikus läks nii, et meie riigi poolt 20 aasta jooksul välja õpetatud ja relvastatud sõjavägi ei lasknud Eesti kaitseks ainsatki pauku. Ometi tormasid koolipoisid 1918. aastal Vabadussõtta peaaegu paljakäsi. Meie kaitsetahte eredateks näidisteks olid veel soomepoisid, metsavennad ja 1944. aasta suurmobilisatsiooni kaasa teinud mehed. Kogu see sõjaline võimekus jäi meie riigi juhtide saamatuse tõttu kasutamata.

Eesti Vabariigi 97. aastapäevaks tehti meile idapiiril kingitus dessantvägede jõuliste manöövritega. Jääb oodata kopterikandjate üleandmist neile ja mälumängu küsimuse esitamist: mitme minutiga Tallinn nende abil üle võetakse?

NATO liikmelisus ja ühendriikide presidendi eelmise aasta külaskäik Tallinna oli kõva sõna. Peame olema aga valmis ka selleks, et maailmarahu huvides pole otstarbekas Eesti Vabariigi kaitseks alustada tuumasõda! Kas tõesti on nii, et Eesti on kaitstud seni, kuni langeb Ukraina viimane sõdur!

1. mail möödub 75 aastat päevast, kui Pärnus tuli ilmale Jüri Kukk

Alljärgnev tekst on võetud Tartu Ülikooli kodulehelt.

TRÜ dotsent Jüri Kukk viibis kümme kuud Prantsusmaal ja koolitas end koos sealsete keemikutega. Foto on tehtud 1976. aasta kevadel San Sebastianis. Foto: Riigiarhiiv

Märtervabadusvõitleja Jüri Kukk sündis Pärnus 1. mail 1940. Õppis ja töötas keemikuna Tartu ülikoolis aastatel 1958-1979. Aastatel 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Rahvusliku meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt Tartu ülikoolis, millele aitasid kaasa kohalikud KGB-lased, paljud tolleaegsed kolleegid ja isegi mõned üliõpilased. 13. märtsil 1980 õppejõud arreteeriti. Kohtulavastusel ENSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti talle 2-aastane vabadusekaotuslik karistus.

Nagu sovetlikus kohtupraktikas tavaks, polnud N Liidu poliitilistel protsessidel jälgegi objektiivsusest – nn kohtuotsused olid kas kuskilt dikteeritud või juba ette ära otsustatud. Protestiks justiitsarveteõienduse vastu pidasid nii Jüri Kukk kui ka tema kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestvat näljastreiki, lugedes endale alandavaks õigusemõistmise paroodiast osa võtta. 1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast eluohtlikus seisundis karistust kandma Venemaale. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil 1981 kl 2.20. Põhjus: alandatud ja kurnatud poliitvangi ebainimlik kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalselt teostatud kunstliku toitmise tagajärjel.

Kunagise Mõisaküla keskkooli trepp, millele ka Jüri Kukk kuni aasani 1958 astus

Jüri Kuke justiitsmõnitamise vastu protesteeris vaba maailma avalikkus, teiste hulgas kümned Prantsusmaa keemikud, kellega ta alles hiljuti oli koos töötanud. Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist võõrsil tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (14. detsember 1931 – 27. jaanuar 2015) Vabadusraadios ettepaneku hakata 27. märtsi, Jüri Kuke surma-aastapäeva, igal aastal tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Kahjuks pole taasiseseisvunud Eesti praegune administratsioon tänaseni seda ettepanekut riikliku tähtpäevana aktsepteerinud.

Esimene Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverents korraldati Tartu ülikooli peahoones 27. märtsil 1997, avas selle rektor professor Peeter Tulviste.

Samal teemal:

Aldo Kals toetab Igor Gräzini seisukohta piirilepingust, mis ei kõlbavat koera hänna allagi

Aldo Kals tervitas XI Seto kongressi

Aldo Kals: amokijooks riigipiiri nimel oli asjatu järeleandmine

Aldo Kalsi kõne Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi kogutud allkirjade üleandmisel

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga


Heli Künnapas on Vabaerakonna Pärnumaa piirkonna esimees

March 22nd, 2015

Uudist on täiendatud Vabaerakonna Pärnumaa piirkonna pressisõnumiga

Pärnumaa Vabaerakonna piirkond valis 22. märtsil endale uue viieliikmelise juhatuse. Juhatuse esimeheks valiti Heli Künnapas ja aseesimeheks Jaanus Ojangu. Mõlemad kandideerisid ka Riigikogusse, aga Pärnumaalt Vabaerakonna nimekirjas kandideerinud sedakorda Toompeale ei pääsenud.

Heli Künnapas. Foto autor Sigrid Absalon

„Ühiselt analüüsiti valimistulemusi. Kui üldiselt võib erakond Riigikogu valimistel saadud häälte arvuga rahule jääda, siis Pärnumaal nii hästi ei läinud. Jaanus Ojangu hinnangul võiksime endale hindeks anda nelja kahe miinusega. Samas olid teatavasti vastastel Pärnumaal tugevad kandidaadid, nii et konkurents oligi kõva,“ öeldakse pressiteates.

