Võilille salat ja kaste

Võilillele pühendatud eilne Võilillefestival toimus taimetarga Mercedes Merimaa eestvedamisel Pärnumaa Audru valla Kihlepa küla Neitsiraba külastuskeskuses ajal, mil tervet Maarjamaad katab kollane võilillevaip.

Üleni kollases võilillepärjaga tõtarlaps külastajatelt siisepääsuks raha ei küsi, aga palub oma nime siiski kirja panna

Mercedes Merimaa

Võilillefestival korraldati samaaegselt RäimeWestiga Lao sadamas lootusega, et ühe külastusega saaks külastaja osa kahest festivalist. Mingil määral see ka õnnestus, aga mitte sedavõrd, et saanuks piisavalt hea ülevaate. Kahte festivali lahutav kaugus ja mereandide oluline erinevus mullas kasvavate juurikatega väärib siiski asjast huvitatu jaoks võimalust põhjalikumaks süvenemiseks.

Õues tervitab trummide müdin

Ühelt festivalilt tulles ja paraja hilinemisega teise sündmuspaika jõudmise järel võis Merimaa päeva kokkuvõtvast jutust saada üksnes põgusa aimduse kõigest sellest, mida väärtuslikku Võilillefestival tegelikult sisaldas.

Lapsed oskavad ülisuuri seebimulle teha

Lühikeseks jäänud ajast jättis sügava mulje ühe euro eest pakutud võilillevein ja võilillekohv, mille kõrvale sai hampsata maitsvat nõgesekotleti. Kohvi sisse võis segada ka võilille mett. Kihlepa rahvamaja saali poodiumi trepil põristas väike tütarlaps vaikselt trummi ja üks vabatahtlikest abilistest nihutas kartulite kausi lähemale – arvates, et need on juba päris jahtunud. Ei olnud. Vastupidi, päris tulised! Võtsin ühe kartuli, mis oli tuhas tuliste süte keskel küpsetatud ja meenutasin kauget aega kui vanaema ahju kütmise lõpul pani sageli kartulid tuha sisse küpsema. Väikese poisina maitsesid need soolavõiga süües suurepäraselt. Abilised ise olevat söönud krõbeda kooriku sees olevat kartulit lusikaga. Mulle meeldis ka küpsetatud kartuli koor, mida tuli küll eelnevalt salvrätikuga tuhast ja söestunud pealdisest pisut puhastada. Aituma kostitamise eest!

Õues telgi katuse all prooviti ka võilille salatit. Jätsin selle maitsmise järgmise festivali ajaks, sest kartsin juba saadud hüva maitseelamust rikkuda. Ilmselt tekitas eksitavat eelarvamust ikka veel püsiv kinnismõtteline kartus, et võilill on kibe umbrohi, mille sissevõtmine võiks üksnes ebameeldivaid elamusi valmistada.

Võilillekohv ja nõgesekotlett maitseb hästi

Teadaolevalt maailma esimene Võilillefestival korraldati 2011. aasta kevadel selles samas Neitsiraba külastuskeskuses. Merimaa väitel tahetud ettevõtmisega väärata eksiarvamust võilillest kui kasutust umbrohust ja nähtavasti soovitakse sama tõestada ka edaspidi. Kinnitatakse, et võilill polegi Eesti koduaedade ja rohumaade õnnetus. Vastupidi, võilillenutte ilmse mõnuga mugides kinnitab Merimaa, et kõiki võilille liike on sajandeid tarvitatud nii toiduks kui ravimite valmistamiseks.

„Eesti taimede määraja“ nimetab 103 võililleliiki, aga neid arvatakse olevat veel üle kuuekümne liigi rohkemgi.

Eile Pärnumaal Tõstamaa valla Lao sadamas korraldatud kolmas RäimeWest tõi vaatamata kaugele maanurgale kohale tuhatkond inimest, kes maitsesid kalaroogasid, ostsid kalu, nautisid rahvuslikku muusikat ja tantsu, jälgisid päästeoperatsiooni demonstratsiooni ning lasksid ülimalt kaunil kevadpäeval lihtsalt endid paitada.

Tiiu Sommer

Tegelased illuminaatoris

Esimest korda Lao kalasadamas peetud rannarahva suursündmus lükati käima kodanikualgatusena. Manija saarevaht Ülle Tamm oli uue ettevõtmise mõtte algataja, kellega tulid kaasa Ilusa Manilaiu Eest ja Peerni Sadamaarendus vabaühendused ühes kohalike asutuste, organisatsioonide ja turismiettevõtjatega. Juba siis teadis Pärnumaa esimene saarevaht, et sellest kokku tulemisest peab saama iga kevadine tava, mille ulatuslikuma sihina võetakse eesmärgiks rannakülade, kalurite ja ettevõtjate ärgitamine eesti rahvuskala paremaks väärtustamiseks.

Esimene katse midagi ära teha õnnestus tegevtoimkonna 15 abilisega sedavõrd hästi, et Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös maavalitsuse ja omavalitsuste liiduga otsustas tunnistada räimele pühendatud peo Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta teoks.

