Täna õhtul Sindis toimunud Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel kujunes keskseks sündmuseks Helle Artelile omistatud Sindi aastainimene 2011 tiitli üleandmine.

Helle Artel on Sindi aastainimene 2011

Volikogu esimees Aleksander Kask loeb tiitli omistamise otsuse teksti ette

Liia Oras õnnitleb Helle Artelit

Koos Sindi Laulukooriga ühisele hümni laulmisele järgnes Sindi linnapea Marko Šorini pidupäeva eelne tervituskõne, milles ta osundas erilist tähelepanu eestlusele, isamaalisusele ja eesti keele püsiväärtusele. Linnapea tunnustas Sindi Gümnaasiumi kestvat vaimset kandvust Eesti lipukultuuri hoidmisel ja kasvatamisel, mida on nüüdseks märgatud ka väikelinnast kaugemal. „See ei saa sündida tühjale kohale,“ oli Marko Šorin veendunud, kui rääkis koolinoorte algatusest minna 24 veebruari hommikul abistama neid kodanikke, kelle majadel miskipärast on hommikune lipuheiskamine tegemata jäänud.

Lillekimbu kingib Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup

Riigi sünnipäeva puhul tänas ja tunnustas Sindi Linnavalitsus eelmise aasta kestel silmapaistnud sportlasi ja kultuuriinimesi. Traditsiooniliselt anti üle Sindi aastainimese tiitel. Linna kõrgeimat autasu vastu võttes oli Helle Artel siiralt üllatunud ja samas sügavalt tänulik talle osutatud au eest. „Olin ju aasta eest aktiivsest sporti arendavast tegevusest eemaldunud, iga üks peab tajuma õiget aega kõrvale astumiseks,“ ütles Artel, kelle järgnevast selgitusest saadi aimu sellest, et tegelikult on ta spordiajaloo arhiive korrastades ja süstematiseerides olnud nähtamatult innukas tegevuses ka möödunud aastal.

Kontsertosa täitsid Sindi Laulukoori, vokaalansambel Kalina ja peaesinejate Koit Toome ning Jarmo Puusaag kontsertkava „Mälestused”.

Laulukoor Sindi

Sindi vokaalansambel Kalina; Koit Toome ja Jarmo Puusaag

Samal teemal:

Helle Artel pildis läbi paari aastakümne

Helle Artel valiti Sindi aastainimeseks

Sindis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva

Suur suusaentusiast Kalmer Jürima

Pärnumaa viiest nimetamisväärsest suusarajast kuulub Sindi valgustatud rada kahtlematult Jõulumäe ja Raeküla kõrval kolme parima hulka. Käesoleva talve hilise saabumise tõttu süttisid sel aastal Sindi suusarajal tuled esimest korda põlema 22. jaanuaril. Lume vähesuse tõttu polnud rada kohe alguses oma headuses võrreldav Raeküla ja Jõulumäe aastaringselt hästi kinni tallatud teedega. Vahepeal on lund juurde sadanud, aga samavõrd ka tugev pakane suusatajate indu vähendanud. Nüüd teevad päevased plusskraadid oma tööd rajal.

Sindi inimestel on hästi meeles paari viimase aasta lumerohked talved, mis võimaldasid põnevat tegevust. Seepärast küsitaksegi nüüd, kas vaatamata keerulistele ilmastiku oludele keegi midagi selgi talvel suudaks enne suure sula saabumist korraldada?

Meenutus 2011. aasta Sindi-Reiu suusaretkest

Kolmandat hooaega Sindi suusaraja sõidetavuse eest hoolt kandev Kalmer Jürima on seni olnud ka üks peamisi suusapäevade korraldamise toetajaid-eestvedajaid. Küsisingi seepärast esmalt tema arvamust. „Kui jää poleks Pärnu jõel nii halvas seisus, oleksin võtnud Sindi-Reiu suusaretke korraldamise enda peale, aga praegu pole mõeldav rüsijää teravate nukkide, võimalike pragude ja muude ohtlike ilmingute tõttu ette võtta,“ rääkis Karmel Jürima, kes oleks meelsasti valmis toetama ka teisi ettevõmisi. Ülevaade Sindi Spordiklubi Kalju, Sindi Linnavalituse või kodanike algatuse poolelt tal puudus, kuna temaga sel teemal ühiseid nõupidamisi pole toimunud.

