MTÜ Kodanikujulgus ettevõtmisel toimus täna Pärnus Tervise Paradiisi 8. korruse seminariruumis mõttekoda „Erinevate tasandite koostöö lähisuhtevägivalla ohjamisel“.

Astrid Hindriks juhatab mõttekoja tööd

Koostöös Pärnu Naiste Varjupaigaga on vabaühendus Kodanikujulgus võtnud korduvalt teemaks riigis probleeme tekitava lähisuhte vägivalla. Tänases arutelulauas vahetasid mõtteid ja kogemusi Pärnumaa inimesed koos pealinna ametnikega. Suure laua ääres kohtusid SKA Pärnu ohvriabi spetsialist Kaisa Üprus-Tali, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver, Varbla valla sotsiaalnõunik Maie Ausmeel, TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna lektor Anne Rähn, Sindi Linnavalitsuse sotsiaalnõunik BrigittaVainola, Sotsiaalministeeriumi töötaja Helen Sööt, Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristine Tamm, Sindi vanemkonstaabel Tambet Tali, Pärnu Maavalitsuse lastekaitsespetsialist Marko Truu jt.

Mõttekoja külalisesinejana rääkis Justiitsministeeriumi nõunik Laidi Surva „Perevägivallast paberil ja praktikas“. Pärnu Naiste Varjupaiga juhatuse liige Margo Orupõld peatus oma ettekandes varjupaiga töö praktilisel küljel. Ettekannetele järgnes arutelu sellest, kuidas saaks ühiselt tõhusamalt lähisuhte vägivalda ohjata.

Perevägivalla temaatika kõrgkooli õppekavasse

Laidi Surva, Justiitsministeeriumi nõunik

Surva ütles, et kolm aastat tagasi oma praegusele ametipostile asudes ei räägitud ministeeriumis lähisuhtevägivalla (nimetatakse ka perevägivallaks) problemaatikast peaaegu mitte midagi. Nüüdseks on koostatud vägivallavähendamise arengukava aastateks 2010 kuni 2014. Kava käsitleb perevägivallaalast ennetustööd, ohvrite abistamisvõimaluste arendamist, uurimise tõhustamist ja ohvrite kaitse kriminaalmenetlust. Samuti rehabilitatsiooni vägivallatsejatele.

Ennetustöös nähakse vajadust õigusteadlikkuse suurendamise ja üleüldise perevägivallaalase teavituse järele. Töös on ühtse veebilehe loomine, mille abil leiab asjasse puutuv inimene hõlpsasti talle vajaliku teabe. Leitakse, et teksti osakaal peaks olema minimaalne ja suuremat rõhku pannakse interaktiivsele suhtlusele. Rohket infot soovitakse edaspidi jagada video vahendusel. Tüdrukud peaksid saama enesejõustamise koolitust.

Kriminaalmenetlusest kõneldes pidas Surva tähtsaks piiriülese lähenemiskeelu reguleerimist. Konkreetseid näiteid esitades selgus, et selles vallas valitseb praegu üsna jabur olukord, mis ei kaitse mitte kuidagi vägivalla ohvriks langenud inimesi.

Nõuniku sõnul on väga oluline rohke informatsiooni omamine selleks, et ohvriabiteenust osutajatele rahaeraldust saada. Ohvrite abistamist silmas pidavalt nimetas nõunik vajadust viia perevägivalla temaatika ka kõrg- ja kutsehariduskoolide õppekavasse.

Anne Rähn ütles, et Pärnu kolledžis on juba sellele mõeldud. Esmalt peaks sotsiaalosakonna üliõpilastele lähisuhtevägivalda valikainena tutvustama ja hiljem võiks sellest saada ka põhiaine. Sügisel selleni veel ei jõuta, aga näiteks kevadsemestril võiks asjaga algust teha.

Mõttekoja tööd juhtinud Astrid Hindriks küsis Justiitsministeeriumi esindajalt, kas koostööks vabaühenduste ja Pärnumaa ametnikega ollaks valmis? Kas räägitakse teie ja meie suhtes või võib jätkata teema käsitlust meie ühiste eesmärkide nimel.

Vägivalla küsimuses oleks jakuutidelt mõndagi õppida

Margo Orupõld ja Aika Kaukver

Margo Orupõld andis ülevaate Pärnu Naiste Varjupaiga lähema aasta tegevusest. Avatud ollakse seitsmel päeval nädalas ööpäeva ringselt. Üle-eelmisel aastal oli kahel korral tegemist väga raskete juhtumitega, mis õpetasid ka varjupaiga töötajaid väga palju. Abistati kaht ema ja 9 last. Mullu oli esmakülastajaid 26 naist ja 19 last. Aasta tagasi kuni 23. maini oli täituvus 100%. Esmanõustamisi läks vaja 166 korral.

Koostööst teiste organisatsioonidega meenutas Orupõld meeldiva kogemusena „Augustiunetuse“ ajal tehtud korjandust, kui EENA Pärnu klubi kohvik Mehed ei nuta annetas oma tulu varjupaigas viibinud laste koolitarvete ja riietusesemete ostuks. EENA viis lapsed ka Jõulumaale Tuisuliivale. Koostöövalmid on olnud samuti Pärnu kolledži tudengid, Punane Rist, Toidupank, Sindi memmed jt.

