Arhiiv: 'Pärnu' kategooriale

Uudiseid Pärnumaalt leiab jätkuvalt Maalehest

Friday, April 3rd, 2015

Pärnumaa uudiseid vahendav veebimärkmik lõpetas praegusel kujul tegevuse, kuna keskendume edaspidi suuremat üleriigilist huvi pakkuvate uudiste ja teemakäsitluste avaldamisele nii Maalehe paberväljaandes kui ka Maalehe veebi erinevates rubriikides. Näiteks selle nädala ajalehest saab lugeda järjekordset kommentaari Pärnu Taluturust. Maaleht ootab jätkuvalt pakkumisi erinevate teemade osas: urmas.saard@maaleht.ee või ml@maaleht.ee

Jõudemonstratsioon Venemaa naabruses läbis Pärnut ilma kopterite ülelennuta

Saturday, March 21st, 2015

Ameeriklased teel Vilseckisse

Varahommikul Tapalt alanud USA soomukite retk Saksamaal asuvasse Ameerika armee Euroopa kodubaasi Vilseckisse läbis täna päeval Pärnut, kus peatuti neli tundi.

Pärnusse siseneti uut silda ületades Papiniidu kaudu ja sõideti mööda Riia maanteed Endla teatri esisele Keskväljakule. Sealses parklas võis tutvuda 14 masinaga, mille hulgas nähti ka Strykerit. Kaks soomukit peatusid Pärnu lastekülas. Kuigi Pärnu kohal  soosis ilm ka transpordikopterite ülelendu, jäi Läti halbade ilmastiku olude tõttu väljalend siiski olemata. Just koptereid oodati jahedat tuuleõhku trotsides kõige rohkem. Kaitseliidu Pärnumaa Malev  pakkus sõdurisuppi ja jänkidega kõrvuti näitas ka  oma meditsiini-, luure-, side- ja transporditehnikat.

Edasi kulgeb teekond läbi Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi.

Tänases Eesti Päevalehes kirjutab Toomas Alatalu huvitavas võrdluses, et USA vägede marss Eestis meenutab John F. Kennedy korraldatud jõu näitamist Saksamaal läbi “hundikoopa”. Nimelt korraldas USA üpris mõjuka vägede täisrelvis ja varustuses liigutamise demonstratsiooni augustis 1961, kui Nõukogude Liit koos oma Ida-Saksamaa sabarakkudega olid – Läänt üllatades – ootamatult püsti pannud Berliini müüri.

Kolonn alustas teed Helmstedti linnast 19. augustil. Marsruudi pikkuseks oli 170 km ja kõik sõltus venelaste esimese kontrollpunkti reageeringust. Korraga oli autobahnil 491 erinevat sõjamasinat ja veokit, nende hulgas kolm tanki M-41, mis liikusid hajutatult ja muljet avaldavalt.

Kolonni võtsid järgmisel päeval vastu Lääne-Berliini õhutsi saabunud USA asepresident Lyndon Johnson ja teise maailmasõja kuulsamaid väejuhte kindral Clay. Sealtpeale käis roteerumine Lääne-Berliinis – ühed üksused ära, teised asemele – just niisuguste konvoide demonstratsioonide saatel veel kaks aastat ehk kuni Kariibi mere kriisi lahenemiseni.

Kui toona oli USA esimeses kolonnis 1500 meest, siis sedapuhku vaid 150 ja liiguvad nad kõigest 40 soomukiga, kuid 1700 kilomeetrit. Oodatud ja enam kui loogiline samm, sest Krimmis ja Ida-Ukrainas ning veel varem Gruusias tehtu tuletas ju üks-ühele meelde 1939-1940 Soomes ja Baltimaadel sama naabriga üleelatut.

*

Siim Kallas: Kui Eestis tuleb remondimees täpselt lubatud kellaajal kohale, siis Brüsselis tuleb teda oodata terve päeva

Thursday, March 19th, 2015

Poliitik Siim Kallas kõneles eile Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.

Siim Kallas saabub Tervise keskuses toimuvale Pärnu Väärikate ülikooli loengule

Töö külalisprofessorina

Kava järgi pidanuks esinema Oleviste koguduse hoolekande juhatuse liige Riina Solman, kes Kallasega vahetust tehes tuleb Pärnusse 1. aprillil. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et mullu suvel Paide Arvamusfestivalil Kallasele kutset esitades polnud veel teada tema Brüsselis viibimise täpne aeg.

Vaatamata üldisele tuntusele palus Suurväli külaliseesinejal ennast tutvustada. Siim Kallas on olnud kümme aastat Euroopa Komisjoni asepresident, enne seda peaminister, rahandusminister, Riigikogu liige, Euroopa Nõukogu eesistuja, välisminister, Eesti Panga president, NSV Liidu rahvasaadik, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees, Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja, NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja, spetsialist ENSV Rahandusministeeriumis. Samuti on ta olnud Liberaalse Internatsionaali asepresident.

„Veebruaris alustasin külalisprofessorina õppetööd kahes ülikoolis: Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis,“ rääkis endine Euroopa komisjoni asepresident ja transpordivolinik oma praegusest tegevusest.

Euroopa Liit ei murene

Kallas kirjeldas suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui näed selles kaduvväikest Eestit. „Rahandus ja majandus on olnud minu vereringe peamine osa. Alles mõni aeg tagasi tekitas peavalu liiga kõrge euro kurss. Nüüd selle langemine. Liiga madal ega ülemäära kõrge pole hea. Tuleb säilitada keskmist stabiilsust. Aga majandus ei ole praegu peamine, olulisem on üleüldine julgeolek.“

Pretsedenditu olukord Euroopas, kus Venemaa muudab sõjalist jõudu kasutades lepingutega kinnitatud piire, teeb kogu maailma ärevaks. Ta tõi lähiajaloost näiteks Poola piiride muutumise, mida on mõjutanud Molotovi-Ribbentropi pakt ja Potsdami kokkulepe. Praegu on kolmandik Saksamaad Poolaga liidetud, aga kujunenud tegelikkust ei üritata taaskordselt muuta. Venemaa püüab oma taotlustele õigustust leida. Nii kaitses tsaaririik 1857. a Türgis slaavi õigeusklikke huvisid, aga sai tookord kõrvetada.

