Arhiiv: 'Sindi' kategooriale

Lasteraamatupäeval viibiti paberi võlumaailmas

Saturday, March 21st, 2015

Kevade esimesel päeval tähistati Sindi Linnaraamatukogus viiendat lasteraamatupäeva, mida aitas sisustada Pärnu käsitöömeister ja koolitaja Leelo Paks.

Leelo Paks

Merilin Haasma

Ilusaks tavaks kujunenud kombel kutsuti ka tänavu lasteraamatupäevale kõige suurema lugemishuviga lapsed, kes möödunud aastal teistest sagedamini raamatukogu külastasid. Kutsutud oli 19 last koos oma vanematega. Kõigil viiel korral on kutsutuist kohal viibinud Merilin Haasma. Traditsioonilisel viisil kingiti tublidele lugejatele seegi kord raamat. Olenevalt vanusest saadi kingiks kas „Hanna ja Aleksi lood“ või „Armastusega fännidelt“. Lapsi austasid raamatukogu lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp ja direktor Ene Michelis, keda ennastki eelmisel kuul tunnustati Sindi linnas aasta 2014 „Parim kultuuritegelane“ aunimetusega.

Tubli lugeja tänamine raamatuga

Michelis tuletas meelde lasteraamatupäevade ettevõtmisi aastatel 2014, 2013, 2012 ja 2011 ja selgitas, et tegemist on Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu ja selle rahvuslike sektsioonide poolt tähistatava rahvusvahelise lasteraamatupäevaga, mida alates 1967. aastast peetakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Sindi Linnaraamatukogu korraldas taas sel puhul joonistusvõistluse. „Hans Christian Anderseni muinasjutumaailma“ teemal joonistasid Sindi Gümnaasiumi ja lasteaia lapsed. Praegu on õigeaegselt laekunud töödest valminud näitust võimalik kõigil vaadata.

Väga süvenenult postkaarti valmistamas

Kuna kevade saabumise ööl sündis korralik vingerpuss ja eelnevad suhteliselt soojad ilmad vahetusid hommikuks mõõdukaks lumesajuks, siis luges Raudsepp päevakohase luuletuse. Värsiraamatus „Padjasõda“ on tore luuletus „Lumikelluke ja külmataat“, milles Heiki Vilep ütleb muuhulgas: „Külmataat veel öösel püüdis / ülevõimu võtta, / jäätas trepid, laotas härma, / tahkeks tõmbas mätta.“

Tordi söömise aeg

Eelmistel aastatel on lapsed lasteraamatupäeval joonistanud lemmikkirjanike loomingu põhjal pilte, mis seejärel raamatuks köideti. Sedakorda ei joonistatud ja pildikeste asemel valmistati kaarte liimi, kääride ja varem ettevalmistatud kaunistuste abil. Tööd juhendas Leelo Paks, kes igapäevast tööd teeb sekretäri ametis Pärnu Vene Gümnaasiumis, aga juba neljandat aastat harrastab erilise pühendumusega käsitööd.

Rita Raudsepp ja Ene Michelis lõikavad tähtpäeva torti

Leelo ei tee käsitööd mitte ainult enda rõõmuks. Ta on koolitaja, kes andis 2013. aastal trükki raamatu „Paberi võlumaailm“, mille abil võib ise õppida tegema lihtsaid järjehoidjaid, külmikumagneteid ja kingikarpe, samuti keerukamaid šokolaaditaskuga kaarte, teekarpe ja albumeid. Juba aprillis tahab ta trükki toimetada järgmise raamatu ja praegu otsib sellele sobivat nime. Leelo ütles, et meisterdamine võlub ühtviisi nii lapsi kui täiskasvanuid. Papist ja paberist meisterdamist on ta õpetanud sadadele huvilistele. Leelo sõnul kuulub tema sümpaatia romantilisele vintage-stiilile, mis andvat tööle erilise kauniduse. Lasteraamatupäevale kogunenud lapsed kasutasid kaartide valmistamisel samuti mõningaid vintage-stiilile omaseid jooni.

Joonistusvõistluse “Hans Christian Anderseni muinasjutumaailm” taustal ühispildistamine

Samal teemal:

Sindis loetakse, valmistatakse ja süüakse raamatuid

Suuremad väiksed lugejad kohtusid Onu Ööbikuga

Lapsed 30 ja pluss Sindi raamatukogu vastuvõtul

Kohtumine lugejatega 50 ja enam

Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tulevik

Thursday, March 12th, 2015

Sindi kalevivabriku varemed Forellipüügi kohalt vaadatuna

Eile kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased koos oma juhendajatega taas Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus sedakorda mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

“Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Eelnevatel aastatel on Sindiga sarnaseid valdkondade vahelise kursuse tulemuste avalikke esitlusi korraldatud Hiiumaal Paluküla kirikule, Tallinnas Katariina kirikule ja püütud leida ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile.

Suur-Kloostri tänava auditooriumis

Oma ideekavandite koostamiseks külastasid tudengid Sindit käesoleva aasta jaanuaris. Kahest tudengist koosnevaid töögruppe oli neli: Uljana Dudina ja Mirell Nõmm, Lauri Läänelaid ja Kristel Alliksaar, Kaisa Lindström ja Helmi Langsepp, Mihkel Raev ja Kaisa Lensen. Eilsel esitlusel iga töö tutvustamisele järgnenud mõttevahetust võis pidada väga kasulikuks ja mitmekülgselt arendavaks ettevõtmiseks, leidsid kõik kohal viibinud osalejad. Oma hinnangut olid andmas professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja, professor Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnast jt.

Paremal Tarvo Teder ja Lilian Hansar

Omanikku esindas Tarvo Teder, kes on üks kauaaegsemaid töötajaid Sonny Aswani juures. Selgituseks, et Kristi Täht ostis küll Toloram Grupilt tootmisettevõtte Qualitex AS-i, seega siis firma, mis opereerib Toloram Grupile kuuluvates ruumides, kuid kinnistud ja neil asuvad rajatised on endiselt Sonny Aswani perekonna omand. Ühtlasi ka tootmiseks kasutuskõlbmatud J. C. Wöhrmann‘i kalevivabriku aegse hoonete varemed.

Marko Šorin

Tudengite loovmõtte vastu tunti suurt huvi ka Sindi linna juhtide seas. Esitlusel osales volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Esitlust juhtinud Lilian Hansar selgitas, et kalevivabrik osutus senistest ühistöötubadest kõige mastaapsema käsitlusega tööks. Väga suurele varemete hulgale lisandub nostalgiaga täidetud väikelinn ühes inspireerivalt romantilise loodusmaastikuga. Sama kinnitasid veel mitmed tudengid.