Kuigi tõepoolest traditsiooniks muutuv rahvuskala pidu säilitas ka käesoleval korral algselt kavandatud nägu, võis siiski märgata külastajate nägudes teatavat pettumust. Kui 2011. aastal võis näha merelt värskelt püütud kaladega sadamasse saabunud kalurite ümber tekkinud pikka järjekorda, siis nüüd polnud räimelastiga täidetud paate, ega suurelt vonklevat järjekorda. Sama lugu juhtus juba mullu. Nii lepiti eelmiste  päevade püügiga.

Nurinat tekitav põhjus on teada. Kuna rannapüügi räimekvoodid olevat täitumas, allkirjastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder veel eelmisel päeval käskkirja, millega peatas Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel räimepüügi ja kastmõrdadega kalapüügi Liivi lahel.

Sellegi aasta RäimeWest-i head kordaminekut toetasid sarnaselt eelmiste ettevõtmistega taas Euroopa Liidu Kalandusfond, Liivi Lahe Kalanduskogum ja Tõstamaa vald ikka samal põhjusel, et räim püsiks aukohal eestlaste toidulaual ja kestaks jätkuvalt ka meie ranna elu töökultuur.

Annely Akkermann

Hea meel oli näha, et mandri ja saarte Manija ning Kihnu rahva seas liigub erilise eksusega ka Virve Köster. Teiste seas ei saanud jääda märkamatuks Annely Akkermann, kelle nägu katab alati sõbralik naeratus. Sedakorda pakkus ta Kihnu Virve lastelaste küpsetatud vahvleid ja kohe meenus ka viimane Kihnu külastus täpselt aasta tagasi, kui Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Akkermann kutsus saarele teisedki keskkonna liikmed, et rahvakoosolekul arutada lähedaste kalavarude majandamist.

Merebioloog Jüri Tenson

Ülle Tamm ütles, et rannarahva ajaarvamist on sätitud ajast aega räimepüügi järgi, sest räime hooaeg paneb talve möödudes rannakülas elu uuesti kihama. Seiklushimulistel oli sel aastal õppepäevale RäimeWest võimalik tulla kirkkovenedega otse Pärnust.

Marko Matvere

Ahtale maalapile mahtusid kohaliku toidu ja käsitöö valmistajad, kalaroogi pakkusid nii kohalikud kui kaugemalt tulnud kauplejad. Laval tehti muusikat ja lauluhäält, kõrval oleval asfaltplatsil keerutasid jalga rahvatantsijad. Esimestena võtsid külalised laulu ja pillilugudega vastu Tõstamaa valla isetegevuslased ning Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu avas õppepäeva. Kogu päeva hoolitsesid kaluri- ja kalateemalise muusikalise poole eest ansambel Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Romantilise Rannatee äärsete valdade isetegevuslased, saates ”Perepidu” osalenud perekond Mõtsmees, Liivi Lahe Kalanduskogu koostööpartnerid Association ”Darisim pasi!”, Lätist Kuldiga piirkonnast ja Taurage FLAG Leedust. Ühel või teisel moel mahtus sinna parasjagu nostalgilist põlvkondade seltsimist suure sõbra räimega.

Kohal olid üksikud õngega õngitsejad sadama kail. Ühel hasartsel poisil näkkas kala päris hästi ja pakkus põnevat pealtvaatamist paljudele kai serval seisjatele.

Vaatajatele oli avatud Olev Mihkelmaa fotoreportaaž kakuami püügist ja Naarismaa muuseumi merekraami.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskuse õpitoas tutvustati Liivi lahe kalaliike. Õpituba koosnes kahest osast: esimeses tutvustati kohalikes vetes elutsevaid kalaliike ja nende anatoomiat, bioloogiat. Teises osas toimus kalateadlaste eestvedamisel vestlusring räime ja tindi töönduslikult oluliste kalaliikide varude hetkeseisust ning tulevikuprognoosidest.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppurid

Politsei ja Piirivalveameti kopter koos vabatahtlike merepäästjatega näitasid pinnalt päästmise võtteid. Samuti räägiti ohutust käitumisest nii merel kui rannas.

Pärnumaa Looduse ja tehnikamaja paadimeister tutvustas paadi hoolduseks ja pisiremondiks vajalikke vahendeid ja töövõtteid. Õpitubadena töötasid samuti kala ja kalapüügiga ning rannarahva traditsioonilise käsitööga seotud töötoad nii täiskasvanutele kui lastele.

Anneli Rabby, Pärnumaa kutsehariduskeskuse avalike suhete juht

Teadmisi võis omandada ka uue aja räimeroogadest. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kokanduse eriala õpetajate ja õpilaste juhendamisel said kõik huvilised proovida kätt räime käitlemises ja erinevate räimeroogade valmistamises.

Räim turul. Foto: Margus Taal

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirjad, millega peatab räimepüügi ja kastmõrdadega kalapüügi Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel, kuna rannapüügi räimekvoodid on täitumas.

