RSS Jälgi blogi RSS vahendusel

Pärnu ümbersõidu tee ehitus edeneb tasapisi

September 8th, 2010

Allan Kasesalu: Ehitajate tee Papiniidu silla poolse ristmiku asfalteerimine algab pärast Lihula maantee uue niidi valmimist, seega järgmisel nädalal - proovilõik juba sellel nädalal.

ehitajate-tee-papinnidu-silla-poolses-osas-laheb-asfalteerimiseks

Ehitajate tee Papiniidu silla poolses osas läheb järgmisel nädalal asfalteerimiseks

Täna Väärikate Ülikooli kuulajate ees esinenud abilinnapea Annely Akkermann vastas muude küsimuste kõrval kuulaja küsimusele, kes pole rahul senise tööga Pärnu ümbersõidu teel. Kodanik küsis kriitiliselt, kas linnal on võimalik Maanteeametile selgeks teha, et töö, mida seal praegu tehakse, pole töö tegemine. Pool silda asfalteeriti ära, siis kooriti uuesti üles. Küsija seisukohalt tuleks nii tiheda liiklusega teel teha töid mitmes vahetuses, et võimalikult kiiresti taastada normaalne liikluskorraldus.

kergliikluse-tunnelite-ehitused-sunnivad-autosid-paljude-kuude-kestel-ringe-tegema

Kergliikluse tunnelite ehitused sunnivad autosid paljude kuude kestel ringe tegema

Pärnu abilinnapea Annely Akkermann tunnistas, et peale tähelepanu juhtimise ei saa linnavalitsus mitte midagi muud teha. „Teede ja infrastruktuuriga tegelev abilinnapea Romek Kosenkranius on käinud vastavatel töökohtumistel. Seda projekti on tabanud mitmed ebaõnnestumised ja riigihange ei ole kaugeltki nii hästi sujunud kui ta oleks pidanud minema. Kahtlemata ei ole sellega rahul Pärnu linnavalitsus, linnakodanikud ega üldse mitte keegi,“ vastas abilinnapea, kes nõustus kahetsusväärse tõdemusega, et väga suurt kahju kandvate vigade eest ei olda valmis võtma vastutust.

septembri-teisel-poolel-alustatakse-sauga-joge-uletava-silla-ehitusega

Septembri teisel poolel alustatakse Sauga jõge ületava silla ehitusega

Eile sai kogu trass täies pikkuses läbi käidud. Et nähtust veel paremat selgust saada, palusin vastata mõnele lihtsale küsimusele Maanteeameti avalike suhete peaspetsialistil Allan Kasesalul.

Lihula maantee üks osa näib olevat asfalteerimiseks ettevalmistatud, kas võib oodata peatset liikluse suunamist uuele lõigule?

Asfalteerimisega alustati täna ning järgmisel nädalal suunatakse liiklus uuele niidile.

raba-tanava-kohal-oleva-tunneli-ehitus-jatkub-parast-korgepinge-kaabli-paigaldamist

Raba tänava kohal oleva tunneli ehitus jätkub pärast kõrgepinge kaabli paigaldamist

Silla ehituse alguseks on planeeritud septembrikuu teine pool ning Läänepoolne ühendustee peab valmima lõplikult järgmise aasta suveks.

Raba tänava ja Ehitajate tee ristil oleva tunneli ees on kõrgepinge mast segamas ehituse jätkamist, kas selle teisaldamine on kõrgepinge haldajale saanud raskusi tekitavaks ülesandeks?

Kõrgepinge liini mastid likvideeritakse, kui valmib ja hakkab tööle ehitatav kaabelliin.

ehitajate-tee-ja-tallinna-mnt-ristmik

Ehitajate tee ja Tallinna mnt ristmik

Ehitajate tee Papiniidu silla poolne üks osa on samuti eeskujulikult asfaltimiseks ettevalmistatud, kas läheb juba sel sügisel asfalteerimiseks või tehakse seda hiljem koos pikema trassiga.

Ehitajate tee Papiniidu silla poolse ristmiku asfalteerimine algab pärast Lihula maantee uue niidi valmimist, seega järgmisel nädalal - proovilõik juba sellel nädalal.

Seoses praagiga Papiniidu sillal pikeneb silla remont. Milline on uus kokkulepitud valmimise tähtaeg? Või ei olegi seda tehtud, et mitte ehitajat kannustada kiirustamisele ja uuele võimalikule praagile?

uus-papinnidu-sillale-viiv-pandus

Uus Papinnidu sillale viiv pandus

Papiniidu silla Tallinna suunaline pool valmib järgmisel nädalal ning lõplikult avatakse neljarajaline liiklus (2+2) oktoobri lõpus või novembri alguses. Arvatavasti ilmastiku tõttu paigaldatakse Riia suunale ajutiselt viimane asfaldikiht, mis järgmise aasta kevadel vahetatakse lepingujärgse kihiga.

Millal võib kaameraga minna uue Liivi tee ehituse algust jäädvustama?


Liivi tee ehitustöödega - nähtavasti eeltöödega - alustatakse septembri kuu lõpus ning avalikkusele nähtavad tööd tehakse juba oktoobrikuus.

Samal teemal:

Pärnu ümbersõidu ehitus on alanud


Tõrvikutega Ülemaailmne Harmoonia Jooks Pärnumaal

September 8th, 2010

Järjekordne tõrvikutega Ülemaailmne Harmoonia Jooks (World Harmony Run) läbib homme ja ülehomme Eestit. Pärnu maakonda läbiva täpsema ajakavaga saab tutvuda Halinga valla kodulehte külastades.

torvikutega-foto

Tõrvikutega foto pole konkreetse sündmusega seotud ja on vaid illustratsiooniks.