Üldkoosolekul valitud uude viieliikmelisse juhatusse kuuluvad Igor Jakobson, Heli Künnapas, Jaanus Ojangu, Rein Prins ja Enn Rähn. Juhatus valis enda seast uueks esimeheks Heli Künnapase ja aseesimeheks Jaanus Ojangu.

„Vabaerakonna jõudmine Riigikogusse oli kõigi liikmete jaoks ülioluline saavutus. See aga tähendab, et nüüd algab senisest veelgi olulisem töö. Uue juhatuse esmasteks ülesanneteks on tegevuskava paikapanek, liikmeskonna kasvatamine ning loomulikult valmistumine 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimisteks. Liikmete informeerimine ja kursisolek on Vabaerakonnas algusest saadik väga oluline olnud, nii planeeritakse vähemalt algul Pärnumaal piirkonna avatud koosolekuid pidada kord kuus, kuna ühiselt tuleb palju olulisi teemasid läbi arutada. Järgmine avatud koosolek toimub 19.aprillil kell 15 restoranis Pizza Hunt (Supeluse tn 3). Kaasa rääkima on väga oodatud kõik, kes Vabaerakonna poliitikast huvitatud ja soovivad selles nii kohalikul kui riiklikul tasandil kaasa rääkida,“ selgitatakse peamist.

Samal teemal:

Erakonda vahetanud Heli Künnapas näeb Vabaerakonnas valdavalt kunagisi isamaaliitlasi


Lasteraamatupäeval viibiti paberi võlumaailmas

March 21st, 2015

Kevade esimesel päeval tähistati Sindi Linnaraamatukogus viiendat lasteraamatupäeva, mida aitas sisustada Pärnu käsitöömeister ja koolitaja Leelo Paks.

Leelo Paks

Merilin Haasma

Ilusaks tavaks kujunenud kombel kutsuti ka tänavu lasteraamatupäevale kõige suurema lugemishuviga lapsed, kes möödunud aastal teistest sagedamini raamatukogu külastasid. Kutsutud oli 19 last koos oma vanematega. Kõigil viiel korral on kutsutuist kohal viibinud Merilin Haasma. Traditsioonilisel viisil kingiti tublidele lugejatele seegi kord raamat. Olenevalt vanusest saadi kingiks kas „Hanna ja Aleksi lood“ või „Armastusega fännidelt“. Lapsi austasid raamatukogu lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp ja direktor Ene Michelis, keda ennastki eelmisel kuul tunnustati Sindi linnas aasta 2014 „Parim kultuuritegelane“ aunimetusega.

Tubli lugeja tänamine raamatuga

Michelis tuletas meelde lasteraamatupäevade ettevõtmisi aastatel 2014, 2013, 2012 ja 2011 ja selgitas, et tegemist on Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu ja selle rahvuslike sektsioonide poolt tähistatava rahvusvahelise lasteraamatupäevaga, mida alates 1967. aastast peetakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Sindi Linnaraamatukogu korraldas taas sel puhul joonistusvõistluse. „Hans Christian Anderseni muinasjutumaailma“ teemal joonistasid Sindi Gümnaasiumi ja lasteaia lapsed. Praegu on õigeaegselt laekunud töödest valminud näitust võimalik kõigil vaadata.

Väga süvenenult postkaarti valmistamas

Kuna kevade saabumise ööl sündis korralik vingerpuss ja eelnevad suhteliselt soojad ilmad vahetusid hommikuks mõõdukaks lumesajuks, siis luges Raudsepp päevakohase luuletuse. Värsiraamatus „Padjasõda“ on tore luuletus „Lumikelluke ja külmataat“, milles Heiki Vilep ütleb muuhulgas: „Külmataat veel öösel püüdis / ülevõimu võtta, / jäätas trepid, laotas härma, / tahkeks tõmbas mätta.“

Tordi söömise aeg

Eelmistel aastatel on lapsed lasteraamatupäeval joonistanud lemmikkirjanike loomingu põhjal pilte, mis seejärel raamatuks köideti. Sedakorda ei joonistatud ja pildikeste asemel valmistati kaarte liimi, kääride ja varem ettevalmistatud kaunistuste abil. Tööd juhendas Leelo Paks, kes igapäevast tööd teeb sekretäri ametis Pärnu Vene Gümnaasiumis, aga juba neljandat aastat harrastab erilise pühendumusega käsitööd.

Rita Raudsepp ja Ene Michelis lõikavad tähtpäeva torti

Leelo ei tee käsitööd mitte ainult enda rõõmuks. Ta on koolitaja, kes andis 2013. aastal trükki raamatu „Paberi võlumaailm“, mille abil võib ise õppida tegema lihtsaid järjehoidjaid, külmikumagneteid ja kingikarpe, samuti keerukamaid šokolaaditaskuga kaarte, teekarpe ja albumeid. Juba aprillis tahab ta trükki toimetada järgmise raamatu ja praegu otsib sellele sobivat nime. Leelo ütles, et meisterdamine võlub ühtviisi nii lapsi kui täiskasvanuid. Papist ja paberist meisterdamist on ta õpetanud sadadele huvilistele. Leelo sõnul kuulub tema sümpaatia romantilisele vintage-stiilile, mis andvat tööle erilise kauniduse. Lasteraamatupäevale kogunenud lapsed kasutasid kaartide valmistamisel samuti mõningaid vintage-stiilile omaseid jooni.