Kui jõud ei aita, siis üritab Venemaa kiilu lüüa Euroopa Liidu riikide omavahelisse koostöösse. „Kas sanktsioonid toimivad? Jah, isegi kõvemini, kui algselt arvati.“ Kallas meenutas kuuekümnendate lõpus läbivõetud ülikooli kursuse teemat Euroopa Liidust, mille kohta korralikud õppematerjalid puudusid. „Aastal 63 ja 64 ennustas NSV Liidu Rahvamajanduse Nõukogu peatset Euroopa Liidu kokkuvarisemist, aga see püsib siiani.“

Kaduvväike Eesti

Kõik Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad ei mahu Tervise keskuse saali

Millisena nähakse Eestit Brüsselist vaadatuna? Kallase näited jätsid mulje, et Eesti edulugu tundub paljude jaoks uskumatuna ja seepärast ei varjata isegi oma pahameelt. „Kui Eestis öeldakse, et remondimees tuleb sellel päeval kell 16.45, siis ta ka tuleb sellise täpsusega ja ei pea sarnaselt Brüsseliga ennast terveks päevaks koduga siduma,“ rääkis Kallas. Teise näitena rääkis ta Belgia pankurist, kes tahtnud Kallasele selgitada e-panganduse eelistest. Kui Kallas vastanud, et Eestis ollakse sellega ammust aega paljudest tükk maad ees, pahandanud pankur märkusega, et jälle see Eesti… Digiretsept või autojuhi lubade vahetus Eesti eeskujul on paljude arenenud Euroopa riikide kodanike jaoks tuleviku teema, mida praegu veel liigitatakse ulmelisuse valdkonda. Kallas loodab, et 2018. aastal Euroopa Liidu eesistuja maaks saades osatakse siis Eestit ka paremini geograafiliselt määratleda. Praegu pole harvad juhud, kui Eesti pealinnaks peetakse Riiat või küsitakse, kas Tallinnas ka lund nähakse.

Immigratsioon?

Erinevalt paljudest teistest esinejatest ei püüdnud Kallas rääkida talle antud aega maksimaalselt täis ja jättis palju aega küsimuste esitamiseks, mis oli kuulajatele eriti meeltmööda.

Küsimusele sisserännust vastas ta, et küsimus on väga tõsine. Viimase aastaga saabus Itaaliasse 177 tuhat, mida on eelmiste aastatega võrreldes ligemale kolm korda rohkem. Immigrandi ja immigrandi rahvusliku päritolu vahel vahet tegemisel oli Kallas diplomaatlikult ettevaatlik. Siiski julgustas ta Süüria põgenike suhtes olema leplikumad, kuna tegemist polevat usuhulludega. Süüria on ilmalik riik, haritud ja intelligentsete inimestega. Ta koputas eestlaste südametunnistusele meenutusega, et viimase sõja ajal võttis Rootsi kümneid tuhandeid meie inimesi vastu.

Probleemsemad on need Vahemere teiselt kaldalt saabuvad illegaalid, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus. Tuleb tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada.

Euroopa Liit on kolmanda maailma puudust kannatavat rahvast toetanud 7 viimasel aastal 58 miljardi euroga, aga on juhtunud sedagi, et toetatakse täiesti olematut laagrit.

Kreeka?

Küsimus Kreeka võimalikust lahkumisest on saanud Kallase hinnangul praeguseks hetkeks nende endi probleemiks. „Lahkumisel Euroopa Liidust langeks elatustase kuni 7 korda, kindlasti vähemalt 3 korda. Lisaks sellele usalduse kaotus maailma silmis. See kestaks vähemalt 3 kuni 4 inimpõlve, mis oleks elatustaseme languse kõrval veelgi valusam kaotus.“

Venemaa?

Mida teha Venemaaga? Kallas palus küsijal teha ettepaneku ja lubas selle anda edasi inimestele, kes võiksid asjaga edasi tegeleda. Paraku väga head nõu pole kusagilt võtta. Ühest küljest on Venemaa majanduslikult väga nõrk, teisalt võib see ahvatleda teda astuma täiesti etteaimamatuid samme. Venemaad hoiab tagsasi suur USA sõjaline võimsus. Tark on karta ameeriklaste lennuväge, mille suurus on sama mis kogu ülejäänud maailmal kokku.

Kallas ministriks?

Kas Kallast võiks oodata mõni ministri koht uues valitsuses? „Olen 66-aastane. Ministri töö eeldab suurt pingutust, milleks on paremad eeldused noorematel, 40- kuni 60-aastastel.“

Föderaliseerumine?

Kas pooldada Euroopa Liidu föderaliseerumist? Kallas näeb selles teatavat etapilisust ja mõnede vajalike valdkondade tsentraliseerimist, näiteks lennunduses. „Kindlasti ei poolda ma järsku föderaalriigi moodustamist. Eestil on sellega seoses lähiminevikust oma kogemus olemas.“

Raudtee?

Mari Suurväli tänab Siim Kallast esinemise eest

Viimane küsimus puudutas Rail Balticut. „Minu tööks oli Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine. Plaanis on 9 koridori. Rotterdamini ulatuv Rail Baltic on üks selle osa, millele keegi pole vastu vaielnud. 2013. aastal tuli 9 koridori kohta kokku ümmarguselt tuhat muudatuse ettepanekut. Vahetuvad valitsused vaidlevad omavahel. Usun, et Eestis saavutatakse kokkulepped. Kui seda ei juhtuks ja praegune võimalus käest lastakse, võidakse 10 või 15 aasta pärast teha meile väga tõsiseid etteheiteid.”

Samal teemal:

Keskkonnakaitse põhiprobleemid Eestis ja Pärnumaal osutusid komistuskiviks valimiste valvurile

Euroopa Liidu noorima peaministri nägemus riigi sajanda juubelini

Juhan Parts: sõda ei tule, kuid Venemaa laguneb

Ants Laaneots tutvustas Venemaa taotlusi

Priit Neilinn: minus on kaks kolmandikku eestlast ja üks kolmandik iirlast

Pärnu Väärikate ülikoolis algas uus õppeaasta

Väärikate ülikoolis seisti minutilises vaikuses

Kaja Kallas rääkis eetikaga arvestamisest poliitikas

Erki Bahovski kõneles kuulajatele viiskümmend kuni sada

Väärikate Ülikoolis kõneldi avanevast elektriturust

Trivimi Velliste rääkis saja-aastasest Eesti riigist

Kuidas supelsaksad Pärnu vallutasid?

President Toomas Hendrik Ilves esines Pärnumaa väärikatele

Ilm, ilmastik ja kliima oli Andres Tarandi vestluse teemaks Pärnu Tervise kultuurikeskuses

Hardo Aasmäe esines taas Pärnu Väärikate Ülikoolis

Annely Akkermann loenguga Väärikate Ülikooli ees

Siseminister esines Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajatele

Toomas Kivimägi esines Väärikate ülikooli kuulajate ees

Mihkel Šorin oli majandusolümpiaadil edukaim

Wednesday, March 11th, 2015

Laupäeval, 7. märtsil toimus Pärnu kolledžis Pärnu linna ja maakonna gümnaasiumiastme õpilaste majandusolümpiaad.