Eestisse saabub tõrvik Helsingist rahvusvahelise 6-7-liikmelise jooksumeeskonna saatel 9. septembril. Läbides seejärel Harjumaa, Raplamaa, Pärnumaa ning suundudes edasi Läti Vabariiki.

Tallinnast kell 11.00 alustades jõutakse Libatsesse orienteeruvalt kell 18.30 ja jätkatakse teekonda järgmise päeva hommikul kell 9.00 Pärnu-Jaagupist. Kell 12.30 ja selle ajaga tunni piires võib tõrviku liikumist näha Pärnu linnas. Läti piir ületatakse Mõisaküla kaudu kell 16.30.

Jooksu algatas 1987. aastal maailmas tuntud sportlane, humanist, filosoof, kunstnik, muusik ja poeet Sri Chinmoy (1931-2007), kes pühendas oma elu ja loomingu rahvusvahelisele üksteisemõistmisele. Chinmoy on pälvinud UNESCO Nehru Medali.

Ülemaailmne Harmoonia Jooks startis Guatemalast Pacaya vulkaani tipult 1. jaanuaril 2010. Euroopa jooks sai alguse Dublinist selle aasta 25. veebruaril, Aasia jooks Hiroshimast 24. aprillil. Euroopa ja Aasia jooksu finiš on 28. septembril Moskvas. Sellel aastal osaleb jooksul 100 riiki kuuelt kontinendilt ning läbitakse ühtekokku 70 000 kilomeetrit. Üldse on seni külastatud enam kui 140 riiki.

Jooksu organiseerib rahvusvaheline vabatahtlike võrgustik, keda innustab soov teha midagi rahu heaks. Jooksumeeskonnad on moodustatud inimestest erinevatelt elualadelt, kes on pühendunud oma aja ja energia tõrviku kandmisele üle maailma.

Jooksul võivad osaleda kõik- sportlased ja harrastajad, noored ning vanad. Kilomeeter läbitakse 6-7 minutiga.

World Harmoni Run kulgu maailmas saab jälgida internetist siia klikkdes.

Halinga valla kodulehe leiab siit.


Auvõlg Jüri Jaansoni ees täidetakse

September 8th, 2010

Esmaspäeval, 6. septembril toimunud Pärnu Linnavalitsuse istungil eraldati reservfondist 750 000 krooni Pärnu jõe vasakpoolse kallasraja projekti edasi arendamiseks.

parnu-joe-kaldad

Pärnu jõe kaldad

Juba käesoleva aasta 2. juulil kinnitas linnavalitsus varem väljakuulutatud konkursi põhjal ideelahenduse võitjaks võistlustöö märgusõnaga WATERGATE, mille autorid on Tanel Tuhal ja Ra Luhse arhitektuuribüroost Luhse & Tuhal. Nüüd tellitakse võidutööle projekt, millest saab alus esialgsete kalkulatsioonide arvutamiseks ja ehitusloa väljastamiseks. Linnavalitsuse ja projekteerija vahel sõlmitud lepinguga peab põhiprojekt valmima käesoleva aasta 15. novembriks.
Jõe vasakkaldale planeeritava kaasaegse arhitektuurilise lahendusega nelja kilomeetri pikkuse kallasraja ehitusega soovitakse alustada aega viitmata kohe, niipea kui võimalik. Projekti maksumus jääb hinnanguliselt 25-30 miljoni krooni vahemikku, millest 20,9 miljonit krooni loodetakse katta Euroopa Liidu linnaliste piirkondade arendamise meetmetest. Ülejäänud osa kaetakse linnaeelarvest.

Vasakpoolse kallasraja väljaehitamisega moodustub koos paremkaldaga kahte silda ületav kergliiklustee ring, mida on soovitud sama kaua, kui on peetud Jüri Jaansoni kahe silla jookse. Peatselt algav täiesti uue Liivi tee ehitus ühendab Sindist läbi Paikuse kulgeva kergliiklustee tulevase valmiva Jaansoni rajaga, mis omakorda võimaldab mugavamat ja ohutumat jalgratastega sõitu Sindi ja Pärnu kesklinna vahel.

Esimene 4,5 kilomeetri pikkune osa Jüri Jaansoni nimelisest jooksuteest avati Pärnu jõe paremkaldal 2005. aasta suvel.

esiplaanil-viljo-vetik-ja-juri-jaanson

Esiplaanil Viljo Vetik ja Jüri Jaanson. Port Artur on ka ise mitusada meetrit kergliiklusteed ja jooksurada oma vahenditega korrastanud. 5. septembril sooritas Viljo Vetik kahe silla retke kõndides. Jüri jaanson lõpetas jooksu 327-na.

Vahelduva tähelepanuteravusega on kogu selle aja olnud jutuks ka teise kaldapealse korda tegemine. Tugevat initsiatiivi ja taganttõukaja rolli on selles osas etendanud Port Artur ja Viljo Vetik, kes on olnud suurim kahe silla jooksu sponsoreerija. Jõulisemalt kerkis Jaansoni raja lõpuni ehitamise mõte päevakorda uuesti 2009. aasta jaanuaris, kui Jüri Jaansonile omistati Pärnu linna aukodaniku nimetus. Tookord ütles endine Pärnu Linnavolikogu esimees Ahti Kõo, et Jaansoni raja kiire väljaehitamine on meie auvõlg kahekordse olümpiahõbeda, maailmameistri tiitli ja teiste autasudega pärjatud sportlase ees!”. Kõo rõhutas, et olulised pole üksnes tema sportlikud saavutused, vaid ka Jaansoni ettevõtlikkus tema nimelise spordiraja ja jooksu organiseerimisel! Usutavasti on nüüd antud pöördumatu täiskäik edasi ja hea kavatsus saab viimaks täidetud.

Samal teemal:

Jüri Jaansoni nimelise juubelijooksu võitja on Pavel Loskutov

Jüri Jaansoni Kahe Silla juubelijooksule!