Haridus- ja kultuuritööspetsialist Kadi Kalmus oli täna hommikuse küsimise peale napisõnaline, ega soostunud sel teemal oma mõtteid jagama, soovitades küsimusega pöörduda teabespetsialist Viktor Kaarneeme poole, lisades juurde, et kõik üritused, mis tulemas on, leiavad kajastust Sindi linna kodulehel ja võimalusel Pärnu Postimehes ning teistes meedia väljaannetes.

Meenutus 2011. aasta Sindi-Reiu suusaretkest

Viktor Kaarneem on tõepoolest võrreldes haridus- ja kultuuritööspetsialistiga paremini asjaga kursis. Saadetud linna kultuurikalendri väljavõttest saab märtsi kohta teada, et 3. ja 4. kuupäeval osaletakse Eesti Linnade Talimängudel Võrus. Konkreetselt Sindis toimuvate sündmuste kohta leiab kasulikku teavet Sindi raamatukogu mitmete huvitavate ettevõtmiste ja noortekeskuse võimlemispeo kohta, samuti on nimetatud 24. märtsil toimuv kevadine orienteerumismäng Sindi Spordiklubi Kalju korraldamisel. Paraku mitte sõnakestki küsitud lumega seotud sündmuste kohta. „Kuna ilmastikuolud (lumevähesus ja külmad jaanuaris) ei võimaldanud korraldada Sindi suusarajavõistlust, siis märtsis on ka see tulemas, aga kuupäev on veel lahtine. See sõltub nüüd Spordiklubist Kalju ja teistest koostööpartneritest,“ teab Viktor Kaarneem täiendavat infot jagada.

Samal teemal:

Kalmer Jürima soovitab Pärnumaal kolme suusarada

Suusad Robin Semmelile

Sindi-Reiu-Sindi suusamatka pildigalerii

Suusamatk mööda Pärnu ja Reiu jõge

Sindi suusaraja 2. võistlus peetud

Jaanuari viimasel laupäeval Sindi suusarajale!

Sindi suusaraja esivõistlus sai peetud

Stardi parim ajastatus

Sindis valmib valgustatud suusarada

Eesti riigi sünnipäeva tähistatakse Pärnus tänavu mitmete sündmustega.

Meenutus möödunud aastal toimunud 23. veebruari rongkäigust lippude ja tõrvikutega mööda Riia mnt

Neljapäeval, 23. veebruaril kell 15.00 linastub keskraamatukogus Mark Soosaare film “Riigivanem” (1991). Film hõlmab Eesti ajalugu aastatel 1874-1991, jutustades Konstantin Pätsi elutööst – Eesti Vabariigi loomisest, iseseisvusajale järgnevast okupatsioonist ning vabariigi taasiseseisvumisele eelnenud perioodist keskendudes Arnold Rüütli tegevusele.

Filmi juhatab sisse autor.

Samal päeval kell 16.00 on Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud tseremoonia, kus osalevad Pärnu maavanem Andres Metsoja, linnavolikogu esimees Vahur Mäe, abilinnapea Meelis Kukk, Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Trivimi Velliste ning Kaitseväe Lääne Kaitseringkonna ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva esindajad. Tseremooniale ausama juures järgneb Pärnu linna ja maakonna noorte rongkäik mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Rongkäigus kantakse 94 Eesti Lipu Seltsi kandelippu. Pärnu Muuseum kutsub rongkäigus osalejaid üles kandma rinnas riigilipu värvides linti.
Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures loeb Endla teatri näitleja Sepo Seeman ette iseseisvusmanifesti. Noorte rongkäiku ja sellele järgneva manifesti ettelugemist korraldab linnavalitus koostöös Pärnumaa Skautide ja Gaidide Maleva, Pärnu linna noortekogu, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ning Eesti Lipu Seltsiga.
Kell 17.00 ootame kõiki Pärnu uude muuseumihoonesse, kus III korrusel on vaatamiseks välja pandud Liina Siibi näitus „Naine võtab vähe ruumi – vol.3“. Muuseumi pidulik avamine toimub maikuus.
Kell 17.00 ootab Eakate Avahoolduskeskus kõiki kontserdile, kus Pärnu segakoor Endla esitab laule Eestimaast. Dirigent on Karin Veissmann. Sissepääs kontserdile on tasuta.
Kell 18.00 on noored oodatud Endla teatrisse kaasa elama Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkursi „Bändomaania“ lõppvooru jõudnud bändidele. Üles astuvad Suund on Pluuto, The Skip, A3, The Raiders, Burning Inside, Minu Akvaarium, Voice of Voices, Facelift Deer, OL* ja Next To Flow . Külalisesinejana ansambel Kosmikud. Pärnu Kontserdibüroo on korraldanud Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkurssi 2006. aastast. 2010. aastani kandis noortebändide konkurss nime „Proovikas“. Konkurss on olnud hüppelauaks suurele lavale nii mõnelegi Pärnu noortebändile- Mushy, Bedwetters, Sibyl Vane, The Blinking Lights. Noortebändide konkursi pilet on 5 eurot.

