Arhiiv: 'Üleriigilised sõnumid' kategooriale

95 aastat relvarahu algusest

Friday, January 2nd, 2015

3. jaanuaril kell 10.30 möödub 95 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande mehe, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande mehe surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

 Sindi kiriku kell heliseb  3. jaanuaril samuti koos paljude teiste kogudustega

Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.

Kakskümmend viis aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke pühitsemise avalikult. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, trammid ja trollid jäid seisma. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.

Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval 3. jaanuaril kogu Eesti rahvast, s.h. riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse ning kõiki kaaskodanikke kell 10.30 minutiks peatuma – kuulatama kirikukellade helinat, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi.

Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures üle terve riigi, aga ka kodudes! Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!

Tallinnas Võidusamba jalamil on üles rivistatud aukompanii. Kõlavad signaalid „Head ööd!“ ja „Äratus!“ Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Sven Mikser ja Reaalkooli õpilane Katariina Päts. Vaimulikule palvele, mille peab EELK peapiiskopi kohusetäitja Einar Soone, järgneb pärgade asetamine.

Kõik on oodatud!

Eesti Lipu Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts

Kindral Johan Laidoneri Selts

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

SA Jaan Poska Mälestusfond

Samal teemal:

Vaherahu aastapäeva tähistati Sindis ühiselt kahe omavalitsusega

Sindis meenutati 3. jaanuari ajaloolist tähtsust

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

 

Mälestatakse riigivanemaid-riigipeasid

Sunday, September 21st, 2014

Uudist on täiendatud

Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.

Heli Susi 22 septembril 2012 Tallinnas Metsakalmistul nimeta haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja kõrgetele riigiametnikele mälestusmärgi avamisel

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus seitsme aastakümne tagust meenutavad elavad tunnistajad Agu Kull ja Heli Susi.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Läänemaale. Kirblas prof. Jüri Uluotsa kalmul antakse au toonasele riigipea kohusetäitjale ja valitsuse moodustajale. Edasi liigutakse Põgari palvemajja, kus laulab Ridala põhikooli lasteansambel.

Keskaegses Ridala kirikus süüdatakse küünlad.

Haapsalu Toomkirikus esineb kõnega Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste ja EELK peapiiskop Andres Põder süütab 16 nimelist küünalt

Kell 18 algab Haapsalu Toomkirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK  peapiiskop Andres Põder süütab taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad Lääne praostkonna praost assessor Tiit Salumäe ja K. Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Lia Salumäe, solist Martin Karu ja klaveril Sirje Kaasik.

Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) sekretär Heiki Magnus ja EEML juhatuse esimees Arnold Ojaste (endine metsavend, 14 aastat) Pildistatud Vigala Maarja kirkus, 2014 aasta Raplamaa ajaloopäeval Foto erakogust

Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) sekretär Heiki Magnus annab toomkirikus üle EEML III klassi teeneteristi EELK peapiiskopile Andres Põdrale. „Olen ammu oodanud seda päeva, et see teeneterist just Haapsalu toomkirikus üle anda. EEML on saanud aastate jooksul teha märkimisväärset koostööd luterliku kirikuga, korraldades mälestuspäevi, paigaldades mälestustahvleid metsavendadele ja kaitseliitlastele/ohvitseridele vastupanuvõitluse mälestuse jäädvustamiseks,“ ütles Heiki Magnus, kes on Läänemaal toimuva ajakava kokkuseadja. Heiki Magnus asetab Läänemaa rahva nimel ka maavalitsuse pärja Otto Tiefi kalmule.

Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad liputoimkondade ja orkestrimuusikaga Kaitseliidu Tallinna ja Läänemaa malev. Läänemaal jagavad selgitusi ajaloolased Küllo Arjakas ja Mati Mandel.

Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 125 aastat.

Samal teemal:

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeva mälestuskõne

Riigivanemate mälestusjumalateenistusel kõneles Trivimi Velliste

Trivimi Velliste kõne Eliisabeti kirikus

Riigipeade mälestusjumalateenistus Narva Aleksandri Suurkirikus

Eesti – Läti koostööprojektiga taaselustatakse ühist ajalugu

Saturday, July 26th, 2014

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojekti “Ühist ajalugu taaselustades” raames toimub 4. -13. augustini noortelaager 15-20 aastastele mõlema riigi noortele. Laagrit rahastatakse Eesti-Läti programmi poolt ja see on osalejatele tasuta.

Estonia – Latvia programme

Laagri algus ja lõpetamine toimub Pärnus. Majutamine korraldatakse esimestel päevadel Pärnumaal Jõõpres, hiljem Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni puhkekeskuses.

Viimati toimus 7 juunil Estonia-Latvia programmis ühine ettevõtmine Lätis, kus kohtusid omavahel Strenči ja Sindi koolinoored

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak selgitab, et laagri tegevus keskendub meie isade ja isa-isade ühisele sõdimisele I maailmasõjas ja Vabadussõjas, mille jätkuks olid ka võitlused II maailmasõjas. Käiakse avastamas ja korrastamas kahe riigi ühises sõjaajaloos olulisi paiku Pärnu-, Viljandi-, Valga-, Tartu- ning Võrumaal: lahingu- ja matmispaigad, sõjamälestusmärgid, mitmed ajaloo-, sõjaajaloo- ja militaarmuuseumid. Toimuvad arutelud ja kohtumised sõjaajaloolaste, omavalitsus- ning muuseumitöötajatega. Vastastikku õpitakse tundma eesti ja läti keelt, kultuuri, ajalugu. Külastatakse ka looduskauneid paiku, käiakse ujumas, tehakse sporti.

Sindi noored puhkavad Strenči linnas Koiva jõe ääres pärast kerget tööd Anton Irve mälestusmärgi juures. Nende arvates võiks sarnaseid väljasõite tulevikuski korraldada.

Esimese päeva kogunemine algab peale lõunat Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestussamba juures. Tutvutakse I maailmasõjas ja Vabadussõjas ning II maailmasõjas langenute kalmistuga, toimub lillede ja küünalde asetamine. Samal päeval tehakse väljasõit Lavassaare raudteemuuseumisse ja sõidetakse vanal kitsarööpmelisel rongil. Päev lõpetatakse ühistegevuses tutvumisõhtuga lõkke juures, grillimise ja muusikaga. Samasugused põnevad ühistegemised lõkke paistel, sportimises või saunamõnus toimuvad ka kõigil teistel õhtutel.

Kõigil ülejäänud päevadel järgneb hommikusöögile läti ja eesti keelte õppimine. Iga päev korraldatakse väljasõit huviväärsetesse kohtadesse, näiteks Tahkuranda, Pärnu linna, randa, Sinti kalastama, Tori-Vändra suunda, Audrusse ja mitmetesse teistesse Eesti maakondadesse.

Registreerida ja lähemat teavitust saab telefonil 5108839, Mati Sutt või 5138508, Tiina Tojak.

Võidutuli ja mälestustuli on erinevad mõisted

Friday, June 20th, 2014

Kaitseliidu avalike suhete osakonna juhataja asetäitja major Tanel Rütman peab vajalikuks uuesti selgitada, et kahetsusväärselt kordub võidupüha eel iga-aastane arusaamatus sellest, nagu süüdataks Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus võidutuli. Tegemist on siiski mälestustulega.

