Arhiiv: 'Väljaspool Pärnumaad' kategooriale

Raik-Hiio Mikelsaar: Sindi külalisetendus „Õrna ööbiku“ sünniloost üllatas ja ületas kõiki ootusi mitmekordselt

Sunday, March 29th, 2015

Raik-Hiio Mikelsaar Lai tn 28 hoone külge kinnitatud mälestustahvli juures

Karl Rammi ja Gustav Wulffi 150. sünniaastapäeva tähistavate ettevõtmiste keskseks kultuurisündmuseks kujunes 28. märtsil Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli Tubina saalis esietendunud laulunäitemäng “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” Laval olid Sindi Gümnaasiumi noored talendid ja Karl Rammi nim. Sindi Muusikakooli õpilased ning õpetajad.

Marko Nuut, Ats Tobias Pikk, Madis Tropp, Õnneli Pilliroog, Eneli Arusaar ja Kristella Kukk pärast esinemist

Gustav Wulffi pojatütar Mariann Karupää (vasakul)mälestustahvli avamisel

Kella kaheks kogunes tagasihoidlik hulgake kultuuriajaloohuvilisi ja üksikuid ajakirjanikke Tartusse Lai tänav 28 hoone ette, et avada mälestustahvel Karl Rammile ja Gustav Wulffile. Teiste hulgas oli ka Gustav Wulff-Õis Kirjandus- ja Kodumuuseumi tööd toimetav luuletaja pojatütar Mariann Karupää. Vasktahvlil on tekst: Siin asus Tartu II Õpetajate Seminar (1878-1918), mille õpilased Karl Ramm ja Gustav Wulff lõid 1883. a rahvusaatelise laulu “Ööpikule”. Seejärel seisti maja õuepoolsel küljel asuva veranda trepil ja kuulati professor Raik-Hiio Mikelsaare selgitavaid märkuseid tema poolt kirjutatud raamatu “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” kohta. Edasi sammuti varbaia juurde, mille juurest piiluti üleaedsete maal kasvavat pärna, mis võis inspireerida sõnade autorit ütlema laulusalmis: „… talupoja akna all, seal pühal pärnapuul.“ Vana pärnapuud läbistav suur ovaalne avaus annab kauni kujutluspildi sellest, kuidas ööbik võiks seal sees istudes laulu laksutada.

Marko Nuut saabub näitemängu rekvisiitidega

Samal ajal, kui üks seltskond viibis Rammi ja Wulffi aegade meenutustes, harjutasid Sindi külalised Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis, kus toimus peaproov ja anti enne esietendust veel viimast lihvi. Sõõmu hingetõmbepausiks kinkis Biomeedikumi ja Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi segakooride ühislaulmine. Kooris laulis kaasa ka suursündmuse peakorraldaja Raik-Hiio Mikelsaar. Kirjandusprofessor Rein Veidemann tegi ettekande teemal “Gustav   Wulff-Õis’i “Õrn ööbik” ja rahvusromantiline luule”, aga esmalt hindas ta väga kõrgelt Raik-Hiio Mikelsaare ettevõtmist ja kiitis kirjanduslikudetektiivi täpsusega koostatud raamatut. Veidemann nentis muuhulgas, et kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratakse meie ärkamisaegsetele suurvaimudele. Märkamatuks võinuks jääda ka Ramm ja Wulff, kui poleks olnud Raik-Hiio Mikelsaare taolist entusiasti.

Sindi linnapea Marko Šorin, tema abikaasa Külli ja Sindi Muuseumi juhataja saabuvad Helleri nim muusikakooli

Ülevoolav entusiasm tõi Sindist kohale üle kolmekümne inimese, kellest valdavalt kõigil oli täita mingi kindel ülesanne. Ka neil, kes istusid saalis ja jälgisid vaikselt laval toimuvat. Nähtamatut ettevalmistavat tööd oli teinud Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi Gümnaasiumi näitetrupi juht, õpetaja Eneli Arusaar ütles, et esinejaid innustas endast parimat andma linnapea Marko Šorini ja tema abikaasa kohalviibimine. Arusaare kanda oli muidugi määratu vastutus ja ta tunnistas veel enne algust oma suurt ärevust, õhtul koduteel aga pinge languse rampväsimust.

...talupoja akna all, seal pühal pärnapuul

Esinejate meisterlikust kiitis publik plaksutamistega keset etendust, mis vaheldus Merike Teppan-Kolgi juhatusel muusikaliste palade ja Arusaare näitlejate sõnalise esitusega. Wulffi osatäitja oli Marko Nuut ja Rammi mängis Madis Tropp. Wulffi pruutide rollis asusid tema kooliõed Õnneli Pilliroog ja Kristella Kukk. Mihkel Veske, Eesti keele ja kirjanduse õpetaja, oli Ats Tobias Pikk. Vaatajaid üllatasid Wulfi ja Rammi osades mänginud noormeeste pähe õpitud ülipikad tekstid, mille esitamisel ei komistatud mitte kordagi. Kui tavapäraselt on näitlejatele lubatud ka väiksemad improviseeringud ja teksti unustamise korral varjatakse seda leidliku uue mõttekombinatsiooniga, siis Arusaare sõnul polnud see antud juhul lubatud ning selle vastu ei eksitud kordagi. Sama tublilt esinesid ka Pikk ja neiud.

Publiku poolelt ütles tänusõnad professor Marika Mikelsaar. Tartu Linnavalituse poolt oli kultuurisündmuse toetus tähelepanuväärne ja igale esinejale jagati ka kingitusi.

Sügisel Sindist alguse saanud kultuurisündmuste jada kulminatsiooniks kujunenud Tartu päeva tähistamisele järgnevad 150. aastapäeva ära märkimised veel Otepääl ja Puhjas.

Sindi rahvas tegi enne koduteele asumist peatuse endise Tartu II Õpetajate Seminari hoone ees

Samal teemal:

Sindi koolid osalevad Tartus toimuval Õrna Ööbiku aasta kultuurisündmusel

Karl Ramm kui „19. sajandi Alo Mattiisen“

Karl Rammi sünnist möödus juulis 150 aastat

Aldo Kals: Jüri Kuke sündimise päeval oli riik juba sügavas kriisis

Monday, March 23rd, 2015

Eile toimus Tartu ülikoolis arvult üheksateistkümnes Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverents, mille peateemadeks olid Balti Apell (23. august 1979); Eesti Kongress (11.-12. märts 1990); 70 aastat II maailmasõja lõpust ja ülisuurte rahvuslike kaotuste põhjused Eestis. Kõnega esines Aldo Kals, kelle sõnavõtt on esitatud täies mahus.

Aldo Kals vestleb pärnakatega Tallinnas Lossi platsil

Jüri Kukk ja tema rahva saatus

Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au sees hoida nimeka Eesti vabadusvõitleja, keemiku ja Tartu Ülikooli dotsendi Jüri Kuke mälestust! Elame Pärnus sündinud Jüri kuke 75. sünniaastapäeva lävel. Ta oli minu põlvkonna esindaja, kes võinuks olla rivis ja teha teaduslikke avastusi ning juhendada doktorante, aga ei! Seda kõike põhjusel, et langesime 1939. aastal teise järgu rahvaks, kes polnud oma saatuse peremees.

Igatahes Jüri Kuke sündimise päeval, 1. mail 1940 oli Eesti Vabariik juba sügavas kriisis. Euroopa sõjatulekahju taustal oli karta, et meie riigile on jäänud loetud päevad. Vaid võimulolnud klikivalitsus kordas ühe muinasjutukangelase kombel, ainult rahu, ainult rahu – ei mingit relvade täristamist ja seda ikka Eesti rahva püsimajäämise nimel! Kuulujuttude levitajad rootsi kardinate taha ja sealt tulevased juunikommunistid vabadusse!

Võtaks keegi koostada Eesti riigi allakäigu ehk estoniseerumise ajaloo vahemikust 28. septembrist 1939 kuni 17. juunini 1940 või kuni sama aasta 6. augustini. Kõnealune uurimus tuleks küll ära trükkida, aga kohe on soov see kümne luku taha ning tõlkimiskeelu alla panna. Sõnavabadus seda ei luba, aga ni häbi on, et meil kunagi niisugune riik oli.

