Arhiiv: 'Pärnumaa' kategooriale

Heli Künnapas on Vabaerakonna Pärnumaa piirkonna esimees

Sunday, March 22nd, 2015

Uudist on täiendatud Vabaerakonna Pärnumaa piirkonna pressisõnumiga

Pärnumaa Vabaerakonna piirkond valis 22. märtsil endale uue viieliikmelise juhatuse. Juhatuse esimeheks valiti Heli Künnapas ja aseesimeheks Jaanus Ojangu. Mõlemad kandideerisid ka Riigikogusse, aga Pärnumaalt Vabaerakonna nimekirjas kandideerinud sedakorda Toompeale ei pääsenud.

Heli Künnapas. Foto autor Sigrid Absalon

„Ühiselt analüüsiti valimistulemusi. Kui üldiselt võib erakond Riigikogu valimistel saadud häälte arvuga rahule jääda, siis Pärnumaal nii hästi ei läinud. Jaanus Ojangu hinnangul võiksime endale hindeks anda nelja kahe miinusega. Samas olid teatavasti vastastel Pärnumaal tugevad kandidaadid, nii et konkurents oligi kõva,“ öeldakse pressiteates.

Üldkoosolekul valitud uude viieliikmelisse juhatusse kuuluvad Igor Jakobson, Heli Künnapas, Jaanus Ojangu, Rein Prins ja Enn Rähn. Juhatus valis enda seast uueks esimeheks Heli Künnapase ja aseesimeheks Jaanus Ojangu.

„Vabaerakonna jõudmine Riigikogusse oli kõigi liikmete jaoks ülioluline saavutus. See aga tähendab, et nüüd algab senisest veelgi olulisem töö. Uue juhatuse esmasteks ülesanneteks on tegevuskava paikapanek, liikmeskonna kasvatamine ning loomulikult valmistumine 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimisteks. Liikmete informeerimine ja kursisolek on Vabaerakonnas algusest saadik väga oluline olnud, nii planeeritakse vähemalt algul Pärnumaal piirkonna avatud koosolekuid pidada kord kuus, kuna ühiselt tuleb palju olulisi teemasid läbi arutada. Järgmine avatud koosolek toimub 19.aprillil kell 15 restoranis Pizza Hunt (Supeluse tn 3). Kaasa rääkima on väga oodatud kõik, kes Vabaerakonna poliitikast huvitatud ja soovivad selles nii kohalikul kui riiklikul tasandil kaasa rääkida,“ selgitatakse peamist.

Samal teemal:

Erakonda vahetanud Heli Künnapas näeb Vabaerakonnas valdavalt kunagisi isamaaliitlasi

Mart Helme võttis Annely Akkermanni hääled

Monday, March 2nd, 2015

Pärnumaal parima tulemuse saavutanud Toomas Kivimägi eelistas elektroonilisele mugavusele tulla valimispäeval oma häält andma valimisjaoskonda

Enamik Pärnumaalt Riigikogusse pürgijaid eelistasid valimisööd veeta pealinnas. Reformierakonna inimesed kogunesid valimispäeva õhtul Pärnus Kolhethi kohvikusse, IRL-i Pärnumaa esinumber Annely Akkermann võõrustas ilma suurema pidulikkuseta lähimaid toetajaid oma kodus ja samast erakonnast Riigikogusse pääsenud Andres Metsoja oli oma abilistega Tervise Paradiisis.

Mart Helme

Nagu Mart Helme ilmekalt ütles, suleti laupäeva lõppemisega kõigi lubaduste kaubamaja. Nüüd on lubaduste taga seisvad jõud teada ja ees seisavad pingsad läbirääkimised võimalike valitsuse moodustajate vahel. Pärnumaalt läheb Riigikokku 6 inimest, neist 3 isikumandaadiga. Parima tulemuse tegi hiljuti Reformierakonnaga liitunud Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kogudes 7 607 häält. EKRE peaministri kandidaat Mart Helme sai 6 717 häält. Koguselt kolmanda häältesaagi saavutas Keskerakonna liige Kadri Simson 5 732 häälega. IRL-i kandidaadi Andres Metsoja tulemus oli 2 206 häält. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar sai 1 945 häält. Reformierakonnast jõudis 1 570 häälega uuesti Riigikokku ka Jüri Jaanson.

Annely Akkermann oma kodus

Annely Akkermann jäi 1 327 häälega Riigikogust välja. Ka Väino Lindele antud 1 207 häält ei võimalda enam Riigikogus jätkata. Akkermann ütles vahetult peale tulemuse selgumist, et jätkab tööd poliitikas Pärnu Linnavolikogu liikmena. Samuti on ta endiselt IREN-esimees IRL-i üleriigilises naiste ühenduses. Akkermann ei kahelnud selles, et enamik algselt loodetud hääli kaotas ta Mart Helmele, kes kandideeris Pärnumaalt ainsa peaministri kandidaadina.

Anneli Rabbi, Toomas Kivimägi, Väino Linde Kolhethis

Toomas Kivimägi ütles, et nii suur häältesaak kohustab teda kindlasti jätma linnapea ameti kellegile teisele ja läheb Riigikogusse. Ta rääkis, et ei ole mõelnud ministri kohale, aga kindlasti soovib väga tugevalt seista Pärnu linna ja maakonna huvide eest. Esimeste asjadena nimetas ta 2+2 sõiduradadega Via Baltica ehitust ja loomulikult ka Rail Balticu projekti edukat kulgemist.

Eelvalimisel osales Pärnumaal 11,1 % maakonna valijatest, täpsemalt 7289 inimest. Maakonnas olid tublimad eelvalijad Saarde vallas, Vändra alevis ja Sindi linnas.