Kogemuste vahetamise seisukohalt hindas Orupõld hästi oluliseks läinud aasta novembris kolme vägivalla all kannatanud naise jutustusi Maarja Magdaleena Gildi lakasaalis toimunud kohtumisel. Mõtlema paneva näite esitas ta Jakuutiast, kus jakuudi mehed väga üksmeelselt asetavad naise kallal vägivallatseva mehe sellise põlu alla, et tollel polegi enam kohta meeste seltsis. Pisut ootamatult juhtis Orupõld tähelepanu sellelegi, et muutuvas ühiskonnas tuleb hakata mõtlema ka samasooliste kooselus ette tulla võivatele perevägivalla juhtumitele.

Politsei peaks reageerima varjupaiga kaitsele kõrgendatud valmisolekuga

Kaisa Üprus-Tali ja Tambet Tali

Kaisa Üprus-Tali tõi arutelu käigus välja mõnede omavalitsuste iseäraliku suhtumise perevägivallas kannatanute abistamisse. Ühel juhul elas kannatanu erinevalt sissekirjutusest mujal ja seetõttu keelduti inimest abistamast. Teisel juhul leiti, et abi saamiseks tuleb pöörduda tegeliku elukoha järgse ametniku poole. Ometi kohustab seadus kõiki kodanikke olenemata nende asupaigast võrdväärselt kohtlema.

Tambet Tali tõi politseitööst näiteid, mis kinnitab arstide või kiirabitöötajate täielikku võhiklust perevägivalla küsimustes. Naise abistamise asemel olevat päritud aru, millega kannatanu oma kaasa nõnda välja vihastas, et too sellise jõhkra koslepi andis. Arutelu käigus selgus, et tegelikult on meditsiinitöötajatele pakutud korduvalt tasuta koolituse võimalust, kuid sellele vaatamata polevat peetud kordagi vajalikuks saada perevägivalla alast õppust.

Tambet Tali tegi ettepaneku, et politsei peaks varjupaiga abipalvele reageerima kõrgendatud valmisolekuga. Kuigi Eestis pole õnneks seni veel midagi kohutavat toimunud, tuleks siiski võimalikesse intsidentidesse suhtuda kõrgendatud tähelepanuga. Naistevarjupaikade asupaigad on hoitud küll äärmiselt salajas, aga sellele vaatamata võib mõni pöörane märatseja selle üles leida ja tekitada sealsetele asukatele korvamatut kahju. Konkreetne näide on võtta Norrast ja on teada juhtumeid mujalt, kus taksojuhid müüvad varjupaiga asukoha kohta infot.

Samal teemal:

Mõttekojas kõneldi lähisuhte vägivallast

Estonias kõneldi heategevusest

Suhetes ei ole kohta vägivallale!

25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev

13. mail mängisid Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajad kolmandat korda lustakat kolme vaatuselist lavatükki „Isevärki koolitund“, mille idee looja on Ingrit Tera ja näiteseltskonnalt saadud rollinägemused kokku kirjutanud Tiiu Maide.

Tiiu Maide

Saalis istujad näevad tühja klassiruumi ja ootavad. Äkki hakkavad saali uksest ükshaaval sisenema erinevatest aegadest ja muinasjutu raamatutest välja astunud muinasjutu tegelased: Harry Potter, Karlsson, Väike nõid, Buratino, Kunksmoor, Lumivalgeke, Prints, Pöialpoisid, Metsamoor, Puhh, Barbi ja teised. Saali põrandale tuleb tiirutama ka Pipi ja viskab tõukeratta poodiumi astmete najale. Klassi saabuvad õpetaja ja direktor annavad mõista, et tegemist on päris kirju seltskonnaga ühest ja samast klassikollektiivist. Kõik nad tervitavad üksteist teravate ütlemistega, seavad ennast sisse oma tegelaskuju iseloomustavate tegevustega. Loobitakse kõikvõimalike asjadega, lennutatakse paberist volditud nooli, mida saali esiistmetel vaatajad püüavad enda valdusesse saada.

Räägitakse kohati päris vanainimese tarkuses vastavalt sellele, kuidas keegi asju elus mõistab. Ilmnevad inimeste eripalgelisused väärtuste hinnangus ja moraalsetes tõekspidamistes. Palju keerleb jutt raha ümber nagu suurte inimeste päriseluski.

Etenduse lõppedes proovitakse seda, mis kogu maailmale on hullutavalt mõjunud … Pöialpoisid alustavad Gangam style, millega liituvad ka kõik teised. Kogu etenduse vaikselt endasse tõmbunult ja paksu raamatut uurinud Potter võtab viimaks samuti sõna „No siin läheb ikka räigeks lärmiks. Mulle see jama ei meeldi. Tahaks rahulikult mõelda ja võlukunstile keskenduda, seega tuleb see mugude jant siin kiiresti lõpetada …“

Klassi saabub vaikus ja rahu, tegelased on justkui nõiutud ja istuvad kivistunult. Õpetaja ja direktor ei saa millestki aru. Mis täpsemalt näitemängus toimub ja millise püandiga see lõpeb, on kindlasti igale huvitatule põnev teadasaamine.

