Arhiiv: 'Arvamus' kategooriale

Võimalus toetada Tuhala Nõiakaevu säilitamist

Monday, March 8th, 2010

MTÜ Tuhala Looduskeskus kutsub inimesi üles andma oma hääl Tuhala Nõiakaevu hävitamise vastu. Käesoleva artikli avaldamise hetkel on oma hääle selle ürgse ja ainulaadse loodusnähtuse säilitamise poolt andnud 7629 inimest.

tuhala

Väljavõtteid Tuhala Looduskeskuse poolt toimetatud kodulehelt:

Tuhala Looduskeskus MTÜ selgitab, et ohustatud piirkond asub Ülemiste järve vesikonnas, kus Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab aastas15 000-20 000 loodusesõpra. Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!

Esmakordselt täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks puudub Eestis tehnoloogia, majanduslikud arvestused ja kogemused. Kõikide karjääride kumulatiivne koosmõju hindamine keskkonnale on tegemata. Karstiala viies allikasoos hakkaks haruldaste orhideede asemel sirguma kasemets. Väheusutav on, et Tuhala Nõiakaev kunagi jälle keema hakkab. Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusalaks on Mahtra soostik.

MTÜ Tuhala Looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala. Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitseväärtuste kohta kogu karstiala kaitse alla võtmist. Erinevad teadlased rõhutavad piirkonna keerukat veerežiimi, väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.

Geoloogia-mineraloogiadoktor, akadeemik Anto Raukase arvamus:

Teatavasti kavandatakse Tuhala maastikukaitseala ja ühtlasi Eesti ühe suurima karstiala vahetus läheduses Nabala lubjakivimaardlas rajada seitse karjääri. Paekaevandamisel kavatsetakse rakendada veealust kaevandamist ja minna kuni 25 m sügavusele, milleks Eestis seni kogemus puudub. Põhjaveetaset plaanitakse alandada ligikaudu 20 m, millega seonduvaid keskkonnamuutusi on raske prognoosida, kuna tegu on keeruka vetevõrguga karstialaga. Karsti, allikate, vääriselupaikade ja inimeste elukeskkonna kaitsmise nimel on Rahkvälja, Tagadi, Pahkla ja Kurevere maastikukaitsealade moodustamine põhjendatud, sest see välistab võimaluse, et olulisi otsuseid tehakse kaalutlemata ja kiirustades.

Hüdrogeoloog, geoloogia-mineraloogiakandidaat Hella Kink’u arvamus:

Nabala maastikukaitseala asub Harju maakonna Kiili, Saku ja Kose ning Rapla maakonna Kohila valla piiride ristumispaigas, Tõdva, Tuhala, Angerja ja Nabala vahel. Pindalaliselt on tegemist Eesti suurima, Nabala karstialaga (8080 ha). Looduskaitseala põhiülesandeks on põhjaveevarude, haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (karst), ohustatud koosluste ja liikide elu- ning kasvukohtade kaitse. Unikaalne loodus- ja kultuurimälestis omab teaduslikku, veekaitselist ja bioloogilist tähtsust. Osa siinseid loodusväärtusi on arvatud Natura võrgustikku.

Nabala karstialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Sealhulgas on kuus liiki Euroopa Liidu Loodusdirektiivi järgi kaitstavaid taimi. Samas on musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad. Nabala asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Siin on teada 18 väikeselohulist kultusekivi, neli muistset asulakohta, 12 kivikalmet, kolm muinaspõldu ja kolm pelgupaika.

Geoloogiadoktor Katrin Ergi arvamus:

Karstumata lubjakivi veerežiimi uurimiseks on olemas terve rida valemeid ja modelleerimise võtteid.Tavatingimustes kasutatava lähenemise tulemused ei rakendu karstialal. Karstiala veerežiim on ettearvamatu, seda ei saa puurkaevude alusel koostatud mudeliga prognoosida.

Tuhala Looduskeskus ootab kõigi toetust, kes Nõiakaevu säilitamise vääriliseks peavad! Toetuse andmiseks võid klikkida  siia.

Kogutud mõtteid trükikirja ja muude allikate põhjal

Saturday, March 6th, 2010

Arvamuse noppeid pärast seda, kui uus Sindi Linnavalitsus on saanud oma tööd teha üle 100 päeva.

sindi-linnavalitsus

Sindi Linnavolikogu on 2010. aastaeelarve vastu võtnud, kiiresti jõudis ka volikogu istungi protokoll kodulehele ja ilmunud on ajalehe Sindi Sõnumid uus number. Kõik on kenasti mustvalgel kirjas, mis annab võimaluse linna elus kaasa mõelda ja teha ääremärkuseid. Kindlasti on meil kõigil vabade kodanikena õigus arutleda, kaaluda ja seisukohti võtta. Küllap võime ka neis kaalutletud arutlustes pisut eksida või koguni valedele järeldustele jõuda, aga loodetavasti on inimlikud möödalaskmised vabandatavad kui mõtlemises esineb erinevusi mõne teise argumendi suhtes.

Kuukirjas Sindi Sõnumid seisavad kõrvuti kaks huvipakkuvat artiklit, üks linnapealt, teine eelarve- ja arengukomisjoni esimehelt, millest mõlemas leiab hulga kaasa mõtlema kiskuvaid väljaütlemisi. Alustades vasakpoolsest veerust, saab lugeda väga õigeid asju, millest Anu Vassvik räägib, kuid konteksti asetuse suhtes tekitavad mitmed seisukohad vastuseid ootavaid küsimusi.

Linnapea avaldab kahetsust, et allasutused on harjunud töötama lahedamalt kui linna maksumaksjad suudavad kinni maksta. Ometi väärivad mitmed allasutused tunnustamist, kes asusid aegsasti kulutuste vähendamise teele. Olgu näiteks toodud seltsimaja või Sindi Gümnaasiumi tegevus. Gümnaasium vaatas kokkuhoiu võimalused üle juba eelmisel eelarveaastal. Kaks garderoobitöötajat asendati ühe koristajaga, loobuti turvamehest, koondati üks remonditöölise koht, ühendati pikapäevarühmasid, vähendati õppealajuhataja ametikohta ja tehti muid säästvaid toiminguid.