Marko Šorin tuli koos pojaga valima, et juba alates maast madalast kasvatada kodaniku kohustuse täitmise vajadust

Pärnumaalt käis valimistel 59,9 % kodanikku, mida on pisut rohkem kui 2011. aastal. Siis oli 57,5 %. Üldse oli Pärnumaal registreeritud 65 557 valijat. Kandidaatidest eelistasid valimispäeval oma sedeli kasti lasta näiteks Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Sindi linnapea Marko Šorin. Seevastu Annely Akkermann tegi sama asja ära elektrooniliselt. Marko Šoriniga oli valima minnes kaasas tema noorem poeg Martti. Ta pidas oluliseks seda emotsionaalset elamust, mida annab valimispäeval valimisjaoskonda minek. Pojal tuleb veel oma valimisõiguse aega pisut oodata, aga isa peab väga tähtsaks juba varakult harjutada lapses kodaniku kohustuse täitmise vajadust.

Harri Lusik väikese sõbraga valimas

Keskpäeval ja paar tundi hiljemgi oli Sindi seltsimajas suur sagimine ja mõne nimetähe juurde tekkis pikem järjekord. Harri Lusik tuli terve perega, ka pisike kutsu oli kaasas. Imetleti väga rahvarohket hääletamist, aga Lusik juhtis tähelepanu, et hääletati ilma valiku võimaluseta Nõukogude võimu ajal. Härra sõnul on nüüd kõigil kodanikel võimalus käija valimas, et teha erakondade ja isikute vahel enda nägemuses kõige parem valik.

Eesti Vabariigi aastapäeva sündmused Pärnus, Sindis ja mujal maakonnas

Friday, February 20th, 2015

Iseseisvuspäeva hommikul Sindi raekoja ees

Tahkurannast Alevi kalmistule

23.veebruaril kell 10.30 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures.

Iseseisvuspäeva eelse traditsioonilise rongkäigu algus Alevi kalmistult

Päeva teises pooles, algusega kell 16.00, asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile, kus kõlab orienteeruvalt kell 17.00 Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendilt Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilase Julius Koppeli esituses Iseseisvusmanifest ning päevakohase kõne peab sama kooli õpilane Johanna Toodu.

Iseseisvusmanifesti lugemine Rüütli platsil

Rongkäik liigub seejärel Vabaduse parki, kus toimub Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pidulik rivistus II Maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi juures. Malevapealik annab kaitseliitlastele kätte tänukirjad, medalid ja allohvitseride auastmed.

Õhtul toimub Pärnu Kontserdimajas Pärnu linnapea, maavanema ja POL-i juhatuse esimehe Eesti Vabariigi 97. aastapäeva pidulik vastuvõtt, kus antakse üle Pärnumaa vapimärgid ning Pärnu linna vapimärgid.

Päikesetõusul Rüütli platsil

Lipp Rüütli platsil

24. veebruari päikesetõusul toimub traditsiooniline pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia, kell 7.32 Rüütli platsil, Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures. Pärnus on traditsiooniks saanud, et riigilipu heiskavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide Maleva liikmed. Sündmusel osalejaid tervitab maleva esindaja. Üritusel esinevad Mihkel Lüdigi nimeline Meeskoor ja Pärnu Kunstide Maja poistekoor dirigent Evelin Mei juhatamisel, kes esitavad ka Eesti Vabariigi hümni.

Sindis toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva lipuheiskamine

24. veebruari hommiku korraldab Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond koostöös Sindi Linnavalitsuse ja Sindi Gümnaasiumiga raekoja ees piduliku tseremooniaga lipuheiskamise.

Eneli Arusaar iseseisvuspäeva hommiku jalutuskäigul ühes oma õpilastega

Igale Sindis tähistatavale iseseisvuspäevale on Eneli Arusaar kirjutanud stsenaariumi, millele riigi sünnipäeva hommikul oma kogukonna tähelepanu juhtida. „Sedakorda küsitakse ja vastatakse: mis on isamaa… ja vastuseks on, sina, inimene,“ rääkis Arusaar õige pisut sellest, millest tema õpilased jutustavad.

Esmakordselt mängib raekoja juures Kaitseliidu Pärnumaa Maleva puhkpilliorkester Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel. Kogunemine algab veerand tundi enne kaheksat. Rivistuvad Sindi Gümnaasiumi õpilased, kes hoiavad oma kooli sinimustvalgeid kandelippe. Lisaks neile on esindatud seltsid oma lippudega. Kohal on ka Kaitseliidu Pärnumaa Maleva lipp ja saatetoimkond. Kell 7.55 heisatakse tornilipp. Esineb Jannseni aegne Sindi Laulukoor. Esimesena võtab sõna Sindi linnapea Marko Šorin. Järgmisena tervitab naabrit Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Päevamõtte esitab Urmas Saard, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees.

24. veebruari rongkäigu teekond Sindis, suurenda kaarti pildile klikkides

Raekoja ees toimuvale tseremooniale järgneb rongkäik umbes 1,1 km pikkusel teekonnal. Kooliõuel ütleb Sindi Gümnaasiumi direktor lõpusõna ja samas pakutakse kõigile osalejatele teed ja saiu, mida Krulli kohvik pakub rahvale tasuta. Raekoja ees jagatakse väikseid sinimustvalgeid lippe. Viimasega seoses on Lipu seltsil palve, et võetakse kaasa eelmistel aastatel kingitud lippe, et jätkuks ka neile, kes varem pole saanud.

Vabaduse pargis ja jumalateenistusel

II Maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile

Pärastlõunal kell 13.00 toimub Pärnus pärgade asetamine II Maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile Vabaduse pargis.

Toris kell 14.00 toimub Eesti Vabariigi 97. aastapäeva jumalateenistus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus ning pärgade asetamine ausambale.