Loe lähemalt

Lähenev 4. juuni kannab taas mõtted Otepää kiriklasse, kus 1984. aastal õnnistati ja pühitseti meie sinimustvalge lipp, mis nüüd kannab riigi võimsaima sümbolina ühe rahva iseolemise soovi.

Marko Matvere Paapua Uus-Guinea jahimehe kõrval. Foto erkogust

Sarnaselt eelnevatele aastatele tähistatakse Eesti Vabariigi sünnilinnas lipu sünnipäeva piduliku tseremooniaga Rüütli platsil, kus peamiselt õpilased rivistuvad oma kooli sinimustvalgete lippude alla. Kohal on traditsiooni austavalt Kaitseliidu Pärnumaa Malev ja naiskodukaitsjad. Esinevad Pärnu Ühisgümnaasiumi noored ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkestri õpilased. Sõnavõttudega pöörduvad rahva poole maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe ja lipu seltsi esimees Trivimi Velliste.

Kui eelmistel aastatel on rongkäik suundunud Rüütli platsilt kõlakotta, Ammende aeda või Vallikääru, siis tänavu toimub vabaõhukontserdi asemel lipu päevale pühendatud kontsert Pärnu Kontserdimajas algusega kell 19. Peaesinejaks on Marko Matvere ja õhtu pealkirjaks „Eesti lipuga ümber maailma“.

Andra Vaaks, Pajo trükikoja juhiabi, annab lipu seltsile üle suure koguse lipu päeva ettevalmistamiseks tarvilikke trükiseid. Pajo trükikoda on Eesti riigi ja Pärnu Linnavalitsuse kõrval üks suurimaid sinimustvalge lipukultuuri kasvatamise toetajaid

„Tegemist on virtuaalse esitlusega katamaraan “Nordea” ümberilmareisist 2.10.10 – 17.06.13. Ligi kolme tunni jooksul näitan oma parimaid fotosid ja räägin taustast. Slaidišõu parima osa moodustavad kaadrid metslaste asurkondadest,“ tutvustas 4. juuni programmi Pärnu Kontserdimajas Marko Matvere, kes kulutas aasta ja kaheksa kuuga ahtris läbi 4 sinimustvalget lippu.

Kontsert on kõigile tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, siis pääseb kontserdile kutsetega, mida on jagatud esmalt otseselt lipu päeval osalejatele ja kutsutud külalistele. Välja jagatavad kutsed tuleb eelnevalt vahetada piletite vastu kontserdimaja kassas. Need, kelleni kutse pole jõudnud, saavad tasuta pileteid muretseda otse kontserdimaja kassast seni kuni neid jätkub.

Rüütli platsil aset leidva tseremoonia ja kontserdimajas toimuva kontserdi peakorraldaja on Eesti Lipu Selts.

Jänesselja lasteaia eripäraks on rahvakultuuri tundmaõppimine. Kultuuripärandi aastal korraldatav järjekordne valla laste laulupidu „Lapse lood ja laulud“ peetakse 4. juunil selleks, et sinimustvalge lipu sünnipäev saaks väärikalt tähistatud. Erinevalt eelmisest Jänesselja laulupäevast liituvad suure peoga ka Tammiste lasteaed ja Sauga kool. Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm selgitas, et pidu algab rongkäiguga, millele annavad tooni eelmisel aastal lipu seltsi poolt kingitud poolsada suuremõõdulist käsilippu, mis pole siiski nõnda suured, et väikesed laululapsed neid kanda ei jaksaks. Laulupeo kava on seatud alates hällist ja koduväravast kulgema külateele ja sealt edasi oma kihelkonna tundmiseni välja. Sauga valla praegused administratiivpiirid pole küll enam kuidagi võrreldavad kunagise kihelkonna alaga, aga see ei ole ka ületamatu takistus kõnelda oma esivanemate kultuuripärandist.

Samal teemal:

Pärnus tähistatud lipu päev päädis Tõnis Mägi esinemisega Vallikäärus

Jänesselja Lasteaias peeti sinimustvalge lipu sünnipäeva

Kui Sinu naabrimajal ei lehvi lipupäeval trikoloor, siis astu julgelt ligi…

Pärnu on Eesti lipukultuuri suunanäitaja

Galerii: Lipu päeva tähistamine Pärnus

Pärlselja rand

Silvia

Vee tänaval

Helle väljasõidu eel

Näoraamatus (facebook) sõprust süvendav seltskond on tänaseks kasvanud 34 inimeseni, kellest pisut vähem kui pooled taas uutele matkaradadele suundumiseks aega leidsid. Täiesti erinevate fotograafia alaste teadmiste, kogemuste ja pildi tegemise riistvaraga varustatud naised ning mehed sõitsid lehekuu 11. päeva udusel hommikul üle riigi Pärnusse Vee tänavale kokku, kus ühe kena elamise perenaine Silvia esmalt kõiki hommiku kohvi ja muu heast paremaga kostitas. Et harrastusfotograafide tegevusele anda Vee tänavast ulatuslikumat mõõdet, tegi Silvia eelnevalt põhjalikku ettevalmistavat tööd matka teekonna paika sättimiseks. Selleks sõitis ta aegsasti kolm valda läbi. Kohtus Varbla kandis elava Raimoga, kellele samuti fotograafia ja filmimine südamelähedane harrastus. Lisaks sellele tunneb ühtviisi hästi nii Varbla kui Tõstamaa huvipakkuvamaid vaatamisväärsusi ja oskas seepärast Silviale tublisti abiks olla. Tänud siinkohal Raimole!