Joonistusvõistluse “Hans Christian Anderseni muinasjutumaailm” taustal ühispildistamine

Samal teemal:

Sindis loetakse, valmistatakse ja süüakse raamatuid

Suuremad väiksed lugejad kohtusid Onu Ööbikuga

Lapsed 30 ja pluss Sindi raamatukogu vastuvõtul

Kohtumine lugejatega 50 ja enam


Jõudemonstratsioon Venemaa naabruses läbis Pärnut ilma kopterite ülelennuta

March 21st, 2015

Ameeriklased teel Vilseckisse

Varahommikul Tapalt alanud USA soomukite retk Saksamaal asuvasse Ameerika armee Euroopa kodubaasi Vilseckisse läbis täna päeval Pärnut, kus peatuti neli tundi.

Pärnusse siseneti uut silda ületades Papiniidu kaudu ja sõideti mööda Riia maanteed Endla teatri esisele Keskväljakule. Sealses parklas võis tutvuda 14 masinaga, mille hulgas nähti ka Strykerit. Kaks soomukit peatusid Pärnu lastekülas. Kuigi Pärnu kohal  soosis ilm ka transpordikopterite ülelendu, jäi Läti halbade ilmastiku olude tõttu väljalend siiski olemata. Just koptereid oodati jahedat tuuleõhku trotsides kõige rohkem. Kaitseliidu Pärnumaa Malev  pakkus sõdurisuppi ja jänkidega kõrvuti näitas ka  oma meditsiini-, luure-, side- ja transporditehnikat.

Edasi kulgeb teekond läbi Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi.

Tänases Eesti Päevalehes kirjutab Toomas Alatalu huvitavas võrdluses, et USA vägede marss Eestis meenutab John F. Kennedy korraldatud jõu näitamist Saksamaal läbi “hundikoopa”. Nimelt korraldas USA üpris mõjuka vägede täisrelvis ja varustuses liigutamise demonstratsiooni augustis 1961, kui Nõukogude Liit koos oma Ida-Saksamaa sabarakkudega olid – Läänt üllatades – ootamatult püsti pannud Berliini müüri.

Kolonn alustas teed Helmstedti linnast 19. augustil. Marsruudi pikkuseks oli 170 km ja kõik sõltus venelaste esimese kontrollpunkti reageeringust. Korraga oli autobahnil 491 erinevat sõjamasinat ja veokit, nende hulgas kolm tanki M-41, mis liikusid hajutatult ja muljet avaldavalt.

Kolonni võtsid järgmisel päeval vastu Lääne-Berliini õhutsi saabunud USA asepresident Lyndon Johnson ja teise maailmasõja kuulsamaid väejuhte kindral Clay. Sealtpeale käis roteerumine Lääne-Berliinis – ühed üksused ära, teised asemele – just niisuguste konvoide demonstratsioonide saatel veel kaks aastat ehk kuni Kariibi mere kriisi lahenemiseni.

Kui toona oli USA esimeses kolonnis 1500 meest, siis sedapuhku vaid 150 ja liiguvad nad kõigest 40 soomukiga, kuid 1700 kilomeetrit. Oodatud ja enam kui loogiline samm, sest Krimmis ja Ida-Ukrainas ning veel varem Gruusias tehtu tuletas ju üks-ühele meelde 1939-1940 Soomes ja Baltimaadel sama naabriga üleelatut.

*


Siim Kallas: Kui Eestis tuleb remondimees täpselt lubatud kellaajal kohale, siis Brüsselis tuleb teda oodata terve päeva

March 19th, 2015

Poliitik Siim Kallas kõneles eile Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.

Siim Kallas saabub Tervise keskuses toimuvale Pärnu Väärikate ülikooli loengule

Töö külalisprofessorina

Kava järgi pidanuks esinema Oleviste koguduse hoolekande juhatuse liige Riina Solman, kes Kallasega vahetust tehes tuleb Pärnusse 1. aprillil. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et mullu suvel Paide Arvamusfestivalil Kallasele kutset esitades polnud veel teada tema Brüsselis viibimise täpne aeg.

Vaatamata üldisele tuntusele palus Suurväli külaliseesinejal ennast tutvustada. Siim Kallas on olnud kümme aastat Euroopa Komisjoni asepresident, enne seda peaminister, rahandusminister, Riigikogu liige, Euroopa Nõukogu eesistuja, välisminister, Eesti Panga president, NSV Liidu rahvasaadik, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees, Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja, NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja, spetsialist ENSV Rahandusministeeriumis. Samuti on ta olnud Liberaalse Internatsionaali asepresident.