Eelmine ja ka varajasemad eelarveaastad on koostatud selliselt, et maksumaksjad suutsid allasutuste kulud katta ja pidevalt oli linnakassas ka tagavara olemas. Kui palju tulnuks eelnevatel aastatel käesolevaks aastaks kõrvale panna ja selle arvelt muid finantseeringuid piirata, et uuel valitsusel olnuks raskel ajal varrukast raputada, jääb matemaatilises mõttemõlgutuses vaid filossoofiliseks teema püstituseks. Ilma ilustamata väärib tunnustust täpsus, millega vastandus eelmise aastaeelarve planeerimine reaalsele laekumisele. Kümnete miljonite puhul osutus 200 tuhande krooni suurune lisaeelarve tegelikult tühiseks summaks. Mis aga kõige tähtsam, et ei antud uuele ametisse astuvale linnavalitsusele üle tühja rahakotti.

Meeldiv on lugeda, et üldiste palgakärbete juures jäid puutumata kooliõpetajad ja väikese sissetulekuga töötajad. Kooliõpetajate õnneks ei kuulu nende töötasu alandamine kohalike omavalitsuste pädevusse, sest riik on kehtestanud piirmäärad, millest ei tohi allapoole minna. Kohalik võim võib vaid palku suurendada oma vahendite arvelt. Riik tasub oma osa õpilaste arvu järgi. Teise osa eest peab hoolitsema omavalitsus, kes koostab seatud kohustuste põhjal reaalseid vajadusi katva eelarve. Sindi Gümnaasiumi direktori sõnade kohaselt ei ole praeguste arvestuste järgi võimalik õpetajatele ettenähtud palka maksta. Eraldatud palgafondist jääb puudu ca 8%. Seega tekib küsimus, millele toetudes Anu Vassvik väidab, et õpetajate palgad jäid puutumata?

Muusikakooliga on lugu veelgi murettekitavam kui kuulata, mida räägib direktori kohuseid täitev Mall Türk. Muusikakooli eelarves vähendati majanduskulusid 60%. Õpetajate reaalne sissetulek vähenes jaanuari alguse arvestusega 9%. „Sügisel peame vähendama õpilastele pakutavaid lisaaineid. See tähendab, et ansamblis mängida saavad vaid üksikud ja üldklaverit ei saa ilmselt keegi õppida,” arutleb Türk, kes leiab et nende muudatusteta pole võimalik sügisel esimest klassi avada. ”Praegu tegeleme kooli arengukava väljatöötamisega. Selles kavandame muusikalise tegevuse pakkumist peale koolinoorte ka teistele vanusegruppidele. Raske aeg tuleb kuidagi üle elada. Muusikakooli õpetajad otsivad selleks üheskoos valutumaid lahendusi,” hoiab direktori ülesannetes õpetaja pead püsti ja loodab paremat.

Samas peaks võimukoalitsioon mõistma, et Sindi Muusikakooli ei saa võrrelda Sindi Avatud Noortekeskusega, Pärnu Kunstide Majaga, Jana Tringi Erakooliga või muu sarnasega, sest tegemist on õppeasutusega täiesti klassikalises mõttes. Ehmatav on teada, et praegune asjade seis võib tähendada õppeasutuse jaoks õppetsüklite järjekestva ahela katkemist. See omakorda loob soodsa eelduse terve koolisüsteemi vargsi lagunemisele. Kooli struktuuri väljakujundamine kestab väga pikka aega ja lagundatu taastamine võib saada veelgi keerukamaks ülesandeks kui üldsegi osutub võimalikuks. Seepärast leian, et ennem võib jääda ajutiselt korrastamata mõni juba niigi lagunev objekt, kui üht asja parandades lammutatakse normaalselt funktsioneerivat organit. Aga kool ongi rohkem hingav organism kui vaimuta asi.

Linnapea esitab ametiauto ostmisest loobumise põhjusena vajadust suunata allesjääv raha sünni- ja matusetoetuste fondi. Paraku numbrid ei kinnita seda, et just auto muretsemata jätmine võimaldas jätkata sünni- ja matusetoetust. 2009. aastal kulus autole koos liisingu tasumise, kaskokindlustuse ja kütuse ostmisega 113 255 krooni. Käesoleva aasta eelarve projektis on eraldatud isikliku auto kasutuskuludeks 17% suurem summa, mis teeb 133 000 krooni. Mõlemad autodele kuluvad summad sisaldavad peale linnapea autot ka teistele linnavalitsuse ametnikele hüvitatavat kütuse kulu. Seadus võimaldab võtta 4 krooni kilomeetrilt. Tegelikkuses tähendab see igalt Tallinnas käigult ca 700-800 krooni lisaraha, mis jääb kütusele kulutatud summast üle. Muidugi kuluvad iga sõiduga ka kummid, õli ja kõik muu, mis samuti maksab. Aga võibolla saaks sellestki summast midagi üldises säästupoliitikas kokku hoida.

Pole päris arusaadav, mida eelarve- ja arengukomisjoni esimees mõtleb Rahandusministeeriumi kontrollarvude alusel planeeritud 22,1 miljoni krooni puhul. Selguse mõttes lisaksin, et juba aastaid ei anna Rahandusministeerium mingit numbrit ette, millest lähtuvalt peaks kohalik omavalitsus eelarve koostamisel arvestama. Varem vastutas ebaõige kontrollarvu etteandmise eest ministeerium, kes tegeliku vahe hiljem omavalitsusele hüvitas. Nüüd on kohalik omavalitsus tolles küsimuses ise vaba otsustama ja täiel määral vastutav.

Huvitav on jälgida, milline prognoositud numbritest osutub eelarveaasta jooksul tegelikkusele rohkem vastavaks. Sindi võimukoalitsiooni poolt eelarve laekumiste reale kirjutatud 22,1 miljoni asemele pakkus Mati Mettus 21,5 miljonit krooni, mis on 600 tuhat krooni vähem. Eelarve, mille kogumahuks arvestatakse ümmarguselt 53, 133 miljonit krooni, on üle poole miljoni küündiv alalaekumine kaunis määrava tähendusega, mis sunniks negatiivset lisaeelarvet koostama ja uute kärbete juurde pöörduma.

Ennustamine asetub alati tänamatute tegevuste kilda kuid pikaajaliste kogemustega arvestamine on läbi aegade olnud üks tarkuse sambaid, millele võib kindlamalt toetuda. 2010. aasta esimese kuu laekumine oli ligilähedaselt sama 2006. aasta jaanuariga. Kui käesoleva aasta jaanuaris laekus tavapäraselt tunduvalt rohkem, siis veebruar andis kohe kuu keskmisest tasemest 140 tuhat krooni alalaekumist. Võrreldes Mettuse äraproovitud metoodikat aasta kahe esimese kuu geomeetrilise kõveraga arvteljel, pole palju põhjust kahelda selles, et järgmised kuud jooksevad enamvähem samal joonel nagu nad on kulgenud keskeltläbi viimase 7 aasta jooksul. Kõrvutades antud metoodikat naabervalda juhtiva Kuno Erkmanni arvestuslike kogemustega, võib oletada, et juuni ja juuli ütlevad juba väga täpse terve aasta üksikisiku tulumaksu laekumise kogusumma.