Pärnu ja Sindi linnavalitsused kutsuvad rahvast Eesti Vabariigi aastapäeval, pärnakaid ka sellele eelneval päeval heiskama majalippe.

Samal teemal:

Pildigalerii Kaitseväe paraadist Pärnus

Lipu selts tõi Pärnu paraadile 154 suurt sinimustvalget lippu

Sirelin Kukk: suured asjad saavad alguse väikestest asjadest

Tahkurannas mäletati esimest presidenti

Kätlemine Paikuse rahva vastuvõtul

Manifesti ette lugemisega ennetas Paikuse Pärnut

Pille Tahker: mida teha, et meie kõigi unistuste Eesti ja tegelik Eesti muutuksid aina sarnasemaks?

 

Enno Allik isikunäitusega esmakordselt Pärnumaal

Wednesday, February 18th, 2015

Enno Alliku kunstniku  tööd on koduvald hinnanud Karksi valla Vapimärgi vääriliselt

Eile avas maalikunstnik Enno Allik oma isikunäituse Paikuse vallamajas.

Ratsuritähed ja Paikuse kirjadega särgid tänuks näituse toomise eest Paikusele

Enno Allik, "Vaade Pärnu jõele"

Kuigi Enno Allik pole varem Pärnumaal oma isikunäituseid korraldanud, on Karksi-Nuias elav kunstnik siiski juba 7 aastat tagasi endast Pärnusse märgi maha jätnud. 2007. a augustis korraldas E-Kunstisalong Pärnu maalimise päeva, millel osales ka Allik. Praegu asub üks selle kunstisündmuse maalidest Pärnu Linnagaleriis. Maali nimetus „ Tuhat ja üks suvitajat Pärnu rannas“ peidab endas salapära, millele ilma autori selgituseta vaataja ei tuleks. Sellel pildil on ka kunstnik ise koha sisse võtnud.

Mõningate vimkadega maale on ta hiljemgi loonud. Näiteks tunamullu jõulukuu teisel poolel ja eelmise aasta algul jäädvustas ta Mustlat ja selle ümbrust piltidele, mis tekitasid samuti elevust. Paaril maalil tekitavad vaatajas imestust ja toovad muige põskedele vimkadega pildikesed. Tähelepanelikult silmitsedes võis ühel pildil märgata tornis kükitavat päkapikku, teisel juhul ka jõuluvana jalutamas.

Enno Allik, "Märtsipäike", 2012

Ärgitamaks näituste külastajates suuremat huvi tema tööde vastu on autor sageli maalinud väljapaneku asukoha ümbrust. Näiteks Abjas, Mõisakülas, Viljandis, Tartus, samuti lõunanaabrite juures. Paikusest küll sedakorda maale ei märganud, aga juba eemalt vaadates paistis kätte Pärnu motiiv. Maalil „Vaade Pärnu jõele“ kõrgub veel suur sadamakraana, mis nüüdseks juba ammu utiiliks muudetud. Loomulikult tekitas see eeskätt pärnakates täiendava annuse põnevust, mis sundis süvitsi teisigi maale uurima. Pärnu ainetel on temalt ka maal „Pärnu pärnad“.

Enno Allik oma isikunäituse avamisel Paikusel

Kõige meelepärasemad tööd on tema jaoks figuraalkompositsioonid, portreed, lillemaalid ja maastikumaalid. Aga juba noores eas õnnestusid ka pilapildid. Mõnda aega oli Allik seepärast kaastööline oma kodukandi kriitikalehes Nuiamees.

Maalikunstnik sündis 1936. aastal Viljandimaal. Karksi-Nuias on ta elanud kogu pika elu. Maalimist õppis ta aastatel 1978 kuni 1985 Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppes. Vabakutselise kunstnikuna asus ta väga aktiivselt maalima alates aastast 1988. Kuid harvem oli ta ka varem üksikuid pilte loonud. Üllatav oli kuulda, et selle ajaga on ta suutnud maalida umbes 7000 maali. Mõnel päeval on kunstnik merd vaadeldes maalinud isegi viiele lõuendile. Hiljem kodus on ta neid siiski veel viimistlenud.

Enno Allik tervitab näituse külalisi šampusega ja kostitab suupistetega

Enno Alliku esimene näitus avati 2008. aastal Kuressaare Ajamaja galeriis. Järgnevalt on tema isiknäitused toimunud mitmel pool mujal Eestis, samuti väljapool riigipiire Lätis, Soomes, Saksamaal, Rootsis. Viimases riigis koguni juba kolmel korral. Kõige rohkem on siiski Soomes käidud. Alliku rääkis, et soomlastega tekkisid suhted seoses Halliste kiriku taastamisega tänu Kalev Raavele.

Paikuse valla kultuuritöö spetsialist Ille Riivits ja kunstniku andega ajakirjanik Annika Põldsam ütlevad Enno Alliku näituse avamisel kiitvaid hinnanguid

Paikusele näituse avamist uudistama tulnud Annika Põldsam oli nähtud töödest vaimustuses: „Need maalitud lilled ju täiesti lõhnavad! Kas siis ei tunne?“ Kunstniku Paikusele kutsunud Ille Riivits ütles, et tema kodus on juba mitu Enno Alliku maali. Abikaasa Andres Riivits kiitis koduseinale riputatud Alliku maali, mis kujutab Karksi-Nuias asuvat Peetri kirikut.

Maalid väärivad jäädvustamist

Enno Alliku kunstniku  tööd on koduvald hinnanud Karksi valla Vapimärgi vääriliselt.

Enno Alliku jälgedesse on astunud ka tema poeg Enn Allik, kes on kunsti õppinud Tartus ja fotograafiat Moskvas.

Paikuse näitus jääb avatuks umbes paariks kuuks.