„Isevärki koolitund“ kõneleb samadest õpilastest, keda me praegu oma koolis õpetame. Mitte ühelegi õpetajale pole võõras, et kõik õpilased on samas klassis väga erinevad. Klassi ees seistes tundubki õpetajale, et ühel korral on sinu ees mõni Barbi, Puhh, Potter, Karlson, mõni suurte unistustega Lumivalgeke või prints. Vot niimoodi siis see lugu sündiski,“ jutustab pärast etenduse lõppu 1.B klassiõpetaja Tiiu Maide, kelle täiendavateks erialadeks on veel muusikaõpetus ja ringi juhtimine.

Maide sõnul on koolis väga suurepäraseid teotahtelisi õpetajaid, kellega kokku saades tekib igasuguseid ideid, mida teha. „Ühel taolisel ühisel kokkusaamisel rääkis matemaatika õpetaja et tema ei ole mitte kordagi elus näitemängus mänginud ja soovis nüüd selles osaleda. Ütles, Tiiu, kirjuta üks näitemäng. Ta oli valmis seal kasvõi kuuske mängima,“ räägib Maide päris algusest ja sellest kuidas ta jõuluvaheajal kirjutamise käsile võttis. Algul sündis väike näidend, aga õpetajatele meililisti laiali saates tekkis huvilisi juurde. „Siis ma kirjutasin Barbi, printsi ja teiste tegelaskujude rolle järjest juurde. Viimaks saime kokku 15 õpetajat, kes kõik soovisid mingis rollis osaleda.“ Näitlejatega ühines veel kooli haridustehnoloog Diana Veskimägi, kes koostas slaid show.

Proovide aeg oli õpetajate meelest väga tore ja lustakas. Saadi väikest vaheldust igapäeva ellu. „Sai naerda ja nalja. Tekkis isegi näiteringi sisene list, milles jagasime teavitust ja vahetasime näiteringi siseseid nalju. Naljad lisasid omakorda jõudu proovideks. Vinni koolitusele sõites saime pikalt teel olles mitu kaua kestvat proovi ära teha,“ kõneleb Maide kerge hingeldusega, sest pole lavalt maha astumise järel veel emotsionaalsest laengust päriselt vabanenud.

Esimest etteastet hoidsid õpetajad õpilaste eest kiivalt saladuses kuni lavale sammumise hetkeni, mis tekitas muidugi noortes suurt hämmeldust, põnevat ootust laval toimuva osas ja iseäralikes kostüümides õpetajate äratundmise mõistatamist. Tagasiside õpilastelt oli ääretult positiivne ja üllatus oli suur, sest näitemängus lõid kaasa ka direktor Pille Tahker ja õppealajuhataja Kaire Teemägi.

Esietendus toimus suure koolikonverentsi sissejuhatusena. Õpilased pidid esitama uurimustöö erinevatest õpilastüüpidest. „Sama tegime ka meie, aga näitemänguliselt. Alles õpilaskonverentsil kuulutasime välja, et õpetajad on kah teinud omaette uurimustöö erinevatest õpilastüüpidest. Nad ei teadnud üldse, et tegime suurt koostööd Endlaga, kellelt saime kostüümid.“ Vahepeal esineti ka algklasside õpilastele. 6. juunil toimuval Pärnu linna klassiõpetajate istungil tahetakse uuesti esineda. Maide klassis on samuti näitering. „Jõulu ajal mängisime vanematele ja tervele koolile Betlemma lugu, aga veel sel kevadel mängime ühte minu enda kirjutatud lugu „Jaagupi ja lugemiku seiklused“. Toimuvad põnevad lood ja jutustus kõneleb poisist, kes ei viitsi enam õppida.“

Vanalinna kooli näitemängusõbrad on veendunud, et üheskoos näitemängu õppimine ja laval esinemine on igati vahva, lõbus ja väärt kogemus kogu eluks!

*

Pärnakad annavad allkirju soojuse hinnatõusu vastu käesoleva aasta märtsis

Eile, 15. mail andis Jaan Roosnurm Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle 700 pärnaka allkirjaga märgukirja, milles ollakse vastu Fortum Eesti AS toodetava soojuse 29% hinnatõusu vastu.

Ene Ergma ja Jaan Roosnurm vahetavad mõtteid hinna kujunemise küsimuses

Kirja üleandmisel ütles Roosnurm, et 2011. aastal Pärnus tööd alustanud Fortum Eesti AS koostootmisjaam sai järgmisel aastal valitsuselt Pärnu kaugkütte piirkonnas monopoli õigused. Samal aastal lubas konkurentsiamet firmal tõsta soojuse hinda 29%, mis on allkirjade koguja sõnul enneolematu.