Tanel Rütman. Foto erakogust

Võidutulest nii nagu see päriselt on

Rütman tuletab meelde, et võidutuli on võidupüha tähistamise juurde kuulunud 1934. aastast, kui püha riiklikult tähistama hakati. Tavapäraselt süütas selle riigivanem ja hilisem president Konstantin Päts 23. juuni hommikul Kadrioru lossi ees toimunud Kaitseliidu pidulikul rivistusel. Seejärel toimetasid Kaitseliidu Tallinna maleva mootorratturid tule üle riigi kõikidesse maakondadesse, kus need samuti piduliku tseremooniaga vastu võeti. Võidupüha õhtul süüdati hommikul presidendi poolt läidetud võidutulest jaanilõkked.

Jüri Kask hoiab mälestustuld

Peale iseseisvuse taastamist kuulub võidutuli taas võidupüha tähistamise traditsiooni juurde, kinnitab Rütman. Esialgu süüdati võidutuli keskse paraadi toimumise koha Vabadussõja ausamba juures võidupüha hommikul. Aastast 2003 sünnib võidutuli kahest tulest: muinas- ja mälestustulest. Muinastuli süüdatakse Noorte Kotkaste poolt 22. juuni hilistel tundidel iidsel moel vibuga. Mälestustuli süüdatakse samuti 22. juunil Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris, kust see toimetatakse paraadi toimumislinna. Tänavu juba kolmandat korda ei saadeta mälestustuld Torist otse paraadi toimumise paika. Tuli läbib teatejooksjatega 42,2 km pikkuse maratoni teekonna Pärnusse, Eesti Vabariigi sünnilinna, kust see saadetakse sihtpunkti. Võidupüha eelsel ööl on mõlemad tuled hoiul paraadilinnas, tänavu siis Valga Jaani kirikus, kust nad 23. juuni hommikul tuuakse välja Vabadussõja ausamba ees toimuvale tulede ühendamise tseremooniale.

Rütman osundab, et alles vastava tseremoonia käigus ühendatakse kaks tuld võidutuleks. Tänavu liitub võidutulega ka Valga maakonna laulupeotuli. Paraadil jagab president võidutule malevate tuletoojatele, kes viivad selle laiali üle Eesti. Sellel aastal on tuletoojaid igast malevast kaks: võidutule viivad kodukohta pered, st elukaaslased, kellest üks on kaitseliitlane ja teine naiskodukaitsja. Tuletoojad viivad tule oma kodumaakonda, kus tavaliselt toimub samuti keskne tseremoonia, mille käigus jagatakse tuld omakorda omavalitsuste esindajatele ja mõnel pool ka kõigile soovijatele.

Mälestustule teekond

Mälestustuli jätkab teekonda paraadi kohta

Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuli hakkab teatejooksjatega Torist liikuma kell 13.30, kui kahuripaugust antud start lubab maratoonarid võistlusrajale. Mälestustuli jõuab Pärnusse Rüütli platsile umbes kella 17.30-ks, kus selle võtab oma kätte Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Kell 18.00 saadetakse tuli soomukil koos Laidoneri seltsi liikmete ja Pärnu noorkotkastega Valga poole teele. Teekonnal tehakse kolm veerandtunni pikkust peatust: 19.00 tervitus Kilingi-Nõmmel; 20.00 Karksi-Nuias ja 21.00 Tõrvas.

Tuld saadetakse kahe lipuga pidulikus hanerivis. Kihelkondlike Vabadussõja ausammaste juures on kõned ja muusikaline tervitus.

Valga linna saabutakse kell 22.00 ja tuli asetatakse ööseks tormilaternas Jaani kiriku altari ette.

23. juuni hommikul kell 9.00 toimub tulede ühendamine Valga Vabadussõja ausamba juures.

Samal teemal:

Võidupüha maratoni mälestustule teekond algab Torist

Teise Pärnumaa võidupüha maratoni võitja on Indrek Ilumäe

Võidupüha maraton on osavõtjate arvult riigi kolmas maraton

Esimese võidupüha maratoni võitis Kristo Reinsalu

Algas registreerimine Pärnumaa Võidupüha Maratonile

Võidupüha maratonist sünnib Pärnumaal uus traditsioon

Võidupüha maraton läbi Pärnumaa

Suur pildigalerii lipu päevast Tallinnas, Põltsamaal, Pärnus

Friday, June 6th, 2014
Lipu heiskas Milla Asmu

Lipu seltsiga lipu päeval kolmes linnas

4. juunil oli Eesti Lipu Selts tegev peamiselt Tallinnas, Põltsamaal ja Pärnus. Kokkuvõtvalt sellest, mis teiste väljaannete uudistes kajastamata jäänud või väärib rohkem rõhutamist.

Sindi ja Põltsamaa õpilased Kuberneri aias

Eiki Nestor, Marju Vassiljev ja Lisette Kandima Pika Hermanni tornis

130. aastaseks saanud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamine algas kell 7.00 riigilipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. Tänavu oli heiskajaks Milla Asmu, kes on hiljuti 20-aastaseks saanud Lipuvabriku tegevdirektor. Lipuvabrik on lipu seltsi liige. Selts on koos Riigikogu kantseleiga korraldanud 4. juuni hommikul pidulikku tseremooniat Kuberneri aias alates 2005-st aastast. Varem on partneriks olnud ka Eesti Kooriühing. Tseremooniameistri ülesandeid on väsimatult täitnud lipu seltsi juhatuse liige Jüri Trei. Mitte kunagi varem ei ole lipu selts toonud lipu sünnipäeval Kuberneri aeda niipalju sinimustvalgeid kandelippe, kui seekord – kokku 80 lippu. Seltsile kuuluvaid lippe hoidsid Tallinna 21. Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Ühisgümnaasium, Viimsi Keskkool, noorkotkad, kodutütred ja Eesti Üliõpilaste Selts.

Eiki Nestor kingib Riigikogu poolt esinduslipu Eesti Lipu Seltile

Riigikogu esimees Eiki Nestor tänas ja tunnustas lipu seltsi kuldsete narmaste ja paelaga kaunistatud sinimustvalge lipu kinkimisega. Lipu vart kaunistab kolme lõviga teravik ja varrele on kinnitatud vastavasisuline plaat. Lipu võttis vastu seltsi esimees Trivimi Velliste. Samasugused lipud, kuid lõvide asemel särava munaga varre tipus, kingiti esmakordselt riigi ajaloos ka kahele koolile. Need on Põltsamaa Ühisgümnaasium ja Sindi Gümnaasium, kelle lipukultuuri edendamine on nähtavalt eristuv ja silmapaistev võrreldes paljude teiste koolidega. Sindi Gümnaasiumist viibis lipu vastu võtmise juures abiturient Lisette Kandima ja Põltsamaa Gümnaasiumist Marju Vassiljev. Nemad astusid esimestena koos Nestoriga pärast tseremoonia lõppu kitsast trepist üles Pika Hermanni tippu, kus lehvib riigi lipp nr 1 ja kuhu tavaliselt lubatakse väga väheseid.