Mihkel Šorin

Kõige edukamalt esines Pärnu Koidula gümnaasiumi 11. klassi õpilane Mihkel Šorin, keda tema majandusõpetaja Mari Suurväli iseloomustab hästi tagasihoidliku kuid samavõrd väga edasipüüdliku noormehena.

Teise koha saavutas Taavi Altpuu Koidula gümnaasiumi lõpuklassist ja ainult ühe punktiga jäi maha kolmandale kohale võistelnud Taniel Tari Häädemeeste Keskkooli 11. klassist.

Kõigi kolme tubli õpilase õpetaja on Mari Suurväli. Taniel Tari õpetaja on  ka õpetaja Elbe Metsatalu.

Mihkel Šorin ja Taavi Altpuu lähevad edasi üleriigilisele majandusolümpiaadile Tallinna.

Peeter Päts 135

Thursday, March 5th, 2015

Täna tähistati Pärnus Peeter Pätsi 135. sünniaastapäeva mälestushetkedega Pätside kunagise Raeküla kodumaja juures ja Metsakalmistul, millele järgnes kõnekoosolek Raeküla Vanakooli Keskuses.

Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna abilised, Sindi Gümnaasiumi 8. klassi õpilased auvalves perekond Pätside kunagise kodumaja ees Raekülas

Peeter Pätsi abikaasa Aita täditütar Alviine Poeld oskab mõndagi meenutada ja jutustada

Veidi pärast kella kahteist peatus Riia mnt 273 ees suur buss, millest astusid välja Konstantin Pätsi muuseumi liikmed. Selleks ajaks olid sinimustvalgete kandelippudega rivistunud omaaegse Pätside kodumaja ette Eesti Lipu Seltsi noored abilised Sindi gümnaasiumist, 8A klassi õpilased Kevin Viikoja, Chris Makovei, Toomas Gussev ja Markus Sõber, samuti mõned Lipu seltsi liikmed. 2011. aasta vastupanuvõitlemise päeval avatud mälestustahvli ees süüdati küünlad ja Pätsi muuseumi tegevjuht asetas laguneva hoone krohvipudemete peale lillekorvi.

Trivimi Velliste kõneleb Raekülas asuva kunagise Pätside kodumaja ees

Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste tutvustas lühikeses sõnavõtus põllumehe poja, Peeter Pätsi tegevust, millest on olnud Eesti riigile palju abi, kuid tema elu on jäänud teenimatult Nikolai ja teiste vendade varju. Velliste avaldas taas lootust, et Nikolai, Konstantin ja Voldemar Pätsi vennast kirjutatakse hiljemalt Eesti Vabariigi sajandaks juubeliaastaks üksikasjalik monograafia ja Raekülas asuv Pätside maja saab aastaks 2018 sellise väljanägemise, mis oli Pätside Pärnus elamise ajal.

Kaitseliitlased kolonelleitnant Tõnu Miil, kapten Kristian Kivimäe ja major Mehis Born annavad sõjaväelist au Peeter Pätsi kalmul

Edasi liikus mälestajate seltskond samas lähedal asuvale Metsakalmistule, kuhu Peeter Pätsi põrm 1966. aastal salamisi ümber maeti. Kalmul jutustas Pärnus elav Peeter Pätsi abikaasa Aita täditütar Alviine Poeld sellest kuidas kõik täpsemalt toimus. Algselt oli Peeter Päts maetud Tallinna Metsakalmistule. Alviine Poeld on aastakümneid kandnud hoolt haua korras hoidmise eest. Peeter Pätsi perekonna hauakivi valmimise eest seisis hea Ali Rza-Kulijevi, kelle vedamisel taastati ka Konstantin Pätsi monument Tahkurannas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk Alevi kalmistul.

Ene Saar ja Andrei Jurs

Pärjad asetasid kalmule Konstantin Pätsi muuseum, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kaitseliit.

Raeküla Vanakooli Keskuse saalis toimus algselt kavandatud paari tunni pikkuse koosviibimise asemel märksa kauem kestnud istumine ja ettekannete kuulamine. Esmalt esinesid Tagaküla Ööbikud ja Rannavaresed, koosseisus ansambli juht ja klarneti mängija Ene Saar, tuubamees Andrei Jurs ja lõõtsamängija Jaan Lepik. Solistina laulis Eili Laanela.

Tervitussõna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, kes sedakorda esindas siiski eeskätt Sindi ajalooklubi. Šorin jagas oma emotsiooni, mida tekitasid Raeküla ansambli esitatud laulud. Ta tundis läbi meloodiate Peeter Pätsi ajastu hõngu, mis tekitas hea vaimse pideme möödunud aegade meenutamiseks. „Ka Sindi on olnud ajaloos Pätsidega seotud. Riigi esimene president Konstantin Päts ja Sindi vabriku direktor Mark van Jung olid omavahel väga heas sõpruslikus suhtes,“ teadis ajaloohuviline rääkida. „Puudub päris tõendatud kinnitus, aga võib arvata, et Peeter Päts külastas Sindit viimati 1940. aasta 16. juunil. See on päev, kui toimus kaheteistkümnes Vabadusristi Vendade päeva tähistamine Pärnus ja Sindis.“

Tiina Tojak seadistab projektorit

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak kasutas aega selleks, et rohke pildimaterjali varal tutvustada Pätside perekonda ja peatus pikemalt Peeter Pätsi isikul. Selgus, et mõndagi on veel teadmata. Pole isegi selge, millises Pärnu koolis Peeter Päts õppis. Ühena arvamustest on pakutud näiteks Riia maantee ääres paiknevat hoonet, kus praegu tegutseb militaarpood.

Raeküla Vanakooli Keskuses

Kalle Ojaste, kes oli viies sõjajärgne Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pealik, kõneles põgusalt Peeter Pätsi teenetest Kaitseliidu loomisel. Vabadussõja alguses astus ta Pärnu 6. jalaväepolku; osales soomusauto ja Pärnu soomusrongi ehitamisel, millest teatakse üldiselt väga vähe. Peeter Päts oli Pärnumaa rahvaväe Kaitseliidu ülem Vabadussõjas ning Pärnu komandant.

Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees ütles, et on suur loodushuviline ja seepärast ka Peeter Pätsi loodushoiuga tegelemine talle väga hingelähedane.

Lembit Roosimäe

Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuste õpetaja  on ühtlasi ka Sindi ajalooklubi tegevuse eestvedaja. Roosimäe tutvustas raamitud originaalfotot, mille kinkis talle psühholoog Heiki Krips. Fotol näeb Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmeid uue põhiseaduse vastuvõtmisel 1934. aasta jaanuaris.