„Veebruaris alustasin külalisprofessorina õppetööd kahes ülikoolis: Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis,“ rääkis endine Euroopa komisjoni asepresident ja transpordivolinik oma praegusest tegevusest.

Euroopa Liit ei murene

Kallas kirjeldas suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui näed selles kaduvväikest Eestit. „Rahandus ja majandus on olnud minu vereringe peamine osa. Alles mõni aeg tagasi tekitas peavalu liiga kõrge euro kurss. Nüüd selle langemine. Liiga madal ega ülemäära kõrge pole hea. Tuleb säilitada keskmist stabiilsust. Aga majandus ei ole praegu peamine, olulisem on üleüldine julgeolek.“

Pretsedenditu olukord Euroopas, kus Venemaa muudab sõjalist jõudu kasutades lepingutega kinnitatud piire, teeb kogu maailma ärevaks. Ta tõi lähiajaloost näiteks Poola piiride muutumise, mida on mõjutanud Molotovi-Ribbentropi pakt ja Potsdami kokkulepe. Praegu on kolmandik Saksamaad Poolaga liidetud, aga kujunenud tegelikkust ei üritata taaskordselt muuta. Venemaa püüab oma taotlustele õigustust leida. Nii kaitses tsaaririik 1857. a Türgis slaavi õigeusklikke huvisid, aga sai tookord kõrvetada.

Kui jõud ei aita, siis üritab Venemaa kiilu lüüa Euroopa Liidu riikide omavahelisse koostöösse. „Kas sanktsioonid toimivad? Jah, isegi kõvemini, kui algselt arvati.“ Kallas meenutas kuuekümnendate lõpus läbivõetud ülikooli kursuse teemat Euroopa Liidust, mille kohta korralikud õppematerjalid puudusid. „Aastal 63 ja 64 ennustas NSV Liidu Rahvamajanduse Nõukogu peatset Euroopa Liidu kokkuvarisemist, aga see püsib siiani.“

Kaduvväike Eesti

Kõik Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad ei mahu Tervise keskuse saali

Millisena nähakse Eestit Brüsselist vaadatuna? Kallase näited jätsid mulje, et Eesti edulugu tundub paljude jaoks uskumatuna ja seepärast ei varjata isegi oma pahameelt. „Kui Eestis öeldakse, et remondimees tuleb sellel päeval kell 16.45, siis ta ka tuleb sellise täpsusega ja ei pea sarnaselt Brüsseliga ennast terveks päevaks koduga siduma,“ rääkis Kallas. Teise näitena rääkis ta Belgia pankurist, kes tahtnud Kallasele selgitada e-panganduse eelistest. Kui Kallas vastanud, et Eestis ollakse sellega ammust aega paljudest tükk maad ees, pahandanud pankur märkusega, et jälle see Eesti… Digiretsept või autojuhi lubade vahetus Eesti eeskujul on paljude arenenud Euroopa riikide kodanike jaoks tuleviku teema, mida praegu veel liigitatakse ulmelisuse valdkonda. Kallas loodab, et 2018. aastal Euroopa Liidu eesistuja maaks saades osatakse siis Eestit ka paremini geograafiliselt määratleda. Praegu pole harvad juhud, kui Eesti pealinnaks peetakse Riiat või küsitakse, kas Tallinnas ka lund nähakse.

Immigratsioon?

Erinevalt paljudest teistest esinejatest ei püüdnud Kallas rääkida talle antud aega maksimaalselt täis ja jättis palju aega küsimuste esitamiseks, mis oli kuulajatele eriti meeltmööda.

Küsimusele sisserännust vastas ta, et küsimus on väga tõsine. Viimase aastaga saabus Itaaliasse 177 tuhat, mida on eelmiste aastatega võrreldes ligemale kolm korda rohkem. Immigrandi ja immigrandi rahvusliku päritolu vahel vahet tegemisel oli Kallas diplomaatlikult ettevaatlik. Siiski julgustas ta Süüria põgenike suhtes olema leplikumad, kuna tegemist polevat usuhulludega. Süüria on ilmalik riik, haritud ja intelligentsete inimestega. Ta koputas eestlaste südametunnistusele meenutusega, et viimase sõja ajal võttis Rootsi kümneid tuhandeid meie inimesi vastu.

Probleemsemad on need Vahemere teiselt kaldalt saabuvad illegaalid, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus. Tuleb tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada.

Euroopa Liit on kolmanda maailma puudust kannatavat rahvast toetanud 7 viimasel aastal 58 miljardi euroga, aga on juhtunud sedagi, et toetatakse täiesti olematut laagrit.

Kreeka?

Küsimus Kreeka võimalikust lahkumisest on saanud Kallase hinnangul praeguseks hetkeks nende endi probleemiks. „Lahkumisel Euroopa Liidust langeks elatustase kuni 7 korda, kindlasti vähemalt 3 korda. Lisaks sellele usalduse kaotus maailma silmis. See kestaks vähemalt 3 kuni 4 inimpõlve, mis oleks elatustaseme languse kõrval veelgi valusam kaotus.“

Venemaa?