24. veebruar algab traditsiooniliselt riigilipu heiskamisega päikesetõusul, tänavu kell 7.31 Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures. Tseremoonial osaleb päevakohase sõnavõtuga linnavolikogu esimees Vahur Mäe, tõotuse annavad Pärnumaa skautide ja gaidide maleva uued liikmed.
Samal päeval kell 10.45 asetatakse Vabaduse pargis II Maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile pärjad. Sealt suundutakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikusse Toris, kus keskpäeval algab mälestusjumalateenistus.
Kell 11.00 on Eliisabeti kirikus püha apostel Mattiase püha ja Iseseisvuspäeva missa.
Kell 14.00 algab Pärnu Vallikäärus toimuva Jääfestivali raames vabaõhukontsert Eesti pidu, kus esinevad Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Tanel Padar, Birgit Õigemeel ning Pärnu ja Pärnumaa koorid. Dirigent on Jüri-Ruut Kangur. Lisainfo www.icefest.eu/et/eesti-pidu

25. veebruaril kell 13.00-15.00 ootab Pärnu Noorte Vabaajakeskus noori pidulisi sündmusele „Vabariigi aastapäev noortele“. Lisainfo www.vabaajakeskus.ee

Pärnu Linnakodaniku Maja on 22. veebruaril avatud kell 12.00-18.00 ja 23. veebruaril kell 12.00-16.00

Samal teemal:

Samal päeval – 93 aastat pärast Iseseisvusmanifesti ettelugemist

Sindis kulmineerub Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamine koolinoorte ettevõtmisega, millega innustatakse ja abistatakse neid kodanikke, kelle majadel miskipärast on jäänud lipp heiskamata.

Sindi raekoja tornis heisati sinimustvalge lipp alaliselt lehvima 2009. a 1. mail. Lipu heiskas Priit Kask

Sindi Gümnaasiumi õpilasomavalitsuse esindajad kohtumisel Pärnu maavanem Andres Metsojaga, kes toetab koolinoorte ettevõtmist abistada majalippude heiskamist

Sindis alustatakse Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamisega 24. veebruari hommikul kell 7.55 piduliku lipu heiskamisega raekoja torni. Paarkümmend minutit kestev sündmus sisaldab flöödimuusikat ja ühislaulmist; sõnalisi katkeid Artur Alliksaarelt, Virve Osilalt ja Eneli Arusaarelt esitavad Sindi linnapea Marko Šorin, Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ning kooliõpilane Kristella. Lipu heiskab tornimasti Mihhail Škljar.

Seejärel suunduvad kahe-kolme liikmelised koolinoorte salgad Sindi linna erinevatesse piirkondadesse, et vajadusel innustada või koguni abistada neid kodanikke, kelle majadel lipud heiskamata. Hommikune lipuheiskamine raekoja torni ja hilisem abi pakkumine majalippude heiskamisel on väljendatud Lydia Koidula sõnadega: „Meil aia äärne tänavas“. See tähendab, et sinimustvalge lipp võib ka kõige kõrvalisemas kohas lehvida samaväärsel aukohal, nagu ta seda on kaugele paistva torni tipus. Sindi noorte tegevust toetab Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes on kestva ettevõtmise patroon. Sellega on antud noorte senisele tegevusele maakonnas riiklik toetus kõrgemal tasandil.

Riigi sünnipäevale pühendatud aktus-kontsert peetakse paar päeva varem Sindi Seltsimajas, kus Helle Artelile antakse üle Sindi linna aastainimene 2011 aunimetus. Samas tunnustatakse kultuuri- ja spordivallas möödunud aastal enim väljapaistnud sintlasi. Kontserdil esinevad Sindi Laulukoor, vokaalansambel Kalina, Koit Toome ja Jarmo Puusaag.

Samal teemal:

Sindi üleskutse: lipud kõigil majadel lehvima!