Mälestuspäeva korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts peamiselt Tiina Tojaki vedamisel. Ettevõtmist toetasid Konstantin Pätsi muuseum, Raeküla Vanakooli keskus, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Sindi Gümnaasium, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond ja Sindi ajalooklubi.

 

Samal teemal:

Raekülas meenutatakse Peeter Pätsi teeneid

Riigimehe mälestuseks

Peeter Pätsil on täna 130. sünniaastapäev

Mängulaas Pärnu südalinnas

Tuesday, March 3rd, 2015

Kaks varajasemast ajast teineteisele tundmatut noort ema kandsid oma südame all poeglapsi seni kuni Jan Johann ja Hugo andsid üheaegselt märku saada siinse maailma täieõiguslikeks kodanikeks. Nii kohtusid Helga Isand ja Mairi Habanen kolme aasta eest Pärnu Haigla sünnitusosakonnas, kus algas noorte naiste omavaheline usalduslik tutvus ja tegus ühine toimetamine.

  

Mairi Habanen ja Hugo                                                     Helga Isand ja Jan Johann

Mõttevahetustes otsiti vastuseid küsimustele, millega noored polnud seni veel nii lähedalt kokku puutunud. Mõlema naise abikaasad töötasid kodust kaugel. Esmakordne emaks saamine liitis Helga ja Mairi ühisele tegevusele, millest loodeti abi mitte üksnes iseendile vaid ka teistele samasuguste ootustega väikelaste vanematele.

Helga on õppinud Pärnu kolledžis sotsiaaltööd, Mairi Soomes hotelli- ja restoranijuhtimist. Omandatud erialad said heaks eelduseks mõttele luua laste ja lastevanemate arengut abistav keskus.

Mullu aprillis avati Pärnu südalinna kiviste majade keskel õdus maalähedane keskus. Mängulaas on hea nimevalik. Kujundlik viide igivana looduse keskel asuvale põlismetsale peidab selle nime varjus enamat, kui esmamulje laseks aimata. Mairi sõnul sündis Mängulaas nende endi vajadustest: „Taipasime, kui tähtis on noorte emade omavaheline läbikäimine ja kogemuste jagamine.” Väikelastekeskus Mängulaas ei ole tavaline laste mängumaa, kus mudilased koos vanematega lõbusalt aega viidavad,  sünnipäevi  ja teisi erinevaid tähtpäevi peavad. Sarnaseid paiku leiduvat naiste sõnul Pärnus mujalgi, lisaks mitmeid ka maakonnas, kuid Mängulaas pakub midagi enamat kuni kolme-aastastele lastele ja nende vanematele. Peamiseks eesmärgiks on seatud noorte perede toetamine, et kõrvuti pisikeste võsukeste sirgumisega kasvaks ka emade teadmised ja oskused, mis omakorda kindlustaks asjatutest pingetest vabanemise ning sedavõrd suurema rõõmu oma lapse paremal mõistmisel.

Mairi Habanen püüab Hugot "urust" kätte saada

Helga ja Mairi ei kahtle emade võimekuses ise vajalikku infot hankida. Selleks leiab palju võimalusi raamaturiiulitelt ja internetist. Raskusi võib tekitada üksnes teabe üleküllus ja sellest paljusest peamise leidmine. Sellepärast kutsutaksegi Pärnusse kohapeale vastava eriala inimesi. Kasuks tulevad usalduslikud vestlused väiksemas seltskonnas. Helga nimetas lapse tunnete kompamist ja tõi näite jonnimisest. Kui palju lasta jonnida, kus on piir ja kuidas seda lõpetada nõnda, et laps jääb hingelt terveks ja ema närvikava ei kahjustuks? Tõepoolest väga peen ära tundmine ja erilist tarkust nõudev ema käitumise viis.

Mängulaane mängunurk

Näide kinnitab, kui oluline koht on väikelastekeskuses koolitustel. Veebruaris toimus koolitussari „Laste kasvamine läbi rõõmu“. Kõnelejaks ja nõuandjaks oli Maili Liinev. Ta selgitas toime tuleku võimalusi olukordades, kus laps ei käitu vanema soovide kohaselt. Probleemselt raskeks võib osutuda lapsevanemana hoolivaks ja toetavaks jäämine siis, kui tundub jõudu nappivat. Varemgi on kutsutud oma ala asjatundjaid vestlema teemadel, mis Helgat ja Mairit endid, aga samuti teisi vanemaid, lasteaia- ja kooliõpetajaid ühtviisi huvitab. Hea akadeemilise ettevalmistusega esinejad on kõik ise emad, kellel lisaks õpitud tarkustele jagada ka isiklikke kogemusi.

Jan Johann

Novembris kohtuti koolitusjuhiga Eesti Lastevanemate liidust. Kristiine Vahtramäe kõneles lapsevanemaks olemise nippidest. Logopeed Kadi Künnapuu teenust ei saa samuti alahinnata. Spetsiifilise abi vajadust ei pruugi vanemad alati õigel hetkel tähele panna ja kui märgataksegi, siis on tähtis spetsialisti lähedus. Alati ei keskendu tähelepanu lastele. Emad peavad leidma aega ka enda jaoks. Personaalseid nõuandeid jagasid Carolina ilusalongi stilistid-juuksurid, kohtumise pealkirjaks nimetati “Ilu sinus eneses”.

Huvi pakub beebimassaaž, mida juhendab Riinu Verlin, kes on tegev rasedate joogaõpetaja, sünnitoetaja ja imetamisnõustajana. Noorim, kes massaažitunnis algust teinud, oli alla kuune imik. Tundides saavad osaleda kõik pisibeebid, kes veel ei käi. Lisaks käivad Mängulaanes koos rühm sihikindlaid Figuurisõpru, kuhu vanemad võivad kaasa võtta ka lapsed. Üksikasjalisema selguse annab Mängulaane ettevõtmistest ja võimalustest koduleht ja sotsiaalmeedia konto Facebookis, mille disainimisel on kaasatud disainer Koidu Pilve.

Hugo

Samal ajal, kui vanemad räägivad lapse kasvatamisega kaasnevatest rõõmudest-muredest, saavad lapsed muretult sukelduda Mängulaane tegemistesse. Mängulaane ruumide lahenduse on  naised  ise pilkupüüdvalt ja  maitsekalt kujundanud. Õhuline valge kangas lae all koos ootamatult suurte ja näiliselt hõljuvate tuttidega mõjub hubaselt ja koduselt, kuid just nõnda peabki „laanes“ iga külastaja ennast tundma.