Mida teha Venemaaga? Kallas palus küsijal teha ettepaneku ja lubas selle anda edasi inimestele, kes võiksid asjaga edasi tegeleda. Paraku väga head nõu pole kusagilt võtta. Ühest küljest on Venemaa majanduslikult väga nõrk, teisalt võib see ahvatleda teda astuma täiesti etteaimamatuid samme. Venemaad hoiab tagsasi suur USA sõjaline võimsus. Tark on karta ameeriklaste lennuväge, mille suurus on sama mis kogu ülejäänud maailmal kokku.

Kallas ministriks?

Kas Kallast võiks oodata mõni ministri koht uues valitsuses? „Olen 66-aastane. Ministri töö eeldab suurt pingutust, milleks on paremad eeldused noorematel, 40- kuni 60-aastastel.“

Föderaliseerumine?

Kas pooldada Euroopa Liidu föderaliseerumist? Kallas näeb selles teatavat etapilisust ja mõnede vajalike valdkondade tsentraliseerimist, näiteks lennunduses. „Kindlasti ei poolda ma järsku föderaalriigi moodustamist. Eestil on sellega seoses lähiminevikust oma kogemus olemas.“

Raudtee?

Mari Suurväli tänab Siim Kallast esinemise eest

Viimane küsimus puudutas Rail Balticut. „Minu tööks oli Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine. Plaanis on 9 koridori. Rotterdamini ulatuv Rail Baltic on üks selle osa, millele keegi pole vastu vaielnud. 2013. aastal tuli 9 koridori kohta kokku ümmarguselt tuhat muudatuse ettepanekut. Vahetuvad valitsused vaidlevad omavahel. Usun, et Eestis saavutatakse kokkulepped. Kui seda ei juhtuks ja praegune võimalus käest lastakse, võidakse 10 või 15 aasta pärast teha meile väga tõsiseid etteheiteid.”

Samal teemal:

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal osutusid komistuskiviks valimiste valvurile

Euroopa Liidu noorima peaministri nägemus riigi sajanda juubelini

Juhan Parts: sõda ei tule, kuid Venemaa laguneb

Ants Laaneots tutvustas Venemaa taotlusi

Priit Neilinn: minus on kaks kolmandikku eestlast ja üks kolmandik iirlast

Pärnu Väärikate ülikoolis algas uus õppeaasta

Väärikate ülikoolis seisti minutilises vaikuses

Kaja Kallas rääkis eetikaga arvestamisest poliitikas

Erki Bahovski kõneles kuulajatele viiskümmend kuni sada

Väärikate Ülikoolis kõneldi avanevast elektriturust

Trivimi Velliste rääkis saja-aastasest Eesti riigist

Kuidas supelsaksad Pärnu vallutasid?

President Toomas Hendrik Ilves esines Pärnumaa väärikatele

Ilm, ilmastik ja kliima oli Andres Tarandi vestluse teemaks Pärnu Tervise kultuurikeskuses

Hardo Aasmäe esines taas Pärnu Väärikate Ülikoolis

Annely Akkermann loenguga Väärikate Ülikooli ees

Siseminister esines Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajatele

Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees


Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tulevik

March 12th, 2015

Sindi kalevivabriku varemed Forellipüügi kohalt vaadatuna

Eile kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased koos oma juhendajatega taas Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus sedakorda mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

“Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Eelnevatel aastatel on Sindiga sarnaseid valdkondade vahelise kursuse tulemuste avalikke esitlusi korraldatud Hiiumaal Paluküla kirikule, Tallinnas Katariina kirikule ja püütud leida ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile.

Suur-Kloostri tänava auditooriumis

Oma ideekavandite koostamiseks külastasid tudengid Sindit käesoleva aasta jaanuaris. Kahest tudengist koosnevaid töögruppe oli neli: Uljana Dudina ja Mirell Nõmm, Lauri Läänelaid ja Kristel Alliksaar, Kaisa Lindström ja Helmi Langsepp, Mihkel Raev ja Kaisa Lensen. Eilsel esitlusel iga töö tutvustamisele järgnenud mõttevahetust võis pidada väga kasulikuks ja mitmekülgselt arendavaks ettevõtmiseks, leidsid kõik kohal viibinud osalejad. Oma hinnangut olid andmas professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja, professor Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnast jt.

Paremal Tarvo Teder ja Lilian Hansar

Omanikku esindas Tarvo Teder, kes on üks kauaaegsemaid töötajaid Sonny Aswani juures. Selgituseks, et Kristi Täht ostis küll Toloram Grupilt tootmisettevõtte Qualitex AS-i, seega siis firma, mis opereerib Toloram Grupile kuuluvates ruumides, kuid kinnistud ja neil asuvad rajatised on endiselt Sonny Aswani perekonna omand. Ühtlasi ka tootmiseks kasutuskõlbmatud J. C. Wöhrmann‘i kalevivabriku aegse hoonete varemed.