Sõbrad Jeti-Maria ja Mesikäpp-Casandra olid tänase päeva maskotid

Jääfestivali ja Pärnumaa Spordiliidu koostöös ehitas täna lumelinna Pärnu Vallikäärus ja selle lähistel 13 võistkonda, kelle hulgast hindas žürii parimaks juba teist aastat järjest Sauga valla esinduse.

Installatsioon Raimond Valgrest Pärnus ja Punane torn

Sauga võitis esikoha teist aastat järjest

Saarde meeskonna autasustamine teise koha saavutuse eest

Võistluses osalesid 5-8-liikmelised võistkonnad laste, emade, isade ja sõprade osavõtul Pärnust ning maakonna erinevaist omavalitsuspiirkondadest. Registreerusid Are, Halinga, Audru, Koonga, Häädemeeste, Tõstamaa, Sindi, Paikuse, Saarde, Sauga, Pärnu Vabakool, Pärnu Kunstikool ja üks võistkond tuli osalema isegi Tallinnast. Lume eest vastutas korraldaja. Abivahenditega pidi iga võistkond ise end varustama.

Lumelinna teema nimetuseks valiti: „Ajajõgi läbi Pärnumaa – ajaloolised sümbolid“. Selline selgitav pealkiri võimaldas kasutada nii ajaloolisi kui ka uusi sümboleid Pärnu linnast ja kõikjalt valdadest, kust keegi tuli.

Saarde meeskonna autasustamine kolmandale kohale tuleku puhul

Sauga esindus ehitas Punase torni kuid žürii tähelepanu köitis eelkõige Raimond Valgre meenutamine, mida kujutas installatsioonina lumepingil istuva mehega. Sauga esindus sai teist aastat uuesti esimese koha autasu.

Saarde vald voolis lumest suure 80-date aastate kaljakäru ja suure klaasi, mille täitmisel kaljaga tuli omal ajal tasuda 3 kopikat. Retro stiilis nostalgia tekitamine tõi Saarde tegemistele teise koha.

Enne autasude jagamist pidi žürii otsuste langetamiseks ränka tööd tegema

Kolmanda koha saavutanud Halinga ehitajad panid kauni rajatise kõrvale ka peamist selgitava kirja. Selles öeldakse, et kõige esinduslikum rootsi mälestis Pärnus on kahtlemata Tallinna värav, mida Rootsi ajal (kuni 1710) nimetati Rootsi kuninga Karl Gustavi auks Carl Gustafi väravaks. Ainus 17. sajandist pärit vallivärav Baltimaades.

Pärnumaa Spordiliidu esimees Kaiu Kustasson juhib žürii tööd

Põnevat uudistamist pakkus tuletõrjujate esinemine, mis kogus hulga rahvast kokku. Kõigepealt ehitasid Päästeameti entusiastid lumest kamina ja tegid tule alla. Suurte pragudega kaminasein ajas kõikjalt suitsu välja. Kaminaava lähedale oli visatud midagi tekki meenutavat ja seejärel püüti demonstratsioonesinemisega tõendada kui ohtlik on põleva suitsu heitmine kergesti süttivale materjalile. Paraku jäid demonstreerijad kohe kimpu suitsu põlema süütamisega, sest mitte keegi neist polnud suitsetajad, ega omanud tervislike eluviiside harrastamise tõttu vastavat kogemust. Kuid raskusi oli ka kamina halgude põletamise ja teki süttimisega, sest tublid tuletõrjujad on rohkem kogenud tulekustutamise, mitte selle tekitamisega. Siiski tuldi viimaks toime ka viimasega ja kui leegid võimust võtma hakkasid, lämmatati tuli vahu taolise aine kasutamise järel ühe silmapilguga. Kahjuks polnud lustlikult õpetlik lugu registreeritud lumelinna ehitajate registrisse. Vastasel korral võinuks just päästjad pretendeerida auhinna karikale.

Samaaegselt lumelinna ehitusega korraldas Škoda esindus heategevuslikku uisulaenutust, mille eest täiskasvanud tasusid 2 € ja lapsed täpselt poole vähem. Kogu päeva raha eraldatakse heategevuslikuks otstarbeks Pärnu Haiglale. Lastele korraldati lõbusaid võistluseid ja mänge koos auhindadega. Esinesid Pärnu tantsukoolide õpilased. Päeva juht oli Dj Lenz.