Juba linnast väljasõidulgi oli mõndagi põnevat põhjust autoaknast pildistada. Lihula maantee teisel ringristmikul oli üks sõiduauto üritanud valgustusposti upakile sõita, seejuures ise tõsiselt viga saades – kuid kindlasti polnud seekordse retke eesmärgiks taoliste juhuste tabamine. Küll oli igal ühel oma salasoov põues sellest, mida keegi lootis looduses ainukordsena kaamerasse sulgeda.

Metshaned

Birgit hanede jahil

Valgeranna golfiväljaku äärde jõudmine meelitas hoopis rohkem kaameraid maalilistele tehiskuplitele ja kaevatud veesilmadele suunama. Kuid Soome parimate golfiväljakute isaks peetava Kosti Kuroneni kavandatud maastik ja sealsed mängijad ei paelunud siiski sellist fotograafide huvi nagu seda suutsid teha samas läheduses rändepeatust tegevad metshaned. Ühed pildistasid hanesid, seejuures ise end võimalikult palju lindude eest varjata püüdvalt. Teised pildistasid samuti hanesid, aga pildistasid ka hanesid fotografeerivaid madalal maas kükitavaid või koguni roomavaid inimesi. Näis, et lindudel polnudki eriti midagi tiibadeta kahejalgsete vastu ja lasid end mõõdukalt kauguselt pildistada. Siiski hoiti igaks juhuks distantsi ja taganeti sedavõrd, kuidas inimesed neile lähenesid. Mõne ettevaatamatu kiirema või sobimatu liigutuse järel tõusis mingi osa parvena lendu, aga julgemad ei lasknud end inimeste iseäralikust tegevusest segada.

Helen jahib hanesid

Audru (Kirbu) jõgi

Järgmine pikem peatus tehti Audru aleviku kaunis ja rohkete rippsildadega pargis ning kaupluse juures. Asulas pildistati loodust, hooneid ja muidugi ka oma seltskonna kaaslasi. Helen ütles kohe päeva alguses, et tema keskendub sedakorda peamiselt inimestele. Teda huvitas grupikaaslaste tegevus ja sellega kaasnevad emotsioonid hetkelistes tabamistes. Mõned teised pöörasid kaamerad rohkem üksikutele punktidele. Näiteks nurmenuku õiesüdamele või puuoksal avanevale pungale. Muidugi leidus palju neidki taimi, mille nimetust ei teatud, aga huvitava pildi saamist ei takistanud botaaniline harimatus kõige vähemalgi määral. Sääsesilma sisse vaatamiseks läinuks vaja väga erilist klaasi, aga nalja võis visata sellise tehnika puudumisele vaatamata ikkagi. Nii lubati uurida elusa karuga kohtumisel oti nägemist või vähemalt konna silmagi pildistada.

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirik

Mulle meeldisid mitmesugused peegelpildid jõe, mere või porilombi pinnalt, aga ka auto poleeritud plekilt. Tegelikult haarasin kõike mis ette jäi ja olin tõsiselt nördinud kui enda tähelepanematusest või momendi käpardlikuse tõttu ei saanud seda, mida soovinuks. Eriti kadedaks tegi mõnegi kaaslase terasem silm ja kiirem reageering. Kadestamisest tühjast pole muidugi suurt kasu ja nii püüdsin napsata mõndagi sõbralike kaaslaste parematest oskustest järgmiste kordade tarvis kõrva taha panemiseks.

Pootsi-Kõpu kiriku aial kasvav taim

Objektiivi ordu ühised matkaradade tallamised ei ole üksnes lõõgastumine looduse rüppes ja kultuuriväärtustega tutvumine. Kõiki ühendav fotograafia lembus võimaldab samaaegselt muuta kokkusaamise ka kasulikuks õppepäevaks, mis annab üsna ootamatuid näpunäiteid, mida võibolla polegi sellisel viisil mitte ühestki erialasest väljaandest lugeda. Saab tutvuda vahepealsel perioodil kaaslaste täienenud uue tehnikaga, kuulda selle kasutamise headest ja küsitavatest külgedest, omandada uusi nippe, võtteid ja trikke jne.

Lint aitab omasid ära tunda

Audrust väljudes neelasid viie sõiduki rehvid Pärnu-Tõstamaa maanteed, mis jälgib laias joones umbes 7500–4000 aasta vanust Litoriinamere rannavalli ajast mil Läänemere nõos asus veel jääajajärgne riimveekogu. Peatuti 1999. aastal moodustatud Lindi looduskaitsealal, mis paikneb Pärnu madaliku edela küljel asuvas loode-kagu suunalises nõos. Seal laiub ilusate veteväljadega vahelduv soo. Maalilised järvekesed on ajutiste teketega. Luitevallide tagustele soo servadele moodustuvad veesilmad sõltuvad aastatest ja aastaaegadest.