Jaanus Männik viibutas koosoleku juhataja haamrit kõige rohkem Mart Helme suunas

Thursday, February 12th, 2015

Eile õhtupoolikul kohtusid Pärnumaa nimekirjades Riigikokku pürgivate erakondade esindajad Ares, kus küsimusteks olid kooseluseadus, Rail Baltic, ettevõtete maksustamine ja teised teemad.

Are rahvas osales aktiivselt poliitikute väitluses

Kalev Kaljuste (sotsiaaldemokraat) ja Jüri Saar (Vabaerakond)

Väitlusel osalesid EKRE, IRL, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Vabaerakond, Keskerakond, Reformierakond, RÜE. Jüri Saar, Vabaerakonna esinumber Pärnumaal, ei mõistnud, miks järjekordselt polnud neid väitlusele kutsutud. Varem juhtus nii Lääne-Eesti Korteriühistute poolt korraldatud väitluse ettevalmistamisel Pärnus. Aga mõlemal juhul korraldati asi kiirest ära ja sõna sai ka Vabaerakond. Ares leiti Vabaerakonnale isegi nimesildiga varustatud laud sarnaselt teistega.

Keskerakondlased Marko Šorin ja Kadri Simson

Õhtut juhtis Surju vallavanem Jaanus Männik. Kõigile erakondadele anti esmalt enda tutvustamiseks aega võrdselt 5 minutit olenemata sellest, mitme inimesega erakonda esindati. Hiljem kahanesid küsimustele vastamiste minutid väiksemaks. Kuid seda enam ületasid kogenenumad poliitikud neile eraldatud aega lubatust rohkem. Uued tulijad olid märkimisväärselt distsiplineeritumad. Näiteks Andrus Soopalu, kes ametilt proviisor ja RÜE esinumber Pärnumaal. Samuti Sindi linnapea Marko Šorin, kes osales erakondade vahelises väitluses elus esmakordselt. Ta ei näinud enda kõrval väitlejates mitte niivõrd võistlejaid, kuivõrd kaaslasi, kes otsivad riigi elu edendamisel kõige paremaid mooduseid.

EKRE kandidaadid Käde Kalamees, Mart Helme, Heldur Paulson

Erilise sõnaosavusega paistis silma EKRE Pärnumaa esinumber Mart Helme, kes pidevalt kasutas lubatud pooleminutilisi repliigi ütlemisi pikemateks seisukoha võttude selgitamiseks. Ülejäänud jäid tema kõrval palju tagasihoidlikumaks, kuigi kiusatus oli veel nii mõnelgi oma kaaslaste arvelt aega rohkem kasutada. Sellele aitasid kaasa ka saalisistujate hüütud küsimused ilma vastavat luba küsimata.

Kõik kandidaadid ei istunud väitlejate laudade taga

Saalis ei istutud uniste ja osavõtmatute nägudega. Tundus, et Are rahvas on isegi väga poliitika käekäigust huvitatud ja poleks tahtnud ka pärast kolm tundi väldanud katkematut väitlust koduteele minna. Üldine kultuur jättis aga kokkuvõttes hea mulje, kohatuid või päris sapiseid märkuseid kaaslaste aadressil ei kohanud kordagi. Pigem naeratati üksteisele, kui ka kõiges sama meelt ei oldud.

Jüri Jaanson ja Väino Linde Reformierakonnast

Vast kõige üksmeelsemad oldi erinevalt Reformierakonnast selles küsimuses, kas peetakse hädavajalikuks maksustada tuluna raha, mille rahvusvahelised firmad, eriti pangad, viivad Eestist välja. Küsimusele, millele oodati ei või jah vastust, vastasid kõik peale oravate jaatavalt.

Enamvähem üksmeelsed oldi ka kiirraudtee rajamise osas. Täiesti eriarvamusel on Rail Balticu asjus Mart Helme ja nähtavasti ka enamik EKRE-st.

Vähemalt nii tundus saalis istujate olekust, kuigi varem on sama erakonna inimesed ka risti vastupidist väitnud. „Rail Baltic, nagu see praegusel kujul paistab, on sellesse sissekirjutatud hiiglaslik korruptsioon. Tohutud mullatööd, ilma et oleks võimalik kokku arvutada, kes või kuhu see raha kulub. See on korruptiivne projekt otsast peale,“ väitis Helme, kes kategooriliselt välistab Rail Balticu. EKRE seisukohaks on üksnes Tartu ja Pärnu raudteede rekonstrueerimine. Tema sõnul on Euroopa laiusel raudtee ehitamisel tegemist tupikliini rajamisega. „Ma ei saa hommikul istuda Tallinnast rongile ja olla hommikul Berliinis. Ma pean kusagil pärapõrgus hakkama ümber istuma. Samas ei näe ma mingeid kaubavoogusid ajal, mil Venemaa on majanduslikus isolatsioonis. Ja korruptsioon algas juba sellest, et on loodud komisjon, mis pole mitme aasta jooksul mitte midagi teinud.“

Andres Metsoja, IRL

Viis aastat Pärnu maavanem olnud Andres Metsoja ei kahtle Rail Balticu vajalikkuses. Pärnumaa kontekstis võib selle raudteeühenduse loomisega tekitada Pärnus täiesti uue majanduskeskkonna, mis on hoopis teine kvaliteet taristus. Sõita tulevikus 45 minutiga Tallinna või 50 minutiga Riiga annab sootuks uue võimaluse Pärnule.

Jaanus Männik

Senise projekteerimise käiguga ei ole ka Metsoja rahul. „On mindud protsessi, kus maavanem asetub vahendiks, kes peaks rääkima rahvale juttu sellest, et riik ei peta. Teisest küljest jäetakse tegemata väga olulised otsused, kuidas võõrandatakse, kuidas ostetakse kui on eriplaneeringud. Kõik need küsimused on rahva ees ausalt lahti rääkimata. Kui praegu oleme jõudnud olukorda, kus tellija ütleb kuidas teha, siis see pole enam planeerimise protsess. Siin ilmneb jälle seos kooseluseadusega, millega purustatakse usaldus rahva ja riigi vahelises kahekõnes,“ arutles Metsoja.