Nõustun Toomas Kuuda seisukohaga, et vanaduspensionärid väärivad soodustusi. Sindis on aastaid seda põhimõtet järgitud ja ka uus linnavalitsus pole neist põhimõtetest taganenud. Nii saavad pensionärid käija tunduvalt odavama piletiga saunas, maamaksule kehtib soodustus, sotsiaalmajas võib 10 krooni eest pesu pesta. Täiendava abipalvega pöördujatele on püütud vastu tulla. Siiski julgen jääda eriarvamusele selles, kas on mõttekas kõigile pensionäridele võrdväärselt jagada veel täiendavalt 500 krooni, mis toob vastavalt igaühe pensioni suurusele ning 12le kuule ära jagatult ca 1% või vähem lisaraha juurde. Ehkki ka 500 krooni on inimese jaoks suur raha, saab pool miljonit krooni ikkagi jagatud peenrahana laiali, ilma et selle piisavas otstarbekuses võiks veendunud olla.

Jälgides investeeringute plaane on tore lugeda kavast renoveerida mitmed bussipeatused. Samas tekitab arusaamatust, miks fraktsioon „Kodulinn Sindi” ettepanek bussipeatuste korda tegemiseks eelarve projekti arutamisel tagasi lükati. Päris selged pole ka mõned teised kavatsused, millest Kuuda räägib, kuid eelarve- ja arengukomisjonis pole arutluseks olnud. Samuti pole räägitud volikogu istungil ega kajastu aastaeelarve seletuskirjas näiteks laululava korrastamine, tantsupõranda lammutamine, ujula korda tegemine, kahe kalmistu vahele silla ja treppide ehitamine. Kas tegemist on tagatoa juttudega, komisjoni esimehe isikliku arvamusega või täpsustamist ootavate tegudega?

Tunnustust väärib võimukoalitsiooni otsus madalapalgaliste töötasu säilitamisest. Esialgul oli küll fraktsioon „Kodulinn Sindi” poolt tehtud ettepanek seatud kahtluse alla, sest eelarve- ja arengukomisjonile polnud täpsustavalt selgitatud konkreetset töötasu määra, mida saaks lugeda madalaks palgaks. Sel põhjusel ei võinud komisjon ettepanekut hääletusele panna. Ent Mettuse sõnade järgi jäetigi see kokkuleppe küsimuseks. Tore, et hiljem siiski ilmselt linnapea kabinetis see piir leiti ja maha pandi ning algne ettepanek ei läinud vett vedama.

Arukaid otsuseid ootaks aga enam kui 100 päeva ametis olnud linnapealt ja linnavalitsuse liikmetelt tunduvalt rohkem. Arvan, et aeg oleks asendada ka kohalikus ajalehes esitatud monoloog argumenteeritud väidetele tugineva dialoogiga. Linnapea amet ei ole valitseja seisus, kus kodanikud peaksid ootama, millal jutule kutsutakse. Vastupidi, usun et ei eksi kui näen selles auväärses ametis oma linnarahva ülemteenrit, kes aupaklikult tunneb päev päeva kõrval huvi selle vastu, mida ta nende heaks tohib teha.

Sindi Gümnaasiumi määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamisest (täiendatud: 20.02.)

Friday, February 19th, 2010

volikogu-esimehe-toolaud

sindi-gumnaasiumi-embleem3

Kuna Sindi Gümnaasiumi edaspidine arengusuutlikkus on pälvinud ulatuslikumat laiema üldsuse tähelepanu, siis tekkis mõte teemat avaramalt käsitleda.

Sel põhjusel pöördusin enamike küsimustega Sindi Gümnaasiumi direktori Ain Keerupi poole, samuti palusin mõnes asjas kommentaare haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimehelt Priit Kaselt, esimehelt Peeter Põhoninilt, Sindi Linnavolikogu ja kooli hoolekogu liikmelt Irina Gofmanilt, aga ka opositsiooni liidrilt Mati Mettuselt. Kahjuks pole seni veel saanud vastuseid Peeter Põhoninilt ja Irina Gofmanilt. Võimalik, et küsimused polnud piisavalt asjatundlikult esitatud ja seetõttu ei peetud vajalikuks avatud foorumil sõna võtta. Meelsasti oleksin arutelusse kaasanud ka linnapea Anu Vassviki, kuid arvestades tema pingelist töömahtu, mis pole võimaldanud ka varem esitatud küsimustele vastata, siis tahaksin heasoovlikult ja ilma mingi tagamõtteta talle kohanemiseks ning linna asjadesse sisseelamiseks rohkem aega jätta. Siiski lubasin ka endale mõningaid kaasarääkivaid märkuseid, püüdes seda teha mulle kättesaadavate materjalide põhjal. Arusaadavalt pole foorum selle artikli avaldamise järel suletud ja igaüks võib lisada kommentaaride ruudus omapoolseid argumenteeritud arvamusi ning seisukohti.


Urmas Saard: Eelnõu tagasilükkamise peamiseks põhjuseks näis olevat see, et koalitsiooni lepingus on teisiti otsustatud. Vältimaks tühja tööd, oleksid pidanud võibolla alustama eelnevalt koalitsioonilepinguga tutvumisega?

Ain Keerup: Kahjuks ei ole mul õnnestunud koalitsioonilepingu tekstiga tutvuda. Ei oska ka kommenteerida kuivõrd koalitsioonileping on avalikustamist leidnud.
Seetõttu ei olnud mul võimalik ka sellist asjade kulgu ette näha. Käitusin austatud volikogu esimehe juhtnööridest lähtuvalt, mille kohaselt tuli Sindi Gümnaasiumi põhimääruse muudatusest tulenevad teemad läbi arutada Sindi Gümnaasiumi hoolekogus, Sindi linna haridus- ja kultuurikomisjonis ning Sindi Linnavalitsuses. Kooli direktorina õnnestus teemat tutvustada nii kooli hoolekogus kui ka haridus- ja kultuurikomisjonis. Mõlemad institutsioonid toetasid kooli poolt esitatud põhimääruse muudatust. Sindi Linnavalitsuse ametlik seisukoht ei olnud mulle volikogu toimumise hetkeks teada. Küll oli aga Linnavalitsust teavitatud hoolekogu ning haridus- ja kultuurikomisjoni muudatust pooldavatest seisukohtadest.