Seliste kirik

Soostumine tekkis kunagisele mereliivast ja savist koosnevale aluspõhjale. Kaitseala väärtustavad kuldking, kuradi sõrmekäpp, laialeheline neiuvaip jt. taimed. Soojema kliimaperioodi jäänukina kasvab siinsel pinnal ühest vähestest mandri-Eesti kasvukohtadest looduslikul viisil ka jugapuu. Lindudest võinuks kohata sookurge, musta toonekurge, väikest konnakotkast või merikotkast, ka musta rähni. Kaugemale pilgu heitmiseks on ehitatud ka looduse vaatlemise torn. Kahjuks häiris vaadet vete taga asuv prügila.

Iseäralik kinni kasvamine

Lindil sidus Helle omade autodele puna-valged lindid, et käänulistel teedel mitte kolonnis nobedamaid sõitjaid silmist lasta.

Lindi looduskaitseala

Tõstamaa tee ääres tehti peatus Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kiriku juures. Pühakoda erineb teistest Pärnumaa õigeusu kirikutest tavapäraselt peasissepääsu kohal oleva kellatorni puudumise tõttu. Maakividest laotud müürid muudavad hoone justnagu jõulisemaks. Kirikut ümbritseval kiviaial kasvavad tundmatud, aga põneva välimusega umbrohud meelitasid lähedalt pildistama. Mõned surusid aga objektiivi torud peaaegu vastu maad, et võimalikult suurelt punalutikaid kaadrisse saada.

Kastna kadakad

Tavapäraselt ehitati 19. saj teisel poolel õigeusu kirikuid kividest, aga 1864. a valminud Seliste kirik on kargelt askeetlik puuehitis, mis valmistati munkade poolt Riias. Kirik veeti uuesti lahtivõetult mööda jääteed kohale. Kogudus oli juba varem asutatud ja tegutses alates 1847. aastast kuni 1989. aastani. Hoonet remonditi aastatuhande vahetusel Rootsi eestlaste Juta ja August Nõmme algatatud korjanduse ning Tõstamaa valla abil.

Midagi on näha?

Praegune Tõstamaa Maarja luteri kirik ehitati Pärnu ehitusmeistrite juhtimisel maakividest aastatel 1763 – 1768. Kirikutorn oli meremärk, mis kahjuks langes kokku 1972. a jaanipäeval. Varing hävitas ka oreli. Õnnetuse oletatavaks põhjuseks peeti vahetus läheduses tehtud kaevetöid. Tõstamaa aleviku taga paikneb Levaroti mägi, mis kõrgub 29 meetrit üle merepinna. Kunagise Litoriinamere taandumist tähistav Tõstamaa luitestik algab Lindilt ja kulgeb Varblani.

Kadaka marjad

Kastna poolsaarel võib tõusta vaatetornile, kust avaneb vaade Tõstamaa rannikule omasele loode-kagusuunalisele lahtede ja nende vaheliste poolsaarte vööndile. Kätte paistavad Raespa ja Värati poolsaared. Kastna poolsaarelt lõunas asub Kihnu väin ja sealt 19 kilomeetri kaugusele jääb Kihnu saar. Poolsaart ja mandrit lahutab Kastna laht. Kastna kingib matkajale tõeliselt eksootilist vaatepilti: 50 hektari suurust maad katavad kadastikud. Kadakate pikkus küündib üle 3 meetri. Lagedad rannaniidud on peamiseks asupaigaks mitmetele haruldustele. Palju kasvab käpalisi. Väga olulised on rannaniidud kurvitsalistele: mustsaba-vigle, niidurüdi, kiivitaja, punajalg-tilder. Rannaniit vajab karjatamist, et vältida roostumist.

Jätkuv teekond viis seltsilised Sõmeri linnuvaatlustorni.

Sõmeri tuletorn

Liivilahe Sõmeri rannikul olevad kivid

Päev lõpetati ühise istumisega Sõmeri tuletorni all, kus on paigutatud kõrgetest kadakatest ümbritsetud ovaalsesse „ruumi“ matkajatele vajalikud lauad ja istepingid, samuti on olemas tuleasemed. Tuletorn kõrgub riigi läänerannikul Sõmeri poolsaarel. 1954. aastal betoonist ehitatud kaheksatahuline 20 m kõrgune valge tuletorn peab olema abiks Liivi lahe põhjaosas liikuvatele alustele. 1994. aastal suurendati varajasemat 10 miilist nähtavuskaugust 15 miilini ja 2001. aasal vähendati tule nähtavuskaugust 9 miilini. Tänapäeval töötavad valgusseadmed päikese-tuuleenergial ja on varustatud valgusdioodlaternaga. Ajutine 12 m kõrgune puidust tulepaak püstitati poolsaarele juba 1941. aastal.