Sindi, pilves selginemistega

Tudengite kujutlusvõimelt oodati vastuseid küsimustele, mida oli selgelt rohkem kui mõne kuuga suudaks välja pakkuda. Suunavate küsimuste abil taheti teada, kuidas läheneda nii mahukale kompleksile, mille rahastamisteks napib vahendeid nii omanikul kui omavalitsusel? Kuidas peatada lagunemiskulgu ja millised on taastamise või praeguse oleku säilitamise nägemused, kui müürid silmnähtavalt otsekui liivana laiali pudenevad? Kuidas tajuda rajatist või selle läheduses kujunevat atmosfääri? Kuidas suhestub lagunev ehitis ümbritsevasse keskkonda? Kas varemeis hiigelhoonestusest võiks saada uuesti linna taaskäivitaja? Kuidas siduda Sindi linn vabrikuga ja vabrik Pärnu jõega nõnda, et mõlemad võiksid teineteist täiendada? Kuidas tagada konstruktsioonide püsivus ja kas üldse on võimalik veel midagi nendega ette võtta?

Uued lained

Neli tudengite töörühma otsis küsimustele vastuseid erinevate erialade inimeste loenguid kuulates, vaieldes, markeerides ja mõtteid joonistena, mõnel juhul ka makettidena, visandades. Vaimustuti Sindi linnast, aga eelkõige ikkagi konkreetsest objektist. Tudengite sõnul tekitas erilist adrenaliini väga kõrgete müüride vahel pea kuklasse tõstmine ja pidev mure mõne mureneva tükiga pihta saamisest… Koheselt tekkis arutelu ka teemal, millises seisus on seinad täna ja kaua nad veel püsivad, kui midagi konserveerimiseks ette ei võeta. Kõlas arvamus, et 10 aastat püsiks veel, kuid 50 aasta pärast poleks enam midagi päästa.

Uljana Dudina ja Mirell Nõmm

Uljana Dudina ja Mirell Nõmm pakkusid välja mõtte surfamisest vabrikut läbival kanalil. Nähtavasti sellest ka töö pealkiri “Uued lained”. Idee äratas kohe tähelepanu ja tõi kaasa täiendavad küsimused, mis nõudsid üsna detailseid vastuseid. Noored leidsid, et peahoone müüride vahele mahuks haljastatud seikluspark – kohe uuriti, kas varemed on selleks piisavalt heas seisukorras. Hoonet uurinud inseneritudengid leidsid, et seinu annab veel parandada küll. Kui surfajaid koguneb Sinti juba piisavalt, saaks korda teha rannapromenaadi, avada peahoones välikino ja teeninduskanali kohal restorani, kust surfajaid tore jälgida.

Kristel Alliksaar ja Lauri Läänelaid

Lauri Läänelaid ja Kristel Alliksaar valisid töö pealkirjaks „Sindi, pilves selgimistega”: katuseta peahoone maketist kerkisid välja pilvetuustakad. Esmamuljel olnuks tegu justkui ilma ennustamisega. Ilmast siiski ei kõneldud, aga mõneti ennustamisest küll. Oma tööga püüti luua midagi, mis võiks sobida nende poolt nimetatud “Uuele Sindi inimesele” (kelleks võib saada muide ka “Vana Sindi inimene”). Need uued Sintlased rajaksid tehasekompleksi tekstiilikooli, lükkaks sealsamas käima kangatootmise ja asuks mõtlema välja uusi kasutusvaldkondi tekstiilile kui materjalile. Elevust tekitasid “Uutele inimestele” mõeldud läbikumavad tekstiilist tööruumid, mis nagu pilvedki hõljuks kunagise peahoone varemetes, kord omavahel liitudes, kord ruumi hajudes. Kuidas selline kokkuõmmeldud aparaat täpsemalt lendama hakkab, jääb inseneridele nuputada.

Kaisa Lindström ja Helmi Langsepp

Kaisa Lindström ja Helmi Langsepp panid töö nimetuseks „Avatud vabrik“. Neiud usuvad, et sakraalset tunnet tekitav hoone kutsub inimesed uudistama. Läbivaks ideeks on süsinikkiust valmistatud kangasrajad, kuid alustada tuleks hoone konserveerimisest. Rajatist võiks kasutada konverentside ja näituste korraldamiseks, samuti majutusteenuse osutamiseks. 3D võimalust ära kasutades saaks tutvustada vabriku ajalugu.

Sindi vabriku kanali alguses

Mihkel Raev ja Kaisa Lensen andsid tööle nimeks „Uus Sindi“. Neile meeldib koolihoone asend vabriku suhtes ja seepärast soovivad taastada kooli ja vabriku vahelise telje. Muuseum peaks paiknema torniga hoone osas. Räägiti kaupluste ja turu avamisest. Stuudiokorterid võiksid asuda keset varemeid loova vaimuga inimestele. Ka praegune näotu kultuurimaja võiks leida uue asukoha varemetes. Huvitav oli kuulda mõtet linnavalitsuse ümberasumisest varemetesse. Praegusest raekojast võiks saada hotell. Uus linna süda peaks koonduma praeguste varemete alale.

Tarvo Tederi arvates võiks mõndki ideed edasi arendada. Kuid arvestama peab omaniku äriliste huvidega. Iga funktsiooni kasutusele võtmine peab ise ennast ära tasuma. Peale maksta ei soovi mitte ükski ettevõtja. Omaniku esindaja arvates esitasid Uljana Dudina ja Mirell Nõmm mõtteid, millega oleks kõige kergem alustada, aga häid mõtteid võttis ta kaasa ka teistelt.

Sirli Pedassaar-Annast ja Marko Šorin vestlevad tudengitega

Marko Šorin andis lühikese ülevaate vabriku kuulsusrikkast minevikust ja vastas veel hiljemgi eravestlustes paljudele tudengeid huvitanud küsimustele. Muuhulgas märkis linnapea, et mingil ajal oli Sindi vabrik Pärnu sadamale peamine töö andja. Sindi linn on olnud ka Pärnu linnaosa. Teadaolevalt on Sindi vabrik nõukogude ajal andnud 25-40% Pärnu linna eelarvest. Kunagi tekitas kalevivabrik Pärnu jõe äärde uue asunduse, nüüd võiks sama vabriku varemed anda Sindi linnale uue elu ja uue näo.

Puhkpilliorkester äratas Sindi linna

Tuesday, February 24th, 2015

Sindis toimus täna hommikul raekoja juures iseseisvuspäeva pidulik rivistus, lipuheiskamine ja rongkäik Sindi koolimaja õuele, kus Krulli kohvik kostitas oma kuludega rahvast saiakestega.