Jüri Jaansoni rada ootab inimesi koristus- ja korrastustöödele

Jüri Jaansoni kahe silla jooks toimus vihmas ja autasustamine päikesepaistes


Jüri Jaansoni nimelise juubelijooksu võitja on Pavel Loskutov

September 6th, 2010

loskutov-jouab-esimesena-k-rauta-vahefinisisse-ja-avab-sellega-sumboolselt-uue-kergliikluse-panduse-papiniidu-sillalkolm-esimest-pjedestallil

naiste-arvestuse-parimad

Loskutov jõuab esimesena K-Rauta vahefinišisse ja avab sellega sümboolselt uue kergliikluse panduse Papiniidu sillal. Meeste arvestuse kolm parimat pjedestaalil. Naiste arvestuse kolm parimat pjedestaalil.

Eilsel kümnendat korda peetud Jüri Jaansoni kahe silla jooksul läbis ligemale 9 km distantsi parimana Tartu Ülikooli Akadeemilist SK-d esindav Pavel Loskutov, kelle aeg oli 27:11.5. Pavel Loskutov saavutas esikoha ühtlasi ka meesveteranide arvestuses alates 40. aastast.

Naistest oli kiireim samuti Tartu Ülikooli Akadeemilist SK-d esindav Jekaterina Patjuk, ajaga 31:33.2.

Jooksu patroon Jüri Jaanson jooksis finišiväravasse tavapärase kombe kohaselt koos Allar Levandiga ja rahuldus 327. kohaga.

toomas-kivimagi-eelistas-seekord-kepikondi1

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi eelistas seekord kepikõndi

Meeste arvestuses teisena lõpetas umbes 12 sekundit hiljem Viljandimaa noormees Keio Kits, kolmandana lõpetanud Vjatšeslav Košelev kaotas esimesele kõigest 19 sekundiga.

Pärnumaa mees Roman Fosti oli neljas, kuid 2009. aasta võitja Taivo Püi pidi seekord leppima viienda kohaga. Viljar Vallimäe oli kuues.
Naiste arvestuses teisena lõpetas Evelin Kärner ja kolmandana Kristina Dolmatova, Julia Bulina neljas, Janika Ardel viies ning Grete Tõnne kuues.

Lastest noorimad olid 5 aastased. Noorimatest tüdrukutest esimene Diandra Suitso, teine Johanna Kivimäe, kolmas Romi Safin. Noorimatest poistest esimene Joosep Talviste, teine Rasmus Kilk ja kolmas Andreas Artma

Jüri Jaansoni kahe silla strardikoridori rivistus 1183 jooksjat ja enam kui 400 keppidega või ilma rajale asunud retkelist.

finisfinis-2finis-3finis-4

finis-5finis-7finis-8parast-distantsi-labimist

Finišiprotokolli näeb siia klikkides.

Kaameraga rajal

kaameraga-rajalkaameraga-rajal-2kaameraga-rajal-3kaameraga-rajal-4

kaameraga-rajal-5kaameraga-rajal-6kaameraga-rajal-7kaameraga-rajal-8

kaameraga-rajal-9kaameraga-rajal-10kaameraga-rajal-11kaameraga-rajal-12

kaameraga-rajal-13kaameraga-rajal-14kaameraga-rajal-15kaameraga-rajal-16

kaameraga-rajal-17kaameraga-rajal-18kaameraga-rajal-19kaameraga-rajal-20

kaameraga-rajal-21kaameraga-rajal-22kaameraga-rajal-23kaameraga-rajal-24

kaameraga-rajal-25kaameraga-rajal-26kaameraga-rajal-27kaameraga-rajal-28

joogipeatustoitlustamine

puhkusvahur-mae

Galeriid täiendatakse  autasustamise piltidega

Nemad on kõigil 10-nel korral kahe silla jooksu läbinudnud. Autasustavad Jüri Jaanson ja Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik. Siiri Kangur (Pärnu Kahe Silla Klubi liige), Ain Uusna (Läbinud ka 90 km pikkuse Vasalopeti kuningliku suusamaratoni), Peeter Reivik, Ergo Rand (jooksnud ligi 40 aastat siiani kehtiva Pärnumaa maratoni rekordi), Jüri Leesmäe (legendaarne orienteeruja), Arvo Villmann (omaaegse Pärnu Linavabriku boss, kelle südameasi oli kahe silla jooksu toetada), Jüri Jaanson (mees, kes peaaegu 30 aastat on püsinud tippspordis, maailma sõude-ime, hõbemündi annab üle Viljo Vetik). Autasuks ekslusiivne 35 mm läbimõõduga hõbemünt. Erimünt kuulub korralduse poolelt Priit Neemele, kes on olnud kümnel korral kahe silla jooksu peakohtunik.

siiri-kangurain-uusnapeeter-reivikergo-rand

juri-leesmaearvo-villmannjuri-jaansonile-andis-hobemedali-viljo-vetikpriit-neeme-autasustamisel

kumnel-korral-kahe-silla-jooksul

Nemad on kümnel korral kahe silla jooksul osalenud

Esimesed kuus parimat meest

Jüri Jaanson tõmbab reeglina esimesele 100-le liidrisärgid selga, aga esikuuik saab teist värvi särgid.
Kuues koht Viljar Vallimäe (tema treener on legendaarne jooksutreener Harri Lemberg), viies koht Taivo Püi (mullune võitja), neljas koht Roman Fosti, kolmas koht Vjatšeslav Košelev (Sillamäe), teine koht Keio Kits (Viljandimaalt), esimene koht Pavel Loskutov (2002. aasta Euroopa maratoni hõbemedal, Jüri Jaansoni hea sõber).

viljar-vallimaetaivo-puiparemalt-vjatseslav-koselev-roman-fosti-taivo-pui-viljar-vallimaekeio-kits

pavel-loskutov-embab-juri-jaanosnit1pavel-loskutov-on-voitja1

Esimesed kuus parimat naist

Kuues koht Grete Tõnne, viies koht Janika Ardel, neljas koht Julia Bulina, kolmas koht Kristina Dolmatova, teine koht Evelin Kärner, võitja Jekaterina Patjuk (treener Harri Lemberg).

esimese-kuue-hulgas1julia-bulinakristina-dolmatovaevelin-karner

jekaterina-patjuklaheb-autasustamiselejekaterina-patjuk1jekaterina-patjuk-annab-intervjuud-raadio-parnulekuus-parimat-naist

Samal teemal:

Jüri Jaansoni Kahe Silla juubelijooksule!