Sellesama ülikooli seinte vahel rääkisid äsja baaside lepingu koostanud professorid üliõpilastele, et ajad on rasked ja hoiame omavahel kokku! Tudengid läksid Wernerisse ja kõnelesid, mis ühtekuulumisest siin veel juttu teha, kui needsamad professorid müüsid Moskvas baaside lepinguga Eesti maha?

Miks kuulutas meie vägede ülemjuhataja II maailmasõja puhkemise eel sõjakooli kadettidele, et suurriigil on õigus Läänemere sadamatele? Samasugune õigus olnuks sellel suurriigil ka Vabadussõja ajal, aga ometi ajas seesama väepealik selle riigi sõdalased idapiiri taha. Õnneks kirjutasid meie põhiseaduse koostajad selle piiri sinna sisse, aga praegused riigiisad ei taha seda tunnistada. Juba kakskümmend aastat tehakse jõupingutusi omaenda riigi põhiseaduse mitme punkti rikkumiseks, et Eesti Ingerimaad ja suuremat osa Petseri maakonnast naaberriigile anda. Loodame, et terve mõistus võidab ja meie Riigikogu lõpetab uue piirilepingu ratifitseerimise ning katkestab sõjas oleva agressoriga selle sõlmimise. Ei tea miks osa riigireetureid pannakse trellide taha, teistele jagatakse kõrgeid tiitleid ja aurahasid ning tehakse mõnikord koguni ettepanek valitsuse moodustamiseks?

Kui agressorit säästes tema ohvrile relvaabi ei anta, on majanduspiirangud üleilmastunud maailmas võimas relv. Seda ainult juhul, kui piiranguid teevad paljud ja võimalikult suures mahus. Teise maailmasõja süütajad kartsid neid põhjendatult. Piirangud polnud aga vaba maailma ärimeeste huvides ja need kukkusid läbi. Samad sõnad tänaste sanktsioonide kohta. Kui Ukraina agressoril on sõbrad Küprosel, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ungaris ning kui mälukaotus on kustutanud Krimmi annektsiooni, pole piirangutest midagi loota.

24. veebruaril ütles meie kõrge väepealik, et Eesti kaitsevõimega on kõik kõige paremas korras. Telesaates väitis aga üks peaministri kandidaate, et kaitseliitlasena ta küll ei tea, mida teha või kuhu minna, kui rohelised mehikesed uksele klopivad. Minevikus läks nii, et meie riigi poolt 20 aasta jooksul välja õpetatud ja relvastatud sõjavägi ei lasknud Eesti kaitseks ainsatki pauku. Ometi tormasid koolipoisid 1918. aastal Vabadussõtta peaaegu paljakäsi. Meie kaitsetahte eredateks näidisteks olid veel soomepoisid, metsavennad ja 1944. aasta suurmobilisatsiooni kaasa teinud mehed. Kogu see sõjaline võimekus jäi meie riigi juhtide saamatuse tõttu kasutamata.

Eesti Vabariigi 97. aastapäevaks tehti meile idapiiril kingitus dessantvägede jõuliste manöövritega. Jääb oodata kopterikandjate üleandmist neile ja mälumängu küsimuse esitamist: mitme minutiga Tallinn nende abil üle võetakse?

NATO liikmelisus ja ühendriikide presidendi eelmise aasta külaskäik Tallinna oli kõva sõna. Peame olema aga valmis ka selleks, et maailmarahu huvides pole otstarbekas Eesti Vabariigi kaitseks alustada tuumasõda! Kas tõesti on nii, et Eesti on kaitstud seni, kuni langeb Ukraina viimane sõdur!

1. mail möödub 75 aastat päevast, kui Pärnus tuli ilmale Jüri Kukk

Alljärgnev tekst on võetud Tartu Ülikooli kodulehelt.

TRÜ dotsent Jüri Kukk viibis kümme kuud Prantsusmaal ja koolitas end koos sealsete keemikutega. Foto on tehtud 1976. aasta kevadel San Sebastianis. Foto: Riigiarhiiv

Märtervabadusvõitleja Jüri Kukk sündis Pärnus 1. mail 1940. Õppis ja töötas keemikuna Tartu ülikoolis aastatel 1958-1979. Aastatel 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Rahvusliku meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt Tartu ülikoolis, millele aitasid kaasa kohalikud KGB-lased, paljud tolleaegsed kolleegid ja isegi mõned üliõpilased. 13. märtsil 1980 õppejõud arreteeriti. Kohtulavastusel ENSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti talle 2-aastane vabadusekaotuslik karistus.

Nagu sovetlikus kohtupraktikas tavaks, polnud N Liidu poliitilistel protsessidel jälgegi objektiivsusest – nn kohtuotsused olid kas kuskilt dikteeritud või juba ette ära otsustatud. Protestiks justiitsarveteõienduse vastu pidasid nii Jüri Kukk kui ka tema kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestvat näljastreiki, lugedes endale alandavaks õigusemõistmise paroodiast osa võtta. 1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast eluohtlikus seisundis karistust kandma Venemaale. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil 1981 kl 2.20. Põhjus: alandatud ja kurnatud poliitvangi ebainimlik kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalselt teostatud kunstliku toitmise tagajärjel.

Kunagise Mõisaküla keskkooli trepp, millele ka Jüri Kukk kuni aasani 1958 astus

Jüri Kuke justiitsmõnitamise vastu protesteeris vaba maailma avalikkus, teiste hulgas kümned Prantsusmaa keemikud, kellega ta alles hiljuti oli koos töötanud. Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist võõrsil tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (14. detsember 1931 – 27. jaanuar 2015) Vabadusraadios ettepaneku hakata 27. märtsi, Jüri Kuke surma-aastapäeva, igal aastal tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Kahjuks pole taasiseseisvunud Eesti praegune administratsioon tänaseni seda ettepanekut riikliku tähtpäevana aktsepteerinud.

Esimene Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverents korraldati Tartu ülikooli peahoones 27. märtsil 1997, avas selle rektor professor Peeter Tulviste.

Samal teemal:

Aldo Kals toetab Igor Gräzini seisukohta piirilepingust, mis ei kõlbavat koera hänna allagi

Aldo Kals tervitas XI Seto kongressi

Aldo Kals: amokijooks riigipiiri nimel oli asjatu järeleandmine

Aldo Kalsi kõne Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi kogutud allkirjade üleandmisel

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Sindi koolid osalevad Tartus toimuval Õrna Ööbiku aasta kultuurisündmusel

Tuesday, March 10th, 2015

28. märtsil toimuva Õrna Ööbiku kultuurisündmusega tähistatakse Gustav Wulff ja Karl Rammi 150 sünniaastapäeva. Suursündmuse peakorraldaja ja oktoobris avaldatud raamatu “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” autor Raik-Hiio Mikelsaar loodab näha ettevõtmises silda, mis ühendab rahvuslikku ärkamisaega, tänapäeva ja tulevikku.

Sindi gümnaasiumi ja muusikakooli hooned

Karl Ramm sündis 2. juulil 1864 Pärnumaal Tahkuranna vallas ja Gustav Wulff 1. jaanuaril 1865 Tartumaal Vastse-Otepää vallas. Vähem kui poole aasta sees sündinud kaks meest on oma aja eakaaslased, kes sündisid 150 aastat tagasi.

Karl Rammi sünnikoht on Tahkuranna vallas tähistatud põllukiviga

Sindi Linnavalitsuse algatusel ja Tahkuranna valla toetusel avati mullu 13. novembril Karl Rammi mälestuseks hauakivi Pärnu Alevi kalmistul. Tahkurannas on Rammi sünnikoht tähistatud põllukiviga juba palju varem. Samal päeval jätkati Rammi meenutamisega Sindis, kus ta elas ja töötas. Nüüd jätkab Mikelsaar suurte ettevalmistustega selle nimel, et võrdväärselt hästi Sindiga võiksid pidulikud sündmused jätkuda Tartus. „Veendusin sindilaste kõrges loomingulises tasemes juba eelmise aasta novembris, mil tähistati Sindi ministeeriumikoolis õpetanud Karl Rammi, ööbikulaulu viisi autori sünnipäeva. Vahepeal on Tartus esinemist ettevalmistav tubli õpetaja Eneli Arusaar saanud Sindi aasta inimeseks!“ tunnustas Mikelsaar tehtut ja ootab 28. märtsil Tartusse ligikaudu kolmekümmet inimest Sindi Gümnaasiumist ja Karl Rammi nimelisest Sindi Muusikakoolist, kes esitavad kolme sajandi kohta esmakordselt ööbikulaulu sünniloo teemalise laulunäitemängu.