Mängulaanes

Miks „laanes“? Aga seepärast, et Mairi on toonud oma kodumetsa tuppa ja suhteliselt väikesed ruumid sellega palju laiemaks paisutanud. Ühes seinas näeb tihedat kasesalu, mis ei ole tapeedile maalitud pilt. Tegemist on päris ehtsate koorimata kasetüvedega, mille koore pealispind pestud ja erilisel viisil töödeldud. Jämedamatele kasepakkudele on kootud baretid pähe. Kudumi alla asetatud poroloon teeb istumise palju pehmemaks. Mairi ütles, et neis tegemistes tulid appi nende pered, kes aitasid kaasa keskuse valmimisele.

Butiigiosa

Ühte tuppa sisustati poe nurgake, kus müüakse valdavalt Eesti käsitööd ja väikelaste rõivaid ning mängukanne, tasse ja postkaarte. Nurgas näeb meetriseid joonlaudu, millega hea oma laste kasvamist pikkuses mõõta. Butiigist saab sobivat nii katsiku- kui ka sünnipäevakingiks. Laupäeval külastas Mängulaant taas Kristhel Vaht, kelle tehtud Naistepäeva pildid saab paigutada pere fotoalbumi lehtedele.

Mairi Habanen, Hugo, Helga Isand, Jan Johann

Et jätkata alustatud tegevust, pealegi kasvavalt edukalt, tuleb neil oma tegemistesse palju rohkem panustada. Naised on tegusalt optimistlikud ja ei kavatsegi esimeste saavutuste turjal liugu laskma hakata. Helga ja Mairi istusid rõõmsa kelmikusega laste liumäe ülemisel serval, olles uhked esimese aastaga saavutatu üle. Aga liugu lasta lubasid üksnes lastel, kellele on selleks puhuks jäetud Mängulaanes eriõigused.

Raekülas meenutatakse Peeter Pätsi teeneid

Sunday, March 1st, 2015

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi korraldusel tähistatakse 5. märtsil Raekülas Vabadussõja-aegse Pärnu Maakonna Rahvaväe Kaitseliidu ülema ja Pärnu linna komandandi, Eesti riikliku looduskaitse rajaja Peeter Pätsi 135. sünniaastapäeva.

Peeter Päts. Foto; Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Peeter Pätsile (05.03.1880, Tahkuranna – 09.11.1942, Tallinn) pühendatud päev algab pool tundi pärast keskpäeva mälestushetkega perekond Pätsi kodumaja juures Raekülas (Riia mnt 273). Umbes pool tundi hiljem mälestatakse Peeter Pätsi tema kalmul Pärnu Metsakalmistul. Kell 14.00 algab pidulik koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuse saalis, kus kõnelevad Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak, Konstantin Pätsi muuseumist Trivimi Velliste ja Elle Lees, Sindi Ajalooklubi liige Marko Šorin, Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuste õpetaja Lembit Roosimäe, Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg jt.

Muusikalise tervituse teevad Raeküla Vanakooli Keskuse Rotiküla vanamehed,
Tagaküla ööbikud ja rannavaresed.

Mälestuspäeva läbiviimist aitavad korraldada ja toetavad Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Pärnumaa Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum, Raeküla Vanakooli Keskus, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Sindi Gümnaasium, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, Sindi Ajalooklubi.

Samal teemal:

Peeter Pätsil on täna 130. sünniaastapäev

Pärnu spordiajaloo päeval kuulati jalgpallureid

Saturday, February 28th, 2015

18. veebruaril külastasid XX Pärnu spordiajaloo päeva jalgpallur Raio Piiroja ja Pärnu jalgpalliklubi naiskonna peatreener Jüri Saar.

Aksel Lau (vasakul) sai 15 jaanuaril 90-aastaseks

Mälestati lahkunuid

Tavapäraselt meenutasid kokku tulnud esmalt eelmisel aastal lahkunud Pärnumaa sportlasi. Nende mälestuseks süütasid küünla Henno Sepp (93) ja Aksel Lau (90). Priit Neeme meenutas igaüht lühikese tutvustusega.

Helmut Hunt (05.10.1932-10.01.2014) harrastas poksi, jalgratast, meelisala oli jalgpall. Ta oli aastatel 1989-2013 Pärnu Jalgpalliklubi president ja Kalevi auliige. Talle omistati Pärnu linna teenetemärk, Vapimärk ja Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk.

Anne Tohver (13.08.1953-20.01.2014) hakkas ujumist harrastama 1961. a Pärnu ujumiskoolis Heino Kübara õpilasena. Ta tuli vaba- ja teateujumises seitse korda Eesti meistriks ja parandas seitse korda Eesti rekordit. Pärnu Kalevis töötas ujumistreenerina aastatel 1977-1992.

Ilmar Lumiste (16.12.1043-14.03.2014) oli tervisesportlane, kes alustas maratoniga veteranieas. 46-aastasena läbis distantsi ajaga 3:14,29. Neeme sõnul pole paljud Pärnu linna „kõvad“ mehed sellele ligi saanud, mis on visaduse näide. Ta oli tunnustatud mälumängur ja neljakordne Eesti meeskondlik meister.

Priit Neeme

Voldemar Elbrecht (31.08.37-17.03.2014) oli kergejõustiklane, kes 29-aastasena heitis ketast 40,46 m.

Oleg Tammsalu (15.04.1948-25.03.2014) oli korvpallur, mängis Pärnu Kalevis, hiljem KEK-is. Ta oli tagamängija, s.t. mängujuht. Viimati oli noortetreener.

Robert Soakas (23.121933-28.03.2014) sündis Karjalas, elas lastekodus. Ta oli poksija, 52-57 kg. Taipoksis võitis 297 matšist 264 korral.

Annus Kaareste (07.05.1945-06.04.2014) sündis Pärnu-Jaagupis. Kergejõustikutreener ja sporditegelane lõpetas 1971. a Chişinău ülikooli kehakultuuri teaduskonna.

Feliks Valter (19.01.16-30.04.2014) oli teenekas jalgpallur, treener ja spordientusiast. Hüüdnimega Velka oli enne sõda poolkaitsja Pärnu Tervises, sõja järel Pärnu Kalevi liidreid. Treeneritööd tegi Velka üle kolmekümne aasta, viies mitu Pärnu noortemeeskonda Eesti meistriks ja õpetas teiste seas ka Helmut Hunti, Sergei Ratnikovi ja Märt Siigurit.

Karl Teearu (21.11.1949-30.04.2014) oli Metsakombinaadi korvpallur, kes kandis hüüdnime Tank. Massiivse mängijana hoidis ta korvi all „platsi puhtana“.

Anu Tammik (06.11.2055-04.07.2014) oli Kalevi instruktor, spordikoolis õppealajuhataja ja direktor.