„Alates möödunud aasta 17. augustist on soojuse hind Pärnus 53 €, Narvas samasuguses koostootmisjaamas 27 €/MWh. Samal ajal, kui Eestis asuva Fortumi aastakasum oli 70 miljonit eurot, suurenesid pärnakate kodukulud 60%,“ selgitas Roosnurm ja palus Riigikogu esimehe abi rahva riisumise peatamiseks.

Roosnurm ütles, et varem on pöördutud 29% hinnatõusu põhjendatuse küsimuses Pärnu Linnavalitsuse, Eesti Korteriühistute Liidu ja majandusministeeriumi poole. Vastuses olevat teatatud, et nemad ei saavat midagi teha. „Teabe saamiseks pöördusin ka Riigikontrolli poole. Vastuses teatati, et neil polevat õigust Konkurentsiametit kontrollida. Lisaks lugesin saadud kirjast välja, et hinna tuletamise arvestused on salastatud,“ rääkis Roosnurm, kelle teada ei tohiks avaliku teenuse osutajate hinnakalkulatsioonid olla salastatud.

Riigikogule läkitatud kirja lõpus öeldakse, et seadused monopoli ohjamiseks on olemas ja Konkurentsiameti sõltuvus monopolist lubamatu. Allkirja andnud nõuavad soojuse hinna 29% tõusu langetamist 9%-le.

Väärikate ülikooli õppurite ühispildistamine Endla ees

Tartu ülikooli Pärnu kolledž andis eile õhtupoolikul Endla saali kogunenud üle 400-le tänavuse õppeaasta õppijale kätte lõputunnistused.

Lilled 80 ja eakamatele õppuritele

August Puuste

Paljude teiste hulgas käis juba neljandat aastat Tervise kultuurikeskuses peetud loenguid kuulamas ka August Puuste, kes mullu novembris tähistas oma 99. sünnipäeva. Lõpuaktuse ajaks oli saanud vähemalt 80-aastaseks või vanemaks peale Puuste veel 23 õppurit, kelle kõigi nimed väärivad teadmiste omandamise tahte poolest esile tõstmist ja noorematele eeskujuks seadmist: Valli Meriluht, Feliks Leet , Ellen Treufeldt, Venda Mitt, Elfride Hansen, Helga Koppel , Agnes Lubi, Endel Laurit, Armilde Koppelmaa, Laine Koltsova, Laine Laurit, Ants Udu, Feliks Männikov, Evi Tõnissoo, Lille-Õie Joosepson, Milvi Leppmets, Ella Kallastu, Maimu Eriste, Loore Merila, Ingrid Madissoo, Valve Mägi, Helene Aasa, Milvi Peet.

August Puuste ja Henn Vallimäe

Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe tõdes õppeaasta pidulikku lõpuaktust avades, et nelja aastaga on eakatele suunatud õppevorm end kõigiti õigustanud. Sellest kõneleb osalejate suur arvukus ja lektorite valik. Õppeaasta algas Toomas Hendrik Ilvese loenguga, sõnapidavalt oli kohal Andrus Ansip, loengutega esinesid Riigikogu liikmed, teadlased ja teised väga hästi oma eriala tundvad inimesed. Kõigi esinejate professionaalne tase on olnud kõrge, mis omakorda lisab väärtust kolledži mainele ja tõstab kuulajate enesehinnangut.

Andres Metsoja

Toomas Kivimägi

Pärnu maavanem Andres Metsoja rääkis lõpetanuile kaks õpetlikku näidet tema enda eelmise päeva kogemusest, kui ta jooksis kõrvuti 71-aastase härrasmehega maratoni. Jooksmise ajal jätkus eakal mehel jõudu isegi anektooti rääkida hundist ja jänesest, kes keelitas esimest mitte kärbseseent sööma. Hunt vastanud, mis tal sellest, kellele need seened kuuluvad. Loos moraali küllaga teadmiste vajalikkusest, aga ka meie eetiliste hoiakute tervislikkusest igas mõttes.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi väärtustas oma sõnavõtus eakate väärikust ja tuletas meelde vanasõna: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!“ Aga ta lisas juurde, et sellest teadmisest enam tänapäeval ei piisa ja õppida tuleb nüüd ka Juhanil väga pingsalt, et ajaga sammu pidada.

Üldse oli sel aastal rekordarv lõpetanuid, kuigi alustanuid oli võrreldes eelmise õppeaastaga viis inimest vähem: alustas 501 ja lõpetas 411 õppurit. Mullu olid samad näitajad 506 ja 394; ülemöödunud aastal vastavalt 503 ja 384 ning esimesel korral 381 ja 295.

Abiliste tänamine

Janne Ristimetsa tantsustuudio noored tantsijad

Väärikate ülikooli tegevuse ideede generaator on aktiivsetest osalejatest moodustatud nõukoda, mis asutati 15. juunil 2010. Igal aastal vahetub nõukoja töös osalejatest umbes neljandik. Iga õppeaasta jaoks vaadatakse ühiselt uued ülesanded ja eesmärgid üle ja selle põhjal koostatakse terviklik kava terveks aastaks. Nõukoda peab aktiivset sidet kõigi õppuritega ja esitab tagasiside saamiseks väga täpselt sõnastatud küsimusi.