EELK peapiiskop Andres Põder õnnistab kolme lippu

Kuna 30. mail möödus lipu seltsi asutamisest kümme aastat, siis austati Eesti Lipu Seltsi hõbemärgiga nelja inimest. Aumärgi said Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes heiskas kümme aastat tagasi lipu sünnipäeva hommikul esimesena Pika Hermanni tornis lipu: seltsi loomise idee autor Andres Mihkels, Kaitseliidu peastaabi töötaja; asutaja liige K. Jaak Roosaare, õppejõud; Trivimi Velliste.

Mõned mõtted, mida Trivimi Velliste oma kõnes nimetas

Tallinna XXI Kooli esindus hoiab lipu seltsi lippe

„Me oleme vaba rahvas ja vabade inimestena on meil palju eriarvamusi. Aga meis kõigis on ka midagi ühist. Seda ühisosa kirjeldabki see lipp. Vähe sellest, sinimustvalge lipp kirjeldab meie ühisosa ka nendega, kes on juba jäädavalt meie hulgast lahkunud – ning nendega, kes alles täna sünnivad.“

„Veidi enam kui kolme ja poole aasta pärast pühitseme siin Toompeal ja üle kogu maa oma riigi 100. sünnipäeva. Sinimustvalge lipp kohustab meid täna mõtlema nendele, kellele oleme suurimat tänu võlgu – eelkõige Eesti riigi rajajaile. Iga riigi ajaloos on suurmehi, kes tõusevad teiste hulgast esile.“

„Kas ameeriklased, soomlased või lätlased kujutaksid ette, et nende riigi pealinnast puuduks ausammas nende esimesele presidendile? Meie riigi pealinnas puudub ausammas meie esimesele valitsusjuhile, meie esimesele presidendile!“

Jüri Trei, tseremoonia meister ja Lipu seltsi juhatuse liige

„Kommunistliku terrori jäljed ei kao me rahva hingest nii kiiresti kui me seda sooviksime. Kommunismiohvrite mälestusmärk on möödapääsmatu. Patarei vangla on seda kindlasti. Seal on vaevelnud tuhanded meie kõige õilsamad esivanemad – alates Jaan Tõnissonist ja lõpetades Jaan Krossiga. On võimalik, et Jaan Tõnissoni eluküünal kustutati just Patareis. Saja-aastane Eesti Vabariik ei saa seda unustada. Patarei töömahukas korrastamine ongi ehk meie Eiffeli torni ehitamine riigi suurjuubeliks.“

„Tulgem ikka ja jälle siia tagasi – iga aasta 4. juunil. Ka 130 aasta pärast!

„Lipu sünd“

"Lipu sünd" algab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi eest

Järgmine suurte sündmuste sihtpunkt oli Põltsamaa, kus õmmeldi esimene sinimustvalge lipp. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juurde kogunes arvatavalt umbes 900 päevasündmuses osalejat. Lisaks Ühisgümnaasiumile oli koolidest esindatud Adavere Põhikool, Lustivere Põhikool, Esku Kamari Algkool. Põltsamaad austas oma külaskäigu ja tervitussõnaga president Arnold Rüütel. Kooli ette oli rivistatud 12 normaalmõõtmeis kandelippu, mille õmblesid Ühisgümnaasiumi õpilased. Lipuriide kinkis lipu selts. Kangast jätkus ka esimese lipu koopia ja väikeste käsilippude valmistamiseks.

Põltsamaa Gümnaasiumi õmmeldud lipud

Kell 10.30 alustati lavastusega „Lipu sünd“, rongkäigus liiguti esmalipu õmblemisega seotud paikadesse. Esimene peatus tehti linnapargis, kus asub Karl August Hermanni monument. Samas avati Emilie Beermanni lipuväljak. Kõnega esines Riigikogu aseesimees Laine Randjärv, kes heiskas ka lipu.

Keskpäeval alustati rohkete kuulajate osavõtul konverents-aktusega Põltsamaa kultuurikeskuses. Korraldajaks oli lipu selts koostöös linnavalitsusega. Ettekannetega esinesid akadeemik Tõnu Tannberg, ajaloolane Küllo Arjakas ja Trivimi Velliste.

Rüütli platsil peamiselt koolide sinimustvalged

Pärnu linna koolidest on alati väga arvukate lippudega väljas Rääma põhikool

Pärnus toimus traditsioonilisel viisil pidulik lipu päeva tseremoonia Rüütli platsil. Pärnus tuuakse igal aastal välja sümboolne kogus kandelippe, mis märgivad sinimustvalge vanust. Ainult 2008. aastal toodi erandlikult 90 lippu, et sellega rõhutada riigi vanust. Peamised kandjad on olnud koolinoored. Käesoleval aastal tulid lipu seltsi poolt kingitud lippudega pidulikule rivistusele Vene gümnaasium, Rääma põhikool, Vanalinna põhikool, Ülejõe gümnaasium, Audru kool, Sindi Gümnaasium. Lisaks kandsid lippe Pärnumaa viie koori lauljad, Kuu rahvatantsijad, Kaitseliidu algorganisatsioonid. Kaitseliidu Pärnumaa Malev oli rivistusel terve kompaniiga.

Kümme aastat noorem tervitas veelgi eakamat

Sindi Lasteaed võttis koha sisse keset Rüütli platsi muruväljakut

Tänavu täitus Sindi lasteaial 120 järjepidevalt tegutsetud aastat. Seepärast otsustas lasteaed minna peamiselt kooli minevate mudilaste, nende õpetajate ja vanematega Rüütli platsile tervitama 130-aastaseks saanud lippu. Kaasas oma käsilipud. Nende sõidutamiseks naaberlinna tellis Sindi Linnavalitsus suure mugavustega bussi. Rongkäigus laulsid lapsed korduvalt ja valjul häälel oma lasteia hümni!

Rüütli platsi pidulikul rivistusel annavad tooni järjest nooremad osalejad

Esmakordselt osalesid Rüütli platsil ka Sindi Gümnaasiumi algklasside õpilased. Sindis kujundatakse hoiakut, mis võimaldab lastel omandada lipuhoidmise kogemust juba alates maast madalast. Platsil mängis Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel, kellega lipu seltsil on aastate pikkune koostöö olnud. Endla rõdu monumendi trepil laulis EELK Pärnu-Jakobi koguduse naiskoor Marje Pajula juhatusel. Kõlasid “Eesti lipp” (E.Võrk/M.Lipp) ja “Kodukeel” (V.Tormis/A.Reinvald). Toimus lippude pühitsemine. Sakramendi viisid läbi EELK peapiiskop Andres Põder ja teised vaimulikud. Eeskõneleja oli Birjo Piiroja, kes ka kõigil eelmistel aastatel on vahetekstide lugemisega pidulikkusele värvikust lisanud.