Samal teemal:

Pärnus väideldi elamumajanduse teemal

Paikuse Põhikool muretses endale 30 sinimustvalget lippu

Wednesday, February 11th, 2015

Nende päevade sees muretses Paikuse Põhikool 30 kõrge kvaliteediga sinimustvalget lippu, mida valmistab pikaaegsete kogemustega Tallinnas asuv Lipuvabrik.

Anu Tammearu-Mežule on juba pikemat aega soovinud oma koolile suuremat kogust sinimustvalgeid kandelippe

Paikuse Põhikool

Paikuse Põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule ütles, et varem kasutas kool ja vald riiklikult või rahvuslikult oluliste päevade tähistamisel Eesti Lipu Seltsile kuuluvaid lippe, viimati laenati ka Sindi Gümnaasiumilt. Huvijuhi sõnul omab lipp riigi võimsaima sümbolina sedavõrd suurt tähendust, et selle teadmise viimisega õpilasteni tuleb alustada võimalikult varakult. Üksnes rääkimisest on vähe, lippu peab tunnetama oma käes hoides. Eriti emotsionaalne on tuulest sirgeks puhutud kangas, millele käed peavad suutma vardast hoidmisega sama jõulisusega vastata.

„Meie õpilased on vanuseliselt kuni põhikooliealised ja sellepärast otsustasime pisut väiksemate lippude kasuks. Kui normaalmõõtmeteks peetakse 105 x 165 cm, siis meie kandelippude mõõtmed on 65 x 105. Lipu suhe 7 : 11 sellega loomulikult ei muutu, aga vars on vastavalt lipule siiski väheke lühem, 2,2 m,“ selgitas Tammearu-Mežule üksikasju. Vald eraldas raha kümne lipu ostmiseks ja kool pani oma rahakotist veel paarikümne lipu jaoks raha juurde.

Enn Kübar lõpetab lipuvarraste värvimist

Varred valmisid kooli puutöökojas. Lipuvarraste meister on Enn Kübar, töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja. Kahe lipu vardad tehakse pooleks lahutatavana, et oleks võimalik ka väiksema autoga vedada.

Paikuse Põhikoolis on eeskujulikult toimivad noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. Esimeses on 18 koolinoort ja neid juhendavad Kardo Ojassalu ning Tarmo Tõnismann. 45 tütarlapsega tegeleb Tammearu-Mežule, kes lisas juurde, et parem aktiiv on tegelikkuses siiski pisut väiksem. „Näiteks Tartu rahu aastapäeval seisid mõlemal pool koolimaja otstes olevate peauste juures kodutütarde ja noorkotkaste liputoimkonnad auvalves terve koolipäeva, muidugi vahetustega.“ Eelmise aasta mais külastasid Paikuse ja Sindi õpilased Tallinna 21. Kooli, kus tutvuti sealse liputoimkonna pikaaegsete kogemustega. Kuuldavasti mõtleb nüüd ka Sindi Gümnaasium Raua tänava kooli ja Paikuse eeskuju järgimisele.

Kui eelnevatel aastatel toimusid Paikuse ja Sindi omavalitsuste ühised iseseisvuspäeva hommiku lipuheiskamised Sindi raekoja torni, siis nüüd soovib Paikuse vald rajada oma lipuväljaku. Selleks korraks veel ei jõutud, aga vallavanem Kuno Erkmann loodab järgmiseks vabariigi aastapäevaks selle ülesandega kindlasti valmis saada. Esimene päris oma lippudega rivistus korraldatakse Paikuse Põhikooli aulas 23. veebruari hommikul.

24. veebruari hommikul kogunetakse oma kooli sinimustvalgete lippude alla koolimaja ette. Isamaalist meeleolu loob Pärnu M. Lüdigi nimeline meeskoor dirigent Evelin Mei juhendamisel. Kõnelevad vallavanem ja kooli direktor. Lippe ja tuju hoiavad kõrgel kodutütred ja noorkotkad. Järgnevalt minnakse valla bussiga ringsõidule ajalooliste mälestusmärkide juurde, kus süüdatakse küünlad. Teejuhiks on Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe.

Samal teemal:

Manifesti ette lugemisega ennetas Paikuse Pärnut

Pille Usin: Tori kooli alguseks loeme kihelkonnakooli avamist 140 aastat tagasi

Saturday, January 31st, 2015

Pea kümme aastat Tori põhikooli juhtinud direktor Pille Usin ütleb, et igaühel meist on kooliga oma lugu, mille tundmine on mõtlemapanev ja liigutav. Õpilastega räägiti oma lugusid 23. jaanuaril, täna oodatakse koolimajja vilistlasi.

Tori koolimaja viiekümnendatel aastatel

Tori kihelkonnakooli alusepanija oli Sikana Jaan Tammann. Emakeelse kooli ideest innustatuna ehitas ta oma projekti järgi ja osaliselt ka oma rahaga Torisse uhke koolimaja, mis valmis 1874. aasta lõpuks. Uue kalendri järgi 1875. a 26. jaanuaril alustati vastvalminud kihelkonnakoolis õppetööd 24 õpilasega. Kihelkonnakoolis võis õppida pärast nelja klassi lõpetamist vallakoolis. Esimene koolijuhataja oli Johannes Kuus. Kõige kauem (1890–1918) on direktorina töötanud Mihkel Ollino.

Kahjuks ei ole sõjaeelse Eesti Vabariigi aja kohta koolis ajaloomaterjale palju säilinud. Kooli arhiivis on suur hulk materjale pioneeriajast. Nende põhjal valmistas Evelyn Lillevälja õpetaja Heli Miti juhendamisel uurimistöö „Pioneeriaastad Tori koolis“.