Jüri Jaansoni kahe silla jooks toimus vihmas ja autasustamine päikesepaistes


Swing Bänd tegi suvemuusikat

September 5th, 2010

indrek-oselein-sindis-konsumi-juurespriit-kask-sindis-konsumi-juuresvello-kaar-sindis-konsumi-juuresjuri-kukk-sindis-konsumi-juures

swing-band-sindis-konsumi-juures

Swing Bänd esineb Sindis

Kalendrisuve lõpuni on aega veel 18 päeva, sellepärast võis tänast svingimeistrite esinemist Sindi Konsumi esisel platsil nimetada õigusega veel suvemuusikaks. Swing Bändis improviseerivad Indrek Oselein klahvpillil, Priit Kask löökriistadel, Vello Kaar tenorsaksofoniga ja Jüri Kukk basskitarriga. Päikeseline, kuid siiski jaheda õhuga ilm ei soosinud paljusid kuulajaid, kes muidu vast kauemakski oleksid seisatanud svingmuusikat kuulama. Ent kes pikemalt peatusid või kogu kontserdi aja kannatlikult ühel kohal püsisid, olid muidugi tõelised muusikasõbrad.

Svingi mängivale ansamblile oli Sindis esinemine teistkordne avalik musitseerimine. Esimest korda mängiti reede õhtul Pärnus Passioni kohvikus. Siiski pole pillimehed mingid algajad vaid tõeliselt oma ala tundvad profid, kes on ammu soovinud teha ansamblina vana head svingi. Ka täna valiti avalooks „C’est Si Bon“. Järnevalt esitati „Lullabe Birdhland“, selle juurest tuldi Raimond Valgre loomingu juurde ja mängiti veel mõndagi kõrvale nauditavat. Erinevalt esimesest korrast esitati ka sambarütme.

Suvemuusikaga jätkatakse ka järgmisel pühapäeval

rein-vendla-puhkpilliorkestri-vahendatud-koosseis

Tänase esinemisega veel käesoleva aasta suvemuusikale punkti ei pandud. Juba järgmisel pühapäeval algusega kell 11.00 mängib samas kohas Rein Vendla juhatatav puhkpilliorkester vähendatud koosseisus.

Samal teemal:

Svingist Passionini ja sealt edasi

Akordion & Co andis suvekontserdi Sindi Konsumi juures

Täna esineb Wersalinka Sindis


Avati renoveeritud endine raudteesild

September 5th, 2010

3. septembril avati Reiu Puhkekeskuse kõrval asuv endine raudteesild uuendatud kujul, mis leiab edaspidiselt aktiivset kasutust Reiu-Raeküla terviseradade piirkonda ühendava sillana.

renoveeritud-reiu-raudteesild

Koduloolane Heldor Käärats kinnitab, et Reiu raudteesilla ületasid rongid esimest korda 1926. a ja viimati 1967. a

Sillaküla Seltsi eestkõneleja Tõiv Tiits ütles silla avamisel, et koduaknast välja vaadates nägi ta igal päeval seda silda ja tema ammuseks unistuseks olnud see, et ajaloolisest ehitisest saaks kunagi ilma kartmata üle kõndida, leidmata ennast vetevoogude vahelt. Lõpuks on unistus täitunud. „Kahjuks ei sõida sellest sillast enam vist mitte kunagi rong üle, aga selle asemel võime moodustada oma spordirahvast rongi, kas jalgratturitest, keppidega kõndijatest, suusatajatest või mingil muul sportlikul moel,“ sõnas Tiits, kes rääkis uutest tervisliku sportimise võimaluste avanemisest.

juri-jaansoo-on-raekula-metsas-sportinud-alates-80-te-esimesest-poolest

Jüri Jaanson on Raeküla metsas sportinud alates 80-te esimesest poolest

MTÜ Silla Külaseltsi poolt tellitud projekti maksumuseks kujunes 1 013 285 krooni, millest Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetas ettevõtmist 90% ulatuses, 10% lisasid omaosalusena Paikuse ja Tahkuranna vald ning Pärnu linn.
Värske ilme saanud rajatisel teostati AS Sa.Met poolt põhjalik teraskonstruktsioonide puhastamine ja värvimine, krohviti massiivsed tugipostid, uuendati käsipuu ja pealislaudis. Sild muudeti senisest turvalisemaks ning parendati peale- ja mahaminekut. Sild on mõeldud üksnes kergliikluseks, kuhu autodel asja pole.

linti-loikavad-toiv-tiits-andres-metsoja-janus-metsa-juri-jaanson-kosenkranius-kuno-erkmann

Linti lõikavad Tõiv Tiits, Andres Metsoja, Janus Metsa, Jüri Jaanson, Romek Kosenkranius, Kuno Erkmann

Pärnu maavanem Andres Metsoja ütles aitäh projekti vedajatele, kellest asi alguse sai. „Raha ikka leiab, kui on vedajaid,“ ütles Metsoja, kes on maavanemana tervisesportimist kahel käel toetamas. Tema sõnul võinuks nüüd juba rääkida kahe silla klubi asemel kolme silla klubist.