Tuli lumises kaminas

Esmalt demonstratsioonesinemiseks suits põlema, aga Dj Lenz pole selles asjatundja; seejärel heidetakse konid hooletult tekile

Kui tuli on väljunud kontrolli alt, lämmatab tuletõrjuja vahu taolist segu kasutades tulekolde silmapilguga

Samal teemal:

Pildid pühapäeval ehitatud Lotte lumelinnast

Munamäel ehitati Lotte muinasjutuküla

Avati Pärnu lumelinn

Üleeile alanud jääsümpoosion jõudis eile lõpule ja pimeduse saabudes lisasid valminud skulptuuridele valguse varje nii süttinud tänavalaternad kui ka elav tuli, mida lisati taiestele täiendava elemendina.

Näoraamatu sõber Rait Pärg; Islandilt saabunud Ása Hauksdóttir läidab oma töö juures tillukesed tulukesed

Sümpoosionil osales 8 skulptorit, kelle käteosavusega loodi 7 jäist skulptuuri. Eile alustasid jää töötlemisega Islandi skulptor Ása Hauksdóttir, Liina Stratskas Tallinnast, Eneke Maripuu Riisiperest, Raivo Perandi Jänedalt, Üllar Kallau ja Rait Pärg Pärnust. Täna alustasid Raimo Vahtera ja Aila Vahtera, kes saabusid Vaasast alles eile hilisõhtul. Oodatud Harri Lehtinen ja Susan Paavola jäid aga kahjuks tulemata.

Kõige vähem oli aega oma taiese loomiseks Raimo ja Aila Vahteral, aga suurte kogemustega meistrid said nelja tunniga kena lõhe kenasti valmis. Siiski polnud Raimo tulemusega päris rahul ja näitas paberil olevat kava, mille järgi pidanuks kala saba olema palju suuremalt ja mõjusamalt juurde liidetud. Ajapuudusel suruti taies väiksemana kokku, ent vaataja jaoks oli seegi huvitava kujundusega tahutud skulptuur.

Ása Hauksdóttir jättis jääkuubiku enamvähem sama kujuliseks, nagu see kohale toimetati, kuid lõikas Raivo Perandi abi kasutades mootorsaega sellesse mõned täisnurksed süvendid ja fööniga soojendades asetas jää sisse värvilisi pilte oma kodumaa vulkaanidest.

Üllar Kallau kujundas jäätahuka ovaalse kujuga kumeraks peegliks ja vaataja näeb seda lähemalt silmitsedes jää sees olevaid õhumullikesi, suvel vette kaduma jäänud suurt sääske ning huvitavat Lapimaa jää struktuuri, mis oluliselt erineb Tammiste karjäärist lõigatud jääst. Üllar oli üks neist, kes koos Raivo Perandi ja Rait Pärgiga käisid kohalikku jääd lõikamas. Tammistest toodi viis poole tonni raskust jäätahukat. Karjäärist jää välja tõstmisel juhtus väike äparduski, mida täna Üllar naeruga meenutas, sest viivuks täies rõivavarustuses vee alla kadumine ei teinud mehemürakale mingit häda. Nähtavasti on nelja-viie aasta tagustest viimastest regulaarsetest talisuplustest abi siiani.

Ka Rait Pärg kasutas oma taiese jaoks üht neljast Lapimaalt saabunud jäätükki. Tema FB on kujundatud selliselt, et lähemal vaatlusel näeb facebook’i tähekombinatsiooni juures ka naise keha ja käsi hoidmas tugevalt end näoraamatu külge klammerdununa. Rait selgitas, et kõik seekordsed osalejad on omavahel elavas kontaktis läbi facebook’i sotsiaalse suhtlusvõrgustiku. Sellepärast tekkiski tal mõte püstitada näoraamatule monument.

Raivo Perandi otsustas draakoniaastal teha suure draakoni, kelle keha peitub kahes osas maa alla ja nähtavale on jäänud saba, keha keskpaik ning pea. Päris põnev mõttelend. Vello Kaar astus draakoni juurde ja valis saksofoni puhumise asukohaks just selle eluka läheduse, kus mängida jääsümpoosioni skulptuuride näituse avatuks.

Eneken Maripuu ütles oma töö nimeks Jää minemine. Selgituseks lisas juurde, et mingil ajal läheb see skulptuur nagunii veena minema. Eneken Maripuu on varemgi oma loomingut Pärnule kinkinud. Pärnu kolledžis näeb 1,275 m pikkust paat-kannelt. 2005. aastal kutsus Rait Pärg tormist murdunud puudest tegema skulptuure. Nüüd proovis puuskulptuuriga sinasõprust sobitanud kunstnik kätt jää töötlemisega.