Meie oma kood

Andres Metsoja, Pärnu maavanem

Esimesena jagas mõtteid Eesti lipust maavanem Andres Metsoja, kes näeb kolmikvärvides väga erilist värvikombinatsiooni: „Sellesse värvikammasse on peidetud sõnum – usk, lootus, armastus. Need on väärtused, mis tagavad inimeseks olemise. Need on väärtused, mis viivad edasi ja annavad tuge.“ Ta ütles, et võrreldes suurtega on globaliseerumise tähenduses keerukas püsima jääda. „Nii väikesel rahvakillul nagu meil, kel pole peale iseenda sisemise jõu ja väärikuse, usu ning lootuse väga palju muid rikkusi…, kuid eestlaste sisemine jõud ja usk on seda imet siiski aidanud elus hoida.“ Ta rõhutas oma keelt, oma kultuuri, oma huumorit. Meil olevat isega omad koodid! Meil on oma maa, omad inimesed, oma juured.

Pajo trükikoda osaleb ja toetab kõigil aastatel Eesti riigi võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamist

„Meie sümbolid räägivad meiega ühist arusaadavat keelt. Me mõistame ja oskame seda. Kui kurjad jõud maailmas on aktiviseerunud ning kutsuvad üles vallutama ja lammutama, tallama ja lõhkuma, siis meie, maa usku rahvas, hoiame ühte. „Hoiame oma lippu, oma inimesi ja oma maad. / Sest siin oleme sündinud, / tasasel maal, / siin on me rahu ja tasakaal …., „ lõpetas Metsoja värsiseades.

Milleks lipp?

Lipu päeva kogunemine Rüütli platsile

Trivimi Velliste küsis retooriliselt: „Milleks meile lipud? Misasi on lipp?“ Ta rõhutas, et tahame püsima jääda riigina ja olla selle maa peremees. „See lipp – räägib selget keelt, kes on selle maa peremees.“ Velliste arvates on Pärnu ainus omavalitsus, mille volikogu asutas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni eesmärgiga pühitseda linnas ja maakonnaski riigi lähenevat suurjuubelit väga väärikalt. „Eesti Vabariigi esimene valitsusjuht ja esimene president on siit pärit. Siin loeti kõige esmalt ette Iseseisvuse manifest. Me tahame rajada ausammast oma riigi väljakuulutajaile. Meie moraalne kohusetunne, meie väärikusetunne nõuavad, et me leiaksime lahenduse ka varjusurmas olevale Pätside kodumajale Raekülas.“ Seda öeldes palus ta kaasa mõelda lahenduste otsimisel: kuhu ja millisena luua ausammas riigi rajajaile? Missugune peaks olema Raekülas Riia mnt 273 hoone tulevik?

Eeskuju nakatab

Lipu päeva rongkäik Pärnu tänavatel

„Andku need 130 lippu meile mõtteselgust tulevikku vaadata ja ka tulevikku jõuda! Peegeldagu meie suhtumine nendesse lippudesse meie suhtumist meie oma maasse ja rahvasse. Olgu meie lipukultuur lahutamatu osa meie kultuurist üldse!“ Velliste kinnitas uhkusega, et Pärnu linn ja maakond on meie lipukultuuri lemmikud. „Mitte kusagil mujal pole selles sihis nii visa tööd tehtud. Pärnus ja Sindis, Paikusel, Audrus ja Toris ning mitmel pool mujalgi.“ Velliste sõnul on Sindi noored ära teeninud erilisi kiidusõnu. Emadepäeval ja Vabariigi aastapäeval on läbi käidud Sindi tänavad – maja maja järel – ja väga viisakalt vabandades pakutud oma abi lipu heiskamisel seal, kus lipp puudu. „See abi on võetud vastu sageli suure üllatusena, aga enamasti heatahtlikult. Ma arvan, et Sindi koolilaste kuulsus levib varem või hiljem üle terve Eesti. Hea eeskuju on nakkav! Sindi algatusega on juba ühinenud Paikuse.“ Velliste arvamusega ühines sama päeva hommikul Komandandi aias kõnelenud Eiki Nestor, kes rääkis sellest veel hiljemgi.

Kiitused motiveerivad

Tänumeene võtab vastu major Tõnu Miil, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pealik

Sünnipäevakõnet lõpetades piirdus Velliste kõige olulisemate kiitmistega. Ta õnnitles ja tunnustas Sindi lasteaeda, kes tuli tervitama endast 10 aastat vanemat lippu. Lisaks Rüütli platsile kogunenud koolide esindustele tänas ta ka teiste hulgast puuduvat Ühisgümnaasiumit, kes lõpetab oma tegevuse gümnaasiumina.

Kaitseliidu Pärnumaa Maleva täiskoosseisluine kompanii lipu päeva rongkäigus. Esiplaanil Fred Kaas,rivistuse korraldaja ja Kaitseliidu teiste algorganisatsioonide kaasaja pidupäevale

Pärnu koolidest tõstis eriliselt esile Vene gümnaasiumit ja Rääma põhikooli, kes tulid väga arvukalt välja. „Nimetamata ei saa jätta Pajo trükikoda, kes juba aastaid on tasuta teinud kõik meie trükised! Kiidusõnu pälvivad Sindi linnavalitsus ja Paikuse vallavalitsus. Inglastel on väljend last, not least. See käib Pärnu linnavalitsuse kohta, ilma kelle abita me ei seisaks praegu sellisel moel siin ega siirduks uhkelt Ranna kõlakotta. Suur tänu Pärnu linnavalitsusele ja linnapeale!“

Lipu seltsil on saamas tavaks 4.juunil tänada Rüütli platsil teenekamaid lipukultuuri edendajaid. Sedakorda pälvisid erilist tähelepanu klaaspüstidega Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Sindi Gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige Mari Suurväli.

Ege Kukk, Kardo Ojassalu, Priit Kask ja kõik esinejad väärivad lipu seltsi erilist tänu!

Rein Laos ja Heleri All

Piduliku tseremoonia lõppedes siirdus rongkäik Rüütli platsilt Ranna kõlakotta, kus esinesid Sindi, Tori, Treimani Paikuse Sireli ja Pärnu Kungla lauljad ühendkoorina. Tantsijatena astusid lavale Kuu nais- ja sega rahvatantsurühmad. Laule saatis Rein Vendla puhkpilliorkester. Luulelisi vahetekste luges näitleja Rein laos ja Luuleteatri õpilane Heleri All. Juba kontserdi ajal kuuldud publiku poolne tagasiside oli väga kiitev. Esinemine oli sedavõrd haarav, et rahvas istus kogu kontserdi aja nagu naelutatutena toolidel. Tavaliselt võimaldab vabaõhukontsert suuremat liikumist ja ka varem lahkumist. Sedakorda midagi niisugust polnud näha, mis annab tunnistust esinejate ja kontserdi korraldajate heast maitsest ning kõrgest ettevalmistuse tasemest.

Kuu rahvatantsijate segarühm

Seda kõike tehti ilma tasu küsimata ja kuludki võeti enda kanda. Lipu seltsi erilist tänu pälvivad Kuu rühmades administreerivat tööd tegev Ege Kukk ja kunstiline juht Kardo Ojassalu. Lisaks juhendamisele teevad nad kaasa tantsupõrandal esinemistega, aga olid lipu seltsile abiks ka tehniliste abinõude muretsemisel, mis poleks olnud nende otsene ülesanne, kuid olid selleski pidevalt nõu ja praktilise tegevusega abiks. Kontserdi vastutav peakorraldaja Priit Kask kiitis oma lauljaid ja tantsijaid, kellega soovib veel tulevikuski mõnd muud projekti teostada.