Jannseni aegne Sindi Laulukoor

Vihmasadu ei takistanud päiksetõusu ja Saxoni mängu

Saxon mängib Sindi raekoja juures vara hommikul esimesi äratusmarsse

Samaaegselt päikesetõusuga alustas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon dirigent Kaido Kivi juhatusel mängimist, mis viis täna hommikul ka kõige sügavamalt maganud lähikonna elanikelt une silmist ja andis märku, et nobedamad võiksid kiirustades jõuda veel viimasel hetkel Sindi raekoja tornimasti tõusvat lippu vaatama. Ärksama vaimuga rahvas oli aga juba sel ajal teel pidulikule iseseisvuspäeva tseremooniale, et täpselt kell 07:55 näha sinimustvalge lipu heiskamist. Tornilippu on kõigil aastatel heisanud Mihhail Škljar.

Tähelepanu väärivad mudilased ja maavanem

Kardo Kase, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakona juhatuse liige, kaitseliitlane, Sindi Linnavolikogu liige

Pidulikul rivistusel seisis loendamatu hulk Sindi gümnaasiumi õpilasi oma kooli sinimustvalgeid kandelippe hoides. Paremal tiival asusid Eesti Lipu Seltsi kollase narmaspalistuse ja kuldse kolme lõvi teravikuga esinduslipp, selle kõrval Kaitseliidu lipp koos relvastatud auvalvega. Väljas olid Sindi linna, gümnaasiumi, lasteaia ja seltside lipud. Sindi gümnaasiumi lipu kõrval oli aukohal kooli sinimustvalge esinduslipp, samasugune nagu Lipu seltsil, ainult kuldse munaga varre tipus. Mõlemad esinduslipud kingiti Riigikogu poolt möödunud aasta lipu päeval. Alati on olnud esindatud Sindi Kalju ja Sindi Laulukoori lipp, esimest korda oli rivistusel ka Eesti vanima järjepidevalt tegutseva, 120-aastase Sindi Lasteaia lipp. Varast ärkamist ei pidanud paljuks mitmed kõige pisemadki mudilased, nagu seda tegid nende vanemad. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste püüdis iseseisvuspäeva hommikust haarata maksimumi. Pärnus toimus ammuse traditsiooniga riigilipu heiskamine Pärnumaa skautide ja gaidide maleva liikmete osavõtul algusega kell 7:32. Aga ta jõudis ka Sindis toimunud pidulikust sündmusest osa saada!

Saatku edu kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse

Esmakordselt toodi Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele raekoja juurde Sindi Lasteaia lipp, mis kaunistas eelmisel päeval ka riigi sünnipäeva aktust koduste seinte vahel

Sindi linnapea Marko Šorin julgeb pidada ka Sindis tähistatavat Eesti Vabariigi aastapäeva hommikut juba väljakujunenud traditsiooniks, mis annab tervele pidupäevale hea energia ning tubli annuse patriootlikku emotsiooni. „Uhke on vaadata lehvimas sinimustvalget lippude rivi ja nendele lisaks auväärses vanuses Sindi Laulukoori ning spordiselts Kalju, gümnaasiumi ja lasteaia lippe.

Marko Šorin Sindi raekoja rõdul

Linnapea meenutas, et mullu kevadel gümnaasiumile kingitud piduliku riigilipu pühitsemisel ütles tollane peapiiskop Andres Põder – saatku edu teid kõikides ettevõtmistes, mis selle lipu all ette võetakse. „Need on head soovid ja näitavad, et meie koolinoorte ja nende toetajate varasem panus on juba edukas olnud. Nüüdseks on Eesti lipukultuuri hoidmisse kaasatud ka meie linna lasteaialapsed, kes osalesid oma vanemate ja õpetajatega möödunud suvel lipu päeva pidustustel Pärnus. Mul on väga hea meel, et Sindi noortes on tahtmist ja sädet ja see omakorda annab kindlust tuleviku peale mõeldes. Eestlased olime, oleme ja eestlasteks ka jääme!“ mõtiskles Šorin.

Mart Nõmm hoolitseb lipuhoidjate eest

Ta jätkas skautide suurepärase mõtteteraga: võtkem müts maha meie mineviku ees ning käärigem käised ülesse tuleviku tarvis! „See meeldejääv fraas võtab ilusasti kokku 97 aastase riigi olemuse ning annab meile selle suure narratiivi, mille puudumist mõned on kurtnud. Me ei pea jõudma viie rikkama hulka, kuid me võiksime jõuda kõige õnnelikemate rahvaste hulka. Siis püsib Eesti rahvas, siis püsib meie riik, kust enam ära ei minda! Siis meil on, mida hoida!“

Mõtestades taasiseseisvunud riiki

Iseseisvuspäeva hommik vihmases Sindis

„Täna tähistame riigi 97 sünnipäeva, millest ca 70 aastat oleme saanud elada enamvähem rahu tingimustes, kuid siiski 51 aastat oleme pidanud taluma võõrriigi meelevalda,“ ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes on ka eelnevatel aastatel head naabrit käinud iseseisvuspäeval tervitamas. „Meid on ikestatud, küüditatud, kollektiviseeritud, püütud ümber kasvatada, aga vabaduse püüdlust ei ole antud raskused meis murdnud. Taasiseseisvumise aja 24 aastat usku, lootust, ootust ja tööd on toonud meid tänasesse päeva.“

Iseseisvuspäeva hommik suunab pilgud tornilipule

Erkmann mõtestas taasiseseisvunud riiki meie ühises nägemises. „Oleme ehitanud oma riiki ja kodusid – külasid – valdu – linnu- maakondi – olenemata kohatud raskustest. Üksmeeles ja entusiasmiga – vaeva ja armastusega. Lootes paremale homsele – lootusega , et meie järglastel oleks ohutum ja parim elupaik ja võimalused enese teostamiseks. Paljud meie vanavanemad ja isad ning emad on maksnud meie tänase vabaduse eest kõrgeimat hinda – oma eludega. Meie ja järgnevate põlvkondade kohustus on hoida meie vabadust ja olla meie eelkäijate väärilised. Vabadus ei ole ja ei tule ega ole tagatud iseenesest – meie kohustus on seda kaitsta oma töö ja meelsuse ning koostöö ja kokkuhoidmise läbi, et säiliks ühtne eesti rahvas, eesti keel, eesti meel ja Eesti riik.