Urmas Saard: Kui koalitsiooni leping pole avalikuks kättesaamiseks kasutatav, pidanuks volikogu esimees siiski selle sisust teadlik olema ja tutvustama piirjooni, mil määral on määruse muudatuse ettepanekud koalitsioonile aktsepteeritavad.

Ain Keerup: Olen selle seisukohaga 100% nõus. Vestluse käigus ei olnud võimalik tajuda teema negatiivset kulgu, pigem vastupidi.

Urmas Saard: Kummaline, et hariduskomisjon küll toetas eelnõud, kuid volikogu hääletamisel tõstis komisjoni esimees käe määruse muudatuste vastu.

Ain Keerup: Sellele küsimusele saab vastata tõeselt komisjoni esimees ise. Tõe selgitamise huvides pean vajalikuks vaid mainida, et komisjoni tööd juhatas nimetatud koosolekul komisjoni aseesimees Priit Kask. Esimees jäi kahjuks tervislikel põhjustel komisjoni tööst kõrvale. See aga ei muuda komisjoni otsust, sest seisukoha võtmiseks viidi läbi korrektne hääletamine. Poolthäälte enamusega kujunes otsus Sindi Gümnaasiumi põhimääruse muudatust toetavaks.

Urmas Saard: Kaasettekannet oleks oodanud Priit Kaselt, kes komisjoni tööd tegelikult juhtis. Siiski võttis selle ülesande endale Peeter Põhonin, kes ei võtnud ettekandes oluliselt sõna ja hilisematest küsimustest nähtus, et polnud end teemaga ka kurssi viinud. Vestluses komisjoni aseesimehega sain teada, et Priit Kask oli kaasettekande esitamiseks valmis.

Ain Keerup: Seda vastust ei saa ma informatsiooni puudusel eriti kommenteerida. Seda võivad soovi korral teha küsimuses nimetatud isikud.

Urmas Saard: Sel juhul täpsustan enda arvamust. Peeter Põhonini sõnul ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et vene õppekeelega klasside sulgemine on sensitiivne teema. Tema ütluse kohaselt tuleb arvestada tõsiasjaga, et Sindi elanikest ligi 25% räägib vene keelt. Kuid haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena võinuks ta teada lihtsat asja, et Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega osakonnas ei õpi mitte neljandik kooli õpilaste üldarvust vaid ca 3 korda vähem.

Ain Keerup: See on tõesti nii. Täpsed numbrid on järgmised: 370st Sindi Gümnaasiumis õppivast õpilasest on 27 vene õppekeeles õppivat last, kes moodustavad üldarvust vaid 7,3%. Kaugõppe õpilasi arvestamata oleks tulemuseks 8,1%. Erinevaid algandmeid kasutades erineb tulemus siiski vaid 0,08%. Eeldades, et Sindi elanikkonnast moodustavad muukeelsed inimesed 25%, võiks ka vene õppekeelega õpilaste arv moodustada õpilaste üldarvust 25%. Selline tulemus kaotaks olulised probleemid õppimise rahastamise küsimuses.
Olen nõus, et teema on tundeline ja seda tuleb ka vastavalt lahendada, aga mitte jätta lahendamata. Hetkel oleks lahenduseks koolipidaja poolne täiendav rahaeraldus õpetajate palgafondi. Hetkel, kus klassikomplektide ja õpilaste arv ei ole oluliselt vähenenud, kuid palgafondi on vähendatud, on väga keeruline majandada.

Urmas Saard: Päris arusaamatu oli Irina Gofmani küsimus selle kohta, kas lapsevanemaid on muudatuste soovist informeeritud. Kuidas selgitada taolise küsimuse esitamist volikogu istungil direktorile, kui küsimus oleks pidanud olema suunatud eeskätt küsijale endale kuna on ise hoolekogu liige? Hoolekogu ülesandeks ongi kooli ja lastevanemate vahel dialoogi pidamine.

Ain Keerup: Küsimus oli kantud eelmise aasta vene õppekeelega õppivate lastevanemate koosoleku vaimust, kus nimetatud teemat väga teravalt arutati.
Kuivõrd hoolekogu on tõesti lastevanemate seaduslik esindus ning kooli direktor on hoolekogu ees aruandev isik, siis oli küsimuse püstitus pisut ebakorrektne. Ka oli hoolekogu liige koosoleku toimumisest teavitatud ning võimalused teema eelnevaks arutamiseks olemas.
Kokkuvõttes pean täpsustama, et lapsevanemaid on sellise põhimääruse muudatuse tegemise soovist teavitatud juba aasta tagasi. Ka tol korral selgitasime, et muudatust tingivad vaid majanduslikud raskused. Aasta jooksul ei ole majanduslik olukord sugugi paranenud vaid vastupidi. Seda ei otsusta ma sisetunde vaid eelarve projektis kooli tegevuseks eraldatud rahaliste vahendite põhjal.

Urmas Saard: Mida pidi tegelikult tähendama linnavalitsuse liikmete häälte jagunemine 2 ja 2. Kas linnavalitsus võttis erapooletu hoiaku, oli vastu või poolt?

Ain Keerup: Ei oska kommenteerida, sest puudub vajalik informatsioon

Urmas Saard: Fraktsiooni „Kodulinn Sindi” esimees Mati Mettus nõudis linnapealt häälte tulemust kinnitavat dokumenti, mis olevat tema sõnul näidanud linnavalitsuse liikmete pooleks jagunevat erimeelsust.

Ain Keerup: lahkusin volikogu koosolekult kohe peale oma ettekande lõppu ning seetõttu ei oska taas teemat kommenteerida.

Urmas Saard: Mida ära seletatult tähendab määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamine rahalises vääringus? Millised olulised kulutused võivad seega jääda täielikult katmata, millised osaliselt? Milline mõjuv seos võiks sellel olla õpilaste õppetegevusele kui kooli peamisele eesmärgile, kaudselt ka kogu linna edaspidisele arengule või käekäigule?