Pildigalerii Tallinnast

Pildigalerii Põltsamaalt

Pildigalerii Pärnus

Samal teemal:

Pärnu lipu päeva kontserdi peaproov Ranna kõlakojas

Lipu seltsi osalusel sinimustvalge lipu sünnipäev kolmes linnas

 

 


Lipu seltsi osalusel sinimustvalge lipu sünnipäev kolmes linnas

Thursday, May 22nd, 2014

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl

Tänavu 4. juunil möödub 130 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepää kiriklas. Lisaks on sel aastal teisigi lipuga seonduvaid ümmargusi tähtpäevi. Eesti lipu päeva hakati tähistama riikliku tähtpäevana 10 aastat tagasi. 2004. aastal asutati Tartus ka Eesti Lipu Selts, kes püüab vastavalt oma võimalustele abistada lipukultuuri edendamist seal, kus tema panus on oodatud, aga algatab ka ise mitmesuguseid ettevõtmisi.

Lipu seltsi liikmed Trivimi Velliste ja Vaabo Kalbus lipu päeva tähistamisel Sauga alevikus

Tänavu korraldab lipu selts seoses kolme ümmarguse tähtpäevaga piduliku konverents-aktuse Põltsamaa Kultuurikeskuses, kus Trivimi Velliste ja Urmas Saard tutvustavad Eesti Lipu Seltsi eesmärkki ja mõtet, Küllo Arjakas räägib Eesti lipu loost läbi ajastute ja Tõnu Tannberg teemal „Eesti ühiskond 19. sajandi viimasel veerandil“. Ettekannete vahel musitseerivad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Põltsamaa Muusikakooli noored. Pidulik sündmus toimub koostöös Põltsamaa Linnavalitsusega, kes on seni ainsa omavalitsusena seltsi liige. Ka Pärnus on ettevalmistamisel Eesti lipu 130. aastapäeva tähistav konverents, mis toimub mõnevõrra tavapärasest konverentsist eristuvas formaadis 31. mail, kogunemisega kell 11.30 raehoone saalis.

Lipu sünniloo etendus Põltsamaa linnas aastal 2009

4. juunil etendub Põltsamaa linnas lavastus „Lipu sünd“, mida esitavad Põltsamaa Kultuurikeskuse näitlejad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi laulukoorid ja orkester. Tänavatel liikudes ja lipu sünnilooga seotud hoonete juures peatudes mängitakse näitemänguliselt läbi sinimustvalge lipu sünnilugu. Ühe stseeni toimumispaigast järgmisesse kohta minnakse rongkäigus lippude lehvides läbi kesklinna. Lavastuse käigus avatakse Beermani lipuväljak. Etendus lõpeb kunagise kihelkonna kooli juures.

Õpetaja Eve Oro juhendamisel õmblesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 9D tüdrukud 12 lippu, et igal lennul alates esimesest klassist kuni viimaseni oleks oma lipp. Kolme värvi kangad lippude õmblemiseks kinkis lipu selts, sest tegelikult on sellel koolil juba väga pikk lippude õmblemise traditsioon. Needki lipud osalevad rongkäigus.

Lipp Pika Hermanni tornis

Alates 2005. aastast on Eesti Lipu Selts ühiselt Eesti Kooriühingu ja Riigikogu kantseleiga korraldanud igal 4. juuni varahommikul pidulikku kolmevärvilise lipu heiskamist Pika Hermanni torni. Käesolev aasta saab Toompeal olema erilisem sellepärast, et Riigikogu esimees kingib seltsile esinduslipu, mille varre tippu ehivad kuldsed kolm lõvi. Veel kingib Riigikogu sarnased narmaste ja kuldse paelaga lipud kahele üldhariduskoolile: Sindi Gümnaasiumile ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile. Sellega hindab riik väga kõrgelt kahe kooli panust sinimustvalge lipukultuuri kasvatamisesse. Lossi platsile on püstitatud telk, kus inimesed näevad ekraanilt peamiselt lipu seltsi viimaste aastate tegevust kogu riigi ulatuses.

Paikuse Noortekeskuse noored Rüütli platsil 2012 a 4 juunil

Veidi lühemat aega on lipu selts korraldamas meie trikoloori sünnipäeva tähistamist Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus. 2008. aasta 4. juunil tõi selts Rüütli platsile 90 normaalmõõtmetes kandelippu, millega märgiti riigi vanust. Järgmisel aastal tõi selts välja 125 lippu, et sellega tähistada sinimustvalge lipu juubelit. Käesoleva aasta 4. juuni õhtul algusega kell 18.00 kaunistab Rüütli platsi 130 kandelippu, mida hoiavad koolinoored, Kaitseliidu algorganisatsioonide liikmed, koorilauljad ja tantsijad nii Pärnu linnast kui maakonna kaugematest nurkadestki.

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov ja juhiabi Kadri Rea annavad valminud trükised lipu seltsile üle

Eesti Lipu Selts teeb koostööd üle riigi mitmete koolide, kodanikeühenduste, organisatsioonide, omavalitsuste, Riigikantselei ja ettevõtjatega. Lipu päevade tähistamist Pärnu linnas korraldab selts aastaid koostöös Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Väärikate klubi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Pärnu linna ja trükikojaga Pajo. Seltsil on kujunenud tavaks tänada ja austada oma koostööpartnereid. Käesoleval aastal tänatakse ja austatakse väärtusliku klaaspüstiga kolme abilist: Pärnumaa Kaitseliidu Malevat, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liiget Mari Suurvälja ja Mart Nõmme. Nende austamine toimub Rüütli platsil.

Fred Kaas, Kaitseliidu Pärnumaa Malev ja Heldur Paulson, lipu päeva rivistuse peakorraldaja, kavandavad 4. juuni rivistust

Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi trepil võtavad sõna Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Krista Nõmm ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste. Esineb Marje Pajula dirigeerimisel EELK Pärnu-Jakobi koguduse naiskoor ja Rein Vendla juhatatav puhkpilliorkester. Tseremooniat juhib Birjo Piiroja. Toimub kõigi platsile toodud lippude õnnistamine.

Vaimulikud Eesti lipu 125 sünnipäeva tähistamisel Otepääl, esplaanil lipu seltsi liige Tiit Salumäe

Taoline rohkete lippude õnnistamine ei ole Pärnumaal esmakordne, sest näiteks Kilingi-Nõmmes õnnistati 160 Saarde kihelkonna talu lipud Kaitseliidu Saarde Malevkonna 10. aastapäeva pühitsemisel juba enne suure sõja valla pääsemist. Nüüdki võivad inimesed tulla oma lippudega. Nii on andnud lisaks 130-le suure lipu kandjale endast märku Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi Lasteaed. Sügisel kooliteele asuvad lapsed tulevad 120-aasta vanuse lasteaia nimel tervitama 130-aastast Eesti lippu. Kaitseliidu Pärnumaa Malev on esindatud ühe kompaniiga.