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann usub, et suured tööd seisavad alles ees. „Sild toetub kahe omavalitsuse maale ja sild kuulub Pärnu linnale, mis näitab tegelikult tugevat koostöö algust,“ ütles Erkmann, kes on edaspidigi koostööks valmis nii Tahkuranna vallaga kui Pärnu linnaga. Veel rõhutas vallavanem, et kindlasti poleks tänast avamist toimunud, kui ettevõtmise eestvedajateks poleks olnud kahte heas mõttes öeldud väga hullude mõtetega meest: Margus Randmäe Pärnumaa ettevõtlus- ja arengukeskusest ja Vahur Mäe Pärnumaa spordiliidust.

reiu-sild-on-avatud

Sild on avatud

Tänutäheks andis vallavanem Paikuse maadelt leitud 5000 aastat tagasi kammkeraamikas tehtud tasside koopiad lootuses et sild nii kaua vastu peaks ja ideedki 5000 aastat vilja kannaks. Väärtuslikud tassid said Tõiv Tiits ja samuti ehitaja Janus Metsa, kes on AS Sa.Met juhataja ning tema poeg Janno.

Avamise päeval ütles spordiprojekti üks peamisi vedajaid Vahur Mäe, et elame piirkonnas, kus on 60 000 elanikku ja mitte kusagil Eestimaal ei ole sellist potensiaali, kus ümbruskonnas oleks 10-15 minuti kaugusel selline metsamassiiv heade sportimisvõimaluste ja loodusradadega nagu siin.

reiu-sild-on-avatud3

Renoveeritud sild on avatud

Terviseraja silla uuendamine on Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse esimene etapp. Visiooni kohaselt saab Pärnu, Paikuse ja Tahkuranna piirkond 2013. aastaks kaasaegselt varustatud tervisearadade võrgustiku. Aastakümneid tervisesportlaste lemmikpaigaks olnud metsarajad varustatakse infoviitadega ja osaliselt ka valgustatakse. Uuesti võetakse kasutusele unustusehõlma vajunud 10 kilomeetrine loodusõpperada, rajatakse Reiu Puhkekeskust ning Raeküla parklat ühendav kunstlumekattega rada, soetatakse lumetehnikat ning laiendatakse Raeküla parkla-ala.

vahur-mae-plaanid-on-suured

Vahur Mäe plaanid on suured

Eesmärgini jõudmiseks sõlmisid Pärnu linn, Paikuse ja Tahkuranna vald juba käesoleva aasta jaanuaris ühiste kavatsuste protokolli.

Sümboolse stardiga sillalt toimus jooksjate, käijate-kepikõndijate ning jalgratturite 3 km pikkune ühismatk Raeküla terviseraja parklasse ning tagasi. Retkele registreerinuid oli 64. Matka läbinud said avasündmuseks valminud erimärgi ja võimaluse end retke järgselt kosutada Reiu Puhkekeskuse saunas. Lisaks loositi kõikide osalejate vahel välja priipääsmeid 4. septembril Pärnu Spordihallis toimunud Eesti-Hollandi võrkpallilahingule ning pühapäeval toimuvale Jüri jaansoni Kahe Silla jooksule. Pidulikku meeleolu looja oli puhkpilliansambel “Õnn tuli õuele”. Vihmasel avamispäeva sündmusel viibis kohal ümmarguselt sadakond inimest.

avapaeva-retkele-registreeriminepuhkpilliorkester-onn-tuli-oueleretkele-mineku-ootelkaabuspintser-ootab-retkele-minekut

tanukiri-vallavalitsuseleparnu-abilinnapea-romek-kosenkranius-tervitussonagakolmekesi-retkele1juri-jaanson-ja-andres-metsoja-vahetavad-mutteid-asja-avatud-uuel-sillal

5000-aasta-vanuse-tassi-saab-toiv-tiits5000-aasta-vanuse-tassi-saavad-andres-metsoja-ja-romek-kosenkranius5000-aasta-vanuse-tassi-saavad-janus-ja-janno-metsa5000-aasta-vanuse-tassi-saavad-vahur-mae-ja-margus-randmae

varav-sillaleretkelereiu-sild-on-avatud2silla-avamise-aupaugud


Levada Keskuse küsitlus annab huvipakkuvat teavet

September 4th, 2010

Mõned päevad tagasi avalikustas Moskvas tegutsev Levada Keskus järjekordse avaliku arvamuse uurimise küsitluse tulemused, kus tunti huvi venemaalaste suhtumise vastu Teise maailmasõja alguse, sealhulgas Molotov-Ribbentropi (MRP) pakti kohta. Täna esitab Marko Mihkelson oma ajaveebis küsitluse tulemusel selgunud huvipakkuvamaid vastuseid.

marko-mihkelson-keskel-eesti-lipu-paeval-parnus

Marko Mihkelson (keskel) Pärnus

Nii näiteks selgub, et MRP sõlmimist toetab täna 33 ja mõistab hukka 22 protsenti vastanutest. 46 protsenti aga ei tea MRPst mitte midagi. Samas teab 36 protsenti salaprotokollide olemasolust ning 41 protsenti pole sellest midagi kuulnud. 11 protsenti on salaprotokollidest kuulnud, kuid peab neid võltsinguks. Seejuures on viimase 5 aasta jooksul kasvanud MRPst mitteteadjate hulk.

Küsimusele, kas Venemaa ja Balti riikide suhted on seotud Venemaa mittesooviga tunnustada nende riikide okupeerimist 1939-40, vastas koguni 45 protsenti pigem jaatavalt. Vaid 15 protsenti leiab, et need sündmused pole omavahel seotud. Seejuures on kõige teadlikum segment 40-54 aastased kõrgema haridusega ja keskmisest parema sissetulekuga mehed.