Gunnar Talv (14.08.1950-04.07.2014) kuulus võrkpallurina Pärnu Kalevi meeskonda.

Kalle Voolas (08.06.1947-27.08.2014) heitis 1968. a vasarat 47,60, mis oli tubli tulemus. Töötas EKP Pärnu LK instruktorina ja oli VTK komisjoni liige.

Valdur Tamming (08.01.1935-09.09.2014) oli spordiajakirjanik ja sporditegelane. Sportima hakkas keskkoolis Harry Aumere innustusel. Ta oli korvpallis Eesti noorte meistreid ja 1951. a Eesti meistrivõistlustel pronksi võitjaid. Võistles ka käsipallis ja autorallis. Korvpallurina osales veteranide maailmamängudel, MM-il ja EM-il ning võitis 2 kulda, 2 hõbedat ja 3 pronksi. Aastatel 1965-1968 oli ETV ja 1968-1971 Noorte Hääle spordireporter. Ta on olnud Automi tegevdirektor. Aastatel 1999 kuni 2012 oli Eesti Saunaklubi president ja alates aastast 2001 Eesti Spordiajaloo Seltsi liige.

Jalgpallilegendi arvates oli spordiajaloo klubi ees esineda veider tunne kuna tema ajalugu on veel ees

XX spordiajaloo päev kahe jalgpalluri osavõtul

Raio Piiroja on sündinud 1979. a 11. juulil Pärnus. Eesti koondises tegi ta debüütmängu 19-aastasena, kui 1998. a sügisel toimus sõpruskohtumine Armeeniaga. Mäng kaotati seisuga 1:2. Raio Piiroja on tunnistatud korduvalt aasta parimaks jalgpalluriks.

Piiroja rääkis, et tal on kaks isa ja kasuisa on jalgpallitreener. „Võibolla sellepärast hakkasingi jalgpalli lisaks teistele harrastustele mängima.“ Esimeses klassis alustas ujumisega, mida tegi kaks aastat. Proovis ka võrk- ja korvpalli, isegi purjetamist. „Hüperaktiivne, nagu ma olen, üllatasin ühel õhtul trenni minnes vanemaid sellega, et lubasin minna male trenni. Seal ma kaua vastu ei pidanud, mäletan, et Munamäe kõrval need trennid toimusid,“ rääkis Piiroja, kes oma lapsepõlve siinsamas ümbruses ja praeguse nimetusega Vanalinna koolis veetis. Hiljem elas Ülejõel Rohelisel tänaval. Ka maadlustrennis on ta käinud. Meenutas, kuidas kaaslane teda ühel korral maadlustrennist seljas koju vedas, sest keegi olevat tema tossud jalga tõmmanud. Spordisõbrad said pidevalt naerda lustakalt esitatud jutust, mis vaheldus asjalike meenutuste ja naljakate kildudega. „Olen kõike proovinud, ka kergejõustikku, kuhu Ando Palginõmm mind meelitas. Jooksust oli hiljem kõvasti abi.“

Raio Piiroja annab autogramme

„Jalgpalli ajal ei olnud suurt aega ja ega ei lubatudki teiste aladega eriti tegeleda.“ Olin siis juba FC Flooras ja koondises. Eirasin keeldu ja osalesin traditsioonilisel igamehe kümnevõistlusel Pärnus. Tegin hea tulemuse jooksus, mida ka lehes nimetati. Sain tol ajal ca 2000 krooni palka, millest pidin selle tüki eest karistusena 8000 krooni trahvi maksma,“ rääkis külaline ka oma üleastumistest.
„Tegelikult raha polnudki kõige suurem kaotus, elasin spordigümnaasiumis, kus elamine ja söök prii, raha oli teisejärguline. Kartsin, et vaadatakse, et sellest mehest ei saagi asja ja visatakse grupist välja…“

Spordigümnaasiumi ühiselamus elas ta veel paar aastat pärast lõpetamistki. Andrus Värnik oli toakaaslane, kellega Piiroja sõnul polnud igav mitte kunagi. „Tal oli korralik Lõuna-Eesti huumor, kahjuks ta ei teadnud kunagi, millal huumoriga lõpetada. Tegelikult oli ta tõsine mees, kes töötas turvamehena, magas, sõi, tegi trenni, magas ja läks taas tööle, et uue ringiga alustada. Sellises rütmis siis kuni maailmameistrini välja. Ta oli hea poiss. Sellest, mis hiljem juhtus, on kahju.“

„Jaanuar, veebruar, märts, viimati ka aprillis olime alati Küprosel laagris, neli kuud jutti. Mäletan, et laagrisse minnes suutsin rinnalt suruda 35 kg ja kükke teha 65 korda. Kui pandi suured koormused peale, siis tundsin pooleteist kuuga, et keha ei tule järele ja jalad ei kuula enam sõna. Vanemate mängijate käest sain sõimata ja tuju läks alla. Lõpuks läksin ja ütlesin, et minust vist asja ei saa ja mina ei jõua, et äkki saadaks mu koju?“ Piiroja arvas, et kui sel hetkel oleks teda koju saadetud, siis oleks jalgpalliga lõpp olnud.

„Õnneks vana kogenud treener jagas ära, mis toimub. Andis mulle taskuraha ja rentis auto ja saatis nädalaks mööda Küprost reisima. Puhkuse nädal oligi täpselt see, mida vajasin. Pärast seda hakkas kõik ülesmäge minema. Kolm kuud hiljem laagrist koju sõites surusin rinnalt 100 kg ja kükke tegin kahesajaga. Hüppeline areng oli toimunud ja ema ütles, et ei tunne enam poissi ära. Läksin piitspeenikese poisina ja tagasi tulin juba mehe moodi. Lihastüüp on pigem selline keskmaa jooksja oma. Plahvatuslikku kiirust on vähem. Olen pidanud pidevalt kõvasti tegema kangi ja hüppeid, et hoida plahvatuslikku kiirust ja püsida vee peal.“

Raio Piiroja vestlemas spordisõpradega

Ta rääkis vajadusest pidevalt keha forsseerida, mis on saanud paljudel juhtudel kehaliste vigastuste põhjuseks. „Võibolla ei ole minu keha päris selle ala jaoks loodud, aga tahtmine on olnud seda ala teha. Ühtegi vigastust ma ei kahetse ja midagi taga ka ei nuta, kuigi kaks-kolm viimast karjääriaega on olnud suhteliselt piinarikkad. Suurt armastust jalgpalli vastu enam ei olnud ja pingutasin karjääri nimel rohkem selleks, et raha teenida. Arvan, et seegi käib asja juurde. Pikisilmi ootasin koju tagasi jõudmise aega, et saaks proovida spordialasid, mis on seni keelatud olnud. Jälgisin kogu aeg, millega tegelevad sõbrad, kellega varem võidu jooksin. Kõik teavad Roman Fostit, keskmaa jooksjat Marek Nõmme. Jälgisin nende tulemusi ja mõtetes tegin jookse kaasa.“