Lisaks laulunäitemängule toimub veel palju muudki. Kell 14 avatakse mälestustahvel Lai tn 28  hoone tänavapoolsel seinal. Tahvlile on kirjutatud sõnad:  Siin asus Tartu II Õpetajate Seminar (1878-1918), mille õpilased Karl Ramm ja Gustav Wulff lõid 1883. a  rahvusaatelise laulu “Ööpikule”.

Rein Veidemann Tubina saalis

Algusega kell 15 tähistatakse ööbikulaulu autorite juubelisünnipäeva Elleri muusikakooli Tubini saalis. Avasõnade järel laulavad Biomeedikumi  ja Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi segakoorid Karl Rammi ja Gustav Wulff-Õis’i laulu “Ööpikule” (1883) neljahäälselt ning originaalsõnadega. Kirjandusteadlane Rein Veidemann teeb ettekande teemal “Gustav   Wulff-Õis’i “Õrn ööbik” ja rahvusromantiline luule”. Sellele järgneb laulunäitemäng ööbikulaulu sünniloost ja autoritest “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” Külalisetenduse järel ühendatakse minevik ja tulevik sillaga, milleks on Veljo Tormise liivikeelne laul “Laulis isa, laulis poega”  (1972). Laulavad samad eelnimetatud segakoorid.

Õrna Ööbiku aasta ettevõtmiste algataja Mikelsaar on oma raamatut juba Savernas ja Sindis esitlenud, seetõttu lubas ta Tartus piirduda teose lühema tutvustamisega. Sindis oli raamatu autorilt huvitav kuulda ööbikulaulu loojate osast ärkamisaja järgses Eesti hariduselus. „Mõlemast seminaristist said noorusajal tublid õpetajad. Heliloojast-muusikaõpetajast märksa kauem elanud luuletaja Gustav Wulff oli võimas seltside rajaja, kes asutas Nuustakul haridusseltsi kaudu koguni esimese maapiirkonna emakeelse progümnaasiumi. Lisaks on huvitav teada, et Wulff oli ja arvatavasti on veel praegugi kõige kauem juhtpositsioonil, vallasekretärina, töötanud inimene. Tervelt 43 aastat.

Raamatut lugedes selgub, et ööbikulaulu sünniloo kohta on mitmes allikas esitatud ekslikke andmeid. On arvatud, et enne loodi luuletus ja siis alles lauluviis (Oskar Kruusi kirjutis „Õrnast ööbikust ja tema autorist“ /Sirp ja Vasar, 1.01.1965/, Johannes Kaupi lühimonograafia „“Õrn ööbiku“ kaks loojat“ /Tulimuld 1989, nr 3, lk 138-141/, Valter Ojakääru raamat „Eesti lemmiklaulude tekkelood“ /2012, lk 26-27/. Johannes Kaup ja Valter Ojakäär eksisid ka väites, et „Ööpikule“ avaldati alles 1885. a ja teises Karl August Hermanni poolt toimetatavas väljaandes „Laulu ja mängu leht“.

Raik-Hiio Mikelsaar avaldas lootust, et Sindi Gümnaasiumi näitetrupp etendab tema kirjutatud näitemängu. Nüüd on lootus teoks saamas.

Mikelsaar ütles, et kuna ööbikulaulu sünnist möödunud 132 aasta jooksul on tehtud teksti palju muudatusi, siis esitab ta raamatus 1883. a Tartu Postimehe Muusiku Lisalehes avaldatud  originaalsõnad, mis on piisavalt täiuslikud ja kajastavad kõige paremini Gustav Wulffi rahvusaatelist meelsust. Eriti oluline on säilitada luulerida, milles ööbik kinnitab, et mõisaaia pinda on väetatud talupoja vanemate verega. „On säilinud kõnesoleva laulu mustandvariant, millest on näha, et autor soovis algul verest juttu teha ka viimases luulereas, pakkudes välja fraasi „Eesti were muld“. Toimetajale aga tundus see ilmselt olevat liiast, sest sõna „were“ on käsikirjas maha tõmmatud ja asendatud sõnaga „oma“,“jutustas raamatu autor.

Tartu II Õpetajate Seminaris õppimise ajal lõid kursusekaaslased legendaarseks saanud „Ööpikule“ kõrval veel teisegi isamaalise laulu „Eesti maa“, mis samuti avaldati 1883. a Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes (nr 10, 11 ja 12).

Missugune oli ööbikulaulu autorite saatus edaspidises elus? Mõlematel oli pärast Tartu II Õpetajate Seminari lõpetamist (1884. a) „jumalavallatu“ laulu avaldamise tõttu raskusi töökoha saamisega. Sellest ja paljust muust saab lugeda raamatust.

Kuna autor on kõik raamatu väljaandmisega seotud kulud ise oma taskust juba kandnud, siis on siinkohal ka tasuta reklaam täiesti õigustatud. Kultuurikapital raamatu avaldamist ei toetanud. Autor lubas, et kohapeal saab raamatu osta poehinnast (20 €) soodsamalt (15 €).

Samal teemal:

Karl Ramm kui „19. sajandi Alo Mattiisen“

Karl Rammi sünnist möödus juulis 150 aastat

Viljandimaa IREN naisklubi tunnustas naistepäeval nelja tublit naisettevõtjat

Monday, March 9th, 2015

Tiiu Siim, Energia talu perenaine

Traditsiooniliselt tähistab erakonna IRL üleriigiline naisühendus IREN igal aastal naistepäeva kogunemisega mõne piirkonna klubis, kus kuulatakse tublimate naiste edulugusid ja tunnustatakse silmapaistvamaid naisettevõtjaid olenemata erakondlikust või ühiskondlikust kuuluvusest. Tänavust naistepäeva tähistati Viljandi Pärimusmuusika aidas.

IREN tähistas naistepäeva Viljandi Pärimusmuusika aidas

  

Gunnar Mändmets, laulja ja Simm Sebastian Säga, soolokitarr, Kalev Välk, trummid

Oskar Ilves, basskitarr ja Ott-Jaanus Heile, saatekitarr

Naistepäeva peomeeleolu hoidsid üleval ja lõpuks tõstsid emotsioonid päris tippu Viljandi gümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi noormeeste ansambel Past Soda, koosseisus Gunnar Mändmets – laulja, Simm Sebastian Säga – soolokitarr, Ott-Jaanus Heile – saatekitarr, Oskar Ilves – basskitarr, Kalev Välk – trummid. Poiste mänedžer on sama kooli õpetaja Ave Abroi.

Keizo Obuchi külastas 20.000 kodu

Heiki Raudla

Heiki Raudla kinnitas taaskordselt oma sõna kasutamise oskust. Kui enne Raudla esinemist rääkisid IREN-i esimees Annely Akkermann ja Kaia Iva mõne sõnaga valimiste tulemustest mitte eriti rõõmsates nootides, siis mehe jutt sundis naiste muremõtteid unustama ja tõi laia naeru näole. Rohked näited elust enesest koondasid tähelepanu tõsidusele, mille paremale meelde jätmisele aitas kaasa jutu sisse poetatud pidev naljavoog.

Kaia Iva ja Annely Akkermann Pärimusmuusika aidas

Töö Viljandi linnapeana, volikogu ja riigikogu liikmena, siseministri nõunikuna, ajakirjanikuna Sakalas ja Maalehes, arendusjuhina, õpetajana, kultuuriloolasena, ajaloohuvilisena, karikaturistina ja veel paljudes muudes ettevõtmistes on andnud hindamatu mitmetahulise kogemuse, mis väärtustab eriliselt iga öeldud sõna. Ka näide Jaapani peaministrist Keizo Obuchi’st, kes pärast ühte põrumist käis paarikümne tuhande kodu ukse taga, et vabandada. Sellise teguviisiga saavutas poliitik järgmistel valimistel ülieduka tulemuse. Kuid naljakalt öeldud mitmed teisedki tõsised mõtted tuletavad ennast meelde ilmselt veel pikalt ka pärast naistepäeva.