Nii paluti nimetada 3 huvitavamat loengu teemat möödunud õppeaastal. Vastavalt pingeritta seatult loetleti enim huvipakkuvate teemadena: „Toitumine, kehakaal, tervis“, „Antiik ja tänapäev“, „Rahvusvaheline olukord – muslimi vennaskonna sammud demokraatia poole“, „Kuidas supelsaksad Pärnut vallutasid?“. Sageli nimetati ka eaministri ettekannet „ Aktuaalsed probleemid Eestis ja Euroopas”.

Uuel õppeaastal soovitud loengute teemade nimekiri on väga ulatuslik, mille täielik kirjeldamine võtaks äärmiselt palju ruumi. Ollakse huvitatud Pärnust, psühholoogiast, geeni uuringutest, riigi ajaloost, välispoliitikast, aiandusest, usust, alternatiivsest meditsiinist, muusikast, teatrist, kunstist, kirjandusest, loodusest, reisidest ja paljust muust.

Kõige rohkem meeldivama, köitvama ja haaravama esitlusviisiga lektoriteks peeti lõppenud perioodil professor David Vseviovi, julgeolekunõunikku ja ettevõtjat Erik-Niiles Krossi, emeriitprofessorit Selma Teesalu, peaminister Andrus Ansipit, samuti ettevõtjat ja rännumeest Tiit Pruulit.

Ka nende lektorite nimekiri on hästi pikk, keda tingimata soovitakse kuulda ja sellepärast ei mahu kõik nad korraga täiesti arusaadavalt järgmise või ülejärgmise aasta plaani. Eelkõige soovitakse uuesti kuulda varem esinenuid. Erilist huvi pakuvad Janno Atna, Fred Jüssi, Mati Kaal, Maaja Kallast, Eerik-Niiles Kross ja veel mõned teised.

Hea sõnaga meenutatakse väljasõite Riigikokku, samuti teletorni, lennusadama, botaanikaaia külastusi. Põnev oli kaugem ekskursioon Sankt-Peterburgi ja huvipakkuv Tamme talu ürdiaed. Tulevikus tahetakse ära käija kõikjal, mis jääb vabaõhumuuseumi ja Brüsseli vahele.

Pärast ühispildistamist

Kuid õppurid ei istu üksnes suures loengute saalis. Igal aastal töötab hulk õpikodasid, kus saab mingil kindlal alal end vastavalt huvile täiendada või omandada midagi päris uut. Õppurite päralt on olnud arvutiõpe, õigusabi, inglise ja saksa keel, nahadisainimine ja muud. Soovitakse, et avataks veel kolm korda rohkem õpitubasid, kui neid seni on olnud.

Kui küsiti, kas Väärikate ülikoolis pakutu on vastanud sihtgrupi ootustele, siis ’ei’ lahtrist ei leitud ühtki vastajat. Täiendavate ettepanekute osas tunti vajadust klubiõhtute taoliste kohtumiste järele.

Mari Suurväli

Õppurite poolsed tänusõnad

Projektijuht Mari Suurväli ütles Väärikate ülikooli eesmärkidest kõneldes, et kogu ettevõtmise sooviks on anda vanuses 50+ pärnumaalastele teavet ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmiseks, eluteel võrdväärseks liikumiseks ning aktiivseks võimetekohaseks osalemiseks. Tahetakse anda eakatele täiendavaid võimalusi oma isiksuse loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamiseks. „Võimaldades uute oskuste ja teadmiste omandamist, toetatakse nõndaviisi eakate kohanemist pidevalt toimuvate muutustega meid ümbritsevas maailmas,“ ütles Suurväli.

Uue õppeaastaga alustatakse 18. septembril. Auditoorne õppetegevus toimub kahel korral kuus. Jätkuvad taas vestlused, loengud, seminarid, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud, mille tulemusena saab osaleja palju uusi teadmisi ning TÜ Avatud Ülikooli tunnistuse.

Samal teemal:

Rekordarv Pärnu Väärikate Ülikooli õppureid

Teatejooks Vallil ja ümber vallikraavi korraldati käesoleval aastal esmakordselt

Täna peeti Pärnu Vallikäärus kuuendat korda Heategevuslikku Teatejooksu, millest on kaheksa aastaga kujunenud riigi suurim laste ja noorte spordisündmus, kahtlematult ka suurim laste otsese panusega tehtav heategevus. Ümber valli ja vallikraavi jooksis ümmarguselt 1340 koolinoort: ca 800 Pärnust ja 500 maakonnast.

Andres Metsoja ja Matti Killing; start on antud

Allar Raja ja Rannar Raap stardis

Pärnumaa etapi korraldajateks on Pärnumaa Spordiliit, Pärnu Maakoolide Spordiliit ja Pärnu Koolispordiliit. Teatejooksul peetakse kõige olulisemaks kaasamõtlemist ja osavõttu, sest võitjaid välja ei selgitata.