Ain Keerup: Kahe sõnaga on seda teemat mittevaldavale inimesele väga riskantne selgitada, sest kohe tekivad hoiakud. Riik eraldab õpilaste õpetamiseks raha õpilaste arvust lähtuvalt. Ehk mida suurem on õpilaste arv klassis (maksimum siiski 24(28)), seda efektiivsem on raha kasutamine. Kui klassis on vaatamata liitklasside loomisele siiski 3-4 õpilast, on see kindlasti ebaefektiivne. Situatsioonis, kus omavalitsus toetab talle teadaolevatel põhjustel sellist tegevust, on kõik korras. Kui aga omavalitsuse poolne toetus väheneb, muutub olukord kordades keerulisemaks. Tänane olukord on keeruline. Mõjutab see eelkõige õpetajate tasustamist. Eriti keeruliseks muudab olukorra see, et kool ei konkureeri tänases raskes majandussituatsioonis mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate pärast.
Eelarvet tervikuna hetkel ei kommenteeriks, sest numbrid tuleb taas kriitilise pilguga üle vaadata ja kaaluda erinevaid lahendusi. Direktorina teeb muret see, et kokkuhoiu küsimuste lahendamine kirvemeetodil ei ole võimalik, sest kooli tegevus on ära määratletud väga paljude erinevate seadusandlike aktidega, mille täitmise ärajätmist ei saa direktorile keegi delegeerida. Isegi vaatamata rasketele aegadele.

Urmas Saard: Palgafondi vähendamine 6% ulatuses oleks olnud tõene, kui otsus oleks hakanud kehtima 1. jaanuarist. Nüüd on kaks kuud sellest aastast kulutatud vanaviisi, seega väheneb tegelikkuses palgafondi maht veelgi vist või on eelarve koostamisel teisiti mõeldud?

Ain Keerup: Ka see teema vajab tõesti selgitamist. Jutt käib tõesti 6% palgafondist – see on siis kõikide töötajate palkadeks eraldatavast kogusummast. Ja tõesti puudutaks see igat konkreetset töötajat sama protsendi ulatuses, kui muudatus oleks toimunud 1. jaanuarist, mitte 1. märtsist. Reaalne palgasumma vähenemine on seega 1. märtsist pisut suurem. Arvestada tuleb ka miinimumpalga suurust, millest allapoole minemist seadus ei luba. Kooli puhul muudab taas olukorra keeruliseks fakt, et pedagoogide palgad tulenevad riiklikest seadusandlikest aktidest ning nendest lähtuvalt ei ole riiklikul tasemel pedagoogide palkade vähendamisest seni räägitud.
Lisa kokkuhoiu kohana nähakse sellistel puhkudel ette töökohtade vähendamist või tööaja vähendamist teatud töötajatel. Hea mõte. Sindi Gümnaasium vaatas oma töötajate struktuuri üle juba eelmisel eelarveaastal. Loobutud on kooli turvamehest, kaks garderoobitöötajat on asendatud ühe päevakoristajaga, koondatud on üks remonditöölise koht, õppealajuhataja ametikohta on vähendatud 1,4 kohalt 1,0-le, ühendatud on pikapäevarühmasid jne jne. Kindlasti peame veel kaaluma erinevaid variante, kuid kool peab siiski täitma talle seadusega pandud kohustused.

Mati Mettus: Esmalt tahaks märkida seda et probleem pole mitte rahvuslik, vaid eelkõige majanduslik ja selle küsimusega on tegeldud juba pea paar aastat. Probleemi on arutatud mitmetes instantsides ja ka lastevanematega, millisel arutelul osalesin ka ise. Mõistan täielikult lastevanemate muret, kuid kui rahalised numbrid räägivad kõik selle vene kooli osa ülalpidamise vastu, tuleb otsida teisi mõistlikke lahendusi. Kui linna volikogu koalitsioon ja linnavalitsus aga leiavad, et suudab seda kooli osa üleval pidada, siis on see nende otsus ja vastutus ning vastavad rahalised numbrid peavad kajastuma ka linna eelarves. Paraku mina linna eelarves seda puuduolevat summat tänasel päeval ei näe.

Täiendus (20.02.)
Urmas Saard: Ehkki Sindi Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin teatas, et volikogu liikme staatusega ei kaasne automaatselt kohustust vastata kõikidele meilidele, mis postkasti tulevad, pidas ta siiski peale artikli avaldamist vajalikuks teatud küsimusi selgitada. Esitan elektronpostiga saadetud teksti selle osa, mis haakub otseselt käesoleva artikli teemaga.

Peeter Põhonin: Minu isiklik arvamus volikogus arutusel olevates küsimustes on tõepoolest minu iseseisev ja sõltumatu arvamus.Sindi Gümnaasiumi põhikirja muutmine on hetkel veel põhjalikult läbi töötamata ja argumenteerimata.Eelnevalt tuleb suhelda lapsevanematega ja ilma inimestele olukorda selgitamata pole võimalik ja eetiline selliseid samme ette võtta.Teema ei ole seekordse otsusega päevakorrast maas,tööd selle kallal tuleb kindlasti jätkata ja seda me ka teeme.
Mina ei koosta volikogu päevakava ja ei määra ettekandjaid ega kaasettekandjaid.
Miks Priit ei esinenud ettekande või sõnavõtuga sel teemal on küsimus ilmselt Priidule.

Hea Uue Aasta valmistamise retsept

Thursday, December 31st, 2009

Terviselehes tunnistab Aleksander Laane, et ei tea kust on pärit Hea Uue Aasta valmistamise retsept, aga talle see meeldib. Kuna see meeldib ka Sindi Avatud Noortekeskuse juhatajale, siis saatis Helle Vent sama retsepti mullegi. Arvan, et kuna retseptil näib olevat minekut ja minulegi meeldib, siis võib see osutuda suupäraseks veel paljudele teistelegi. Loodan, et ei lähe autorikaitse õigustega vana aasta viimasel päeval pahuksisse, kui ilma autori nimele viitamata selle veelkord siinsel lehel avaldan.

Võtame aasta kaksteist kuud ja puhastame need kadedusest, vihkamisest, kurbusest, tühisõnalisusest, teesklusest, kangekaelsusest, hirmust, egoismist, ükskõiksusest.
Puhastatud kuud lõikame kolmeks võrdseks osaks. Tähelepanelikult proportsioone järgides jagame päevad samamoodi kolmeks nii, et kolmandik päevast saaks täidetud töiste tegemistega ja ülejäänud kaks kolmandikku täidaksid rõõmus meel, huumor ja lõbustused. Lisame kolm kuhjaga lusikat optimismi, suure tüki usku, lusikakese kannatlikkust, mõned terad tolerantsi ja näpuotsaga viisakust ning lahkust kõigi, eriti lähedaste suhtes. Kogu segu tuleb ääretasa üle valada armastusega. Kaunistamiseks kasuta lillede, headuse ja tähelepanu õielehti.
Serveerida igapäevaselt soojade sõnadega ja südantsoojendavate naeratustega.
Jätku leiba!