Marko Šorin

Tudengite loovmõtte vastu tunti suurt huvi ka Sindi linna juhtide seas. Esitlusel osales volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Esitlust juhtinud Lilian Hansar selgitas, et kalevivabrik osutus senistest ühistöötubadest kõige mastaapsema käsitlusega tööks. Väga suurele varemete hulgale lisandub nostalgiaga täidetud väikelinn ühes inspireerivalt romantilise loodusmaastikuga. Sama kinnitasid veel mitmed tudengid.

Sindi, pilves selginemistega

Tudengite kujutlusvõimelt oodati vastuseid küsimustele, mida oli selgelt rohkem kui mõne kuuga suudaks välja pakkuda. Suunavate küsimuste abil taheti teada, kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, mille rahastamisteks napib vahendeid nii omanikul kui omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemiskulgu ja millised on taastamise või praeguse oleku säilitamise nägemused, kui müürid silmnähtavalt otsekui liivana laiali pudenevad? Kuidas tajuda rajatist või selle läheduses kujunevat atmosfääri? Kuidas suhestub lagunev ehitis ümbritsevasse keskkonda? Kas varemeis hiigelhoonestusest võiks saada uuesti linna taaskäivitaja? Kuidas siduda Sindi linn vabrikuga ja vabrik Pärnu jõega nõnda, et mõlemad võiksid teineteist täiendada? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas üldse on võimalik veel midagi nendega ette võtta?

Uued lained

Neli tudengite töörühma otsis küsimustele vastuseid erinevate erialade inimeste loenguid kuulates, vaieldes, markeerides ja mõtteid joonistena, mõnel juhul ka makettidena, visandades. Vaimustuti Sindi linnast, aga eelkõige ikkagi konkreetsest objektist. Tudengite sõnul tekitas erilist adrenaliini väga kõrgete müüride vahel pea kuklasse tõstmine ja pidev mure mõne mureneva tükiga pihta saamisest… Koheselt tekkis arutelu ka teemal, millises seisus on seinad täna ja kaua nad veel püsivad, kui midagi konserveerimiseks ette ei võeta. Kõlas arvamus, et 10 aastat püsiks veel, kuid 50 aasta pärast poleks enam midagi päästa.

Uljana Dudina ja Mirell Nõmm

Uljana Dudina ja Mirell Nõmm pakkusid välja mõtte surfamisest vabrikut läbival kanalil. Nähtavasti sellest ka töö pealkiri “Uued lained”. Idee äratas kohe tähelepanu ja tõi kaasa täiendavad küsimused, mis nõudsid üsna detailseid vastuseid. Noored leidsid, et peahoone müüride vahele mahuks haljastatud seikluspark – kohe uuriti, kas varemed on selleks piisavalt heas seisukorras. Hoonet uurinud inseneritudengid leidsid, et seinu annab veel parandada küll. Kui surfajaid koguneb Sinti juba piisavalt, saaks korda teha rannapromenaadi, avada peahoones välikino ja teeninduskanali kohal restorani, kust surfajaid tore jälgida.

Kristel Alliksaar ja Lauri Läänelaid

Lauri Läänelaid ja Kristel Alliksaar valisid töö pealkirjaks „Sindi, pilves selgimistega”: katuseta peahoone maketist kerkisid välja pilvetuustakad. Esmamuljel olnuks tegu justkui ilma ennustamisega. Ilmast siiski ei kõneldud, aga mõneti ennustamisest küll. Oma tööga püüti luua midagi, mis võiks sobida nende poolt nimetatud “Uuele Sindi inimesele” (kelleks võib saada muide ka “Vana Sindi inimene”). Need uued Sintlased rajaksid tehasekompleksi tekstiilikooli, lükkaks sealsamas käima kangatootmise ja asuks mõtlema välja uusi kasutusvaldkondi tekstiilile kui materjalile. Elevust tekitasid “Uutele inimestele” mõeldud läbikumavad tekstiilist tööruumid, mis nagu pilvedki hõljuks kunagise peahoone varemetes, kord omavahel liitudes, kord ruumi hajudes. Kuidas selline kokkuõmmeldud aparaat täpsemalt lendama hakkab, jääb inseneridele nuputada.

Kaisa Lindström ja Helmi Langsepp

Kaisa Lindström ja Helmi Langsepp panid töö nimetuseks „Avatud vabrik“. Neiud usuvad, et sakraalset tunnet tekitav hoone kutsub inimesed uudistama. Läbivaks ideeks on süsinikkiust valmistatud kangasrajad, kuid alustada tuleks hoone konserveerimisest. Rajatist võiks kasutada konverentside ja näituste korraldamiseks, samuti majutusteenuse osutamiseks. 3D võimalust ära kasutades saaks tutvustada vabriku ajalugu.

Sindi vabriku kanali alguses

Mihkel Raev ja Kaisa Lensen andsid tööle nimeks „Uus Sindi“. Neile meeldib koolihoone asend vabriku suhtes ja seepärast soovivad taastada kooli ja vabriku vahelise telje. Muuseum peaks paiknema torniga hoone osas. Räägiti kaupluste ja turu avamisest. Stuudiokorterid võiksid asuda keset varemeid loova vaimuga inimestele. Ka praegune näotu kultuurimaja võiks leida uue asukoha varemetes. Huvitav oli kuulda mõtet linnavalitsuse ümberasumisest varemetesse. Praegusest raekojast võiks saada hotell. Uus linna süda peaks koonduma praeguste varemete alale.