Liina Stratskas õpib arhitektiks ja seepärast ehitas naine jääpulkadest huvitava sõrestiku. Aga järgmisel aastal lubas juba sama materjali kasutades ehitada suure maja. Täna lisas ta sõrestiku sisse tulekoonla, mis leegi suurenedes pani jää pisut pisaraid poetama ja tekitas huvitavaid värvide ning varjude mänge. Loodetavasti sulatas kuumus lahtiselt tapiavadesse pistetud jääpulgad sedavõrd kinni, et nüüd pole võimalik vaatajatel neid enam edasi tagasi liigutada. Näiteks eile õhtul sügelesid käed ühel vanahärral sedavõrd, et pidi kindluse mõttes järele proovima, kas jää pulgad ikka hästi libedalt liiguvad.

Jää on küll töötlemiseks tugev materjal, aga asjatundmatul puudutusel võib osutuda ka võrdlemisi hapraks. Seda kinnitas taaskordselt Bumerangi baaris purunenud bumerang, millele olevat keegi tormakas kalpsleja otsa komistanud. Kas Rait Pärg veel kolmandat korda uut valmistama hakkab või vaevub tükke kokku sulatama, selle jätsin nimme küsimata.

Eile võis näha Bumerangi baaris huvitavaid jääst valmistatud värvilisi küünlaid, mille sees põles elav tuli. Nende valmistaja on Ingrid Põder.

Tule installatsioon

Samal teemal:

Lasteparki kaunistavad kolm jääskulptuuri

Kolm meest hakkasid Lapimaa jääle elu sisse puhuma

“Icicle 2011” kuulutati avatuks

Legendaarne alpinist Jaan Künnap; iglus on soe

Iglusse sisenemine

Täna täitis oma varajasemat lubadust Jaan Künnap, kes ehitas vallile iglu. Selleks lõikas ta vallile kuhjatud pooliku muna taolise lumehange tükkideks ja ladus 15 alpinistide kooli õpilasega iglu mõne tunniga üles. Näidis iglu on alpinistile tavaline elamu, kus on soe ja hubane isegi tuld tegemata. Selles võisid kõik veenduda, kes vaeuvusid tillukesest avausest allapool põranda tasapinda sisse pugema. Iglu ava asub põrandast madalamal selleks, et õhust raskem süsihappegaas pääseks välja.

Iglu trepiastmete viimistlemine; iglu lagi

Samal teemal:

Jaan Künnap pajatas laviinidest, iglude ehitamisest ja muust alpinismis

Võinuks ka hullemini minna; edasi liikumine toimus omal jõul

Tavaliselt on ka teiselpool seina pidevalt inimesi

Täna umbes kella 14.30 paiku sõitis Sindi linnas Veetorni tänavalt tulnud sedaan Audi A6 üle Pärnu mnt ja purustas bussiootepaviljoni tagumise seina. Õnneks inimesed liiklusavariis kannatada ei saanud. Ilmselt ka mitte autojuht, sest auto suutis omal jõul sõita lähedal asuva maja õuele. Siiski vajas autojuht kaineri rahustavaid seinu, et tulevikus võimsa mootoriga masina taltsutamisel paremini toime tulla.

*

Asitõendid jäeti maha

Siiski jätkus juhil täpsust suunata auto parajallt kahe massiivse posti vahele; eemale pillutatud sein

Muinasjutulise loo lumest, jääst, tuulest ja tulest esitasid eile õhtul Vallikääru nõlvadel seisvatele vaatajatele tantsijad, uisutajad, lumelaudurid ja suusahüppaja võimsa tulevärgi saatel, mille ettevalmistamise suurepärane juht oli lavastaja-koreograaf ning kostüümikunstnik Heili Palm-Vaikma.

Jääfestivali tuli on süüdatud; suusahüpe

Heili Palm-Vaikma

Lumelaval tantsijad

Tõrvikuga suundutakse linnapea juurde

Ilma liialdusteta kuuldus vaatajate seast üksnes ülivõrdelisi kiidusõnu, mille olid auga ära teeninud varemgi sujuvalt laabuvat koostööd teinud Palm Projects tantsustuudio BOA ja Turundustugi. Vahetult pärast etendust toimunud pikemas vestluses Heili Palm-Vaikmaga tekkis teatav aimdus sellest kui suurt pingutust nõuab nii suure lavastuse sekundite täpsuseni viidud kunstilise seade ettevalmistamine. „Kuigi liuväli pidanuks uisutajate võimeid arvestavalt parem olema, andsid jäätantsijad olemas olnud tingimuste juures oma parima,“ oli pealavastaja etenduse kordamineku üle sügavalt rõõmus.