Oma eduloost rääkisid kolm naist

Margit Kirss

Aastaid inglise keele õpetajana töötanud Margit Kirss soovis oma elus midagi uut ja huvitavat proovida. Innustatuna isiklikust suurest kirest Itaalia ja eriti Sitsiilia köögi vastu asutas ta 2014. aastal Viljandis esimese autentse Itaalia restorani Cassata. Margit on ettevõtluses uustulnuk, kuid usub ja loodab kvaliteetse toitlustusettevõtte jätkusuutlikkust väikelinnas ning tituleerib end ise rõõmsalt „Kõrtsiemandaks“.

Malle Raus selgitab praktiliste näidete varal

Malle Raus on kinesioloogia maaletootja Eestis. Saksamaal kinesioloogia alase hariduse omandanud ja 2001. aastast kinesioloogia instruktorina töötav ettevõtja jagab oma teadmisi kogu Eestis,  kuid alaliselt pakub kinesioloogilise nõustamise teenuseid Viljandis.

Anu Johani

Anu Johani on hobitalunik Väike-Vasara talus. Ta on Viljandimaa OTT (otse tootjalt tarbijale) algataja ja aktiivne tegevliige, pühendunud ning pidevalt oma teadmisi täiendav ökoloogilise mõtteviisi kandja.

Oskamatus alluvana tööd teha

Järvamaalt esitati eduka naisettevõtjana tunnustamiseks Türi valla Kabala külas tegutsev Merle Lönnforsi OÜ Pääsu. Ettevõtlusega alustas Lönnfors 1994. a Tallinnas. Paar aastat hiljem kolis ta tolleaegsesse Kabala valda. Lönnforsi suunas ettevõtlusse oskamatus alluvana tööd teha, sest talle meeldib ise oma aega planeerida ja edasi minekut otsustada.

Past Soda Pärimusmuusika aida akvaariumis

Ettevõte asub tema kodus Türi-Viljandi maantee ääres, Kabala ristis. Koduhoovis asub lisaks kasutatud mööbli, riiete ja kodutehnika poele, mis ongi OÜ põhitegevuseks, ka tema poja juhitav rehvitöökoda.

Kaubaga täidetud äriruumid tekitavad vajadust suurema pinna järele. Juba käesoleva aasta suve lõpul avatakse avaramate ruumidega kauplus. Ostlema tullakse Läänemaalt, Peipsi äärest, Saaremaalt ja Pärnust.

Ettevõtja ja poliitikuna ka paljude hobide harrastaja

Kaja Kreisman on AS Kiviõli Kaubahoov üks omanikest ja pearaamatupidaja alates aastast 1993, OÜ Valdus juhatuse liige ja juhataja, Forgarden OÜ üks omanikest ja MTÜ Spordiklubi Kodulinn asutaja ja juhatuse liige.

Ave Abroi, Past Soda mänedžer

Koos abikaasa Mehisega astus ta Kaitseliitu ja praegu läbivad nad sõduri algõpet. Aastast 2008 on ta aktiivne lionsklubi liige. Hobidena harrastab koorilaulu, mäesuusatamist, võrkpalli, kergejõustikku, matkamist, rattasporti ja maalimist. Ta on nelja lapse ema ja kahekordne vanaema.

Kreisman on olnud Kiviõli volikogu esimees ja linnapea, praegugi linnavolikogu liige, aastatel 2013-2014 esindas Ida-Virumaad Riigikogus.

Raamatupidaja, õpilane ja Leelo abiline

Järvamaalt esitati eduka naisettevõtjana tunnustamiseks Türi vallas tegutseva raamatupidaja ja käsitöölise Pille Marandi. Ta töötab raamatupidajana alates aastast 1994. Ettevõtlusega alustas ta 2008. aastal, kui jäi kolmanda lapsega lapsepuhkusele. Tänasel päeval pakub tema Uuetooma OÜ raamatupidamise teenust kümnele firmale. Sama osaühing teeb ka e-poes käsitöömüüki.

Fotograafi tähelepanu keskendub Past Soda esinemisele

Marrandi juhib Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi pikkade traditsioonidega kangaringi. Alates eelmise aasta sügisest õpib ta Olustveres tekstiilitööd ja soovib spetsialiseeruda kangakudumisele. Ta käib oma kootud kleitidega, villaste pleedidega ja kaunite kaltsuvaipadega ka suurematel Eesti laatadel: Küüslaugufestivalil, Türi lillelaadal ja Palamuse laadal. Viimasel turismimessil Tourest kaunistasid Järvamaa stendi just Marrandi ilusad vaibad.

Marrandi abistab üleriigilise neidudekoori Leelo tegemisi. Tema õde Külli Kiivet on koori dirigent, aga Marrandi teeb koori raamatupidamist ja abistab koori välissõitudel.

Energia talu

Janika Kivistik, Viljandi klubi esimees, annab tunnustuse üle Tiiu Siimule

Viljandimaal Suure-Jaani valla Vihi külas asub Energia talu, mis on Eesti suurim ja taasiseseisvumisaja üks vanemaid mahetalusid. Talu perenaine on Tiiu Siim. Selles talus on loodud terviklik taimemaailm, kus lisaks ravimtaimede kasvatamisele pakutakse ekskursioone taimeaeda ning spaa mõnusid ravimtaimedega. Energia talu teesegusid saab osta apteekidest üle Eesti, samuti Prisma ja Selveri poekettidest.

Aplaus Past Soda poistele

Energia talu on populaarne koolituste ja firmaürituste korraldamise paik. Euroopa Liidu toetuste abil on viimastel aastatel tehtud suured investeeringud: kõrge vaatetorn, Jaapani teemaja ning puidust seminari ja spaamaja. Teemaja märgiti ära parima puitehitise konkursil 2010. aastal. Samas majas on kolmel viimasel aastal korraldatud Suure-Jaani Muusikafestivali kontserte. Energia talu pälvis üleilmsel kvaliteedipäeval 2010. aasta EAS-i turismiarenduskeskuse diplomi „Märk kindlast arengust“.

Pärnu naised koos saatjaga koduteele asumas

Lisaks oma põhitööle Energia talus suudab Tiiu Siim panustada väga palju kohaliku elu edendamisse. Ta oli Suure-Jaani muusikafestivalide algataja ja paljudel aastatel peakorraldaja. Loetelu tema kultuurilisest tegevusest on pikk. Tiiu Siim on olnud Suure-Jaani muusikafestivali raames toimunud kahe üleriigilise vaimuliku laulupäeva rongkäigu ja liikumise korraldaja. Kultuurialast tegevust tunnustati 2007. aastal Suure-Jaani valla kultuuripreemiaga ja Viljandimaa Rahvakultuuri auhinnaga 2010. aastal.

Samal teemal:

Vali inimest, mitte ülikonda

Riisalu üleskutsel astuvad IREN naised Kaitseliitu

Märkmeid IRL Naiskogu IREN sügiskonverentsilt

Kihnus toetati kohviga Lootuse küla

Pärnumaa õpilasfirmad olid pealinnas edukad

Sunday, February 15th, 2015

Junior Achievement (JA) Eesti korraldas eile Rocca al Mare ja Kristiine kaubanduskeskustes Euroopa laada õigustega õpilasfirmade laada, kus Pärnumaa koolinoored võitsid väärtuslikke auhindu.

Teisi Kirimägi, ÕF Decorative DIY

  

ÕF TeaCup ja ÕF Sepa Õrnus

Laat ligemale seitsmesajale õpilasele

Epp Vodja, JA Eesti direktor

JA Eesti direktori Epp Vodja sõnul oli eilne Eesti õpilasfirmade laat üks kuuest Euroopas toimuvatest laatadest, millele omistatakse JA Marketplace‘i ehk Euroopa laada õigused. Lisaks siinsetele õpilasfirmadele osalesid ettevõtlikud noored ka Lätist, Rootsist, Türgist ja Georgiast. Kuna osalejate arv on märkimisväärselt suureks paisunud, siis jaotati laat juba teist aastat kahele kaubanduskeskuse pinnale. Kristiines kauples 88 firmat umbes 400 õpilasega ja Rocca al Mares 72 firmat ümmarguselt 300 õpilasega.