Priit Kask ja Rein Laos vaatavad ettevalmistavalt kontserdi toimumise paiga hindava pilguga üle

Rüütli platsi rivistumisele järgneb rongkäik ranna kõlakotta, kus toimub poolteist tundi kestev kontsert. Esinevad kuni 130 Pärnumaa ühendkoori lauljat ja Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad, kokku ümmarguselt 150 esinejat. Vahetekste loeb näitleja Rein Laos. Kontserdi peakorraldaja vastutust kannab Priit Kask, keda abistavad oma valdkondades Kuu tantsurühmade juht Ege Kukk ja kunstiline juht Kardo Ojassalu, koorijuht Kristel Reinsalu.

Ege Kukk mõõdab esinemisala mõõdulindiga

Rein Vendla puhkpilliorkester esineb ka kõlakojas. Laulud „Õrn ööbik“ ja „Kodumaa“ on repertuaaris ühislaulmiseks koos kuulajatega. Ühislaulmise tekstid on kavalehel, mille trükkimise kulud kandis Pajo trükikoda. Pajo on aastaid lipu seltsile tasuta trükkinud ka plakatid ja kutsed, mis rahalises vääringus teeb väga suure toetussumma. Ka kõlakojas esinejad ja korraldajad ei ole vähimatki honorari küsinud. Seepärast väärivad väga paljud lipu päeva tähistamist ettevalmistavad ja läbi viivad inimesed erilist lugupidamist. Loodetavasti hindavad nende panust ka pärnakad, keda oodatakse arvukalt Rüütli platsile ja kõlakotta.

Samal teemal:

Velliste kutsub Rüütli platsile viissada aastat järjest

Pärnus tähistatud lipu päev päädis Tõnis Mägi esinemisega Vallikäärus

Kui Sinu naabrimajal ei lehvi lipupäeval trikoloor, siis astu julgelt ligi…

Pärnu on Eesti lipukultuuri suunanäitaja

Galerii: Lipu päeva tähistamine Pärnus

Rühma Eesti aasta emade ja isade avaldus

Sunday, May 11th, 2014

Tunnetades oma vastutust Eesti riigi ja rahva tuleviku ees ning juhindudes soovist kaasa aidata rahule ja stabiilsusele Euroopas, pöördub osa Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998-2013 valitud aasta emasid ja isasid Eesti avalikkuse ja Riigikogu poole järgnevas.

16. aprillil Tallinnas Lossi platsil

Kõik me pole poliitikud, aga oleme juba paarkümmend aastat ärevusega jälginud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel toimunud piiriläbirääkimisi, mille tulemusena jõuti 16. aprillil 2014 Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlusel esimese lugemise lõpetamiseni. Oleme seisukohal, et isegi väga kasulikke lepinguid ei sobi praegu Venemaa Föderatsiooniga sõlmida, kuna partner pole usaldusväärne lepinguosaline, rikkudes rahvusvahelist õigust ja seni kehtinud kokkuleppeid Ukraina Vabariigiga ning agressiooni tulemusena liitnud oma riigiga Krimmi poolsaare. Ei saa sõlmida piirilepingut üha suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni langenud sõdiva riigiga.

Aasta isadest on Aldo Kals korduvalt avalikkuse ette astunud sõnavõttude ja arvamusartiklitega, milles suhtub argumenteeriva kriitilisusega ratifitseerimise järgus olevasse uude piirilepingusse

Ka oleme seisukohal, et suur osa meie ühiskonnast pole nende piirilepingutega rahul. Vabariigi valitsus ja Riigikogu peavad rahvale rohkem selgitama, miks loobutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Tartu rahulepingus fikseeritud riigipiirist ja tunnistatakse õigustühist stalinlikku piirinihutust aastatest 1944-1945. Euroopa Liidu ja NATO liikmena ei soovi me sattuda ajalooraamatu sellele leheküljele, kus meid mainitakse esimese riigina maailmas, kes annab põhjendamatult osa oma ja sugulashõimude loodusvaraderikast igipõlist asuala välisriigile. See on hoop setu rahvakillule ja vastuolus Eesti Vabariigi jagamatust ning territoriaalset terviklikkust kaitsva põhiseaduse ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

Eelnevat arvestades, teeme ettepaneku peatada Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel koostatud piirilepingute ratifitseerimine.

Emadepäeval, 11. mail 2014

1. Aasta ema 1999 Tiina Talvik

2. Aasta ema 2002 Inara Luigas

3. Aasta ema 2005 Alli Laande

4. Aasta ema 2006 Eevi Ross

5. Aasta ema 2007 Margit Lail

6. Aasta ema 2010 Rutt šmigun

7. Aasta ema 2013 Malle Kobin

8. Aasta isa 1998 Eduard Jaansen

9. Aasta isa 2000 Ants Taul

10. Aasta isa 2005 Jaan Sild

11. Aasta isa 2006 Mehis Viru

12. Aasta isa 2007 Lembit Peterson

13. Aasta isa 2013 Aldo Kals

Samal teemal:

Piirileppe küsimuses avaldasid pärnakad arvamust nii kodulinnas kui Tallinnas

Eesti rahvas, piirilepe ja Põhiseadus?

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping

Piirileppe küsimuses avaldasid pärnakad arvamust nii kodulinnas kui Tallinnas

Thursday, April 17th, 2014

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna korraldatud eilsel Eesti-Vene piirilepingu vastasel meeleavaldusel Tallinna Lossi platsil osales märgatavalt palju ka pärnakaid, kes hoolimata varajasest hommiktunnist seisid juba enne bussi väljumist pealinna lippude ja plakatitega teater Endla esisel väljakul.

Pärnakad valmistuvad Toompeale minekuks

Pärnaka mõtted, mis viisid teda Toompeale

Isabell Maripuu enne Toompeale minekut Pärnu Keskväljakul

Pärnakas Isabell Maripuu (Reformierakond) ütles, et armastab väga oma kodu ja üldsegi mitte meeleavalduslikke miitinguid, mis olevat tema jaoks täiesti mõistetamatu seisukoha väljendamise moodus, aga ta soovis pöörduda Riigikogu poole ja rääkida neile armastusest. „Ilmselt armastavad nad oma vanemaid, lapsi ja lapselapsi, küllap armastavad ka oma rahakotti, usun, et armastavad kodu ja võibolla armastavad oma koduloomi, koeri või kasse,“ oletas Maripuu, kellel oli palve, et Riigikogu liikmed armastaks ka igat ruutmeetrit Eestimaast. „Koer võib olla oma sabaga üsna tülikas. Keerutab tolmu üles ja teeb muud pahandust, aga see ei tähenda veel soovi koera saba maha raiumiseks. Olen kuulnud arvamusi, milleks meile seda käest võetud kanti tarvis. Sellest oleks justnagu ainult tüli,“ rääkis Maripuu lihtsas keeles ja osundas tingimusteta armastuse vajadusele oma Eestimaa vastu.