Lembit Palm ja Toomas Kivimägi

Jääfestivali tantsuliselt romantiline kümne episoodiline ja kolme osaline lugu talve võluvast ilust, karmist pakasest ning sulast kestis 20 minutit. Esimeses osas kutsuti vaatajat romantilisele jalutuskäigule talvisesse parki, mis avas vaatajatele looduse varjatud võlumaailma. Kujuteldav lumesadu mässis endasse kogu taeva ja maa. Teises osas süüdati kõigi hinge soojendav leek, mis kulges läbi jäise vaikuselise tardumuse talverõõmude maailma.

Paaristants

Seda peatükki jäi meenutama Jääfestivali kesksemaid sümboleid, milleks on kolmele alusele jaotatud tuletunglad. Need süütas esinejalt saadud tõrviku leegist Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Taaskasutusse võetud vanarauast valmistas vallirinnatisele kõrgele tõstetud tuleurni pealinna sepp Lembit Palm. Mees on pealavastaja-koreograafi vend, kes tegutseb BOA kunstnikuna.

Vabatahtlikuna tõrvikut hoidmas

Kolmas osa jätkus muinasjutu vestmisega lumest ja pakasest ning nende kahe lakkamatust armastusest, mis siiski pole määratud kestma jäädavalt. Kuid võluväel kohtutakse igal talvel uuesti. Poeetilisemalt öelduna – kuni saabub kevad ja sulavad hanged, sulavad nende külmunud südamed veeks, nõnda aastast aastasse-igavesti!

Piret Hallik-Sass on pidevalt kuhugile tõttamas

Viimaks tähistati talvist pidupäeva looduses ja meie endi südametes, et talvele mõeldes keegi meist ei tunneks hinges külmuse kalkust, vaid soojendava armastuse talvise ilu salapärasust. Võluvat imetlust võis kogeda üsna pea pärast etenduse lõppu kui hakkas langema kerget lund, millest lugu tantsukujundites algaski. Lume langeminegi oli otsekui koreograafi ja taevavõlvil ilutulestikku korraldanud Ruf Eesti AS-iga täpselt ajastatud, et sajuga mitte rakettide valgust hägustada.

Pealtvaatajad seisavad seekord pinkidel

„Kindlasti oli kogu etenduse kordamineku tarvis vaja tervikliku visiooni tunnetust, mis ületaks teatavas ulatuses teostatavuse tegelikke piire nõnda, et küündiks juba ulmelisuse valdkonda,“ selgitas Heili Palm-Vaikma, kelle jutu sisu oli esmalt pisut raske taibata. Mõte sai paremini mõistetavaks kui nimetas Piret Hallik-Sassi nime.

„Pärnus tegutseva OÜ Helpir/Turundustugi omanik Piret Hallik-Sass pole üksnes äridaam, vaid ka julgelt mõtlev loomeinimene, kelle ideed kohati tunduvad lausa hullumeelsetena, aga seda ongi tarvis, et midagi ei saaks tarduda varem läbiproovitud vormidesse,“ ütles peakoreograaf, kelle seisukohalt ongi seepärast vaja asetseda ideedega alati kõigist reaalsetest võimalustest eespool.

Et äri- ja loomenaine ühes isikus võivad hästi kokkku sobituda, seda tõendab seegi, et 2008. aastal pärjati Piret Hallik-Sassi Euroopa ärinaiste ühingu auhinnaga ja järgmise aasta algul omistati Haapsalu linna kõrgeim tunnustus, vapimärk. Lapsepõlvelinna tunnustus anti eeskätt Valge-Daami linna kultuurielu edendamise, mainekujundamise ning vanamuusika- ja viiulimängufestivalide algatuste eest. Nüüd kattuvad tema tegemised paljus ligilähedaselt samaga Pärnus.

Palm Projects tantsustuudio BOA ei tähenda üksnes Heili Palm-Vaikma head aastate pikkust koostööd Piret Hallik-Sassiga. Kindlasti soovis ta nimetada iluuisutamise klubi “Hõbeuisk” treener-koreograaf Anne Avingo olulist ettevalmistavat osa jääl. Lumel liikumisega andsid oma panuse teose õnnestumisse Tantsuklubi Agneta ja Kivimäe Põhikooli naisrühm Tallinnast ning kahtlematult edukate esinemistega tuntust kogunud Jääfestivali linna Gabriele Moe- ja Tantsukool. Kunstiloojate tänamise kõrval tundus pealavastajale kohatuna jätta mainimata ka ProTone OÜ valgustehnikute tänuväärne töö. Aga tõrvikutega seisid poolesaja tantsija esinemist saates vabatahtlikud abistajad.