Venemaalastelt uuriti veel sedagi, kas nad näiteks teavad, et 1939. aasta septembris toimus Brestis Nõukogude ja Saksamaa vägede ühisparaad Poola alistamise puhul. Umbes viiendik on sellest teadlikud, samas, kui 56 protsenti kuulsid sellest esimest korda.

Mida need numbrid meile ütlevad? Esiteks seda, et vaatamata “võitlusele ajaloo võltsijate vastu” pole venemaalaste arvamused sugugi monotoonselt ühesugused. Eriti huvitav on küsimus MRP ja Vene-Balti suhete kohta, mida on ju nii palju ideoloogiliselt rünnatud. See annab lootust, et aja möödudes me võime ehk vastastikku ületada need keerulised ajaloo sõlmküsimused ja keskenduda üha enam minevikumõjutustest vabade suhete edendamisele. Viimased on aga võimalikud tõesti siis, kui Venemaa ja Eesti suhetest taandub ekspansionistlik imperatiiv.

Marko Mihkelsoni ajaveebile pääsed siia klikkides.


Svingist Passionini ja sealt edasi

September 4th, 2010

Reede õhtul esines esimest korda avalikult Pärnus, Kuninga ja Akadeemia tänava nurgal asuvas kohvikus Passion hiljuti svingi mängima hakanud ansambel Swing Bänd, mille koosseisu kuuluvad Vello Kaar tenorsaksofoniga, Indrek Oselein klahvpillil, Jüri Kukk basskitarriga ja Priit Kask löökriistadel. Esitusel kõlasid sellised tuntud lood nagu „C’est Si Bon“, „All of me“, „Lullaby Birdland“, Eesti autoritest näiteks Raimond Valgre „Läbi saju“, aga ka pärnaka Leon Lindau „Narva-Jõesuu“.

Pärast eile õhtust esinemist oli teel koju sõites aega pisut rääkida svingist mitme kandi pealt. Vestluspartneriks oli autoroolis istunud Priit Kask.

swing-band

Swing Bänd

- Minu jaoks on svingmuusika eelkõige pulseeriv ehk lonkav rütm - muusika, mida on hästi mänginud Glen Miller või tuntud klarnetist Benny Goodman, kes on palju svingilugusid kirjutanud. Kahju, et tänapäeval ei esine svingi niipalju nagu varem. Pärnussegi on tulnud pikk vahe sisse. Pärnus oli kunagi restoran Hermes, kus esines niisugune siinse kandi helilooja nagu Leon Lindau. Täna mängisime ka ühe tema loo, see oli „Narva lugu“. Mina olen palju noorem, aga mäletan, et tema mängis restorani muusikuna suurtes koosseisudes juba tükkmaad varem.

- Täna õhtul oli minu eriline tähelepanu pööratud just Vello esinemisele.

- Svingmuusikat ei kujuta ilma saksofonita nagu ette. Kui on bigbändid ehk suured koosseisud, siis on seal koguni viis saksofoni, lisaks tromboonid ja trompetid, terve puhkpillide grupp ja solist laulmas, aga saab ka ühe saksofoniga hakkama, nagu tänane variant oli, et Vello mängis ühe tenorsaksofoniga.

- Millele sving kõige lähem oleks?

indrek-oselein-ja-juri-kukk1

Indrek Oselein ja Jüri Kukk

- Eks sving üks jazzi alaliikisid on. Ta on improvisatsiooniline muusika. Mängitakse teema ette, siis improviseeritakse selle teema peal ja lõpetuseks mängitakse seesama teema ka rahvale ette, et tunneks loo uuesti ära.

- Mängitakse uuesti nooti.

- Võib ka nii öelda. Ütleme, et teema on kas 8 või 16 takti ja kuulatakse, mis üks või teine mees selle ajaga ära sooritab.

- Võibolla on hakatud isegi ära unustama, mis asi see sving on, eriti noorte osas?

- Ma usun, et kes on muusikakoolis käinud, siis kindlasti tutvustatakse ja võetakse läbi muusika ajalootunnis svingi teema. Sellel seltskonnal on kindlasti need ettekujutused olemas. Aga huvitav, et täna õhtupoolikul tuli noort rahvast juurdegi. Paistab, et on täiesti olemas noored, kes seda laadi muusikat kuulaks.

- Nad kuulasid väga süvenenult ja plaksutasid elavalt kaasa.

- Noh, tore, meeldiv üllatus, et nii kenasti seda vastu võeti. Ega me ei osanud täna õhtul kohale tulles seda mitte kuidagi küll ette arvata.

- Oled ka varem teistsuguse koosseisuga ansamblis svingi mänginud.

parnu-bluusiklubi-eestvedaja-ullar-kallau-jaab-bandi-esinemisega-rahule

Pärnu bluusiklubi eestvedaja Üllar Kallau jääb bändi esinemisega rahule

- Kunagises Pärnu Autobussi ja Taksopargis oli kõva punt, mida juhendas Rein Vendla. Rein ise mängis altsaksofoni ja kadunud Juurma Ants mängis tenorsaksofoni. Juurma Ants oli super saksofonimängija. Ta mängis pikka aega ka Rannahoones. Antsul oli väga ilus tenorsaksofoni toon. Ta võis sosistada. Mina nautisin alati temaga koos mängimist. Ants mängis võrratult. Ansamblis mängis veel Pärnu VI kooli punt Syriuse kunagine bassi mängija Jaan Laursoo ja siis oli seal veel üks kitarrist, kelle nimi kohe ei meenu. Mina mängisin trummi. Iira Vendla mängis klaverit. Lauljaid oli kaks naist ja kaks meest. Üks oli Kütt Ülo ja bussijuht Peeter Kevad, kes vedas omal ajal ERSP ja Eesti Kodanikekomitee tegevust. Veel oli endine taksojuht Endel Kumm, neljanda mehe nime jään praegu võlgu. Hiljem tulid laulma veel Anne Kopp ja Ulvi Kärpuk. Nende kõigiga me tegimegi siis svingmuusikat. Ansambli nimeks oli Swing B. Esinemas käisime Tervises tantsuõhtutel ja asutuste pidudel. Sel ajal aeti ka valimiste ajal igale poole välja mängima.