Esimese stardiga esimene kukkumine

Stardieelse soojendusvõimlemise viis läbi FitLife klubi treener Mari-Liis Sprenk ja sportliku päeva avas Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes sageli osaleb ka ise kõikvõimalikel rahvaspordisündmustel.

Teatejooksuks anti kolm starti. Pärnumaa viiendad klassid olid esindatud 36; kuuendad klassid 30; seitsmendad klassid 29; kaheksandad klassid 27 ja üheksandad klassid 20 võistkonnaga. Esimese stardiga jooksid noori innustades kaasa tuntud sõudja Allar Raja ja Korvpalliklubi Pärnu mängija Rannar Raap. Esimese stardikäskluse andis sõudetreener Matti Killing. Kõige arvukamalt oli õpilasi jooksmas Pärnu Rääma Põhikoolist.

Teatevahetus

Noori spordisõpru ergutas Reet Nurmingu juhendatav Pärnu Muusikakooli akordioniansambel. Sündmuse peakorraldaja oli Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson ja päeva eeskõneleja Vahur Mäe, spordiliidu projektijuht.

Teatejooks lõpetati osavõtjate tänamise ja kingituste jagamisega.

Korraldusmeeskond

Samal teemal:

Heategevuslik teatejooks toob Pärnus rajale ligi 1300 noort

9. mail toimub Eesti suuremates linnades kooliõpilaste osavõtul iga-aastane heategevuslik teatejooks. Traditsiooniliselt on osavõtjarohkeimaks etapiks Pärnu jooks, mis stardib Vallikäärust kell 13.00.

Möödunud aastane heategevuslik teatejooks. Foto Urmas Luik

Teatejooks on nüüdseks saanud juba tuhandete Eesti laste ja noorte jaoks ilusaks iga-aastaseks traditsiooniks, mille käigus nad annavad oma panuse oma eakaaslaste heaks, kes on liikumisvõime mõne elu keerdkäigu tõttu kaotanud.

Vahur Mäe, Pärnumaa Spordiliidu projektijuht

Pärnumaa Spordiliidu projektijuht Vahur Mäe selgitab, et teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada. Siin õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust. Ning loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha.

Teatejooks toob iga maikuu esimesel neljapäeval kokku tuhanded lapsed ja noored üle kogu Eesti. See on ühelt poolt võimalus tunda rõõmu liikumisest ning teiselt poolt anda oma panus liikumisvõime kaotanud laste raviks.

Käesolevaks hetkeks on teada, et jooksurõõmu tuleb Pärnusse nautima üle 1300 noore, sealhulgas 500 maapiirkonnast ning 800 linnast.

Tuntud sportlastest tulevad stardi eel noori innustama tuntud sõudja Allar Raja koos treeneri Matti Killinguga ning Korvpalliklubi Pärnu üks tuntuimatest mängijatest – Rannar Raap. Sündmuse avab rahvasportlasena tuntud Pärnu Maavanem Andres Metsoja.

Spordirahvast ergutab Reet Nurmingu juhendatav Pärnu Muusikakooli akordioniansambel ning stardieelset soojendusvõimlemist viib läbi FitLife klubi treener Mari-Liis Sprenk.

Heategevuslikust Teatejooksust on aastatega kujunenud Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus ning kindlasti ka suurim heategevusüritus, kus lapsed ise otseselt annavad oma panuse heategevusse.

Pärnumaa etappi korraldavad Pärnumaa Spordiliit, Pärnu Maakoolide Spordiliit ning Pärnu Koolispordiliit.

Jana Trink Erakool korraldab laupäeval Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis emadepäeva muusikakohviku, kus jätkub tegevust kogu päevaks.

Rasmus Tilk, üks emadepäeva kohviku esinejaist. Foto erakogust

Kohvikus musitseerivad laulu- ja muusikaosakonna õpilased. Kõige noorem on 3 aastane ja kõige kaalukamad naiskoor „Põllepaelad“. Kuulata saab laulu, klaverimängu, suupillilugusid, esineb kitarriorkester, bänd, ansambel ja koor. Alustatakse klaverimuusikaga. Kohvik on avatud terve päeva ja toimub ka heategevuslik loterii, sissepääs tasuta. „See on päev kõige kallimale, emale! Tore oleks, kui maailmas, kus me teame kõigi asjade hinda, aga tihti mitte väärtust, leiaks aja olla koos meile kõige olulisema inimesega,“ räägib erakooli arendusjuht Heli Tammsalu.