Tähelepanu tuleks juhtida sellelegi, et ka kostüümide kavandid valmistas Heili Palm-Vaikma.

Toomas Kivimägi süütab Jääfestivali tule

Nii festivali avapeol kui sellele järgneval ajal võis tutvuda jäälinna ehitistega, mille rajamiseks kulutati viis pikka tööpäeva. Üks omapärasemaid külastuspaiku on Bumerangi kohvik, mida kaunistab suur jääst helkiv bumerang. Jääskulptuuri valmistas kohviku uste avamiseks teist korda Rait Pärg, sest läinud nädalavahetusel purunes esimene töö kellegi liigse uudishimulikkuse tulemusena. Ilmselt proovis materjali tugevust.

Bumerangi omanikku Delia Einlat on tulnud abistama Ingrid Põder

Vahepealsetel päevadel juurde sadanud lumi justkui konserveeris ajutiselt kohviku, mida eile enne avamist Kaido Põder kühvliga puhastas. Kaido abikaasa Ingrid täiendas kohvikut omapäraste jääküünaldega. Hiljem abistas ta baari omanikku Delia Einlat baarileti taga.

Jääbaari dekoratsioonid

Sama palju kui Bumerangi, ummistasid külalised ka teisi jäälinna hooneid. Ühel hoonel oli liigse uudistamise tõttu juba varem jääst aken pooleldi purunenud ja õhtu edenedes saadi jagu ka järelejäänud akna „klaasist“. Siiski võib üldkokkuvõttes öelda, et tuhanded külastajad on seni loojate töösse suhtunud heatahtlikku lugupidamisega, mis säästab ehitiste suuremaid konstruktsioone.

Festivali avapäeval külastati arvukalt ka Tallinna väravate tagusel puiesteel asetleidvat jääsümpoosioni, mis täna õhtupoolikul lõpeb jääskulptuuride avamisega. Kõige kaugemalt tulnud skulptor Ása Hauksdóttir tegutses esimeste seas juba eile. Soomlased Raimo Vahtera, Aila Vahtera nii aegsati kohale ja alustasid täna. Harri Lehtinen ja Susan Paavola jäid hoopis tulemata. Eestit esindavad naistest Liina Stratskas ja Eneken Maripuu ja meesliin koosneb vankumatult ühtekuuluvatest skulptoritest Raivo Perandi, Üllar Kallau ning Rait Pärg.

Randaalist ehitatud tuleurn

Samal teemal:

Täna algava Pärnu Jääfestivali ettevalmistused

Jääfestivali tarvis rajatud jäälinn on valmis

Port Arturis toimuva Laste pühapäeva maskotiks olev tarkuse lind öökull ootab kõiki lapsi endale nime panema.

Port Artur ootab kõiki nimepakkumisi keskuse Facebooki lehele, Port Arturi kolmanda korruse lastekauplustesse või Port Arturi infolauda pühapäeva õhtuks. Öökull saab nime järgmisel nädalal kõigi laste poolt pakutud nimede hulgast. Nime väljamõtlejale on preemiaks Kristiina Kassi lasteraamat „Peeter ja mina“.

Laste pühapäeva näol on tegemist Port Arturi uue, lastele suunatud ürituste sarjaga, mis leiab aset keskuse kolmandal korrusel ühe korra kuus pühapäeviti.

Pühapäeval kell 13 ootab Rahva Raamat lapsi kuulama ja rääkima Peetrist ja minast ning Käru Kaarlist. Lugemishuvilistele pakub Rahva Raamat sel päeval kõiki lasteraamatuid 10% soodsamalt.

Toreda perepäeva nautimiseks pakub Cafe Piano soodsaid jäätise- ja mahlakokteile ning mudilastele on Mini Pordi Mängumaal sellel pühapäeval kell 10-13 kõik mängumaa tunnipiletid 20 protsenti soodsamad.

Laste pühapäeva raames on Port Artur 2 kolmandal korrusel ka palju häid pakkumisi Lastemaailmas, Lelupoes Leopold, MiniBeebis ja Mürakarus.