Saxon mängis „Hoia Jumal Eestit“

Headus julgemaks ja tigedus aremaks

Eneli Arusaar Sindi gümnaasiumi õuel

Sindi Gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar asetas sõnalisesse seadesse mõtiskluse oma riigist, seades aukohale inimese. Head mõtted muutusid kuuldavaks Arusaare õpilasteabiga. „Mis siis on see isamaa?“ Vastati küsimustega: „Memme kootud käpikud? Emme kallistus või issi noomimine?“

Eneli Arusaare lapsed esitavad sõnalist mõttepõimingut

Keegi ütles: „Mina usun, et õnn kuulub neile, kes sinililledest heldivad ja keda tähistaevas mõtlikuks teeb. Ja teine tema kõrval usub, et õnn ongi selles, et iseenda tee leiame, et tunda julgeme, et pärast kukkumist tõuseme. Ja siis jäi jälle midagi olulist kumisema: „Su kodu vajab sind ja sina teda, nii kaua, kuni süda jaksab armastada, sa oled olemas, sa oled teel.“ Ja uuesti õnnest: „Õnn on vaadata kõigile silma põlguseta. Õnn on elada sõja ja hirmuta.“ Lõpuks avastasin, et õnn on armastuse parem käsi: „Armastagem üksteist – nõnda headus julgeks saab ja tigedus on arem.“

Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ helises vihmamärjas õhus Sindi Laulukoori laulusuus Kristel Reinsalu juhatamisel.

Elu kui kümnevõistlus

Urmas Saard meenutas episoodi USA presidendi Bill Clintoni lennureisist Atlanta olümpiamängudele. Ajakirjanik uudistanud , milline oleks tema meelisala. Pikemalt mõtlemata vastanud Clinton: kümnevõistlus! Huvitav ja tähelepanuväärne oli presidendi selgitus sellest, miks just kümnevõistlus. Presidendi sõnul sarnaneb kümnest erinevast osast koosnev spordiala väga meie endi eluga, millest lähtuvad erinevad harud ja millele igaühele tuleks keskenduda võrdse otsusekindlusega.

Omavalitsuse allasutuste ja seltside lipud

Paljud inimesed jagavad oma elu lahtriteks. Inimesed kinnitavad, et tullakse toime üksnes seepärast, et elatakse oma elu erinevates lahtrites nagu töö, kodu, perekond, sõbrad, lõbud, lootused ja truudused. „Siit on lubatud mõttes jätkata presidendi arutlust: kas keskendume sama võrdse otsusekindlusega ka oma riigile, kelle sünnipäeva me täna tähistame. Kas lepime sellega, et asetame Eesti riigi väga ahtasse lahtrisse, kus tal oleks ebamugavalt kitsas üksnes meie liigse hoolimatuse tõttu või avame oma meele, mõtted ja teod riigi hoidmisele nõnda, et meie elu oleks tasakaalustatud kümnevõistluse sarnaselt võrdsetes otsusekindlust nõudvates osades?“

Rongkäigule

Rongkäik on jõudnud lasteaia kohale

Paraadikorraldaja Mart Nõmme juhiseid järgisid kõik rongkäigule asutajad tähelepaneliku kuulekusega ja kavandatud ajalise täpsusega mindi Saxoni marsirütmide saatel 1,1 km pikkusele teekonnale, mis lõppes Sindi gümnaasiumi õuel. Marsilugudeks samad palad, millega raekoja ees alustati: „ „Jää vabaks Eesti meri“. „Enne veel, kui kustub eha“, „Sõdurid“ ja teised lood.

Sindi Laulukoor rongkäigus

Silmist und pühkivad viimased ärkajad piilusid kardinate vahelt, mõned avasid aknad, et kõrgete majade vahel võimsalt peegelduv heli paremini tuppa kostaks. Mõned haarasid videokaamerad ja andsid võimaluse sotsiaalmeedia vahendusel ka teistel sellest elamuslikust sündmusest teada saada, et mitte üksnes Tallinnas, Luunjas või Pärnus ei peeta tähtsaks Eesti Vabariigi aastapäeva.

Saiad liiguvad kohale

Gümnaasiumi õuel võttis tänusõnadeks kõneaega kooli direktor Ain Keerup. Orkester mängis lõpulooks „Congratulations“, millega sooviti Eesti Vabariigile palju õnne! Seejärel pääsesid ka puhkpilliorkestri mängijad teed jooma ja saia kastide juurde. Paraku oli peakorraldaja osavõtjate arvukust väiksemana ennustanud ja nii jäid viimased ilma saiadeta. Aga loodetavasti ei vähendanud see ettenägematus elamust, mida kinkisid Saxoni mängijad, laulukoor, Eneli õpilased, Sindi Gümnaasiumi loendamatu hulk välja toodud sinimustvalgeid lippe ja inimeste rõõmsate nägude nägemine.

Saxon on hea töö teinud

Samal teemal:

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni

Eesti on mulgipudru sünnimaa

Monday, February 23rd, 2015

Täna ennelõunal tähistati Sindi lasteaias vabariigi 97. aastapäeva 120 sinimustvalge lipuga, sest just nii vana on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed.

  

Sindi Lasteaed                                                                  Ülle Jantson

Milline on see maa, millele kõige väiksemad ja pisut suuremadki mudilased tugeva häälega laulsid „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“? Pidupäeva muusikalise kujunduse stsenaariumi koostamise eest hoolt kandnud Ülle Jantson sõnastas meie riiki kandvat maad selliselt, nagu Keila Kooli õpilased on mõtestanud Eestit ja eestlaseks olemist: Eesti on laulu- ja tantsumaa; Eesti on huvitav koht, kus saab käia soodes, metsades ja rannas; Eesti on täis värvilisi sügislehti ja valget lund; Eesti on rukkilillede põllumaa; Eestimaa on kahtlemata üks huvitav maa, siin süüakse verivorsti, praetakse hapukapsaid, kord nädalas tehakse sauna ja suvel jaanituld; Eesti on mulgipudru sünnimaa; Eesti on ka miski eestlaste südames, mitte vaid piirjooned kaardil või sõnad paberil; Eesti on nagu kuld – ilus, vastupidav ja kallis.

Kõige väiksemad lasteaiakaaslased Pesamunadest, Tibudest ja Krõllist laulsid laulu „Kodus on nii hea“.

Lapsed Sipsikute ja koolieelikute Nublude ning Naerukildude rühmadest tantsisid Eesti rahvatantsu „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse“ ja seejärel küsiti kui palju erinevaid sõnu sünnipäevalise kohta armsas emakeeles öelda saaks. Lapsed teadsid öelda: Eesti Vabariik, Eestimaa, kodumaa, isamaa, sünnimaa, Maarjamaa. Puhhid, Mesimumm ja Rõõmuraasud olid õppinud selgeks „Eesti on mu kodumaa“, autor Kersti Kuusk. Lepatriinud, Midrilinnud, Sipsikud, Mürakarud esitasid Katerin Rüütli „Eestimaa“.