Õige on DDT

Tuesday, December 29th, 2009

Hans Soll vabandab Virgo ja teiste lugejate ees, kuna 28. detsembril avaldatud artiklis eksis tervisele üliohtliku taimekaitsevahendi nimetuse kirjutamisega.

hans-soll-kodus-2Õige oleks lugeda: „Pikka aega oli jõgi rumala maade kunstväetisega üleväetamise, taimekahjurite tõrjevahendite DDT jt. ohjeldamatu liigkasutamise, sigalate ja loomalautade virtsa ammoniaagi, raibete, kemmergute otserünnaku all.

Täiendav märkus: Taimekaitsevahend DDT on oma erakordselt kahjuliku mõju tõttu elusorganismidele paljudes riikides, sh ka Eestis, keelatud aine. DDT avaldab inimestele toksilist ja vähki tekitavat toimet. DDT keemiline ühend pole looduses iseenesest lagunev aine ja seetõttu ohustab keskkonda sajandite pikkuselt.

Samal teemal:

Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus

Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus

Monday, December 28th, 2009

Iga Sindi paisu teemal avaldatud artikkel muudab põlised Sindi inimesed valvsaks, sest tammiga ollakse harjunud ja ilma selleta ei kujutata Pärnu jõge väikelinna kohal ette. Sellel põhjusel pöördusin kodanikualgatuse rühma „Sindi pais” aktiivseima esindaja Hans Solli poole palvega selgitada oma nägemuses küsimust, mis Sindi elanikes õigustatud muret tekitab.

hans-soll-kodus

Hans Soll

Vastab Hans Soll

Sissejuhatav mõte

Küsimus jõe ja kallaste seisundist pärast võimalikku paisu mahalaskmist on täiesti õigustatud, õieti see ongi peaküsimus, sest probleem seondub optimaalseima lahendusega. Kõigepealt ütlen sõnaselgelt, et minus pole mõtet otsida paisuepopöas Sindi võimude või Sindi rahva vastast. Vastupidi, olen Sindis väljas kõige parema lahenduse realiseerimise eest, püüdes siinjuures vaadata ette – mis saab 10-20 aasta pärast ja veel kaugemas tulevikus!

Praegu on unikaalne võimalus Euroopa Liidu rahadega teha ära tegu milleni jõud senini pole küündinud – likvideerida otstarbe kaotanud looduskahjulik rajatis. Sellist rahastamise võimalust ei saa kasutada määramatult pika aja kestel. Seepärast ühendagem kõige tõsisemalt jõud ainulaadse võimaluse optimaalseimaks targaks kasutamiseks.

Paisu eemaldamine, kärestiku rajamine, jõesäng, kaldad

2000. a. taanlaste NIRAS AS poolt teostatud kapitaalse uuringu põhjal pakutakse 1A variandis 151 m pikkuse tammi eemaldamist, mis tekitaks 66 m pikkuse kärestiku. Aasta keskmise vooluhulga juures langeks veetase arvestuslikult 3,15-st kuni 2,29 meetrini ning tekkiv voolukiirus ületaks 1m/s. See põhjustaks lühiajaliselt suuremahuliste jõesetete edasikande, kuni jõesäng saavutab uuesti tasakaalu. Praegu maanteesillast ülesvoolu on jõe hüdrograafia looduslik, jõesängi laius 100 m. Sillast 200 m allavoolu laieneb jõgi 200 meetrini ning on kuni tammini järvele iseloomulike omadustega.

Jõe fluviaal-morfoloogiline uuring selgitas välja 2 piirkonda, kuhu on kogunenud 63 000 m3 setteid silla ja tammi koosmõjust ja 125 000 m3 tammipealses järvelaadses jõeosas. Tammi lammutamine põhjustaks mõlema nimetatud settekoguse liikumahakkamise ja tekiks looduslike mõõtmetega ja voolujaotusega ülevalpool 90 m ning allpool 100 m laiune jõgi, mille voolukiirus ei ületa 0,8 m/s.

Teise uuringu on 2006. a. teostanud K & AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Merin AS, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ. Paisu lammutamisel säiliks ala- ja ülavee poolel jõe põhja 1,5 m erinevus. Lammutamise järgselt säiluv aste kujundatakse kaladele ületatavaks ja jõepõhi kindlustatakse ärauhtumise eest. Kokku lammutatakse 3000 m3 betoonkonstruktsiooni. Paisu asemele kujundatakse 185 m pikkusega ja 0,8% langusega kärestik. Rajatava kärestiku kogupindala oleks 2 ha.

185 m pikkusega kärestiku puhul niisuguses koguses setete edasikandmine ei realiseeru nagu NIRAS AS 66 m pikkuse kärestiku puhul. Siin prognoositav setete edasikanne maanteesillast ülesvoolu võib ulatuda 10 000 m3-ni ja paisjärvest 30 000 m3-ni. Voolu keskmine kiirus jääb ka väiksemaks, ega ületaks 0,5-06 m/s. Selle variandi maksumust hinnati 2006. a. hindades 65,3 milj. EEK.

Mõlemad uuringud jõekaldaid jm. sinnakuuluvat ei käsitle. Ilmselt ei ole need olulised keskkonnamõjurid. Toimuvast saame ainult ise ettekujutuse luua. Muidugi veetase pealpaisu langeb, allpaisu tõuseb, aga mitte hullusti palju – aasta keskmise vooluhulga juures 3,15 m kuni 2,29 meetrini jõe pikiprofiili punktide 4533 m ja 4898 m vahel.

Settemuda

Nüüd jõuame aga minuarust kõige olulisemani – settemudani. Olgu settemuda liikumahakkamise oht prognoositavast 188 000 m3 ehk 40 000 m3 suurem või väiksem, pole tegu mitte ainult ohuga vaid karmi reaalsusega. Kõnealune settemuda tuleb eelnevalt ammutada, maksku see mis ta maksab. Kahjuks puudub sette keemiline analüüs, kuid midagi head temas ei ole. Pikka aega oli jõgi rumala maade kunstväetisega üleväetamise, taimekahjurite tõrjevahendite DDT jt. ohjeldamatu liigkasutamise, sigalate ja loomalautade virtsa ammoniaagi, raibete, kemmergute otserünnaku all. Ei mingisuguseid filtreid, puhastusseadmeid. Kõik selle omastasid veetaimed ja nende kõdu on nüüd paisupealses mudas. Arvan, et ei ole palju öelda kui selles settes leidub osa Mendelejevi tabelist, alustades elavhõbedaga ja ei tea millega lõpetades.