Õpilaslaada avamine Rocca al Mare kaubanduskeskuses

Kuna samaaegselt kahel kaubanduspinnal toimunut polnud võimalik jälgida, siis sedakorda on peatähelepanu pööratud Rocca al Marele. Pärnumaa koolinoored olid pealinnas ühed silmapaistvalt tublimad. Rocca al Mares osales Pärnumaalt 8 õpilasfirmat (ÕF) 33 õpilasega, keda juhendab Mari Suurväli ja 1 minifirma (MF) 3 õpilasega, keda juhendab Teet Kurs.

LED pirnid vatiinis

ÕF KaRoKe, valgus pileves

Hindamiskomisjon tunnustas kõrgelt Pärnu Koidula Gümnaasiumi ÕF KaRoKe toodet, mille nimetus on „Pilv“. Üheteistkümnendas reaalklassis õppivad Kaur Lauer, Keit R. Allikvee, Robin Mäesepp ja Rahel Tasane valmistavad valgust hajutavaid valgusteid. Lauer ütles, et ideele saadi esimese impulsi üht Ameerika valgustit nähes, kuid noormeeste toodang polevat siiski mitte üks ühele kopeering. Lauer selgitas, et valgusti koosneb peamiselt kolmest osast: USA-st tarnitud LED pirnidest, Wendre vatiinist ja nende endi mõttest sündinud teostusest. Valgusti välimus meenutab õhulist valget kera, mis vooluvõrku lülitades levitab õdusat värvilist valgust. Žürii nimetas KaRoKe „Parima rahvusvahelise potentsiaaliga õpilasfirma“ preemia vääriliseks. Võimalik, et tunnustus innustab noormehi tegema järgmise etapina rahvusvahelist firmat ehk siis osalema EwB programmis. EwB on JA-YE Europe rahvusvaheline õpilasfirma programm gümnaasiuminoortele, et võimaldada rahvusvahelise äri õppimist ja praktiliste oskuste omandamist.

Mari Suurväli tutvustab märkmikpastapliiatseid, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ÕF Propen

Suurväli oli väga rahul ka kõigi oma teiste õpilasfirmadega, kes oskasid juba toimuva laada käigus teha kauba pakkumise kujunduses vajalikke muudatusi selleks, et olla ostjatele veelgi paremini märgatavad. Samuti oli Suurväli kindel, et kui mõni tema juhitud õpilasfirmadest oleks vaevunud koguma ja ära saatma tõestusmaterjalid, võinuks nad edukalt võistelda ka „Meediatähelepanu“ preemiale.

Killud toogu õnne

Urve Palo valib tassi

Väga rõõmsad olid Häädemeeste õpilasfirmade Decorative DIY ja TeaCup noored selle üle, et majandus- ja taristuminister Urve Palo pikemalt nende lettide ees seisatas ja toodete vastu suuremat huvi tundis. Eriti rahul oli ÕF TeaCup. Pärast seda, kui Palo oli ühe kirjadega teetassi ära ostnud, tuli mõne aja pärast tema abiline tagasi ja soovis veel üht samasugust. Paraku polnud rohkem sarnast tassi müüa ja nii saadi ministrilt täiendav tellimus. Lugu oli selles, et esimene ost purunes kogemata kukkumise tagajärjel kildudeks. Loodetavasti toovad killud vanarahva ütlemise järgi ka õnne – nii ministrile kui noortele tegijatele.

MF MSK Audio koraldab kaubakärul reklaamsõitu

Suurväli väljendas siiski Häädemeeste pärast muret. Ta rääkis, et Häädemeeste Keskkooli õpilased on ühed parimad ja aasta-aastalt väga tublilt esinenud üleriigilistel laatadel. „Aga kevadel 2015 lõpeb Häädemeeste õpilaste õppimise võimalus TÜ Pärnu kolledži ettevõtlusõppes. Nii otsustas kohalik omavalitsus, millest on tõsiselt kahju,“ ütles Suurväli.

Pärnusse tuli ka Rocca al Mare „Särava stardi“ preemia, mis läks minifirmale MSK Audio. Kõik kolm on üheksanda klassi noormehed ja õpetaja on neile andnud ka auväärsed ametinimetused: Pärnu Mai Koolist on Klaid Hannila juhatuse esimees ja Sander Sihver tootmisjuht; Markus Ilmar Münzer õpib Koidula gümnaasiumis ja täidab finantsjuhi kohustusi. Poiste juhendaja Teet Kurs on OÜ Paikre endine juhataja, kellel pedagoogiline haridus juba varajasemast ajast. Nüüd läbis ta Junior Achievement vastava koolituse, mis võimaldab Mai koolis majandusteadmisi õpetada.

Ministri huvi

Urve Palo avab õpilaslaata Rocca al Mares

Rocca al Mares õpilasfirmade laata avama tulnud minister Urve Palo pühendas hästi palju aega enamike müügilettide ääres seisatamiseks ja tundis õpilaste tegevuse vastu süvitsi suurt huvi. Hiljem muljeid jagades mõtles ta enda noorusele ja lapsepõlvele. „Siis olid olemas suvised laadad, kus samuti käsitööd müüdi. Mäletan, et tol ajal ei olnud väga kombeks kaasata lapsi müüma. Aga mina ise käisin ema ja isaga turgudel aiasaadusi müümas. Mõtlen, et kui juba tol ajal võinuks lapsed oma kätega tehtud asju müüa, oleksin minagi osalenud. Mulle meeldis väga tundide viisi veeta aega kaarte joonistades,“ rääkis Palo ja hoidis näpu vahel üht laadalt ostetud sõbrapäeva kaarti. „Oleksin kindlasti olnud samuti õpilasfirma omanik ja näiteks kaarte müünud. Kahju, et minu ajal seda ei olnud, aga hea meel on näha, kuidas meie nutikad noored igasuguste asjade peale tulevad. Ostsin poisile koju sellise pulga, mille võib kinnitada nutitelefoni külge nõnda, et saaks selle toetada lauale näiteks multifilmide vaatamiseks.“ Ministri sõnul oli laadal seinast seina lihtsaid asju, mille peale tulekuks jätkub noortel erilist nuppu. Näiteks huulepalsam, heegeldatud väike süda. Vähem on leiutuslikke asju, aga on ka väga leidlikke. Alati ei pea olema midagi väga uut. Tähtsaim on oma käega tegemine. Isetegemisest saab esiteks tohutu rõõmu, teiseks muidugi müügikogemuse. „Ma arvan, et see on hea algus ja täiesti hindamatu kogemus noortele kogu eluks, ükskõik, mida siis müüakse. Kõigepealt teha ja seejärel olla ostjate jaoks veenev, et toode ka maha müüa.“

ÕF TeaHub

Rocca al Mares müüdi päevaga 2744 euro eest kaupa. Laada suurima käibe preemia sai Tallinna 21. Kooli ÕF Ringo, kelle müügiartikliks oli pudeliavajaga sõrmus.

Kristiines kaubelnutest võiks nimetada näiteks MF J.B.A.A. kosmeetikatooteid. Tabasalu Ühisgümnaasiumi noored pälvisid oma tegemisega tähelepanu telesaates Maahommik.

Samal teemal:

Värska LUXvalgus oli Haifas parim müügiboksi kujundaja

Kristiines toimus kõigi aegade suurim õpilaslaat

Energilised tüdrukud käisid Euroopa õpilasfirmade laadal

Pärnu noormehed osalesid Euroopa õpilasfirmade laadal Bratislavas

Pärnu õpilasfirmad on edukad ka välisturul

Aldo Kals toetab Igor Gräzini seisukohta piirilepingust, mis ei kõlbavat koera hänna allagi

Sunday, February 1st, 2015

Ajaloolane Aldo Kals esines täna sõnavõtuga Tartu rahumaja juures, mille täistekst on siin ära toodud.

Kallid siinolijad!

Lubage õnnitleda Teid Tartu rahulepingu sõlmimise 95. ja Eesti Vabariigi läheneva 97. aastapäeva puhul! Meil on suur rõõm tähistada Eesti Vabariigi ühe tähtsa riikliku dokumendi sünnipäeva siin ajaloolise rahumaja ees. Loodame, et heanaaberlike suhete nimel neid kõnekoosolekuid siin niipea ära ei keelata.

Suur tänu Tartu rahulepingut ja Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust toetava ürituse korraldajatele! Suur tänu ka kõigile kuulajaile, kes te oma osavõtuga seda samuti toetate! Eraldi tänusõnad Ukraina kogukonnale, kelle liikmed on kohati suuremad Eesti patrioodid kui eestlased ise!