Pidu lõpetati ühislaulmisega. „Sindi lasteaia laul“, millele sõnad on kirjutanud Sindi Linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja viisi loonud Sindi Laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, algas ja lõppes Jantsoni ksülofoni mänguga, aga laulmise ajal liikusid lauluõpetaja sõrmed klaveri klahvidel.

Viivi Palmissaar ja Marko Šorin

Sindi linnapea Marko Šorin kiitis lasteaialaste imetlusväärselt head hümni laulmist ja lasteaia direktor Viivi Palmissaar kutsus kõiki lapsi koos vanematega 24. veebruari hommikul toimuvale pidulikule lipuheiskamisele raekoja juurde, kus lapsed saaksid taas oma vanematele näidata oma hümni laulmise oskust. Täna lauldi Frederik Paciuse viisil Johann Voldemar Jannseni sõnu väikekandle ja flöödi saatel. Iseseisvuspäeval saadab laulmist Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon.

Samal teemal:

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Vanalinnas

Eesti Vabariigi aastapäeval antakse Sindis vastus küsimusele: mis on Isamaa

Eesti Vabariigi aastapäeva sündmused Pärnus, Sindis ja mujal maakonnas

Iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindis

Paikuse Põhikool muretses endale 30 sinimustvalget lippu

Eesti Vabariigi aastapäeval antakse Sindis vastus küsimusele: mis on Isamaa

Sunday, February 22nd, 2015

Eile õhtul Sindi seltsimajas toimunud tavapärane Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus osutus mõneti tavatuks ja senistest eristuvalt ka sedavõrd meeldejäävamaks. Sindi Aasta inimene 2014 austava nimetuse omanikuks sai Eneli Arusaar.

Eneli Arusaart õnnitlevad kõige lähemad inimesed, sõbrad, head kaaslased. Fotol abikaasa.

  

Õnnitlejate seas astub lavale Eneli Arusaare 86 aastane tubli ema. Eneli Arusaar kipub jääma lillesülemite varju, aga õpilased on varmalt abiks, et nende õpetaja taas nähtavaks saaks.

Kõik on oodatud

Traditsiooniliselt sai kõigepealt sõna linnapea, kellel oli hea meel Eesti Vabariigi 97. aastapäeva puhul tõdeda, et õnneks ei pea me praegu vahetult relvaga oma iseseisvust vaenlase vastu kaitsma. „Kuid mida me peame kõik üheskoos tegema, on oma riigi suveräänsuse kindlustamine. Me ei saa loota ainult Euroopa Liidule või NATO liitlastele,“ ütles Marko Šorin ja jätkas vajadusega igalt ühelt antava panusega ning hoidumisest mustade prillidega ringikäimisest.

Isaga on kindel tunne

Kriitiliselt tänast suhtumist hinnates leidis linnapea, et järjest vähem hoolitakse vanarahva tarkusest: „Kus viga näed laita, seal mine ja aita!“ Nüüd juhindutakse vastupidisest eeskujust: „Kus viga näed laita, seal mine ja laida!“ Kadumas on rahvast liitvad väärtused ja nii saab ühiskonna tähelepanu näiteks kooseluseadus. Kuid see ei kasvata Eesti majandust, palku ega lisa töökohti juurde. Üle maa kostnud meediakära tekitas vaid vaenu ühiskonnas , arutles Šorin. „Pigem andke oma panus püsivatesse väärtustesse. Olgu selleks siis kasvõi osalemine kultuuri väärtustavate seltside tegevuses. Püsivate väärtuste juurde liidab meid ka 24. veebruari hommikune päiksetõus, kui iseseisvuspäeva piduliku tseremoonia käigus heisatakse Sindi raekoja torni sinimustvalge lipp. Kogu linnarahvas on sinna oodatud!“

Aasta inimene 2014

Linnapea Marko Šorin annab Sille Piiristele üle tunnistuse Sindi kaunim kodu 2014

Linnapea tervitusele järgnes aasta silmapaistvamate kultuuri- ja spordiinimeste tunnustamine. Samuti tunnustati Sindi kaunim kodu 2014 aunimetuse saajat Sille Piiristet. Austust väärivaid inimesi oli sarnaselt eelmistele aastatele tänavugi väga palju. Kuid peatähelepanu pöördus Sindi Aastaˇinimene 2014 nimetuse üleandmisele. Eneli Arusaar seisis pikalt lava külgkardinate vahel ja teda tuli pisut oodata enne kui rahva ette astus. Aga ta ei tulnud üksinda. Teda julgustas suur hulk Sindi Gümnaasiumi õpilasi, kellega õpetajal on pidev side õppimises või kooliteatri näiteringi tegevuses. Arusaar ise ütles, et on lavatagune inimene ja talle ei sobi teiste inimeste tähelepanu.

Eneli Arusaar naerab ennast fotodel

Ka kaamera objektiivi eest oleks ta valmis pigem hoiduma, aga samas jääb leplikult arvestavaks ja austavaks teiste inimeste suhtes, kes talle üksnes head soovivad. Nii nagu Arusaar pikkamööda järeleandlikult soostus lubama väikest fotonäitust läbilõikena oma tegemistest, astus ta viimaks pisut kartlikult ja suure tagasihoidlikkusega viimaste hulgas mõnekümne teda ennast kujutava foto ette, mis olid välja pandud seltsimaja väikese saali seinale.

Foto näituse seinalt Eneli Arusaar proovib oma rammu suure rehvi kallal

Paarkümmend juhuslikku fototabamust kirjeldab Arusaart üksnes tühises murdosas tema tegemistes ja annab vaid aimatava vihje inimese erakordsest pühendumisest õppetöövälistesse tegevustesse, kuhu sagedasti ja esmatähtsalt on kaasatud just õpilased. Mõned pildikesed on huvipakkuvad ka selle poolest, et Arusaar läheb alati ennast ületavalt kõiki raskusi trotsides ette võetuga lõpuni. Ühel fotol näeb teda võimsa veoki rasket rehvi püsti ajamas. Aga autori arhiivis on ka raskete kandamite kandmine ja auto paigalt sikutamine. Väga kõnekas on foto, kus Arusaar pärast rammumehe jõukatsumisi leiab tuge Siiri Univerile toetudes. Teinekord vajab ka õpetaja tuge ja hea, kui seda tuge pakub tema oma kooli õpilane.

Kõik on veel alles!

Sindi Laulukoor

Kontsert-etenduse stsenaarium oli Arusaare koostatud. Pealkirjaks „Mis siis on see Isamaa?“ Lava esise treppidele kogunes Johann Voldemar Jannseni aegne Sindi Laulukoor ja esimesena kõlas Kristel Reinsalu juhatatud „Põhjamaa“. Teisena lauldi „Ilus on ikkagi isamaa pale“, mida kuuleb uuesti juba 24. veebruari hommikul Sindi raekoja ees.