Niisugusesse saastmudasse rajada ujulat, setteseguses vees lõbusalt ujuda, isegi tervistkosutavalt lusti aerutada – no kuulge, see ei ole Sindi elanikule nagu iga ühele meist vääriline. Kus on meie kooliharidus ja arusaam puhtast loodusest?

Lahendust otsivalt

Sõnaga: Lugupeetavad küsijad, kui õige lööks kampa ja esineks Sindi linnavõimude ees ettepanekuga esitada pöördumine kohaliku omavalitsuse tasandil riigi valitsuse keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile. Pöördumise sisuks oleks paisupealse muda eemaldamise taotlus.

Ennetav liikumapääseva sette eemaldamise vajadus on möödapääsmatu igasuguse, ka osalise tammisektsioonide eemaldamise puhul. Projekti täiendusettepanekuga on aga kiire. Teatavasti jäeti valitsuse määrusega suvel avatud esimesest sajast miljonist Sindi pais välja. Tehti vaid 18,5 miljoni ostuhinnapakkumine, millele AS vastas 59 miljoni nõudega.

Esimeses etapis parandatakse vooluveekogude ökoloogilisi tingimusi kokku 11 Eesti jõel ja see puudutab 23 paisu. Ülejäänud 200 miljonit krooni jääb uute investeeringute kavale. Sellele 200 miljonile tuleks kiiresti-kiiresti nõue sisse anda. Muda eemaldamise vajadusest ei pääseks ka eraomanik kui ta oma hüdrojaama nõuetekohase kalatrepiga rajama peaks. Viimasesse minul isiklikult siiski puudub igasugune väiksemgi usk. See veendumus on isiklik ja põhineb minu käsutuses olevale tõestusargumentatsioonile, mille arvel kirjutatu ei tohiks ruumi ja aega kasutada.

Sindi rahvas ja linnavõim saaks igati põhjendatud täiendusnõude esitada. Kuivõrd oluliseks Sindi inimesed ise probleemi olemust peavad, sõltub loomulikult üksnes neist endist.

Minu vaimusilm näeb küll seda, et paisupealne jõesäng saaks süvendatud, jõekaldad korrastatud ja puhastatud looduskeskkonda rajatud tasemel ujula, hüppetorni, paadilaenutuse, kalastussildade, atraktiivse harrastuskalastuse võimalusega. Magnetitõmbena tuleksid peale Sindi rahva sinna turistid, kes Pärnu ranna passiivpeesitamise vahetab meelsasti aktiivse tegevuse vastu kuulsustkoguva Sindi paisupealsel alal.

Pakutav ideekavand

Ainult ideetasandil nimetaksin kaht kavandatavat kohalikku võimalikku teostusvõimalust:
Sadamaakvatooriumil seisab pager tööootel pikemat aega. Kas oleks mõeldav sõlmida leping sadamaga nõnda, et pager demonteeritaks ja osa tekiehituse imemisseadmeid transporditaks paisupealsele kaldale. Ajutist jõuallikat rakendades oleks seade suuteline ime- ja survesüsteemiga 1,5 km ulatuses mudaeemaldamissüvendust tegema.

Eemaldatava muda võiks ladestada näiteks 5 km kaugusel Rääma rabas paikneva prügimäe katteks. Sauga vallavõimul peab 2010. aastaks olema prügimäele kate paigaldatud.

Samal teemal:

Keskkonnaministeerium ootab uut hinnapakkumist ja teise astme kohtu otsust

Eero Jutila vastab Hans Solli küsimustele

HANS SOLL: „Valitsusel Sindi paisu umbsõlmel sõrm vahel”

Taas kõneldakse Sindi paisust

Hans Soll väljendas tänasel Pärnu kohtumisel tõelist pettumust

Sindi pais taas teravdatud tähelepanu all

90 AASTAT IGATSETUD RELVARAHU ALGUSEST

Wednesday, December 23rd, 2009
trivimi-velliste-torvikuga1

Trivimi Velliste Toris

3. jaanuaril kell 10.30 möödub 90 aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.

Kakskümmend aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.

Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast, s.h. riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse, iseäranis ajakirjanikke ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures, aga ka kodudes! Kutsume kandma sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Kaitseliit
Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

Tallinnas, 23. detsembril 2009

(lähem teave tel. 51 35 652, 51 88 743)

Oluline ja vähem oluline

Sunday, December 20th, 2009

Määratu hulga heade, vahel ka mõttetute soovituste seast võib leida ka väga taibukaid nõuandeid, mis aitavad just noortel inimestel asetada peamisi asju vähem olulistest esiplaanile. Kujukas ja mõtlemapanev näide on võetud ühelt juhtimisalaselt koolituselt.

kividEakas professor kutsuti 15 juhtivale ärimehele pidama loengut õigest aja planeerimisest. Tema loeng oli üks viiest ühepäevase õppuse loengute sarjast. Õpihimulised õppurid olid ootustuhinas põnevil ja valmis tegema märkmeid sellest, mis neid veelgi edukamaks võiks muuta. Professori käsutuses oli vaid üks tund oma teadmiste jagamiseks. Selle asemel, et pikka väsitavat loengut pidada, võttis vana professor puldi alt klaasnõu ja asetas selle enda ette. Seejärel sokutas ettevaatlikult tosina jagu umbes tennispalli suuruseid kruusakive anumasse nõnda, et rohkem sinna ei mahtunud. Aeglaselt pilku tõstes küsis: „Kas nõu on täis?” Vastuseks kõlas ühest suust kooris: „Jaa!” Viivukese pausi järel küsis professor: „Kas tõesti?”

Siis kadus ta uuesti puldi varju, võttis teise nõu, milles oli killustik ja valas hoolikalt peeneks purustatud materjali suurte kivide vahele. Professor vaatas jälle publikut ja kordas sama küsimust: “Kas nõu on täis?” Seekord tundus taibukatele õpilastele, et õpetaja võib neid eksperimendiga üle kavaldada ja vastasid kahtlevalt: “Tõenäoliselt ei ole!”

“Hästi,” ütles professor ja kadus taas puldi taha. Tõstis väikse ämbri liivaga klaaspurgi kohale ja lasi peenel liival valguda kivide ning killustiku vahelt läbi kuni põhjani. Professor küsis: “Kas nõu on nüüd täis?” Seekord vastasid ettevaatlikud õpilased kooris: “Ei!”