Piiroja meenutas: „Mäletan kaheksat kuud Hiinas, kus oli kohutavalt igav. Neljapäeviti saatis Marek meiliga orienteerumiskaardi. Selle järgi tegin Hiinas mõtteliselt samuti orienteerumisneljapäevaku läbi.“

Jalgpalluri unistuseks on joosta maratoni alla kolme tunni. „Tundub, et vorm kestab ja jalad kannavad. Arvna, et saan sellel aastal kõvasti rekordeid ületada.“

„Kui varem olen olnud Tartu maratonil tuhande sees, siis nüüd on isu kasvanud ja lootsin jõuda 500 hulka. Tegelikult oli vorm nii hea, et lõpetasin 179. kohal.“

Piiroja lahkumismäng toimub 31. märtsil, kui Eesti koondis võõrustab A. Le Coq Arenal Islandi rahvusesindust.

Samal teemal:

Pärnu spordiajaloo päeval kuulati muljeid Sotšist

Gerd Kanter osales Pärnumaa Spordiajaloo päeval

Harjumaa aukodanikuks valiti Gerd Kanter

Karl Utsar külastas Pärnu spordiajaloo klubi

Spordiajaloo päev Tammedega

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Vanalinnas

Monday, February 23rd, 2015

Jana Tringi erakool pühitses pühapäeval Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiga „Kodu“, mida alustati ühislaulmisega „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ja lõpetati 126 esineja eeslaulmisel ja kogu saali kaasa laulmisel looga „Laul Põhjamaast“.

Jana Trink ja mudilased

“Soovisime kodust, muhedat ja sooja kontserti,” ütles Jana Tringi erakooli arendusjuht Heli Tammsalu pärast eile õhtust Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud esimest kontserti Pärnu Vanalinna põhikoolis. “Mul on raske midagi juurde lisada,” sõnas Tammsalu. Polnudki vaja midagi lisada. Eks vahetu emotsioon olegi see, mis kuulamist-vaatamist ja märkimist väärib. Esinejaid koolil ju seinast seina, alustades Pöial-Liisi ja Pöialpoisi pikukestest tüdrukutest ja poistest või siis veidi suurematest, nii umbes kolme-nelja-aastastest mudilastest. Naiskoori Põllepaelad liikmed on nii noored neiud kui juba ema ealiseks saanud noorikud, aga samuti vanaemad.

Vabariigi aastapäeva kontsert Pärnu Vanalinna põhikoolis

Jaana Trink kinkis lilled Kaarit Visnapuule, kes alles eelmise nädala teisipäeval käis kooriproovis ja kolmapäeval teatas rõõmsat uudist. Tublile kooriliikmele sündis tütar. Võibolla saab tema nimeks Liisbet, võibolla muud, seda ei taibanudki kohe uurida. Aga loodetavasti laulab temagi juba mõne aasta pärast omaealistega sama erakooli ridades. “Ka selle äsjasündinud pisipõnni vanaema laulab meie kooris, mis tähendab järjepidevuse jätkumist. Kuni on tugevad pered ja kodud olemas, nii kaua võime olla kindlad, et me jääme püsima,” kinnitas Tammsalu.

Mirell Lank, kellamäng

“Kava lõpus on tänatud inimesi ja asutusi, kes meid toetanud või kenasti vastu tulnud. Mitte kordagi ei tundnud ma, et keegi oleks vastumeelselt aidanud. Kõik olid koostööaldid ja sõbralikud. Pakuti rohkemgi, kui küsisime. Ma olen tõesti neile tänulik,” ei jätnud Tammsalu kasutamata võimalust ikka ja veel kõiki tänada. Lisaks oma inimestele esines külalisena ka suupilliorkester Piccolo, mida juhatab Katrin Kokk.

Elmar Trink, Piccolo suupilliorkestris

Kui suupilliorkester mängis Uno Naissoo lugu „Mu kodu“, oli seda hea kõrvale kuulata ja samaaegselt silmale põnev vaadata ka päris suuri suupille. Sõna kodu esines enam kui kolmandikul lugude pealkirjades: „Kodud kasvavad kodudeks“, E. Niit; „Kodu”, L. Kuningas / T. Voll; „Kodulaul“, J. Viiding / O. Ehala; „Mu kodune maa”, L. Tungal / R. Kõrgemägi; „Eesti on mu kodumaa”, K. Kuusk; „Kodus on alati hea”, A. Röömel; „Koduvärvid”, K. Aavik ja „Mis teeb kodu koduks”, S.-A. Mickelin / R. Kõrgemägi. Üldse oli kavas 23 lugu.

Mudilaste laulustuudio esitatud „Talvine rock” (I. Trull / J. Trump) kiskus publikutki vähemalt mõttes rokkima.

Trummitüdrukud Kristin Põder, Helen Sai ja Stina Rahnel

Ootamatult ja pisut isegi ehmatavalt pakkus kodustele rahustavatele laululugudele vaheldust aula tagumiste ridade vahelt kostma hakanud trummimüdin. Trummitüdrukud Kristin Põder, Helen Sai ja Stina Rahnel marssisid uhkel sammul läbi saali ja rivistusid musta tiibklaveri ette. „Tahan presidendiks” (A. Vallik / S.Kaasik), laulsid mudilaste laulustuudio 2 solistid, mis kiskus märkamatult põsesarnad naeruliselt liikvele.

Laul Põhjamaast on lauldud veel teist kordagi

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ tõi lavale kõik 126 esinejat. Abilised hoolitsesid selle eest, et kõigil oleks käes lipuke, mille ühel poolel sinimustvalged värvid ja teisel küljel sinisele taustale kirjutatud Pärnu. „Laul Põhjamaast“ kutsus esile nii võimsa aplausi, et Jana Trink kahtlustas juba rahva nõudmist alustada kontserdiga otsast peale. Õnneks lepiti viimaks siiski vaid laulu kordusesitamisega, sest puupüsti täis saalile lauldud laulud kulutasid hapnikuvarud jäägitult ära.

Samal teemal:

Pärnu emadepäeva muusikakohvikus kuuldi pisikeste ja suurte südamest tulevat õnnesoovimuusikat emadele

Vaimulike ümarlaual keskenduti kooselule ja piirile

Saturday, February 21st, 2015

18. veebruaril toimus Pärnu Vaimulike Ümarlaua esindajate ja Pärnumaalt Riigikogusse pürgivate inimeste vaheline kohtumine. Kutsutud täisnimekirjaga kandideerivatest erakondadest puudus ainsana Reformierakonna esindatus.