18. jaanuaril möödus 70 aastat Eesti NSV võimuorganite poolt Petseri maakonna kaotamisest. Nii lõigati suurem osa ajaloolisest Setomaast Eesti küljest ära. Me pole enam ikestatud rahvas ja küsime, miks Eesti Vabariigi kui ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO liikme välisminister kirjutas aasta tagasi 18. veebruaril Moskvas alla uuele piirilepingule? Me ei vaja seda, sest Rahvaste Liidu ja ÜRO poolt tunnustatud kehtiv piirileping on meil juba 95 aastat olemas! Selle ratifitseerimisega me ise ütleme lahti Tartu rahulepingust ja nõustume stalinistliku riigipiiriga. Me läheme kindlasti ühte rekorditeraamatusse maailma esimese riigina, kes vabal tahtel loovutab naaberriigile oma seaduslikku territooriumit. Kui Euroopa Liidu liikme Luksemburgi Suurhertsogiriigi välisminister sama teeks, oleks liidus üks liige vähem. Me pole nii rikkad, et oma maaloovutusega teha naabrile hinnanguliselt triljon euro väärtuses kingitust. Seda tegemata oleks miljonilise rahva iga liige miljonär!

Kummardus Ardo Aasmäele. Ta oli uue piirilepingu sõnakas vastane. Meile äärmiselt kahjulik uus piirileping ei kannata mingit kriitikat või nagu ütles Riigikogu liige Igor Gräzin – ei kõlba see koera hänna allagi! Et äratada heauskseid seaduskuulekaid kodanikke, paljastas Ardo Aasmäe uue piirilepingu koostajate suurima vale. Nende sõnul kattuvat uus piirijoon Eesti NSV ja Vene NFSV omaga. Tegelikult loovutab Eesti Vabariik oma naabrile sadu ruutkilomeetreid Eesti NSV järve-,mere- ja isegi maismaa-alasid!

Juba aastaid esineb sel üritusel ajalooprofessor Helmut Piirimäe. Võibolla on raske uskuda selle mikrofoni taga kõnelevaid inimesi tänavalt. Kuulake ometi ajalooprofessorit! Ta on korduvalt öelnud ,et Tartu rahuleping on jõus, sest keegi pole seda tühistanud! Kui me oma abituse ja saamatuse tõttu uue piirilepingu siiski ratifitseerime,tekib kummaline olukord. Eesti-Vene piiri kohta on kaks piirilepingut. Kui aga nende asjus rahvusvahelisse kohtusse pöörduda, on vähe lootust staalinliku riigipiiri võidusse.

Demokraatlik maailm hoiab end Ukraina Vabariigi agressorist eemale. Ida-Euroopa hiljutine ikestaja viljeleb õhupiraatlust, tegeleb inimrööviga, sooritab Ida-Ukrainas sõjakuritegusid, õhutab rahvastevahelist vaenu, toetab terrorismi, rikub rahvusvahelisi kokkuleppeid ja anastas Krimmi poolsaart. Meie teeme temaga aga „konstruktiivset“ koostööd. Me lausa väidame, et pole mingeid objektiivseid takistusi uue piirilepingu ratifitseerimiseks. Eesti Vabariigi triljoniline kingitus olnuks naabrile märksa meelepärasem, kui lahkuksime NATO-st. Naaberriigi välisminister teatas ootamatult, et ollakse nõus meie kingitust ruttu vastu võtma. Paigalseis oli tingitud ilmselt kiuslikust arvamusest, et uus piirileping on just meile vajalik!?

Kas tõesti tervitame varsti pasunakooriga Ukraina rahva, nende naiste ja laste timukaid ning ulatame neile kuldkandikul Jaanilinna ja Petseri võtmed? Demokraatliku maailma arusaam ülekohtust on kummaline. Valel poolel võib sekkuda relvadega, õigel poolel mitte. Maailm on läinud vene propaganda õnge. Räägitakse mingitest separatistidest. Tegelikult on käimas Vene-Ukraina sõda, mis ukrainlastele on Vabadussõda! Piirangute leevendamine ei saa kõne alla tulla enne, kui Sevastoopolis astub laevale viimane vene madrus! Rahvaste Liit heitis agressori oma ridadest välja! Mida aga ootab ÜRO? Sõja korral katkestatakse agressoriga diplomaatilised suhted, aga seni pole seda keegi teinud!See kõik sarnaneb jaanalinnumängule enne Teist maailmasõda!

Nii nagu meile on oluline Ukraina territoriaalne terviklikkus, on meile oluline ka Eesti territoriaalne terviklikkus! Me palume setodelt vabandust, et me pole nende heaks omaenda vabariigis suutnud peaaegu midagi teha!

Täpselt kuu aja pärast on Riigikogu valimised. Kahjuks ei kõla uue piirilepingu teema valimiskampaanias kuigi tugevalt. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Vabaerakond ei tunnista uut piirilepingut. Kellele see teema oluline, arvestab seda valimiskasti juures. Tuletame meelde, et häbipost uue piirilepingu ratifitseerijatele on valmis!

Käed eemale Ukrainast, Eesti Ingerimaast ja Petserimaast!

Elagu Tartu rahuleping!

Elagu territoriaalselt terviklik Eesti Vabariik!

Samal teemal:

Aldo Kals tervitas XI Seto kongressi

Aldo Kals: amokijooks riigipiiri nimel oli asjatu järeleandmine

Aldo Kalsi kõne Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi kogutud allkirjade üleandmisel

Ajaloolane Aldo Kals: Tulemas on uus alandav hääletu alistumine

Aldo Kals: Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga

Põltsamaa lipu päeva korraldajatele omistati Jõgevamaa kultuurkapitali aastapreemia

Monday, January 19th, 2015

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi enda valmistatud lipud

Reedel, 16. jaanuaril võttis Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni koos linnapea Jaan Aiaotsaga vastu Põltsamaa Linnavalitsusele omistatud Jõgevamaa kultuurkapitali aastapreemia 2014, millega tunnustati suursündmuse „Eesti lipp 130“ korraldamist ja eestvedamist.

  

Näitemäng “Lipu sünd”

Kadri Suni lipu 130. sünnipäeval Põltsamaal

Eelmise aasta 4. juunil Põltsamaal toimunud mitmete sündmuste vastutav peakorraldaja Kadri Suni ütles, et loomulikult kuulub see tunnustus kõigile neile, kes ühel või teisel moel tegid Eesti lipu sünnipäeva tähistamise Põltsamaal meeldejäävaks.

Suni loetles eraldi kõiki, kes väärivad tunnustust tolle mälestusväärse päeva kordaminekul. Ühtlasi meenub sellega seoses uuesti kogu toimunu.

Laine Randjärv ja Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots annavad teineteisele kätt

Rutt Tänav  (Põltsamaa Muuseum), näitemängu „Lipu sünd“  kirjutamise ja näituse „Minu Eesti lipp“  korraldamise eest;
Keiu Kess (Põltsamaa Kultuurikeskus), näitemängu „Lipu sünd“  lavastamise eest;
Sirje Ange (Põltsamaa Ühisgümnaasium), rongkäigu korraldamise ning abi eest konverents-aktuse ja näitemängu juures;
Urmas Mägi (Põltsamaa Ühisgümnaasium) orkestriga töö eest;

Trivimi Velliste pidulikul lipu päeva konverentsil Põltsamaal

Trivimi Velliste ja Urmas Saard (Eesti Lipu Selts), meeldiva koostöö eest sündmuse kavandamisel ja konverents-aktuse korraldamise eest;
Sven Lass (Põltsamaa Linnavalitsus), linna pidurüüsse ehtimise ja Emilie Beermanni lipuväljaku rajamise eest;
Katre Arula ja Kersti Pook (Põltsamaa Käsiteokoda) ning Eve Oro (Põltsamaa Ühisgümnaasium), lippude õmblemise eest;
Riina Valdmets (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja), hea koostöö eest;
Anne Kaus (Põltsamaa Muusikakool), abi eest konverents-aktuse korraldamisel;
Vilve Piht ja Janne Karu (Põltsamaa Kultuurikeskus), suurepärase koostöö eest mitmel rindel;
Gert Uiboaed (Riigikantselei), meeldiva koostöö eest sündmuse kavandamisel ja rahastamisel. Eriti tänulikud oleme abi eest lipuväljaku rajamisel.