“Hästi,” vastas professor ja nagu oleksid üllatunud õpilased seda oodanud, võttis ta kannu veega ning kallas vee liivale, killustikule ja suurtele kividele kuni anum oli täitunud pilgeni.

Pikalt õpilastele otsa vaadates, küsis professor lõpuks: “Mida olulist saab sellest eksperimendist järeldada?” Julgeim neist arvas, et mõnele väiksemale ülesandele leiab ka siis aega kui ajakava on täielikult hõivatud. Kuid taoline vastus ei rahuldanud teda ja professor selgitas, mida tõeliselt võiks sellest eksperimendist õppida. „Kui me suuri kive esimesena nõusse ei pane, siis ei mahu nad hiljem mitte kunagi sinna sisse,” tuli elukogenud õpetlaselt tark järeldus, millega nõustusid vastuvaidlematult kõik kuulajad.
Lõpuks esitas professor peamise küsimuse: “Mis on meie elu suured kivid, kas tervis, perekond, unistuste täitumine, naudingute otsimine, enese täiendamine, mingi asja kaitsmine, puhkus või veel miskit hoopis muud?”

Eksperimendi mõtet kokkuvõtvalt sõnas ta, et tähtis oleks oma elu suured kivid kõigepealt paika panna, sest hiljem osutuks väga raskeks neile koha leidmine. Kui elu alustades üksnes pisiasjadele tähelepanu pööratakse, siis elu koosnebki pisiasjadest ja kunagi ei jätkuks aega tähtsamaga tegelda. Mõttekas on pöörata tähelepanu põhiväärtustele ja panna need esimesena oma elu haprasse nõusse!

Sõbraliku viipega ruumist lahkudes jättis professor 15 ärimeest veidi pettunult oma elu üle järele mõtlema….

Jõulumõtisklus

Sunday, December 13th, 2009
paikuse-mesimummi-lasteaias-ehitakse-joulupuud

Paikuse Mesimummi lasteaias ehitakse jõulupuud

Täna on 3. advent. 11. päeva pärast on jõululaupäev. Jõuluaeg toob tahtmatult mõtted elust enesest meile alati lähemale. Võrdväärselt täiskasvanutega suudavad kaasa mõelda ja tõsiste asjade üle arutleda ka väikesed lapsed. Toon teieni ühe sügavasisulise kirja, mille on kirjutanud Pärnumaa 4. klassi õpilane Andre selle aasta jõulukuul.


TERE, ARMSAD ISA JA EMA!

Tere, pere! Kuidas teil läinud on? Aasta on mööda lennanud kui tuul, kuid me pole midagi toredat koos teinud. Me võiks kogu perega mängida lauamänge või kaarte. Oleksin väga tänulik, kui meie peres oleks ühiseid tegevusi rohkem. Mulle tundub, et mind on jäetud peres üksinda. Sageli on mul väga igav. Uskuge mind, mu kallid vanemad, kui me koos midagi teeme, siis meie suhted muutuvad paremaks. Me ise saame lähedasemaks. See oleks kasulik meile kõigile.

Mul on sel aastal käitumine halvaks läinud. Ma haugun vastu, kuid ma ei tea miks. Ma tahaks end parandada. Ma alati püüan ja püüan, aga midagi ei tule välja. Ma vajan abi, et te õpetaks mind paremaks, sest muidu lähen ma veel halvemaks ja ma ei saagi ennast paremaks muuta.

Ma loodan, et jõulud tulevad toredad, kuid ilmad pole eriti head. Ma loodan, et ilm tuleb väga hea.

Üks küsimus

Thursday, December 10th, 2009

Rahandusministeeriumi kodulehel toodud arvnäitajad kohalike omavalitsuste võrdluses kinnitavad Sindi gümnaasiumi õpilaste arvukuse järsku tõusu, mis on riigi tasandil üks suuremaid. Millest ootamatu huvi Sindi Gümnaasiumi vastu?

Vastab Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup:


ain-keerup-klassis5Sindi Gümnaasiumis õpib täna 379 õpilast. Võrreldes kooli hiilgeaegadega on seda küll oluliselt vähem, kuid õpilaste arv on vähenenud viimastel aastatel laste sündimusest tulenevalt, mitte koolivahetusest tulenevalt nagu kahjuks sageli järeldatakse.
Päevases õppes õpib eesti õppekeelega 314 õpilast ning vene õppekeelega 27 õpilast. Käesolevast sügisest avatud gümnaasiumiastme kaugõppe klassides õpib 38 õpilast.

Seega vastuseks pean ütlema, et õpilaste arvu on kasvatanud eelkõige kaugeõppe õpilaste lisandumine. Samuti on siiski heameel tõdeda, et Sindi Gümnaasiumis on paralleelklassid kogu algklasside osas, lisaks ka 8-ndad klassid põhikooli osas.

Sindi Gümnaasiumis oleme veendunud, et kaugõppeklasside loomine oli väga õige samm. Selle sammu olulisus kasvab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt algatatud gümnaasiumi ja põhikooli lahutamise temaatika valguses. Seaduse muudatuse kaudu on seatud gümnaasiumiastme säilimise eeltingimuseks paralleelklasside olemasolu ja minimaalne õpilaste arv 120. Sindi Gümnaasiumis on juba täna olemas paralleelklassid, kuid õpilaste arv tänase seisuga on 104. Arvestades, et tegemist on kaugõppe käivitamise aastaga, ei tundu ka 120 õpilase piiri ületamine sugugi võimatu ülesandena. See on aga Sindi linna noorte jaoks väga positiivne informatsioon.

Samuti peaks see teadmine olema heaks uudiseks ka kogu linna rahvale. Koolil on iga linna elus väga suur roll. Seda kindlasti ka Sindil. Linna tulevik on ju noorte kätes. Seega on väga oluline, kas me kasvatame oma lastest linna patrioote või mitte. Siiani on see Sindis väga hästi õnnestunud, sest paljud tänased Sindi Gümnaasiumi õpetajad ja töötajad on ka Sindi Gümnaasiumi vilistlased. Loodame, et selline tendents ka tulevikus jätkub. Eelkõige sõltub see just meist endist.

Loodan, et minu mõtet, mille kohaselt gümnaasiumiastme säilitamine Sindi Gümnaasiumis on väga oluline, jagavad nii Sindi linna valitsus kui ka volikogu. Kutsun kõiki üles jagama informatsiooni Sindi Gümnaasiumi jätkusuutlikkusest ning kinnitama seda ka oma igapäevaste otsustamistega. Meie lapsed on meie tulevik ja teeme üheskoos kõik selleks, et Sindi linnal oleks ilus tulevik.