Maskeeringuga linde pildistama

Pärast õhtust ühist jutlemist, muljete vahetamist ja söömist hakkasid kaugemalt tulnud inimesed lahkuma koduteele. Sama tegid ka lähemal elavad harrastusfotograafid, aga siiski väikeste haakidega. Sindi seltskond võttis nõuks astuda päikese loojangu eel ka Pärlselja rannaliivale ja teha sissepõige Valgeranna puhkealale.

Katrin

Samal teemal:

Kuldkinga tabamas

“Objektiivi ordu” Põhja-Eestis

Pärnumaa Puhkepäevade Rattaretked 2013 II etapp Audrusse toimub 12.mail. Kontrollpunkt avatud kell 11.00 – 14.00 Audru muuseumis.

II etapp Audrus

Teekonna valib igaüks ise. Kaardil on 2 rahulikuma liiklusega marsruuti. Kontrollpunktis saab osta rattaretke passi (täiskasvanud 1€, õpilased ja pensionärid 0.50€) ja võtta osavõtutempli passi. Pärast retkede lõppemist toimub õnneloos koos VI Pärnumaa rattaretke lõpetamisega Audru ringrajal 29.septembril.

Kui soovid aga matkata ühiselt, siis ootab sind Emajõe tänaval Lukoli tanklas kell 10.30 Uno Koort. Edasi siis saab sõita koos.

Tagasitee valib igaüks ise. Siis on võimalik vaadata Valgeranna golfirada, seilusrada mere ääres, külastada Andropoffi villat, vaadata ja uudistada Audrus.

Tule ise ja kutsu ka sõbrad kaasa. Kontrollpunkti info 56699791.

Samal teemal:

Puhkepäevade rattaretked Pärnumaal

Päästetud Molli on kindlates kätes. Foto erakogust

„Kaheksa-aastane taks Molli on julge koer, kährikule alla ei anna, aga kass meelitas seekord koera lõksu ning liha ja veeta tuli kaminas istuda 8 tundi,“ jutustab Manilaiu saarevaht Ülle Tamm eile tund enne keskööd toimunud õnneliku lõpuga iseäralikust õnnetusjuhtumist tema truu sõbraga. Saarevaht kiidab tänutundes toredaid Tõstamaa päästekomando poisse, kes ei ütelnud ühtegi paha sõna ning aitasid loomakese kenasti välja.

Hilisel tunnil võtsid heas konditsioonis urukoer ja temast kolm aastat noorem kõuts nõuks enne ööd veel kutsika tempe teha ja kruvisid hullamise tuurid viimase peale. Samal ajal kui Pätt mängutuhinas õhkõrnalt hüpeldes meetri kõrguse soojamüüri taha kargas ja sealt tuhatnelja uuesti välja volksas, polnud Mollil aega endaga aru pidada ning potsatas kassi järel kihutades kahe müüri vahele terveks pikaks ööks kinni.

Looma kaeblik hädahüüd ja perenaise nõutus looma aidata võttis viimaks mõistuse täiesti ära ja siis otsustas Ülle valida numbrid 112. Helistaja sõnul soovitanud kõnet vastu võtnud naine leida siiski iseseisvalt abinõu koera aitamiseks. Pikalt kestnud arutluse tulemusena otsustati häirekeskuses lõpuks ikkagi Tõstamaa komando kohale saata. Kuna saare elanikke oli varajasel hommiktunnil paadiga suurele maale minemas, siis polnud päästjatel vajadust oma paati kohale vedada ja said sama alusega saarele.

Päästjate oskuslik töö heebli ja haamriga vabastas koera üsna kiiresti pärast kuue kivi eemaldamist müüritisest. Päästetud Molli terves kehas võbelemine kõneles ilmekalt neist üleelamistest, mida koerake ootamatusse olukorda sattumisega pidi tundide kaupa taluma. Hampsates vaid ühe suutäie sinki, langenud koer sealsamas maas oleva vesti peal sügavasse unne.

Viimati toimus Tõstamaa komandol tõsisem looma päästmise operatsioon mullu 5. augustil, kui Seliste külas aidati kahe meetri sügavuselt veega täidetud kaevust veis välja tõsta.

Samal teemal:

Pärnumaal abistati soojamüüri kinni jäänud taksikoera

Pärnumaal kukkus veis veega täidetud kaevu

Taksi. Foto erakogust, ei ole seotud konkreetse juhtumiga

Lääne päästekeskuse pressiesindaja teatel sai häirekeskus täna hommikul kell kuus teate, et Tõstamaa vallas Manija külas ajas taksikoer hilisel õhtupoolikul toas kassi taga, kass hüppas kaminasse ja koer kohe talle järgi. Seejärel jäi koer soojamüüri kinni ja ei saanud omal jõul enam välja. Helistaja teatel oli küttekehast kuulda koera haukumist. Päästjad sõitsid saarele, tegid koera asukoha soojamüüris kindlaks ning eemaldasid kamina lisaõhuvõtuavast nii palju kive, et taks õnnelikult kätte saada. Esialgsetel andmetel sai sündmus alguse taksikoera ja kassi liigsest mängutuhinast.