Tarvo Tederi arvates võiks mõndki ideed edasi arendada. Kuid arvestama peab omaniku äriliste huvidega. Iga funktsiooni kasutusele võtmine peab ise ennast ära tasuma. Peale maksta ei soovi mitte ükski ettevõtja. Omaniku esindaja arvates esitasid Uljana Dudina ja Mirell Nõmm mõtteid, millega oleks kõige kergem alustada, aga häid mõtteid võttis ta kaasa ka teistelt.

Sirli Pedassaar-Annast ja Marko Šorin vestlevad tudengitega

Marko Šorin andis lühikese ülevaate vabriku kuulsusrikkast minevikust ja vastas veel hiljemgi eravestlustes paljudele tudengeid huvitanud küsimustele. Muuhulgas märkis linnapea, et mingil ajal oli Sindi vabrik Pärnu sadamale peamine töö andja. Sindi linn on olnud ka Pärnu linnaosa. Teadaolevalt on Sindi vabrik nõukogude ajal andnud 25-40% Pärnu linna eelarvest. Kunagi tekitas kalevivabrik Pärnu jõe äärde uue asunduse, nüüd võiks sama vabriku varemed anda Sindi linnale uue elu ja uue näo.


Mihkel Šorin oli majandusolümpiaadil edukaim

March 11th, 2015

Laupäeval, 7. märtsil toimus Pärnu kolledžis Pärnu linna ja maakonna gümnaasiumiastme õpilaste majandusolümpiaad.

Mihkel Šorin

Kõige edukamalt esines Pärnu Koidula gümnaasiumi 11. klassi õpilane Mihkel Šorin, keda tema majandusõpetaja Mari Suurväli iseloomustab hästi tagasihoidliku kuid samavõrd väga edasipüüdliku noormehena.

Teise koha saavutas Taavi Altpuu Koidula gümnaasiumi lõpuklassist ja ainult ühe punktiga jäi maha kolmandale kohale võistelnud Taniel Tari Häädemeeste Keskkooli 11. klassist.

Kõigi kolme tubli õpilase õpetaja on Mari Suurväli. Taniel Tari õpetaja on  ka õpetaja Elbe Metsatalu.

Mihkel Šorin ja Taavi Altpuu lähevad edasi üleriigilisele majandusolümpiaadile Tallinna.


Sindi koolid osalevad Tartus toimuval Õrna Ööbiku aasta kultuurisündmusel

March 10th, 2015

28. märtsil toimuva Õrna Ööbiku kultuurisündmusega tähistatakse Gustav Wulff ja Karl Rammi 150 sünniaastapäeva. Suursündmuse peakorraldaja ja oktoobris avaldatud raamatu “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” autor Raik-Hiio Mikelsaar loodab näha ettevõtmises silda, mis ühendab rahvuslikku ärkamisaega, tänapäeva ja tulevikku.

Sindi gümnaasiumi ja muusikakooli hooned

Karl Ramm sündis 2. juulil 1864 Pärnumaal Tahkuranna vallas ja Gustav Wulff 1. jaanuaril 1865 Tartumaal Vastse-Otepää vallas. Vähem kui poole aasta sees sündinud kaks meest on oma aja eakaaslased, kes sündisid 150 aastat tagasi.

Karl Rammi sünnikoht on Tahkuranna vallas tähistatud põllukiviga

Sindi Linnavalitsuse algatusel ja Tahkuranna valla toetusel avati mullu 13. novembril Karl Rammi mälestuseks hauakivi Pärnu Alevi kalmistul. Tahkurannas on Rammi sünnikoht tähistatud põllukiviga juba palju varem. Samal päeval jätkati Rammi meenutamisega Sindis, kus ta elas ja töötas. Nüüd jätkab Mikelsaar suurte ettevalmistustega selle nimel, et võrdväärselt hästi Sindiga võiksid pidulikud sündmused jätkuda Tartus. „Veendusin sindilaste kõrges loomingulises tasemes juba eelmise aasta novembris, mil tähistati Sindi ministeeriumikoolis õpetanud Karl Rammi, ööbikulaulu viisi autori sünnipäeva. Vahepeal on Tartus esinemist ettevalmistav tubli õpetaja Eneli Arusaar saanud Sindi aasta inimeseks!“ tunnustas Mikelsaar tehtut ja ootab 28. märtsil Tartusse ligikaudu kolmekümmet inimest Sindi Gümnaasiumist ja Karl Rammi nimelisest Sindi Muusikakoolist, kes esitavad kolme sajandi kohta esmakordselt ööbikulaulu sünniloo teemalise laulunäitemängu.