Põltsamaa Gümnaasiumi koolinoored samal päeval Riigikogult kingituseks sadud esinduslipuga

Põltsamaa linn kuulub riigis ainsa omavalitsusena Eest Lipu Seltsi liikmeskonda. 2014. a 4. juunil kinkis Riigikogu Põltsamaa Ühisgümnaasiumile esinduslipu tunnustuseks selle eest, mida selles koolis on tehtud lipukultuuri edendamiseks. Samasugused lipud kingiti ka Sindi Gümnaasiumile ja Eesti Lipu Seltsile.

*

Samal teemal:

Suur pildigalerii lipu päevast Tallinnas, Põltsamaal, Pärnus

Põltsamaal valmib koopia esimesest sini-must-valgest

Jaan Aiaots: avalöök Eesti lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks on antud

Hea näide Eesti lipu väärtustamisest Põltsamaal

Lipu sünnikoht väärib suuremat tähelepanu

Galerii: Lipu päev Põltsamaal

Vali inimest, mitte ülikonda

Monday, December 1st, 2014

IREN-i sügiskonverents Okupatsioonide muuseumis

Laupäeval, 29. novembril, Okupatsioonide muuseumis toimunud IREN-i sügiskonverentsil “Naisministrid Juhan Partsi valitsuses” kuulis kaheksa naisministrikandidaadi sõnavõtte. Konverentsi lõppedes valisid IRL-i naiskogu IREN kaaslannad Annely Akkermanni Aasta Ireniks.

Pärnakad IREN-i sügiskonverentsil Okupatsioonide muuseumis

Sketš "Vali inimest, mitte ülikonda"

Erakonna naiskogu nimetas oma kampaania pealkirjaks “Vali inimest, mitte ülikonda”. Riina Solman, Ulla Preeden ja Annely Akkermann koostasid stsenaariumi sketšile, mis näitleja Henrik Normanni kaasamisega videopurki mängiti ja seminaripäeval vaatajate tungival palvel koguni kahel korral suurele ekraanile „vändati“. Kui varjamatult loomulikus olemises ei õnnestunud mitte ühelgil naisel pääseda ministrite kabineti ühislaua taha, siis ülikonnas ja vuntsidega välimus tegi imet. Sellepärast ütlesidki ülikonnas ja lipsu või kikilipsuga sügiskonverentsil osalenud naised, et kaalukeeleks saagu siiski inimene ja mitte ülikond. Lipsu sõnum: rohkem naisi poliitikasse!

Tulumaksuvabalt rohkem kätte

Kaia Iva vastas rahandusministri kandidaadina üksikasjaliselt Reformierakonna fraktsiooni liikmete küsimustele, mis puudutavad IRL-i valimisprogrammi põhjal ettevalmistatud maksureformi eelnõud. Esmalt selgitas ta põhjuseid, miks ei toeta IRL Reformierakonna tööjõumaksude muutmise paketti.

IRL-i eelnõu jätab 500 euro suuruse palgaga inimestele igas kuus kuni 40 eurot rohkem kätte, üle kahe korra rohkem kui Reformierakonna lubadused. Eelnõu kohaselt on alampalk maksuvaba. Reformierakonna ettepanekul maksavad alampalka saavad töötajad tulumaksu ka tulevikus.

Kaia Iva, rahandusministri kandidaat

Kas eelnõu diskrimineerib suurema palga saajaid? Eestis on üle 200 tuhande inimese, kelle palk jääb alla 500. Muudatuse tulemusena saab alla 500 euro teeniv töötaja kuus kuni 69 eurot rohkem raha kätte ja tulumaksu ei tasu. Teenides üle 500 vähendatakse maksuvaba miinimumi piiri sujuvalt. 846 eurose ja suurema palga korral on maksuvaba osa kõigil ühesugune – 154 eurot.

„Selle reformiga ühtegi uut maksuastet ei kehtestata ja kõrgema palga saajaid ei karistata. Astmelise tulumaksu korral võtaks riik suurema tulu teenijatelt täiendavalt osa tulust ära ja ütleks, et on riigina see tark vahelüli, kes otsustab, kuhu kogutud raha laiali jagada. Seevastu praegune maksureform ütleb, et töölkäivale kuid väikese palga teenijale jääb kohe rohkem raha kätte ja ta saab ise otsustada, mida sellega teha,“ selgitas Iva. Praeguse maksureformi kulu on umbes 120 miljonit eurot ning see on riigile jõukohane.

Kõikehõlmav välispoliitiline doktriin

Mari-Ann Kelam, välisministri kandidaat

Välisministri kandidaat Mari-Ann Kelam meenutas vanade roomlaste ütlemist, et ajad muutuvad ja meie muutume koos aegadega. Kuid tema hinnangul oleks väikeriigil väga oluline küsimust ka teisiti sõnastada. Kas muutume liiga kiiresti? Kas läheme lihtsalt kaasa globaliseeruva välissuhtluse üldsuunaga, unustades Eesti teatava ainulaadsuse ja hapruse, mida tuleb eriliselt hoida, ka välispoliitikas? Kelami sõnavõtt polnud mitte üksnes ajaliselt mõnda ministrit kordades ületav, vaid ka sisult märkimisväärset tähelepanu äratav. Kogu sõnavõtt vääriks täies mahus avaldamist, kuid siis ei jääks ruumi teistele headele esinemistele. Seepärast pühendaksin Kelami välispoliitilisele nägemusele eraldi pealkirjaga iseseisva artikli.

Jagades 310 miljonit

Riina Solman, sotsiaalministri kandidaadina võimalikus Juhan Partsi valitsuses

Sotsiaalministri kandidaat Riina Solman ütles, et IRL on otsustanud koalitsioonierakonnana panustada Eesti tööturu ja sotsiaalse turvalisuse arendamiseks aastatel 2014–2020 Euroopa Liidu vahendeid rohkem kui 310 000 000 euro ulatuses. Selle raha kasutamine jaotatakse järgmiselt: töötamist toetavad hoolekandemeetmed; madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive tõstmine; töövõimekindlustuse skeemi loomine ja juurutamine; tööturuteenused noorte tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks; hoolekandetaristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks.

Puuetega inimesed teavad, mida eurotoetustega teha

Kõige enam teeb Solmanile muret Riigikogus III lugemise läbinud töövõimereform, mis vajaks kindlasti uut läbitöötamist, et fokusseerida oluliselt paremini selle valukohtadele. „Pole õige lajatada kõikidele 100 000 puudega inimesele ühtmoodi, ühesuguse metoodikaga, mis on paratamatult ressurssi raiskav. Puuetega inimesed on ise tulnud välja ettepanekutega, mida tuleks tegelikult 350 miljoni suuruse eurotoetusega teha ja mida välja töötada.“ Puuetega inimeste puhul on küsimuseks vaesus. Üleriigiline ühetaoliste meetmetega sunniviisiline tööle ajamine on vaid reform reformi pärast, mitte nende inimeste pärast. Küsimus on selles, kuidas toetada iseregulatsioonimehhanisme, mis hakkaksid puuetega inimeste vaesust ennetama ja pakkuma niiöelda õnge.

Haridus on väikesele rahvale parim võimalus ellujäämiseks ja edasi liikumiseks

Ulla Peeden, haridusministri kandidaat

Haridusministri kandidaat Ulla Peeden tsiteeris oma kodukandist Põlvamaalt pärit hariduse uuendajat ja tänapäevamõistes aktiivõppe loojat Johannes Käisi, kes alustas juba pea 100 aastat tagasi sellega, kuhu me tänaseks oma õppekavades oleme jõudnud. „Meie väikesele rahvusele on hariduse edu iseäranis tähtis, sest ainult iseseisvale rahvuslikule kultuurile tuginev väikeriik võib püsida ja püsima jääda teiste suuremate riikide keskel,“ ütles Käis.

Peeden peatus ka õpilaste erivajadustel, sest tänane ja tuleviku riiklik hariduspoliitika soovib rohkem kaasata erivajadustega noori tavakoolis ning vähem kusagil eraldi. „Siht on õige, sisuliselt ka õige, kuid selgeid meetmeid täna ei ole,“ näeb Peeden probleemi ja leiab, et kogu süsteem peaks toetame tervikut, mida soovitakse.