Samal teemal:

Pärnumaal kukkus veis veega täidetud kaevu

Laupäeval, 4. mail, toimusid Pärnumaal, Tori Vallamaja aasal, regionaalsed toiduvalmistamise võistlused Lääne-Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest. Tosina osalenud võistkonna seas pälvis üldarvestuses esikoha ka aasta eest samal võistlusel võidutsenud meeskond Märt ja Sõbrad.

Võistlusel võidutsenud meeskond Märt ja Sõbrad

Eilse päeva kokkuvõtte koostaja on Auris Rätsep, Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest Regionaalsete võistluste korraldaja

Rakvere searibi, Talleggi kanaliha ja Kaupmehe fantaasiavoorus küpsetasid võistlusroogasid võistkonnad Kõhukorin, Tori-Sindi Jahiselts, Pärnu Noorte Vabaajakeskus, Märt ja Sõbrad, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Grilliministeerium, Ahjualused, Big Happy Family, Kogenematud, 2 paari, Rahvatantsurühm KUU ja IRL Pärnumaa.

Võistlustöid hindasid Eesti Grilliliidu kohtunikud Peep Õisma, Kristo Martin Vinni, Margit Gruuse, Aleksander Kuruson, Ludmilla Kuruson, Annely Sander, Siret Kuldkepp, Jaanus Alliksoo, Jan-Roland Raukas, Indrek Naur, Tiina Naur, Janek Bahovski, Regina Petrova, Kaido Merila, Meelike Lehepuu, Moonika Piir, Kairi Timusk, Merle Timusk ja Ergo Timusk.

Eripreemia atraktsiivseima grilliaparaadi eest pälvis võistkond Pärnu Noorte Vabaajakeskus, kelle grilliaparaat oli kokku keevitatud (ämma) sohva jalgadest ja suurest poolikust boilerist. Eripreemia atraktsiivseima võistlusplatsi eest anti võistkonnale Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kaupmehe fantaasiavooru atraktiivseima esitluse eripreemia vääriliseks osutus kohtunikkonna hinnangul võistkond Rahvatantsurühm KUU.

Ka võistkond Tori-Sindi Jahiselts kaitses tiitlit Kaupmehe fantaasiavooru võitjana, seekord oli nende võistlustöö nimi “Sõõrsuud”. Võistkonna kapten Preedik selgitab: “Grillisime Pärnu jõest püütud silmu, mille juurde pakkusime grillitud-röstitud saiaviilu, salatit ja kahte erinevat kastet. Silmusöömise lõpetuseks või alustuseks pakkusime pitsi pipraviina”. Fantaasiavoorus tekitas publiku ja kohtunike seas elevust võistkonna Kõhukorin võistlustöö, milleks osutus viski marinaadis grillitud Madagaskari prussakas.

Võistluspäeva võttis tabavalt kokku Pärnu Noorte Vabaajakeskuse võistkona kapten Olle Nõmm: “Oli väga lõbus ja sisukas suur toidupäev, suurim rõõm on isetegemisest ja heast seltskonnast!”

8. juunil toidukultuuri festivali Hea Toidu Festival – Grillfest raames Pärnus, Vallikääru aasal, toimuvale üleriigilisele lõppvõistlusele Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest või Eesti Rahwa Barbecue võistlus (võitjavõistkonna valikul) pääseb Lääne-Eesti võistluselt punktiarvestuses suurima kogupunktisumma pälvinud võistkond Märt ja Sõbrad. Lõppvõistluste kodulehed: http://grillfest.grillfest.ee ja http://bbq.grillfest.ee. Toidukultuuri festivali koduleht: www.grillfest.ee.

Lääne-Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest korraldasid Eesti Grilliliit, Tori Rahvamaja ja Tori Vallavalitsus.

*

Samal teemal:

TV & video: Hea Toidu Festival – Grillfest 2012

Auris Rätsep: Hea Toidu Festival – Grillfest läks korda

Esimene päev Pärnu „Grillfestil“

Auris Rätsep: toidufestival algab ühise söögipalvega

Vallikääru aasal harjutati grillimist

Pühapäeval selgusid Pärnumaa parimad grillijad

Kaunis kevadpäev, mis algas kiiresti tõusvate soojakraadidega, tõi Pärnumaal kõikjal rohkem inimesi talgutele kokku kui veebilehel eelnevalt registreeriti. Kokku oli registreeritud 96 töörühma.

Alustati palves

Pärnus Henno tänaval asuvas palvelas alustati tööga kell 9. Usurahvale omaselt leiti mõni minut aega selleks, et iidset tava järgivalt ettevõetud töödele Jumala õnnistust paluda. Koguduse õpetaja Tammo Joosep ütles, et oluline on silmaspidada pidevat puhtust ja korda võrdväärselt nii inimese vaimses olekus kui ka meid ümbritsevas keskkonnas. Talgujuht Arvi Tael rääkis kavatsusest soojustada rõdupealset osa ja ust, mille kaudu pääses külm ruumidesse. Samuti vajas parandamist üks vihmaveerennidest. Peamine töö toimus siiski sees: koristati kamorkasid, puhastati istepinke ja suurema tööna pesti ka basseini seinad üle. Inimesi näis kohal olevat kordades rohkem, kui eelnevalt endid kirja pandi.