- Mida mäletad väljapool Pärnut?

- Näiteks Tallinnas viljeles Horre Zeigeri bigbänd svingmuusikat. Seal olid kõik Eesti kuulsad nimed koos. Horre Zeiger käis õpetamas ka Sindis - kas see oli aastal 1967, täpselt ei mäleta? Õhtukooli kutsuti siis Tammiste akadeemiaks, mis oli tegelikult Sindi Töölisnoorte Õhtukeskkool. Selles õppehoones toimuski meil muusikalaager. Üle Eesti tulid pillimehed igalt poolt kokku. Tegemist oli isetegevuslike orkestrijuhtide koolitusega. Suurt koosseisu juhatas Horre Zeiger. Raivo Tammik luges muusika ajalugu, ka Uno Naissoo oli kohal. Mina ja Valdur Prenge olime siis seal ainsad koolipoisid.

- Kas täna õhtul uues koosseisus esimese etteasteni jõudmine sai alguse Üllar Kallau soovitusel või on sellel pikem ja teistsugune eellugu?

priit-kask-lookriistadel

Priit Kask löökriistadel

- Vello on aastaid rääkinud, et miks Pärnus puudub korralik restorani ansambel. Nii väga oleks ta tahtnud minna kuhugile restorani või kultuuriasutusse, kus on täisorkester. Varem oli see tavaline, et neljast-viiest, vahel ka kuuest liikmest koosnev ansambel mängis ükskõik missuguses restoranis: Tallinn, Hermes või Kuld Lõvi. Kohti, kus esineti, oli vist kuus ja nad mängisid kuus päeva nädalas. Puhkepäevadeks võeti kas teisipäev või kolmapäev. Ansambleid oli tol ajal jalaga segada ja enamik neist olid kindlalt mõne restorani või kultuuriasutuse palgal. Nüüd on uued ajad, uued kombed. Disko tulek oli suurte bändide surm. Aga Vello on kogu aeg igatsenud vanade aegade tagasi tulekut. Vello on ka see mees, kes juba kooli ajal vedas meid järele, sest tema on vanuse poolest meist tublisti ees. Kooli ajal võttis kätte ja tegi meist bändi. Olime siis 9. või 10. klassi poisid kui Vello töötas erikutsekooli kasvatajana. Orkestri nimeks sai Mefisto. Esinemas käsime nii erikoolis kui ka Pärnus Vee tänava lõpus olevas noortekohvikus. Praegu asub seal 2. korrusel kasutatud asjade pood. Tookord asutati sinna spetsiaalselt noortele mõeldud kohvik, millest pidi saama keskkooli lõpuklasside ja abiturientide kooskäimise koht. Algselt oli kohvik täiesti alkoholivaba, hiljem suruti sinna muidugi alkohol sisse, sest nähtavasti ei majandanud teisiti end ära. Aga esimese aasta pidas siiski alkoholi vabalt vastu. Sojonen Heldur mängis kitarri, Kaare Vello mängis vaheldumisi saksofoni ja basskitarri, nüüdne tunnustatud ehtekunstnik Jaan Pärn klaverit, mina trumme ja Kaar Alli laulis. Oli ka teine laulja, Siim Raid. Nii oleme Velloga vanad tuttavad. Ka Sindi puhkpilliorkestris on olnud Vello abiks.

- Näib, et vanade pillimeeste hingest pole vahepealsetel aastatel sving ja eeskujulik restoranikultuuri austav täiskoosseisus ansambliga esinemise mõte kuhugile kadunud.

- Küllap nii ongi. Nüüd sai Vello pealegi uue saksofoni, mis on nii vägev pill, et seda ei võigi kohvris hoida. Mingi aeg tagasi helistas Vello ja teatas et nemad pidasid Indrek Oseleiniga plaani, kui hakkaks tegema uuesti sellist mõnusat muusikat. Nüüd oleme mõned korrad kokku saanud ja harjutanud. Üllar Kallau tegi pakkumise, et neil on bluusiklubis vastav võimalus tulla esinema, millest siis kinni haarasemegi. Kuna kuupäev oli kindlalt paika pandud, siis tuli poisid kiiresti kokku võtta ja reps (repertuaar) korralikult paika panna. Edaspidi võiks juba mõelda mõne solisti peale. Olengi juba rääkinud Endla Murdiga, et võibolla õnnestub tema laste abiga saada ka solistid esinema. Varajasem koostöö kogemus on juba olemas.

- Järgmise esinemise tahate juba sel pühapäeval korraldada.

- Kui nüüd pühapäeval väga külmaks ei lähe, siis tahame tõepoolest ka Sindi linnarahvale Konsumi ees sedasorti muusikat pakkuda.

vello-kaar-tenorsaksofoniga

Vello Kaar tenorsaksofoniga

- Tänan pika ja meeldivalt kasuliku jutuajamise eest!

- Ühe asja tahan siiski veel jutu lõppu lisada. Ei tea kui palju sääraseid vanemaid mehi on, kes võtaksid noori muusikuid nii lahkesti juhendada ja suunata muusikaradadel – jäädes samal ajal lihtsaks ja sõbralikuks kamraadiks. Kaar Vello on üks nendest kindlasti. Ta on mõnus kamraad, kellega võib alati kõigil teemadel vestelda ja kunagi ei hakka temaga igav.

- Tänan, loodan, et kõik sai täpselt räägitud viisil ka kirja pandud.