Uueks juubeliks valmistudes võttis huvijuht kõik materjalid kokku, usutles ka kunagisi pioneerijuhte ja nüüdseks on valminud kooliajaloo põhjal ettevalmistatud programm „Pioneeriaastad Tori koolis“. Kava sisaldab pioneeriaastatele iseloomulikku: rivivõistlusteks valmistumist, lõkkeõhtut, sanitaarõppust, vanapaberi ja -metalli kogumist, püramiidide õppimist ja sportimist, kohtumist sõjaveteraniga, pioneerilaulude laulmist, rännakmarssi ja pioneerilaagrit kohalikus kaasikus.

Õpilastele on see põnev rännak aega, mil õppisid nende vanemad ja vanavanemad, õpetajatele ja koolitöötajatele pakkus etenduse vaatamine palju äratundmisrõõmu. Programm lõpeb rõõmsa hõiskega: „Ja siis tulid Balti kett ja öölaulupeod!“, mis kõiki nostalgiameenutustest meeldiva äratundmisega äratab.

Praegu õpib Tori koolis 165 õpilast, neist 88 poissi ja 77 tüdrukut, töötab 24 pedagoogi ja 7 koolitöötajat.

Õppimiseks, õpetamiseks ja töötamiseks on kujundatud väärtuspõhised eesmärgid. Taas on kasutusel kaks mõistet: õpetamine/õppimine ja kasvatamine/kasvamine. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.

Esimeses kooliastmes õpetatakse valikainena arvutiõpetust (informaatika), mis jätkub ringitööna 7. klassis. Kolmandas kooliastmes korraldab Tori põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Juhendaja abil alustatakse selle koostamist 8. klassis ja tööd kaitstakse 9. klassis. Loovtöö edukas kaitsmine on põhikooli lõpetamise üks tingimus.

Tori Põhikool 2014 a kevadel. Foto erakogust

Parimat uurimistööd premeeritakse alates 2010/11. õppeaastast Juta Musta nimelise stipendiumiga. Stipendiumifondi on loonud vilistlane Aadu Must.

2014/15. õppeaastast käivitus teises kooliastmes robootikaring, mis on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega.

Poiste tööõpetust nimetatakse nüüd tehnoloogiaks ning tüdrukute vastav aine on käsitöö ja kodundus. Ei ole enam piirangut, et poisid peaksid valima tehnoloogia ja tüdrukud käsitöö ja kodunduse. Iga õpilane saab valida ühe nendest ainetest. Kuna seni on valik olnud traditsiooniline, vahetavad kevadveerandil poisid ja tüdrukud uue õppekava täitmiseks tööõpetuse tunnid: poisid teevad toitlustamist kodundusklassis ja tüdrukud osalevad tehnoloogiaõpetuses, tutvuvad puutööga.

Viimasel kolmel aastal on 7. klassis korraldatud ainetevaheline ühisprojekt, kus moodustatakse meeskonnad kohviku korraldamiseks ja meisterdamise töötubadeks. Projekti kulminatsioon on ülekooliline sõbrapäeva tähistamine kohviku ja meisterdamistubadega.

Muusikaõpetuses on lisandunud pillimäng: esimeses-teises kooliastmes väikekannel ja kolmandas kooliastmes kitarr. Väikekandle õppimist alustatakse 1. klassis ringitunnis ja see jätkub muusikatunnis. Kitarri algõpe on lülitatud 7. klassi muusikatunni programmi. Kui õpilastel algteadmised olemas, saab jätkata vastavates huviringides.

Hindamise sisu on uue õppekavaga muutunud. Kui seni käsitleti hindamist mõõtmisena, siis nüüd õpilase arengut ja õppimist toetava tegevusena. Juurde on tulnud uue mõistena kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine. Alates 2011. aastast pannakse kokkuvõtvaid hindeid kaks korda aastas, jõuludeks ja kevadeks.

Alates 2007. aastast töötavad koolis abiõpetajad, kelle töökohustuste hulka kuulub haridusliku erivajadusega õpilase individuaalne juhendamine paralleelselt klassi õppetööga. Samuti töötab koolis logopeed.

Igal õppeaastal on üks koolisisene suur projekt, mille eesmärk on eri õppeainete kaudu keskenduda ühele teemale: 2007/08 oli projekt ”Kooliolümpia”; 2008/09 Ökokrati loodusprojekt ”Müra pole muusika”; 2009/10 ”Kultuurilooline Tori”; 2011/12 „Kooliolümpia“; 2012/13. „Tori kauniks“ pälvis valla tasandil aasta 2013 noorte teo tiitli ja äratas tähelepanu ka üleriigilisel tasandil; 2013/14 projekt oli „Liikumine ja tervis“.

Kool peab oluliseks oma koduvalla kultuuriväärtustega tutvumist, loodusharidust ja isamaalist kasvatust. Igal kevadel on koolis matkapäev, mil külastatakse kultuuri- ja loodusobjekte koduvallas kas jalgsi, jalgrattal või kanuudega vett mööda liikudes.

Osaletakse Tartu Ülikooli teaduskooli tegemistes. Eelmisel õppeaastal korraldasid noored teadurid koolis füüsika-, sel õppeaastal bioloogia õpikodasid. Tehakse loodusõppepäevi, mil kogu koolipere külastab riigimetsa majandamise keskusi ja osaleb õppekavaga haakuvates loodusprogrammides.