Seadus ei ole rahuldavalt ette valmistatud

Pärnakas Jaan Roosnurm (IRL) Lossiplatsil

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk (IRL) vestles Lossiplatsile saabunud meeleavaldajatega juba kogunemise ajal. Tema oli ka vist ainus Riigikogu liikmetest, kes tuli rahva arvamust kuulama enne istungit, kus võeti esimesele lugemisele Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Pärnakas Tõnu Kuusemaa Lossiplatsil

Kokk ütles, et enne ratifitseerimise poolt või vastu hääletamist soovib ta teemat sügavuti arutada oma valijatega ja küsida nende seisukohta. Valimiste ajal polnud riigipiiri küsimus teemaks ja seega ei oma tänased Riigikogu liikmed tema arvates piisavat volitust selleks, et valijate eest ilma nendega nõupidamata midagi otsustada. Kokk selgitas, et praeguseks allkirjastatud leping jätab palju otsi lahtiseks ja sellisel kujul ei tohiks ratifitseerimisega kiirustada. Pealegi pole Tartu rahuga sõlmitud piir juriidilist jõudu kaotanud. Milleks siis nüüd selle sõlmimisega kiirustada kui Venemaa on agressorina maailmale saatnud sõnumi, et mitte ükski rahvusvaheline leping ei pruugi suurriigile täitmiseks kohustuslik olla. Kokk ütles, et lepingu sõlmimisega peaks samaaegselt olema tagatud riigi energiajulgeolek. Näiteks jäävad Narva elektrijaamade jahutusvee nupud teisele poole piiri. Ta lubas küsida välisministrilt, kas on mõeldud variandile uue pumbamaja toru vedamisele või veevooluks toru panemisele juhuks kui keegi peaks seal pool piiri vajutama nuppu, mis avab lüüsid ja vee tammist alla laseb. Selle küsimuse ka Riigikogu liige eile välisministrile esitas, kuid head rahuldavat vastust ei saanud.

Aldo Kals

Ajaloodoktor Aldo Kals peab olukorda piinlikuks, et Toompeale pidid kogunema Eesti patriootlikumad inimesed, kuna riigivõim pole senini nende küsimustele ammendavaid vastuseid suutnud anda. Tema hinnangul on Eesti-Vene piirileping ebaõnnestunud dokument. Tartlasena muretseb Kals sellepärast, et Tartu maakonna piiri on Peipsi järvel tublisti nihutatud ranna poole. Ta ütles, et Tartu rahu järgsest mitmesaja kilomeetri pikkusest piirist on järele jäänud vist ainult 16,8 km.

Kiri lugupeetavatele Riigikogu liikmetele

Lossiplatsil, kuhu oli kogunenud umbkaudu sadakond inimest, luges Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ette Riigikogu liikmetele kirjutatud läkituse.

*

Täna, kui Venemaa järjekordselt näitab, nagu ajaloos lugematutel kordadel varemgi, et ei hooli mistahes enda poolt sõlmitud lepingutest, on valitsus otsustanud Eesti-Vene piirilepingu kõigest hoolimata seadusandjale heakskiitmiseks anda.

Eesti valitsus on teinud seda hoolimata asjaolust, et mitmesuguste meedias läbi viidud avaliku arvamuse küsitluste kohaselt ei toeta kuni kaheksakümmend protsenti eestlastest piirilepingu sõlmimist käesoleval kujul.

K Jaak Roosaare, rahvusvahelise õiguse doktor

Valitsus ei ole kuulanud ka arvukate juristide arvamust, millede kohaselt sõlmitud piirileping on vastuolus meie põhiseadusega, pareerides seda õiguskantsleri selget poliitilise tellimuse pitserit kandva arvamusega.

Valitsus ei ole hoolinud asjaolust, et antud kujul sõlmitud piirileping sisuliselt tühistab meie riikliku järjepidevuse aluseks oleva Tartu rahulepingu, muutes selle ajalooliseks, mitte juriidilist väärtust omavaks dokumendiks, mis annab Venemaale aluse käsitleda meid uue, Nõukogude Liidust lahku löönud riigina koos kõigi sellest tulenevate järelmitega.

Valitsus ei ole piirilepingu sõlmimisel seisnud hea Eesti Vabariigi ning eesti rahva väärikuse ning õiglustunde eest, jättes Venemaalt nõudmata viiskümmend aastat kestnud ning sadu tuhandeid purustatud elusid maksnud okupatsiooni tunnistamise ja selle eest vabandamise.

Mart Helme

Valitsus on käitunud vastutustundetult ja ebaperemehelikult loovutatud territooriumitele jäävate materiaalsete väärtuste eest kompensatsiooni nõudmise osas, esitamata ainsatki pretensiooni nende miljardite eurode ulatuses, millede võrra Venemaa rikastub, võttes kasutusele Ingerimaal asuva põlevkivi, fosforiidi ja paekivi ning Petserimaal asuva kruusa, liiva, savi, metsa ning põllumaa.

Valitsus on täielikult ignoreerinud meie majandusliku ning füüsilise julgeoleku tagamist, jättes lepingus käsitlemata Narva veehoidla veetaseme ja Eesti elektrijaamade jahutusvee temaatika.

Valitsus on kõige absurdsemal moel käesolevat lepingut sõlmides otsustanud premeerida 5,2 protsenti Eesti territooriumist okupeerivat Vene Föderatsiooni veel lisaaladega Soome lahes, ignoreerides iseenda poolt seatud lähtealust okupatsiooniperioodil Eesti NSV ja Vene NFSV vahel eksisteerinud administratiivpiiri näol ning taganenud Narva lahes seal kuni 1991. aastani kehtinud administratiivjoonest Eesti NSV ja Leningradi oblasti vahel Eesti Vabariigi kahjuks, loovutades sel moel ulatusliku vee-ala, mille põhjas asuvad arvestatavad loodusrikkused, Venemaale.

Valitsus on teinud arusaamatuid territoriaalseid järeleandmisi ka Peipsi ja Lämmijärvel, taganedes seal Venemaa nõudmisel Tartu rahulepingu joonest.

Pärnakas Heldur Paulson (EKRE)

Kõigest eelöeldust tulenevalt teeme Riigikogule ettepaneku katkestada valitsuse poolt vastutustundetult sõlmitud loovutusliku piirilepingu ratifitseerimisprotsess. Põhjenduse selleks annab Venemaa praegune agressiivne ning rahvusvahelist õigust ja Venemaa enda poolt Ukrainaga sõlmitud lepinguid rikkuv käitumine. Kahtlemata peame me Venemaalt nõudma Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist. Samal ajal peame Venemaalt nõudma aga ka Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse austamist, mitte looma Venemaale pretsedenti, mida kasutades õigustada tema vallutusi.

Teeme samuti ettepaneku alustada Riigikogus esindatud erakondade vahel konsultatsioone Tartu rahulepingut ning Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust taaskinnitava deklaratsiooni tegemiseks – olgu siis kontekstis päevakorral oleva piirilepingu või Venemaa poolt agressiivselt propageeritava ja meidki otseselt puudutava võltsitud ajalookäsitlusega.

Teeme Riigikogule ühtlasi ettepaneku enne piirilepingu teema juurde tagasipöördumist algatada Eestis aus ja ajupesuelementidest vaba üldrahvalik arutelu, kuidas lahendada piiriküsimus Venemaaga ja missugune oleks õiglane ja mõistlik piirijoon kahe riigi vahel.