Väärikate Ülikooli avaloengu peab Annely Akkermann

September 4th, 2010

annely-akkermann-mari-suurvali-tonu-simson

Fotol Pärnu abilinnapea Annely Akkermann, Väärikate Ülikooli vedaja Mari Suurväli ja Tõnu Simson, kes möödunud õppeaastal läbis Pärnu Väärikate Ülikooli

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli õppeaasta avatakse kolmapäeval, 8.septembril algusega kell 16.00 Sanatoorium Tervis konverentsisaalis. Avaloengu peab Pärnu abilinnapea Annely Akkermann teemal “ Riik. Pärnu linn. Rahandus.” Tervitustega juhatavad õppeaasta sisse Pärnu maavanem Andres Metsoja, Sanatoorium Tervis direktor Jaan Ratnik, TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ja Sindi Gümnaasiumi õpilased.

Samal teemal:

Siseminister esines Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajatele

Pomerants räägib sisejulgeoleku teemal

Väärikad on jälle õpihoos!

Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees

Väärikate ülikool alustas tegevust Pärnu kolledžis

Väärikate Ülikool


Viinamarjapäev Pärnus

September 4th, 2010

11. septembril peetakse Pärnus Raeküla turul viinamarjapäeva. Kohal viibivad Eesti, Läti ja Soome kogenenumad viinamarjakasvatajad. Marjad ja istikud võtavad oma kasvukohtadest kaasa Lija Kaska, Harri Poom ja Edgars Zihmanis. Nii on võimalik turult osta viinamarjaistikuid, aga samas toimub ka marjade ja veini degusteerimine. Ettekannetega esinevad Juho Karvonen Soomest, Edgars Zihmanis Lätist ning bioloogia ja keemia erialaste teadmistega Harri Poom, kes on tosina aasta kestel Vändra lähedal Suurejõel asuvas Saare aiandustalu kasvuhoones viinamarju kasvatanud.

melonid_hunnikus_nimedega

„Homme, see on siis pühapäeval korraldame oma aiandis aiapäeva kodumaise eksootika degusteerimisega,“ annab teada Harri Poom, kes viinamarjade kõrval kasvatab ka paljusid teisi eksootilisi taimi. Pildil näeb valminud melonisorte koos nimetustega. Vaata samuti kodulehte http://saaretalu.fie.ee.

Aiapidamise suurte kogemuste põhjal kinnitab Harri Poom, et kes saab hakkama roosi või tomatitega, tuleb toime ka viinamarjakasvatusega. Eestis kasvatatud viinamarjad on tervislikud ja magusad. Alates 1998. aastast on Harri Poom uurinud viinamarjade kasvatamise võimalusi Eestis. Nüüdseks on ta omale leidnud sordid, mis üle keskmise külmakindlad ja peavad haigustele vastu. Hästi sobivad Eesti kasvuhoonetesse ja peavad vastu isegi jahedamatel suvedel Läti „Supaga“ ja „Zilga“, samuti „Swenson Red“, „Canadice“, „Somerset Seedless“. Zilga ja Somerset Seedless on kasvatatavad ka avamaal.

Eesti ongi põhjapoolseim riik, kus viinamarjade kasvatamine avamaal kogu riigi territooriumil võimalikuks osutub. Miks on siinsed viinamarjad tervislikumad? Harri Poom selgitab põhjust sellega, et Eesti ilmastiku olud pole soodsad viinamarju ohustavatele kahjuritele ja haigustele. Seetõttu üldjuhul puudub vajadus istandike töötlemiseks mürkkemikaalidega. Häid tulemusi annavad ka Vene ja Läti päritolu sordid, mis enamasti on ristandid. Nende geneetiline kooslus on muutnud taimed külmakindlamateks ja haiguste suhtes vastupidavamateks.

„Euroopa tavapärastes viinamarjaistandikes kasvavad sordid on sageli tuntavalt maitsenüansivaesemad ja poest või turult ostetuna tihti ka vähem magusad võrreldes Eestis kasvavate marjadega,“ võrdleb Harri Poom meie viinamarjade maitseomadusi lõuna poolt sissetoodavatega. Õiged kasvutingimused ja hea sordi valik võib Eestiski tõsta suhkrusisalduse üle 20%, kuid ka neljandiku võrra väiksema suhkru hulgaga lauaviinamarjad on suus veel täiesti maitsvad või isegi paremad ülearu magusatest.

„Kui Harri Poom omab viiekümne sordi ümber, siis Lija Kaskal on Võrumaal üle saja sordi,“ esitleb viinamarjakasvatajaid Raimo Saar, kes on Raeküla turul toimuva päeva üks peamisi korraldajaid.

Kõikide praeguste tuntud kasvatajate õpetaja Jaan Kivistik on uurinud viinamarjade kasvatamist Eestis juba pikki aastaid. Rajatud on palju katseistandusi. On asutatud MTÜ Eesti Viinamari, regulaarselt toimuvad õppepäevad Räpinas. „Tasub siiski meeles pidada, et viinamari on väga pika kasvuajaga, esimesed kobarad saavad kasvuhoones küpseks augustis ja avamaal septembris. Kõik sõltub muidugi palju ka mikrokliimast, Kuusikul ja Pärnus on üsna erinevad tingimused,“ räägib viinamarjakasvatuse arengust üle Eestiliselt Raimo Saar, kes ka ise kasvatab viinamarju.

Veel tasub meenutada, et Eestis on kasvatatud viinamarju juba 13-14. sajandist, kui munkade poolt kaasatoodud istikud pandi kloostriaias kasvama. Viinamarjadest valmistati kloostriveini. 18. sajandil olid igal endast lugupidaval mõisnikul triiphoones viinamarjad. Nüüd on Eestis taas viinamarjakasvatus hakanud populaarsust koguma. „Olen üsna veendunud, et mõne aasta pärast on kodumaised viinamarjad poelettidel täiesti tavalised,“ kinnitab Raimo Saar veendunult.