„Emadepäeva pühitsemine ei ole meil esmakordne. Vahvad tähistamised on meie koolis alati au sees olnud. Üle 20 aasta oleme kooliga seda päeva oluliseks pidanud,“ kõneleb arendusjuht, kelle hinnangul pole algusaastad praegusega päriselt võrreldavad. 1991 aastal tehti esimene konkurss-kontsert, mis pühendati emale ja kandis nime „Kingitus emale“. Toimusid eelvoorud ja esinema pääsemine oli ühtlasi kingituseks ka lapsele. „Sel ajal polnud võistluseid ja konkursse veel nii palju ning seepärast tundus see õige. Mõne aja möödudes näis pingeritta sättimine natuke liiast, eriti lastele ja veel emadepäeval. Emale on ju tema laps kõige tublim ja armsam ja kui ta esineb talle veel emadepäeval, siis pole oluline, kas mõni noot läheb mööda või on kõik ideaalne,“ meenutab Tammsalu ettevõtmiste muutuseid ajas. Nii endile kui lastele seati uued eesmärgid: ei pidanud enam võistleme kellegi teisega, selle asemel tuli püüda olla ise täna parem kui eile. Sellest lähtuvalt sai ka emadepäeva tähistamine hoopis uue mõõtme. „Kontsert on endiselt kingitus emale, aga igaüks, kes meie koolis tegeleb muusikaga (laulmine või pilliõpe), saab sel päeval eelkõige isiklikult oma emale esineda. Ja kes siis tahab halvasti seda teha,“ selgitab Tammsalu.

Emadepäeva muusikakohvikut korraldatakse tänavu kuuendat korda. „Sündmus pole mõeldud pelgalt kontserdina, sest kontserdil istuvad ühed reas ja kuulavad, teised esinevad. Muusikakohvikus vahetuvad nii esinejad kui ka vaatajad-kuulajad. Sa tuled, võtad kohvi-kooki, naudid esinemist niikaua kui meeldib ja ei pea olema kohal kohe alguses – aga miks ka mitte terve esinemiste aja,“ mõtiskleb Tammsalu emale valmistatud kingitusest, mis on tore meelelahutuslik päev kogu perele ja sõpradele-tuttavatele.

Samal teemal:

1922. a. suvel tähistati Udernas Eesti esimest emadepäev

Mõtteid emast

Anu Vinnikov pakub suurt seemnete valikut

Märksa jutukam on katusealuse laua ääres seisev Valentina Martšenko, kes käib juba seitsmendat aastat kevaditi jõhvikaid noppimas. Viimati tuli ta jõhvika saagiga Soometsast kolmapäeval (24.04). „Mul oli vastav ülikond seljas, mis võimaldas ka vööst saadik veest läbi sumbata, et jõhvikateni jõuda, “ kõneleb Valentina.

Kevadel nopitud jõhvikad

Loe lähemalt

Samal teemal:

Külmaga eelistatakse maavillast kudumit

Pakane vallutab Pärnu suurt turuhoonet

IRL Pärnu osakonna liikmed lõpetasid tänase tööpäeva kodulinnas Jakobsoni parki võõrasemade istutamise talguga.

Valged, sinised ja tumelillad võõrasemad peavad sümboliseerima ravuslikke kolmikvärve meie lipul

Liina Hansen

Talgujuht Liina Hansen ütles, et lillede istutamise mõte südalinna parki on kantud Pärnu kui kuurortlinna 175. sünnipäeva tähistamise soovist: „Tahame, et linn oleks sel väärikal aastapäeval piduehtes rõõmustamaks nii linnaelanikke kui ka külalisi. Soovime luua Eesti lipu trikoloori lähedastes toonides võõrasemadega rahvuslikku ja kevadist meeleolu argipäevaselt pisut nukrasse Jakobsoni parki. See on koht Pärnu südalinnas, mis väärib uut elujõulist algust ja vabanemist mineviku muserdavast kammitsast.“

Umbes 150 lilletaime osteti erakonna Pärnu osakonna raha eest ja istutamine kooskõlastati eelnevalt linnaaednikuga.

Samal teemal:

Kas skulptuurid on pühad lehmad, mida ei tohiks puutuda või teisaldada?

LC Pärnu Koidula president Maris Pärna valiti 27. aprillil Sakus peetud lõvide üleriigilisel koosolekul aasta Lioniks ja Koidula klubile anti üle aukiri.

Maris Pärna käes on Kiituskiri LC Pärnu Koidula presidendile ja Aukiri tema klubile

Eesti Lions Piirkonna Aasta Lioni tiitel ja rändkarikas antakse austusavaldusena ühele Eesti lionile klubi põhimõtetest lähtuvate ning ühiskonnale osutatud eriliste teenete eest. Tiitel omistatakse igal aastal ühele lõvidest ja kõrge tunnustusega kaasneb nii rändkarikas kui ka tunnistus, mille allkirjastab piirkonna kuberner.

Pärna selgitab, et klubi igale presidendile antakse võimalus oma presidendiaastal ennast tõestada ja väljakutsed vastu võtta. „Seda ei saa teha üksinda, vaid see tuleb alati koostöös väga paljude inimestega. Väga oluline koht selles on pereliikmete mõtetel, aruteludel ja toetusel. Iga klubi on oma presidendi nägu, seega on see tiitel „aasta lion“ tunnustus kogu klubile, sest ilma suurepärase meeskonnata pole võimalik püstitatud eesmärke ellu viia,“ leiab Pärna, kelle arvates on kahtlematult tore, et nende tegemisi märgati nii suures plaanis.