Valitsuse poolt käesoleva piirilepingu puhul kasutatav julgeoleku argument ei tööta. Meil on Venemaaga fikseeritud piir. Neid on koguni kaks – õigusjärgne Tartu rahu piir ja igati funktsioneeriv, valvatav ja kaitstav Eesti NSV aegne administratiivpiir. Asudes praeguses pingelises rahvusvahelises olukorras uue lepingu järgset piiri maha märkima, me tegelikult nõrgestame (vähemalt ajutiselt) oma julgeolekut. See on kindlasti veel üks argument ratifitseerimise peatamise kasuks.

LP. Rahvasaadikud! Venemaa on meile praegu kätte mänginud võimaluse taksomeeter nulli keerata ja meid alandavast, meile õiguslikult katastroofilisest ning majanduslikult kahjulikust piirilepingust taganeda. Kutsume kõiki Riigikogu liikmeid üles käituma vastavalt oma südametunnistusele, mõistusele ja õiglustundele, mitte lähtuma erakonna tagatubadest tulnud käsust, et langetada otsus, mida Eesti riik ja rahvas hiljem kahetsema ei peaks.

Samal teemal:

Eesti rahvas, piirilepe ja Põhiseadus?

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Pärnumaalased käisid pealinnas piirilepingu vastu meelt avaldamas

Tartu rahu äraandmine ja piirileppe tagajärjed

Eestiaegne mees alla ei anna: rahvahääletusel piirileping läbi ei läheks

Kas Eesti−Vene piirikõnelused on nagu lõõtspill, mis kohe alguses võimalikult laiali tõmmati?

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Pärnus austati Vabadussõjas langenuid ja muretseti valitsuse tegevuse pärast

Pärnus tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva, kas viimast korda?

Martensi väljakul tauniti ettevalmistatud piirilepingut

Pärnu Valijate Mõtteklubi teemaks oli riigipiir

Jüri Saar: Esmalt liiduleping, nüüd siis piirileping

3. jaanuaril mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid

Monday, December 30th, 2013

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts kutsuvad 3. jaanuaril kell 10.30 kõikjal üle riigi, kus on Vabadussõja mälestusmärke, mälestustalituse toimingutele. See on aeg, kui 1920. aastal vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema

Sõnumit levitavad ühendused märgivad, et ennastohverdav sõda nõudis lahinguväljal 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale nende mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud alusmüüri oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Nimetatud ühendused kutsuvad kõiki kaasmaalasi – kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi, seltse, ühinguid, koole jt. 3. jaanuaril kell 10.30 Vabadussõjas võidelnuid mälestama. „Süüdakem kirikukellade helina saatel mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva,“ öeldakse ühispöördumises.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures toimuval mälestustalitusel kõnelevad kaitseminister Urmas Reinsalu ja Reaalkooli õpilane Kaarel Allemann. Teenib EELK peapiiskop Andres Põder.

Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus asetavad Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja volikogu esimees Krista Nõmm ja abilinnapea Romek Kosenkranius.

Sindis helisevad kiriku kellad ja Sindi Gümnaasium korraldab kahe omavalitsusega – Sindi linn ja Paikuse vald – ühise mälestusteenistuse kooli aulas, kus asub mälestustahvel Vabadussõjas võidelnud sintlastele.

Samal teemal:

Sindis meenutati 3. jaanuari ajaloolist tähtsust

Pärnumaal mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Urmas Reinsalu: ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust

Tuesday, November 26th, 2013

28. novembril 95 aastat tagasi rääkisid meie maal taas relvad. Algas Eesti Vabadussõda. Meeleheitlik vastupanu nõudis meilt lahinguväljadel 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale nende mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas sõda lõi alusmüüri oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Kindral Johan Laidoneri Selts kutsub neljapäeval 28. novembril kõiki kaasmaalasi, kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi, isamaalisi jm. seltse ning ühinguid mälestama Vabadussõjas võidelnuid. „Süüdakem mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva,“ öeldakse üleskutses.

Kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) nendib maailmas üldlevinud tava, mille kohaselt meenutatakse sõdade lõppu ja mälestatakse langenud sõdureid ning sõdades oma elu jätnud inimesi. „Maailmas ei ole palju rahvaid, kes tähistaks mõne sõja algust. Meie oleme olnud üks selline rahvas, sest Vabadussõda on meie rahvale ülitähtis,“ kinnitab Reinsalu pöördumises oma erakonnakaaslaste poole, kuna vabadus pole tulnud meile võõra väega ja meie riik on sündinud raua ning verega. „Vanaisad ja vanavanaisad täitsid rahva ammuse unistuse iseolemisest ja oma riigist Vabadussõjas. Nemad tõid Vabadussõja tulest välja vabaduse.“

„Mäletades sõja algust, meenutame me tegelikult seda sirgjoonelist julgust ja kindlameelsust, mis andis Eesti riigi loojatele raudse jõu ülekaalukatele vaenlastele relvaga käes vastu astuda. Vastuhakk nõudis nii tahet kui ka reaalset sõjajõudu, meie seisundit arvestades, ka liitlaste olemasolu. Kõik need tegurid olid 1918. aastal olemas ja just see on põhjus, miks Eesti riigi loojaid ja meie riigi loomise eest võidelnud sõdureid lugupidamisega meenutada,“ ütleb Reinsalu, kes kutsub samuti esiisade sangarlikku meelt ja vaprust meenutama Vabadussõja alguspäeval küünalde süütamisega langenud kangelaste kalmudel ja mälestusmärkide juures, mis püstitatud Eesti eest võidelnute auks.

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust 28. novembri hommikul kell 9.00 Sindi Gümnaasiumi aulas – korraldajateks Sindi ajalooklubi, Sindi Muuseum ja Sindi Gümnaasium.

Sindi Gümnaasiumi aula seinal on mälestustahvel Vabadussõjas võidelnud Sindi meeste nimedega. Nende mälestuseks seisavad kaitseliitlased relvaga käes auvalves. Mälestustahvli juurde asetatakse lilli ja süüdatakse tuli. Kaitseliidu lipu taha reastatakse kümned kooli sinimustvalged lipud, mis jutustavad kõnekat legendi koondumisest riigi võimsaima sümboli hoidmiseks. Kes võtab vaevaks hoida lippu, omab juba aegsasti ka emotsionaalset kogemust selleks, et vajadusel relvaga kaitsta oma kodu ja maad – usuvad mälestushommiku korraldajad.

Sõna saab õpilane Lisette Kandima teemal „Naine Vabadussõjas“. Peaettekandega esineb Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Pidulikul hommikul osalevad Sindi Gümnaasiumi 8.-12. klasside õpilased ja õpetajad, aga samuti kõik teisedki isamaaliselt mõtlevad inimesed, keda ei seo tööülesanded.

Pealinnas süüdatakse küünlad kell 11 Kaitseväe kalmistu mälestusehise juures ja pärgade asetamine toimub kell 13 Vabadussõja võidusamba jalamil, kus teenivad EELK peapiiskop Andres Põder ning kaitseväe peakaplan Taavi Laanpere.

Samal teemal:

Sindis tähistatakse Vabadussõja algust