Jelena Kuvšinova elab oma õpilaste esinemistele erilise emotsionaalsusega kaasa, mis julgustab ja innustab esinejaid

Kolmanda loo esitasid juba Jelena Kuvšinova 4. ja 5. klassi õpilastest koostatud ansambli lapsed. Kõlas „Eesti kaart“ ja lava tagaseinale ilmus Eestimaa kaart. Agnese häälel kuuldi sõnu: Peipsi äärest Saaremaani, Läti piirist mereni, igast lapsest punapõsksest kuni suure pereni.“ Jätkas Chätlin: „Kõik see kokku on me kodu, see on meie Eestimaa. Kaardi pealt võib ära võtta, südamest teid kätte saa“.

Sindi iluvõimlejad

Lava täitus Margit Schmidti iluvõimlejate liikumisega. Ekraanile ilmusid uued slaidid. Laval lugesid tekste õpilased. Lasteaia lapsed laulsid Ülle Jantsoni klaverisaatel ja tema õpetatud laule „Eestimaa“ ning „Kaske“.

"Jää vabaks Eesti meri..."

Põnevuse ootus tekkis siis, kui palja jalu astusid lavale mehised Madis ja Kostja: „Ühte laulu tahaks laulda, ühte ainukest, mis kui vägev merelaine kerkiks südamest. Me laulame oma laulu, me laulame püstipäi, me laulame Eesti merest ja mullast ja leivaviljast, mis võrsub Eestimaal. Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind“. Lõõtsa ja Kuvšinova poistekoori saatel kaikus „Jää vabaks Eesti meri“. Rahvas vastas sellele saalist nagu murdlainete laksatuste müdina mühinal.

Käntsti ninali matile

Sten ja Sirelin: „Siin väsimatu olgu julgus, ta teod jäävad elama. Lurich tõstis parema käega üles 7 meest ja lasi sillas olles rinnale istuda neljal raskel mehel. Jah, on Eestimaal olnud kanged tegijad. Sa ära ole kurb, sinustki võib meie uus Lurich saada. Sa võiksid ju alustada maadlemisest.“ Ja Kauri Mitt tõigi kõige pisemad maadlejad matile.

Ülle Jantsoni perebänd

Seltsimaja rahvatantsijad ja nende järel Ülle Jantsoni perebänd. Pisikese poisi ja tütarlapse lapselikult vaba olemine vanemate pereliikmete seltsis muutis kuuldud muusikahelid ka vaadeldavaks elamuseks. Väga õnnestunud esinemine.

Sirelin tuleb suure korviga: „Oleks vast mõnusam tunne elada lembel Jamaikal või kus viinapuustmarjad ise mul kuksid suhu, aga näe rannaäär paene, tuhkatriinuks sai minu. Mis maa see on, siin pole ühtki mäge.“

Taavi Toomas ja Melissa Aaslaid esitasid a’capella „Eesti muld ja Eesti süda“.

Tagasi kodus

Ekraanile ilmus video ja musatrackWelcome to Estonia“. Sama tants laval. Mirette, Marko, Ats ja Jaanika vedasid kohvreid enda järel. Kordamööda räägiti: „Kummel, kaev, tuul logistab ämbrit, jalgtee tuppa ja lauta viiv, koer haugub kuudis, pilvede minek, taevas täis valgust ja silmapiir. Kui hea, et kõik on alles.“

Meeldejäänud muusikalised, tantsulised ja sõnalised katked rääkisid meie inimeste minekust, rohkem tundest oma kodumaa vastu ja lõpuks õnnelikust avastusest, et kõik on veel alles.

Eneli Arusaar kantakse tänamisele kätel nagu üldlaulupeo kangelane

Ligemale paar tundi kestnud lavale suunatud tähelepanu lõppes peamiste vaevanägijate tänamisega. Teiste hulgas oli muidugi ka Arusaar. Ei tea, mis toimus tema nime nimetamise hetkel lavakardinate vahel. Kas tõrkus nimetatu sedakorda tõsiselt uuesti lavale ilmumast või ei antudki talle mõtlemiseks aega, aga korraga kandsid kaks tugevat noormeest Arusaare kätel lavale. Saal aplodeeris.

         

           

 

 

 

 

Vähesele lumele vaatamata said vastlad peetud

Tuesday, February 17th, 2015

Vastlapäev Sindis

Sindi Seltsimaja eestvõttel korraldati täna seltsimaja lähedal lõbus vastlapäev, kuhu kogunes mõnikümmend last.

Pipi Pikksukk trallitas täna rohetaval murumäel, mis pole veel nii vanaks saanud, et Sindi elanikud oleksid seda mingi nimega nimetama hakanud. Väga nappide lumevarudega Sindis on raske leida pikemat liurada, kus vanarahva kombel pikemat liugu lasta. Aga Pipi ühe sellise koha leidis ja lapsed mäele kutsus. Mille peal liugu lasta, sellele polnud lapsed mäele tulles eriti mõelnud ja leidsid, et püksiriie on selleks samuti päris sobilik. Pipi oli siiski palju taiplikum ja laotas kilekotid istumise alla. Tema oli ka see, kes asetas lapsed pikas rivis nõlvale istuma ja siis andis korralduse laskumiseks. Vaatamata klaassiledale jääle ei tahtnud siiski pikk istujate rivi niisama lihtsalt liikuma minna. Suure punnitamise ja koogutamise tulemusena hakkas viimaks ka lasteahela viimanegi ots liikuma ja maailma kõige aeglasemal käigul jõuti lõpuks isegi päris alla välja. Kõik see Pipi juhatatud toimetamine tegi aga lastele väga-väga palju nalja ja lõbust ei tundnud puudust vist mitte keegi.

Seltsimaja seina ääres ootasid Krulli kohviku leemekulbi liigutajad aega, millal vastlatrallil paus tehakse ja trallijate tühjaks trallitud kõht ajab kogu rahva hernesuppi sööma. Muidugi kuulusid päeva juurde ka vastlakuklid, mida kohviku peremehe Urmas Varrise sõnul küpsetati eelmisest õhtust saadik esimese hooga kolm tuhat tükki. Krulli kohvikule tasus söömisega käivet teha, sest juba iseseisvuspäeva hommikul tahab firma rongkäigust saabujaid kostitada tasuta saiakestega.