Taavi Tamberg ja Tõnu Kuusemaa

Kohtumist juhtisid Pärnu Vaimulike Ümarlaua sekretär Taavi Tamberg ja Agape kiriku pastor Tõnu Kuusemaa. Keskerakonda esindas Hillar Talvik, IRL-i Annely Akkermann, Vabaerakonda Jaanus Ojangu, Johannes Kass, Enn Rähn, Kadri Jäätma, SDE-d Priit Ruut, Valter Parve, EKRE-t Heldur Paulson, Mart Helme. Lisaks istus ühise laua taga nii usklike kui erakondade poolelt veel teisigi inimesi.

Priit Ruut, Enn Rähn, Kadri Jäätma

Vaimulikud olid omalt poolt sõnastanud aruteluks kolm põhivaldkonda. Esiteks: Väärtused, väärtuskasvatus ja nõrgemate kaitse. Küsiti kuidas käituda edasi kooseluseaduse rakendamisel? Teiseks: Sõnavabaduse tagamine ja solvamise piiramine ning vihakõne seaduse temaatika. Samuti riigi ja kiriku lahutatus ja koostöö ning usuvabadus. Kolmandana leidis käsitlemist julgeolek. Sellesse käsitlusse haakus rahvusriik, demograafia, rahvuste läbisaamine, piirilepingu temaatika, immigratsiooni ja integratsiooni küsimused ühiskonnas. Tunti huvi, millal peaks Eesti vastu võtma Euroopa sotsiaalharta punktid?

Tõnu Kuusemaa tutvustas esmalt mõningaid kristlastele üldomaseid seisukohti, millest üks olulisemaid on kooseluseadusega kaasnev. Kuusemaa väljendas end Piibli põhjal hõlpsasti arusaadavalt ja ütles, et abielu on Jumala palge ees liit mehe ja naise vahel. Üldiselt andsid peaaegu kõik kohalviibinud vastuvõetud seadusele üsna kriitilise hinnangu. Üksnes Priit Ruut oli pigem selle poolt kui vastu. Ta leidis, et kõik on võrdsed ja seadus ei võtvat mitte kellegilt midagi ära. Ruut tunnistas, et ei ole juriidikas asjatundja, aga usub, et seadus reguleerib varalisi suhteid ning seaduse mõtet tuleks säilitada. Annely Akkermann vaidles vastu, et see seadus ei reguleeri midagi. Valter Parve ei nõustunud samuti sellega, mida Ruut arvas. Esile tõsteti juriidilist hambutust.

Akkermann ütles, et kuulub Eesti Apostlikku Õigeusu Kirikusse. Ta muretses eestlaste sekulariseerumise pärast. Akkermann tõi näiteks muret tekitavaid näiteid inimestest, kes lasevad ristida oma lapsi erinevates kirikutes tegemata vahet näiteks luterliku või õigeusu kiriku vahel. Vanemad ei mäleta isegi, millises kirikus on saadud leeritatud ja ristitud, rääkimata siis vähimastki kristlike põhitõdede tundmisest. Ometi rajaneb Euroopa kultuur suuresti just kristlikule arusaamale, millele toetusid ka omaaegsed Euroopa Liidu asutajad. Akkermann väljendas seisukohta, et kristlus, kirik ja ristimise sakrament ei ole lihtsalt meie elu kaunistavad ehisasjad, vaid midagi palju enamat elamise püsiväärtuste hulgas.

Akkermanni seisukohalt on kooseluseadus praak, mida ei saa parandada. Talviku hinnangul tuleb seadus tagasi võtta. Kass ütles, et abielu on liit mehe ja naise vahel. Riigikogu võtku seadus tagasi. Seadust ei toetanud ka Helme ja Paulson.

Jooep Tammo (vasakul)

Vaimulike poolelt võttis kooselu seaduse teemal pikemalt sõna Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo, kes on osalenud pikka aega erinevates ülesannetes Eesti Kirikute Nõukogu töös. Tammo kinnitas, et kooselu seadust hoiti Ansipi valitsemise ajal 8 aastat kalevi all. Tema sõnul olevat Ansip korduvalt kinnitanud, et seni kui tema on peaminister, seda seadust käsile ei võeta. Tammo ütles, et kõik selle seaduse taga olevate inimeste nimed on teada. Ta näeb selle seadusega kaasnevat julgeolekuohtu, sest seaduse rakendamine on vesi Putini veskile, mille taha koondub slaavi õigeusklik kogukond.

Piirilepingust kõneldes leidis Talvik, et see tuleks sõlmida koos Tartu rahu säilimise kindlustamisega. Akkermann palus esmalt Helmel, kui piirileppe eksperdil, asja selgitada. 1995. a juhtis piirileppe küsimuses Eesti poolel tööd Raul Mälk ja Mart Helme kuulus sellesse komisjoni. Akkermann tundis huvi miks on diplomaadil kahepalgeline nägu. Siis võis piirilepet toetada, aga nüüd mitte. Helme vastas, et diplomaatial ongi selline nägu, sest erinevatel aegadel on isesugused olud ja võimalused. Siis oli ohus NATO-sse ja Euroopa Liitu pääsemine. Nüüd ollakse sees ja Helme seisukohalt puudub vajadus ilma midagi vastu saamata loovutada Eestile kuuluv territoorium venelastele. Paulson ütles, et EKRE-sse kuulub 7609 liiget ja enamus on vastu piirileppe sõlmimisele praegusel kujul.

Johannes Kass

Julgeolekust kõneldes leidis Talvik, et oluline on olla siin elavate muukeelsete suhtes usaldusväärne. Talvik kinnitas, et alates Rahvarinde loomisest saadik on ta säilitanud venelastega usaldusliku suhte. Helme ütles, et venelased austavad teda selgete ja järeleandmatute seisukohtade tõttu ka siis kui ei taheta diplomaadiga nõustuda.

Kuna varajasem kogemus puudub, siis oli ümaralauas murekohaks Vene gümnaasiumi õpilaste üleviimine Koidula gümnaasiumisse. Kuidas kohanevad täiesti teise kultuuritaustaga õpilased teistsugusesse keskkonda sattumisel?

Ümarlaua lõppedes lootsid vaimulikud, et kohtumisest oli kasu ja kõigi edasine tegevus võiks olla Jumalale meelepärane!

Samal teemal:

Rein Kilk sai teada ühesendise olemasolust

Jaanus Männik viibutas koosoleku juhataja haamrit kõige rohkem Mart Helme suunas

Pärnus väideldi elamumajanduse teemal

Küsimused valijale enne valimisi?