Samuti on tore, kuidas ta kõrvutab enda tegevuse mõtestatust üle poole sajandi tagasi kirjutanud Artur Alliksaarega: „….ei ole mõttetult elatud aegu, mõte ei pruugigi selguda praegu.“ Kui ta 13 aastat tagasi Lions klubi liikmeks sai, polevat Pärna päris täpselt veel endale teadvustanudki, millega ennast seob või kuhu oma käe annab. Seega ei selgunudki asja tegelik mõte kohe tol hetkel. Ta tunnistab, et aasta-aastalt muutusid järjest selgemaks lõvide põhimõtted ja eesmärgid. „Läbi aastate olen ikka teinud väikesi asju suuremate eesmärkide nimel. Just need väikesed kordaminekud on julgustanud ette võtma üha suuremaid tegemisi.“ Saades ise oma igapäevaeluga hakkama, on ta samal ajal väga rahul avastatud väljundiga, mis annab midagi ühiskonnale ka tagasi läbi lions liikumise. Nõnda saab aidata neidki, kes niihästi pole enesega toime tulnud.

Maris Pärna hoiab käest kaalukat rändauhinda

Pärnu Koidula lõvid on algusaastatest alates seadnud oma heategevuse eesmärgiks kodulinna abivajavate laste toetamise. Viimaste aastate suuremad heategevuslikud ettevõtmised on olnud seotud Pärnu Toimetulekukooliga, kus õpetatakse mõõduka, raske ning sügava vaimu- ja liitpuudega lapsi.

Läinud aasta suurema ettevõtmisena seati endile ülesandeks laste käelise tegevuse arendamise. Selleks korraldati raha ja annetuste kogumine Pärnu Toimetulekukoolile keraamika savipõletusahju ostmiseks. „Vajamineva rahasumma kokku saamiseks viisime läbi kaks projekti, millest esimeses said otseselt osaleda ka õpilased, kelle joonistatud piltidest trükiti jõulukaardid. Neid müüdi üle riigi nii era- kui juriidilistele isikutele,“ jutustab Koidula president ja kirjeldab ka teist raha hankimise viisi, milles võisid osaleda samuti sajad inimesed. Klubi liikmed organiseerisid üle Eesti piletite müügi teatrietendusele „Uhkus ja eelarvamus“. Kõik, kes ostsid pileti, panustasid ühtlasi ka kooli keraamika savipõletusahju muretsemise fondi.

Kindlasti on olnud väga tähtis tegevus ka laste hammaste tervise eest hoolitsemine. Pärna töötab Pärnu Hambapolikliinikus ülemõena ja Koidula liige on ka hambaarst Kesti Vunk. Täiesti mõistetavalt võtsid seega kaks hakkajat naist just laste hambad erilise tähelepanu keskmesse. „Terved hambad on meie tervise alus ja hea suuhügieen tervete hammaste alus,“ ütleb Pärna, kelle sõnul on lapse suutervishoid osa üldisest terviseseisundist ja heaolust, mis avaldub tervetes igemetes ning hammaskonnas. „Suutervishoid avaldab mõju lapse füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele heaolule, et ta saaks takistamatult ning valu tundmata rääkida, süüa ja suhelda. Erivajadustega laste hammaste tervis jääb tihti muude murede varju. Sageli toob see kaasa suuremad tervisehädad ja hambaravile minnakse alles siis, kui ravi on võimalik teha vaid üldnarkoosis,“ kõneleb Pärna pikemalt hammastele osutavalt selleks, et paremini aru saada, kui vajalik on korralik ennetustöö, hambahügieen ja selle kinnistamine nii lastes kui nende vanemates.

Koostöös Eesti Hambaarstide Liidu- ja Suuhügienistide Liiduga valmis flaier hambapesuõpetusest, mis on käepärane ja lihtne juhendmaterjal pealkirjaga „Hambapesu õpetus erivajadustega lastele“. Toimetulekukoolis korraldati erivajadustega lastele ja nende vanematele hammaste hügieeniteemalisi õppepäevi. Ettevalmistamisel on lauamäng „Hamba sõbrad ja vaenlased“, mille abil saab lapsi õpetada mängulise tegevuse kaudu.

LC Pärnu Koidula klubi kaaslane Jane Mets lisab juurde, et nende presidendile aasta kõrgeimat tiitlit omistades ei arvestatud üksnes ühe aasta ettevõtmisi. Hindajad vaatlevad palju pikema aja tegevuse stabiilset innukust, millega Pärna on juba väga kaua silma paistnud ja olnud valitud klubis erinevatel aegadel seetõttu ka mitmetesse teistesse ametitesse lisaks presidendiks olemisele.

Vaatan tegutsemise säras rõõmsalt naerva naise nägu ja imetlen tema julgeid kavatsusi, millele Pärna leiab toetust ühe kuulsa kosmonaudi poolt öeldud lausest: „Kes unistab taevast, jõuab puulatvadeni, kes unistab puulatvadest, ei saa maast kõrgemale.“ Seda olevat president kuulnud oma lõviaasta alguses ja pannud teda senisest hoopis suuremalt unistama.

Samal teemal:

Pärnu LC Koidula president Maris Pärna: heategu teeb hingele pai!