Samal teemal:

Lapsed lõvidega Reius

Varajased vastlad

Täna on vastlad

Fotomeenutus vastlatrallist, mis peeti Sindis juba laupäeval

Saugas peetakse vastlatralli

Sindis tähistatakse vastlapäeva

Iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindis

Monday, February 16th, 2015

24. veebruari hommikul kell 7.55 heisatakse traditsiooniks saanud viisil erilise pidulikkusega Sindi raekoja torni meie sinimustvalge lipp.

24. veebruari rongkäigu teekond Sindi kaardil, suurenda kaardil klikkimisega

Igale Sindis tähistatavale iseseisvuspäevale on Eneli Arusaar kirjutanud stsenaariumi, millele riigi sünnipäeva hommikul oma kogukonna tähelepanu juhtida. Sedakorda küsitakse ja vastatakse: „Mis siis on see isamaa… ja vastuseks on, sina, inimene,“ rääkis Arusaar õige pisut ja jättis enamiku üllatuseks neile, kes kohale tulevad.

Rongkäik Sindis Eesti Vabariigi kuuendal aastapäeva, 1924 aasta 24 veebruaril

Esmakordselt mängib raekoja juures Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon, mida dirigeerib Kaido Kivi. Kogunemine algab veerand tundi enne kaheksat. Rivistuvad Sindi Gümnaasiumi õpilased, kes hoiavad oma kooli sinimustvalgeid kandelippe. Lisaks neile on esindatud seltsid oma lippudega. Kell 7.55 heisatakse tornilipp. Esineb Jannseni aegne Sindi Laulukoor. Esimesena võtab sõna Sindi linnapea Marko Šorin. Järgmisena tervitab naabrit Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Päevamõtte esitab Urmas Saard, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees.

Raekoja ees toimuvale tseremooniale järgneb rongkäik umbes 1,1 km pikkusel teekonnal, mis lõpeb koolimaja õuel ja mille marsruut on juuresolevalt kaardilt nähtav. Kooliõuel ütleb Sindi Gümnaasiumi direktor lõpusõna ja samas pakutakse kõigile osalejatele teed ja saiu.

Iseseisvuspäeva hommikule annavad sisu ja toetavad ettevõtmist praktilisel viisil Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, Sindi Linnavalitsus ja Sindi Gümnaasium. Kohapeal jagatakse väikseid sinimustvalgeid lippe. Viimasega seoses on Lipu seltsil palve, et võetakse kaasa ka eelmistel aastatel kingitud lippe, et jätkuks ka neile, kes varem pole saanud.

Samal teemal:

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Sindis toimub kahe omavalitsuse ühine iseseisvuspäeva lipu heiskamine

Eneli Arusaar: häid tegusid ei tohi kunagi edasi lükata

Kahe omavalitsuse ühine lipu heiskamine

Lipud lehvima Sindi tornist kuni kaugeimate aiaäärsete tänavateni

Hayde Kurski isikunäitus on läbilõige tema elutööst

Friday, February 13th, 2015

Eile avati Sindi muuseumis Hayde Kurski isikunäitus „Setu pitsist Haapsalu rätikuni”, mille avamisel oli kohal ka auväärne käsitöömeister ise.

Hayde Kursk

  

Seto kirä´

Kui ma Sindi muuseumi näituse tuppa astusin, istus Hayde Kursk akna all ruumi tagumises nurgas, vasakul käel vitriinil kirkavärvilised setu mustris linikute heegeläärised. Minu ees ja järel astusid käsitöö harrastajad lillekimpudega auväärses eas vanaproua juurde, tänasid tehtu eest ning vahetasid mõtteid. Kursk selgitas, et tema suureks harrastuseks ja armastuseks on olnud kogu elu rahvuslik käsitöö. Süvitsi on ta tegelenud pitse ja tikandeid uurides. „Tartus kasutasin Eesti Rahva Muuseumi varamut.“ Suure töö tulemusena valmis tal setu tikandi ja pitside kohta väärtuslik uurimus, mis oli tarvilik atesteerimiseks nõukogudeaegses haridussüsteemis. „Olin ju toonase Eesti Vabariigi aegse õppeasutuse lõpetaja,“ osundas käsitöömeister, kelle sünniaasta on 1922.

Tütar Sirje Ristikivi oma ema Hayde Kurski kõrval

„Olen Tartumaal sündinud mulk. Ema ja teised lähisugulased tegid hoolega käsitööd. Sealt see iseõppimise huvi edasi läkski,“ jutustas käsitöömemm, kelle ilumeel on nakatanud ka tema tütart. Sirje Ristikivi juhendab Sindi käsitööhuvilisi. Oma vanaema näituse avamisest võttis osa ka Sven Ristikivi koos oma naise Laila Ruusmaaga. Tuli ilmsiks, et ka Sven peab lugu käsitööst. „Tegin põlve otsas oma lapsele võrevoodi,“ kõneles Sven, kelle sõnul on tegelikult nende suguseltsis väga palju käsitööd armastavaid inimesi.

Hayde Kurski näputöö

Memm sirutas parema käe seina poole, kus rippus suur musta põhjaga vaip ja küsis, kes teab millega tegu? „Paistab nagu oleks Muhu kirjadega vaip. Tegelikult ei ole. See on Lõuna-Eesti kiri. Muhu vaip on sarnane, aga tikitud varjunditega.“ Kursk selgitas, et selline vaip laotati pulmasõidul kaarikut vedava hobuse seljale.

Heidi vellend avab näituse

Tema lemmikteemaks on olnud rahvariided. „Olen ise endale valmistanud Tarvastu riided. Ažuurtikandis põll sai tikitud väga pisikese säilinud tükikese eeskujul.“

Lapsepõlvest alguse saanud huvi viis Kurski Tartu Naisühingu Kutsekooli. Kuna lõpetamine langes II maailmasõja puhkemise ajale, ei osutunud valitud erialal õpingute jätkamine võimalikuks. Ometi on ta terve elu lastele ja täiskasvanutele käsitööd õpetanud. Esimesena asus ta tööle Tartu Linna Pioneeride Maja käsitööringi juhendajana. Järgnevatel aastatel 1949 kuni 1960 õpetas Kursk käsitööd ja rahvatantsu ENSV Vabariiklikus Pioneeride Palees Tallinnas. Lasterühmade juhendamine viis teda laulupidudele, samuti Riiga ja mitmele poole mujale üle terve Nõukogudemaa.

Sven Ristikivi toetab oma vanaema

1960. aasta õppeaasta algul kinnitati üldhariduskoolide õppekavasse uuesti tütarlaste käsitöötunnid, mis võimaldas tal töötada armastatud valdkonnas üle 30 aasta Tallinna 4. Keskkoolis, praegune Kristiine Gümnaasium. Õpetamise kõrvalt tehtud metoodiku töö Tallinna Rahvaloomingu Maja kunstiosakonnas võimaldas tal ennast siduda vabariiklike käsitöönäituste organiseerimisega. Pikemalt kestis koostöö Tallinna Kesklinna Päevakeskuse ja Jaan Poska maja ringidega.