Pille Usin oma kooli esindusega lipuspaleeris

Toimuvad lipukoolitused, osaletakse jüripäeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juures lipuspaleeris. Riigi iseseisvuspäeval liigub traditsiooniliselt õpilaste, õpetajate ja vallajuhtide lippudega rongkäik Tori kalmistule, kus süüdatakse mälestusküünlad ja kõneldakse Torile olulistest inimestest. Õpilaste ja õpetajate esindus süütab mälestusküünlad kooli sünnipäeval kunagistele koolitöötajatele.

Pille Usin mõtestab kooli eesmärgilise tegevuse sõnadesse, et iga õpilane ja õpetaja ütleks uhkusega: „Ma õpin ja töötan Toris!“

Samal teemal:

Kolmele Tori Põhikooli õpilasele Juta Musta nimeline stipendium

Omavalitsusjuhid toetasid Pärnu maavanema kandidaadina Kalev Kaljustet

Tuesday, January 13th, 2015
Kalev Kaljuste

Siseminister Hanno Pevkur kohtus täna Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esindajatega ja tegi ettepaneku nimetada Pärnu uueks maavanemaks Kalev Kaljuste. Pärnumaa omavalitsuste juhid toetasid Kaljuste kandidatuuri.

Loe lähemalt

Erakonda vahetanud Heli Künnapas näeb Vabaerakonnas valdavalt kunagisi isamaaliitlasi

Sunday, January 11th, 2015

Nelja lapse ema, kirjanik, kirjastaja ja väiketalu perenaine Heli Künnapas lõpetas 10. jaanuaril oma kümneaastase liikmelisuse erakonnas Isamaa ja Res Publica Liit ning kandideerib Eesti Vabaerakonna üldnimekirjas 71. kohal ja Pärnumaa nimekirjas 8. kohal Riigikogusse.

Ootamatu erakonna vahetus tekitas mitmeid küsimusi, millele palusin vastuseid. Kas otsus sündis iseseisvalt või tehti ületulekuks ettepanek, mis oli IRL-ist parem? Kuulusid ju kuni eilseni IRL-i naisühenduse IREN juhatusse, mis on üsna kõrge positsioon erakonnas?

Heli Künnapas

Heli Künnapas: Otsuse tegin enda algatusel. IRL-ist lahkumist ei pea ma ülejooksmiseks, kuna sellega ei kaasne mingeid Vabaerakonna poolseid hüvesid ega lubadusi. Vabaerakonnas tuleb ise palju panustada nii ajaliselt kui rahaliselt, sest riik meid ei rahasta. See on üks asi, mis peaks näitama, et erakonna vahetamine on tõesti seotud nägemusega, mis võimaldab Vabaerakonna ridades oma ideid ellu viia. Tänasel erakonna üldkogul oli huvitav näha, et kõik inimesed, kellega sattusin rääkima, on sarnaselt minuga endised isamaaliitlased.

Mis võis saada erakonna vahetamisel viimaseks kaalukeeleks?

Heli Künnapas: Ma ei tee saladust, et otsustamisel sai viimaseks piisaks kandideerivate inimeste nimekirjade koostamine. Nägin päris tugevalt, kuidas IRL üksnes sõnades erinevaid huvigruppe esindab ja naisi toetab, tegelikkuses see nii ei toimi. Samuti sain tunda, kuidas elukutselised poliitikud endale kohti kindlustavad ja uusi isemõtlevaid tegijaid välistavad. Mulle selline poliitika ei meeldi. Valimisnimekirja koostajad hindasid minu väärtuseks 40 häält, mis ma sain kohalikel valimistel. Vabaerakond aga võttis mu avasüli vastu, sest nende jaoks olen nelja lapse ema, kirjanik, väiketalu perenaine ja maaelu praktiseerija, kohalikust elust huvitatud poliitik.

Kas praeguses IRL-i nimekirjas on siis praegu inimesi, kes sinna ei peaks kuuluma?

Heli Künnapas: Ma ei taha halvustada ühtegi inimest, kes nimekirja mahtusid, kuid kurb oligi vaadata, et enda koha eest pidid eriti tugevalt võitlema just naised. Minu jaoks jäi IRL-is arusaamatuks võitlus Pärnumaa esinumbri koha pärast. Pean loogilisemaks, et Riigikogu liige asub erakonnas maavanemast olulisemal kohal. Nii peabki talle ka järgmistel valimistel esinumbri koht kuuluma. Õnneks leidis see küsimus viimasel hetkel õiglase lahenduse.

Võibolla oli IRL-ist lahkumise põhjuseks sügav kibestumine?

Heli Künnapas: Minu lahkumises pole kibedust ja solvumist. Pigem on see soov sõna kaasa öelda ja lahkuda sealt, kus püüti mu väljaütlemisi vaigistada. Kui mu arvamusartiklite kohta öeldi, et need pole erakonna, vaid minu enda arvamused, siis küsin vastu, et kelle arvamust ma siis edastama peaksin, kui mitte iseenda? Erakonda kuulun ikka selleks, et liituda teiste samamoodi mõtlevate inimestega.

Kuulsin isegi seda, et kuna mul on väiksed lapsed, siis ma ei peaks kandideerima. Aga kes sobiks meiesuguste, lastega ja maaelu armastava, perekonna jaoks seadusi tegema paremini, kui inimene, kes ise sellist elu praktiseerib? Ma ei ole teleekraanilt tuttav häältekorjaja, ega erakonna tuules kasvanud elukutseline poliitik. Olen Sisekaitseakadeemias lõpetanud halduskorralduse eriala, milles oli suur roll õigusõpetusel. Magistrikraadi omandasin teoloogias kristliku kultuuriloo alal ning seejärel kutsehariduse karusloomakasvatuses. Õpingud on andnud teadmised, mis pidi eelnõud ja muud paberid kätte võtta, kuid samas ka seda, kuidas inimesed reaalselt elavad. Paljud minu lugejad on loetud romaanide põhjal öelnud, et tunnen tänapäevast elu selliselt, kuidas see päriselt ongi.