Kiviaja külas

Moonika Vaher räägib muitsetel aegadel toimunud savipõletusest käbide abil

Paikuse valla kiviaja õpperaja ja Pärnu jõe kallasraja korrastamisele tuli kella kümneks samuti eelnevalt registreerunutest märkimisväärselt rohkem inimesi talgutele. Kiviaja küla projektijuht Maive Riismandel võttis ka tänase päeva tööde juhendamise enda peale. Koguti kilekottidesse olmerämpsu, mida õnneks siiski väga silmatorkavalt palju ei olnud. Tee äärtest riisuti lehti ja koguti mahalangenud puuoksi põletamiseks. Lastele anti väga põnev töö ja saadeti käbisid koguma. Paikuse Huvikooli kunstiõpetaja Moonika Vaher jutustas lastele kuidas ennemuistsetel aegadel maa sisse tehtud auk vooderdati käbidega selleks, et savist voolitud tarbeeset põletada. Lühikese ajalootunni järel suunduti metsa alla käbisid otsima.

Sindi Lasteaia dendraarium

Reine Tänav ja Margit Toodu

Sindi Lasteaias väga suurelt ette võetud talgute päeva vedas Sindi Lastekas. Lasteaia õpetajatest ja laste vanematest moodustatud MTÜ Sindi Lastekas on seadnud endi ülesandeks vabaühenduse vahendusel kodulinna laste, perede ning täiskasvanute silma- ja huviringi avardamise mitmesuguste erinevate sündmuste või ettevõtmiste korraldamise kaudu.

Mehis Mets

Üks juhatuse liikmeid on lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav, kes toimetas uute puude istutamisega. „Alustasime möödunud aastal dendropargi rajamist. Lasteka algatatud projekti rahastas KIK. Täna paneme lasteaia denrdropargi olemasolevatele puudele uued sildid, sest sügisel pandud on aja jooksul meie väikeste sõprade, aga ka külaliste poolt lahti loksutatud. Siltidega puid saab tänasega kokku 33, varem isutatuid on 15 ja nüüd lisandub 18 juurde. Haruldasi puid küll ei ole, aga olemas on sellised igapäevased puud, mida laps peaks teadma,“ selgitas Tänav. Lehtpuude valikus on vaher, pärn, saar, toomingas, pärn, kastan. Okaspuudest on tavaline kuusk ja hõbekuusk, samuti on olemas mänd ja kadakas. „Võibolla saame kunagi ka lilli paviljonide juurde.“ Tänav ütles, et lastel pole raskusi lehtpuude ära tundmisega pärast looduse roheliseks minemist. Paremini teatud on vaher, pärn, kask, kastan, pihlakas. Tuntakse ka mändi ja kuuske, isegi kadakat, sest viimast pidavat mitmetel ka kodus olema.

„Puude istutamise kava koostamisel oli abiks linnaaednik Sirli Pedassaar Annast, kes tegi valiku ilupõõsaste osas. Midagi teadsime ka ise sellest, mida me tahame. Tema aitas siis paigutuse ja plaanil märkimisega,“ rääkis Tänav. Siltide kujundamisega tegeles Kairi Rinaldo, aga Tänav rõhutas ka tema kõige suuremat panust dendropargi loomisesse.

Heiki Tänav

Jutuajamist täiendas ka lähemale tulnud Lasteka juhatuse esimees Margit Toodu, kes kärutas liivakoormaid. 70 tonni liiva muretseti lasteaia eelarvest, aga 50 tonni liiva kohale toimetamist sponsoreeris Naerukillu rühma lapsevanem Urmas Kivistik.

„M&U OÜ Kriipsujuku mängutuba tõi lasteaia hoovile batuudi, sest selle üks omanikke Marek Jürgenson on ka Lasteka vabaühenduse liige,“ selgitas Toodu.

Istutamise töödega olid oskustöölistena ametis Heiki Tänav ja hoolekogu esimees Mehis Mets, kes kuulub samal ajal ka Lasteka juhatusse.

Ühtekokku loendati lasteaia talgutele registreerunuid 70 täiskasvanut ja 54 last. Vabaühenduse poolt olid talgulistele tasuks abi eest kommid, kringel ja jook.

*

Samal teemal:

Liina Hansen: toome Eesti trikoloori südalinna

Pärnu Linnavalitsus alustas juba täna talgutega

Pärnumaa Muinsuskaitse Selts oli laupäevakul Audrus

Talgute juhid jäid Sindis tehtuga rahule

Sindis tehti juba täna laupäeva

Talgud Jaansoni rajast Viirani

Pärnumaal on talguliste aktiivsus kõige suurem

Sindi koolimaja ümbrus muudab väljanägemist

Jüri Jaansoni rada ootab inimesi koristus- ja korrastustöödele

Pärnu jõe kaldad muutuvad üha enam korrastatuiks

Talgud Paikuse ja Sindi piiril Pärnu jõe ääres

Rabaääre metsapark ootab töökäsi, harrastussportlasi ja loodushuvilisi