Maia Agar, Sindi Gümnaasiumi käsitööõpetaja

Kursk on Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ üks asutajaliikmeid. Selts tähistas mullu sügisel oma tegevuse 25. aastapäeva. Nüüd on Kursk selle seltsi auliige. Veel paar aastat tagasi osales ta kolme-neljapäevalistel õppepäevadel.

Sven Ristikivi ja Laila Ruusmaa

Sven Ristikivi, Laila Ruusmaa, Hayde Kursk

 

 

Eneli Arusaar on Sindi Aasta inimene 2014

Thursday, February 12th, 2015

Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati nimetada Sindi Gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar Sindi Aasta inimeseks 2014.

Eneli Arusaar Sindi Gümnaasiumi õpilastega Eesti Vabariigi Presidendi kantselei nõupidamiste saalis

Eneli Arusaar oma õpilastega Eesti iseseisvuspäeva tähistamisel

Vastava ettepanku teinud Sindi Muuseum ja Sindi Ajalooklubi, kelle mõtet toetas ka Sindi Gümnaasium, ütlevad, et Eneli Arusaare teeneid Sindi laste õpetajana on 2013. a tunnustanud nii Pärnumaa Omavalitsuste Liit kui ka Pärnu Maavalitsus aastate õpetaja aunimetusega. Sindi linnas ei ole ühtegi kultuuriasutust ega –sündmust, kus tema oma õpilastega kaasa ei lööks, olles nii tõeline kultuurivedur ja oma õpilastes õigete eluhoiakute kujundaja.

Roode Marie Poover on üks tublisid Eneli Arusaare õpilasi

Lisaks oma põhitööle on tema teeneks aastakümnete pikkune panustamine Sindi kultuuriellu näiteringi juhendajana. Aastate jooksul on koostatud, õpilastele selgeks õpetatud ja linnarahvale ette kantud kaheksa mahukat kontsert-etendust, mille esitamisel on leidnud rakendust ligi kolmandik kooli õpilastest.

Eneli Arusaar on alates aastast 2007 korduvalt aidanud korraldada lipu päeva kultuuriprogrammi Pärnu linnas

2014. aasta 13. novembri kontsert- etendus „Karl Rammi elutee jälgedes“ on loonud Sindi linna kultuurielust positiivse kuvandi kogu riigi kultuuritegelaste hulgas, kellele Sindis toimunut vaimustusega kirjeldas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, seades Sindi kõigile eeskujuks linnana, kus toimub toimiv koostöö nii linnavalitsuse kui selle allasutuste vahel.

Aasta inimese aunimetuse pidulik omistamine toimub 21. veebruaril Sindi seltsimajas aset leidval iseseisvuspäeva kontsertaktusel.

Eneli Arusaar käis tänavu 3. jaanuaril Vändra Alevi Hoolekandekeskuses hoolealustele pai tegemas

  

  

 

Stiilinädalal võib ka pidžaamas kooli tulla

Monday, February 9th, 2015

Käesoleva nädala esmaspäevast reedeni peetakse Sindi Gümnaasiumis stiilinädalat.

Mirette Juurikas pärast stiilinädala esimese päeva hommiku õnnestunud etteastet Sindi Gümnaasiumi raamatukogus juttu rääkimas, laual direktorilt kingiks saadud lilled

Mirette Juurikas on 9B õpilane, kes tuli Sindi Gümnaasiumisse õppima eelmise õppeaasta keskpaigas, kaasas teistest koolidest saadud tegutsemise kogemused. „Minu teada ei ole Sindi õpilastel juba pikemat aega stiilinädalaid korraldatud. Olen neid mujal näinud ja sellest hakkas aasta alguses mõte edasi arenema,“ jutustas vähese jutu ja tagasihoidliku loomuga Mirette. Eelmisel nädalal läks ettevalmistus aga tõelise rutuga käima ja reedel anti tugeva mürtsuga stiilinädala tulekust tervele koolile teada. Tosin õpilast marssisid mööda koolimaja koridore ja treppisid, taoti suurt trummi, kolistati taldrikuid, tilistati kellukesi, kanti plakateid ja kutsuti kõiki osalema stiilinädalal.

Nädal algas hipi- ja reggae-stiilis. Selles riietuses sammuti koolipäeva alguses nagu moedemonstratsioonil piki aula põrandat ja prožektorite valguses. Mõlemale poole jalutusteed olid reastatud tooliderivid, millel õpilased istusid ja moesündmusele elavalt kaasa elasid. Osalejate täpset arvu ei osanudki Mirette ootamatu küsimuse järel kohe nimetada. Arvatavasti võis neid olla üle kolmekümne või koguni neljakümne ümber. Kõik siiski esinemise põrandale ei astunud ja jäid tagasihoidlikumalt lava tagumisesse nurka seisma. Valdavalt osalesid muidugi koolinoored, viiendast kuni lõpuklassini. Aga näha võis ka õpetajaid. Uhke paarina astusid publiku eest mööda õpetajad Margit Rebane ja Tatjana Grigorjeva-Keerup. Mariko Passel oli küll kostüümis, aga publiku ette siiski ei tulnud.

Korraldustoimkonna noored Raido Nazarov, Pille-Riin Karuse, Andro Seppi ja Eliise Kull osalesid ka mannekeenidena. Kõik nad on õpilasomavalitsuse liikmed, keda abistab kooli huvijuht Maarja Tammai. Mirette ütles, et Nazarov jõudis väga palju. Tema teha oli saalikujundus, valgustus ja heli. Meriliis Zolis ja Eliina Lillemets ei ole õpilasomavalitsuses, aga Mirette palus neidki abilisi nimeliselt nimetada.

Teisipäevaks kavandati retro ja kolhoos, kolmapäevaks nohikud, neljapäevaks pidžaama ja reedeks valiti ninnu-nännut. Kõigil päevadel viibitakse koolis valitud riietuses kogu päeva. Ka pidžaamas võib terve päeva ringi liikuda, kinnitas Mirette. Rõivad on õpilased ise nuputanud ja valmis teinud. Kõigil päevadel jälgib salaja stiilinädalal osalejaid žürii. Samuti töötab stiilipolitsei. Vahetundidel arendatakse mängulisi tegevusi. Reedel tähistatakse päev varem ka sõbrapäeva ja õhtul kogunetakse seltsimajja, kus paremad saavad diplomi ning šokolaadi.