Riigikogusse kandideerimise soov on minus aastaid küpsenud. Saan aru, et meie riigis nii edasi ei saa. Et midagi muuta, pead olema sees. Tegelikult on vanemate olijate soov uustulijaid eemale lükata arusaadav, sest nii kaitstakse iseennast kaitsnud süsteemi. Ka oma vastilmuvas teoses “Minu ilus elu maal” räägin pikalt, miks soovin Riigikogusse kandideerida.

Võibolla viis liigne kärsitus mõttele erakonda vahetada?

Heli Künnapas: Kannatlikkus pole kunagi mu tugevaim külg olnud. Vait olla ja edasi teenida – see minu peal ei toimi. Kus viga näed laita, seal tule ja aita – see on minu moodi! Eesti Vabaerakonnas on ees ootamas palju endisi Isamaaliidu taustaga inimesi, nagu ma ise. Kuigi tegin lõpliku otsuse nendega liitumiseks päev enne üldkogu ja ei osalenud seega valimisplatvormi koostamises, on see śiiski minu arusaamistega kooskõlas. Nii ongi võimalus toetada ideid ja ise samal ajal inimeseks jääda. Nüüd on valija kord öelda, kas loodetakse samade inimeste ja samade teguviisidega uut tulemust või antakse uutele inimestele ja värskele mõtlemisele võimalus Riigikogus oma võimeid näidata. Olgem ausad – mida meil kaotada on? Uued tuuled võivad praegu Eestile vaid kasuks tulla. Saadame mõned elukutselised poliitikud ja poliitbroilerid puhkusele ja laseme uutel inimestel näidata, kuhu me suudame Eestit suunata.

Kui mahlapressi panna apelsini järel apelsin, siis on lootusetu teise maitsega mahla oodata. Nii on ka poliitikas: järjest ühtesid samu inimesi valides, ükskõik, mis järjekorras need nimed on, jääb tulemus ja potentsiaal samaks.”

Vändra Alevi Hoolekandekeskuses jutustati “Vanaisa pajatusi”

Saturday, January 3rd, 2015

Sindi Gümnaasiumi noored esinevad Vändra Alevi Hoolekandekeskuses

Täna külastasid Pärnumaa IRL-i naisklubi naised Mari Suurväli ja Maika Safin koos Sindi Gümnaasiumi õpilaste ning neid juhendava õpetaja Eneli Arusaarega Vändra Alevi Hoolekandekeskust. Koolinoored jutustasid vanavanemate või vanemate sugulaste käest kuuldud endisaegseid lugusid, mis kandsid tinglikku nimetust “Vanaisa pajatus”.

Eneli Arusaar usub , et nende külaskäik tegi kindlasti kõigile Vändra Alevi Hoolekandekeskuse hoolealustele ühe sooja pai

Külalised Vändra Alevi Hoolekandekeskuse ees

14. novembril osalesid Sindi Gümnaasiumi õpilased Madis Tropp, Marko Nuut, Mirette Juurikas, Martti Šorin, Jaanika Kangur, Chätlyn Parts, Õnneli Pilliroog Järvamaal Ambla vallas toimunud II üleriigilisel koolinoorte jutuvestjate konkursil “Kratilood”. Etluskonkursil peeti kõige olulisemaks võimalikult säravat jutustamist, mitte autori sõnastuse täpset järgimist. Polnud lubatud kasutada kostüüme ja erinevaid lisavahendeid. 4 minutiga pidi esitaja jutustama paar rahvalikku naljandit, muistendit või legendi jne. Samad Sindi noored, kes panid oma oskused teistega võisteldes sügisel proovile Aravete Kultuurimajas, viimistlesid oma sõnaosavust täna tund enne väljasõitu Krulli kohvikus. Minnes Vändra hoolduskeskuse hoolealuste ette esinema taheti seda teha sellises headuses, nagu seisti toona elukutseliste žürii liikmete Tamur Tohveri, Toomas Lõhmuste ja Arlet Palmiste ees.

Martti Šorin õpib kitarri Sindi muusikakoolis neljandat aastat

Vanaema-vanaisa pajatustele vahelduseks mängis Martti Šorin kitarri, mida ta õpib Sindi muusikakoolis juba neljandat aastat. Martti mängis 6 lugu. Meeldejäävamad olid „Rocking around the Christmas Tree“, „We vish you a merry Christmas“ ja „Mäekuninga koobas“. Kuulajad hakkasid meeldimise märgiks plaksutama mõnel juhul juba esinemise ajal või enne loo lõpetamist.

Noored etlejad kasutasid mõtte paremaks mõistmiseks sõnadele hea ilmekuse lisamist, julgemad žestikuleerisid väga loomupäraselt ja näomiimikast oli samuti palju abi. Nooruslood armastusest tõid kuulaja silma pisarad. Südamlik vastuvõtt tõi ka esinejate kurku klombi, mida püüti siiski näitleja osavusel varjata.

Mari Suurväli ulatab kingituse esinejatele

Mari Suurväli on jäänud Vändra hooldekodu külastama sellest ajast saadik, kui tema perele lähedane inimene sinna asus. Nüüd käib ta juba viiendat aastat hoolt vajavaid inimesi külastamas. Esinejad on alati erinevad, aga sagedamini tullakse kaasa Sindi Gümnaasiumist. Õpetaja Arusaar ütles, et püüab tuua eakate abivajajatega kohtuma iga kord uued noored. Nii omandab seesuguse kogemuse suurem hulk noori, mis on kasvatuslikult hästi tähtis.

Naisklubi liikmed küpsetavad ise kooke ja pirukaid, mida seegi kord rohkelt kaasa toodi.

Samal teemal:

Jõulumeeleoluga Vändra hooldekodus

Vändra hoolekandekeskusesse toodi jõulurõõmu