Lisaks laulunäitemängule toimub veel palju muudki. Kell 14 avatakse mälestustahvel Lai tn 28  hoone tänavapoolsel seinal. Tahvlile on kirjutatud sõnad:  Siin asus Tartu II Õpetajate Seminar (1878-1918), mille õpilased Karl Ramm ja Gustav Wulff lõid 1883. a  rahvusaatelise laulu “Ööpikule”.

Rein Veidemann Tubina saalis

Algusega kell 15 tähistatakse ööbikulaulu autorite juubelisünnipäeva Elleri muusikakooli Tubini saalis. Avasõnade järel laulavad Biomeedikumi  ja Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi segakoorid Karl Rammi ja Gustav Wulff-Õis’i laulu “Ööpikule” (1883) neljahäälselt ning originaalsõnadega. Kirjandusteadlane Rein Veidemann teeb ettekande teemal “Gustav   Wulff-Õis’i “Õrn ööbik” ja rahvusromantiline luule”. Sellele järgneb laulunäitemäng ööbikulaulu sünniloost ja autoritest “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” Külalisetenduse järel ühendatakse minevik ja tulevik sillaga, milleks on Veljo Tormise liivikeelne laul “Laulis isa, laulis poega”  (1972). Laulavad samad eelnimetatud segakoorid.

Õrna Ööbiku aasta ettevõtmiste algataja Mikelsaar on oma raamatut juba Savernas ja Sindis esitlenud, seetõttu lubas ta Tartus piirduda teose lühema tutvustamisega. Sindis oli raamatu autorilt huvitav kuulda ööbikulaulu loojate osast ärkamisaja järgses Eesti hariduselus. „Mõlemast seminaristist said noorusajal tublid õpetajad. Heliloojast-muusikaõpetajast märksa kauem elanud luuletaja Gustav Wulff oli võimas seltside rajaja, kes asutas Nuustakul haridusseltsi kaudu koguni esimese maapiirkonna emakeelse progümnaasiumi. Lisaks on huvitav teada, et Wulff oli ja arvatavasti on veel praegugi kõige kauem juhtpositsioonil, vallasekretärina, töötanud inimene. Tervelt 43 aastat.

Raamatut lugedes selgub, et ööbikulaulu sünniloo kohta on mitmes allikas esitatud ekslikke andmeid. On arvatud, et enne loodi luuletus ja siis alles lauluviis (Oskar Kruusi kirjutis „Õrnast ööbikust ja tema autorist“ /Sirp ja Vasar, 1.01.1965/, Johannes Kaupi lühimonograafia „“Õrn ööbiku“ kaks loojat“ /Tulimuld 1989, nr 3, lk 138-141/, Valter Ojakääru raamat „Eesti lemmiklaulude tekkelood“ /2012, lk 26-27/. Johannes Kaup ja Valter Ojakäär eksisid ka väites, et „Ööpikule“ avaldati alles 1885. a ja teises Karl August Hermanni poolt toimetatavas väljaandes „Laulu ja mängu leht“.

Raik-Hiio Mikelsaar avaldas lootust, et Sindi Gümnaasiumi näitetrupp etendab tema kirjutatud näitemängu. Nüüd on lootus teoks saamas.

Mikelsaar ütles, et kuna ööbikulaulu sünnist möödunud 132 aasta jooksul on tehtud teksti palju muudatusi, siis esitab ta raamatus 1883. a Tartu Postimehe Muusiku Lisalehes avaldatud  originaalsõnad, mis on piisavalt täiuslikud ja kajastavad kõige paremini Gustav Wulffi rahvusaatelist meelsust. Eriti oluline on säilitada luulerida, milles ööbik kinnitab, et mõisaaia pinda on väetatud talupoja vanemate verega. „On säilinud kõnesoleva laulu mustandvariant, millest on näha, et autor soovis algul verest juttu teha ka viimases luulereas, pakkudes välja fraasi „Eesti were muld“. Toimetajale aga tundus see ilmselt olevat liiast, sest sõna „were“ on käsikirjas maha tõmmatud ja asendatud sõnaga „oma“,“jutustas raamatu autor.

Tartu II Õpetajate Seminaris õppimise ajal lõid kursusekaaslased legendaarseks saanud „Ööpikule“ kõrval veel teisegi isamaalise laulu „Eesti maa“, mis samuti avaldati 1883. a Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes (nr 10, 11 ja 12).

Missugune oli ööbikulaulu autorite saatus edaspidises elus? Mõlematel oli pärast Tartu II Õpetajate Seminari lõpetamist (1884. a) „jumalavallatu“ laulu avaldamise tõttu raskusi töökoha saamisega. Sellest ja paljust muust saab lugeda raamatust.

Kuna autor on kõik raamatu väljaandmisega seotud kulud ise oma taskust juba kandnud, siis on siinkohal ka tasuta reklaam täiesti õigustatud. Kultuurikapital raamatu avaldamist ei toetanud. Autor lubas, et kohapeal saab raamatu osta poehinnast (20 €) soodsamalt (15 €).

Samal teemal:

Karl Ramm kui „19. sajandi Alo Mattiisen“

Karl Rammi sünnist möödus juulis 150 aastat