Millise tasandi probleemi me täna fookusesse võtame?

„Kuid erivajadused pole mitte ainult abi ja järele aitamine, vaid tegelemine ka andekate õpilastega. Viimane PISA uuring viitas sellele, et Eestis on palju keskmiselt tublisid ja tulemused loomulikult väga head, kuid meil on võrreldes paljude teiste riikidega vähem parimaid tippusid. Eesti koolisüsteem soosib keskmisi püüdlike õpilasi ja vajaka jääb toetusest andekatele.“

Veel viitas Peeden inimarengu aruandes välja toodule, mis iseloomustab Eestit võrreldes teiste riikidega madala oskustööjõu kättesaadavuse poolest. Ühelt poolt on probleemiks tööturu väiksus, teisalt on kitsaskohaks töötajate hariduse vähene vastavus majanduse nõudmistele.

Suur osa Eesti tööjõust (vanusegrupis 25-64) on kas põhi- või üldkeskharidusega ja ei oma erialast haridust. Näiteks 2009. aastal oli vastav näitaja 35%. „Üldiselt meie valmidus uue eriala omandamiseks kahaneb aastate lisandudes, aga tegelikult tuleks just eakamale sihtrühmale leida lahendusi.“

Topeltpõhjaga teema

Viktoria Ladõnskaja, kultuuriministri kandidaat

Paar nädalat tagasi erakonna liikmeks saanud Viktoria Ladõnskaja astus naiskogu ette kultuuriministri kandidaadi rollis ja teenis kuulajatelt pikalt kestva tormilise aplausi. Tagasihoidlikult oma esinemisjärge oodanud Ladõnskaja leppis kohaga konverentsisaali trepiastmel, sest toole kõigile ei jätkunud. Riskides mõne teise tublilt esinenud ministrikandidaadi pahameele alla sattumisega vahendan eilseni veel Eesti Ekspressile tööd teinud Ladõnskaja sõnavõtu peaaegu täies mahus.

Ladõnskaja puudutas kaht teemat. Esimene seostus naiskogu sõnumiga ühiskonnale: “Vali inimest, mitte ülikonda”.

- “Naine ja karjäär” on topeltpõhjaga teema. Eks ole üldteada, et naiste tee poliitikasse, suurde ärisse või üldse ühiskonna fundamentaalsetele positsioonidele on olnud ajalooliselt võrreldes meestega alati raskem. Kuid naised osutusid oma võrdõiguslikkuse soovis nii mehelikult tugevaks ja veenvaks, et nüüd tuleb tunnistada: suur raha ja suur poliitika ei tunnista enam naiste kvoote. “Me oleme võrdsed,” ütlevad meile mehed. “Naeratus töötab ainult sisenemisel, mõnikord ka väljumisel. Kuid mitte kunagi seal vahel. Ei ole mingit diskrimineerimist: tahtsite võrdsust, nüüd tõestage, et olete selle väärilised.”

- Naised küsivad üldse liiga sageli luba karjääri teha. Kurdavad, et neid kuhugi ei lasta. Kuid milleks paluda kontramarki meeste maailma, kui uksed on avatud? Tahad suurendada kapitali, tikk-kontsad all − palun väga. Ainult liigu ruttu ja vaata, et kontsaklõbinat ei oleks kuulda. Ja paistab, nagu oleksid uksed tõepoolest lahti. Kuid see on alles esimene põhi.

- Raskused edukaks naiseks saamisel on teine põhi. Ühelt poolt läbid karjääridistantsi laste sünnitamise takistustega; teiselt poolt tahetakse sind rünnata, nagu tugevat isast.

- Siin avaneb uus tähendus! Igal inimesel on hulk eripärasid, mida ühiskond loeb stereotüüpselt miinusteks: “ta on ema, järelikult ei ole tal aega raamatuid lugeda”, “ta on venelane, järelikult ei saa ta eesti kultuurist midagi aru”, “ta on noor, järelikult ei ole ta veel elu näinud” ja nii edasi. Olen veendunud, et iga looduse poolt antud miinus on tegelikult pluss. Küsimus on vaid selles, kustpoolt vaadata.

- Praegu, kui maailmas on geopoliitilisel tasandil kujunenud kriitiline õhkkond, võib konflikti lahendamisel olla just naise nägu. Naine kui ema ja elu edasikandja (mitte küll alati, kuid sageli) üritab lahendada konflikte selliselt, et ei oleks ohvreid. Tal on tugevamini arenenud instinkt kaitsta järeltulevat põlve, see tähendab stabiilsust. Peale selle on naine ühiskonna sotsiaalsete teemade osas tundlikum, ning just arstiabi, laste õpetamine ja eakate inimeste olukord on probleemid, mis on Eestis praegu rohkem kui aktuaalsed. Meie, naiste, miinus ongi tegelikult pluss!

Mina kuulan Pärti…

Teise teemana puudutas Ladõnskaja kultuuri just “kultuuriministeeriumi positsioonilt” tänapäeva Eestis.

- Ma ei ole mingite konfliktide pooldaja. Halb rahu on alati parem kui hea sõda. Ja just kultuur on see, mis suunab inimesed ühele mõistmise tasemele, paneb neid otsima oma käitumise põhjusi, tundma uhkust omaenda mittemateriaalse töö viljade üle. Lause “saapad on kallimad kui Shakespeare” ei ole pärit sellest sajandist, kuid meie tarbimisajastul on see rohkem kui aktuaalne. Kui ümberringi on massiliselt materiaalset, peab ühtne poliitika toetama just mittemateriaalseid väärtusi. Ühe riigi kultuur peab olema eripalgeline, sisaldama ka teiste kultuuride elemente, kuid säilitama seejuures omanäolisuse, eripära ja suguluse just oma maa ja rahvaga.

IREN-i ministrikandidaadid sügiskonverentsil

- Ja lõpetuseks üks lugu elust endast. Olin kuu tagasi Peterburis Maria Teatris ja vaatasin ooperi “Jevgeni Onegin” kinnist proovi. Pärast rääkisin noore, kuid väga andeka heliloojaga, kelle teoseid mängitakse juba Venemaa ühes kõige mainekamas teatris. Ma avaldasin selle üle vaimustust, aga tema ütles: “Mina kuulan Pärti. Just Arvo Pärt on praegu muusikamaailmas suurus number üks. On suur au, et ta on meile nii lähedal.” Kultuur liidab ja aitab leida ühist keelt.

Võimalus kodumaa tolmu mereveega pesta

Reet Trei tõdes kaitseministri kandidaadina, et meil on tulnud võidelda õiguse eest elada vabana Saksa, Taani, Rootsi ja Venemaa vallutajatega. „Nendes võitlustes oleme võitnud ja kaotanud, kuid ühte teame täna kindlasti – võitluseta allaandmine, tingimusteta allaandmine ei ole enam mõeldav.“ Trei küsis, kas me oleme valmis vabadust kaitsma või valmistume soetama meresõiduks sobilikke kaatreid, et esimese ohusignaali korral kodumaa tolm mereveega maha pesta? „Head naised, see ei ole utoopia, seda rääkis üks Tallinna sadamakapten, kelle hoole alla usaldatud meresõidukite arv on jõudsalt kasvanud.“

Reet Trei, kaitseministri kandidaadina

Kui Eesti jaoks on käes kriis, ei saa riigi kaitsmine jääda üksnes kaitseväe õlgadele – riigi püsimajäämine sõltub sel hetkel iga kodaniku ja organisatsiooni panusest, seetõttu on vastandina potentsiaalsetele paadipõgenike arvule kasvanud hoopis jõudsamalt nende tublide naiste ja meeste arv, kes on otsustanud astuda Kaitseliitu või siis Kaitseliidu eriorganisatsiooni Naiskodukaitsesse.

2014.aasta jooksul on liitujate arv kolmekordistunud võrreldes eelnevate aastatega ja koos eriorganisatsioonidega, kuhu lisaks Naiskodukaitsele kuuluvad ka Noored Kotkad ja Kodutütred, on Kaitseliidul üle 23 000 liikme. See on suur arv, võiks aga olla veelgi suurem. Kindlasti tuleb seadustega soodustada tööandjatele nende töötajate osalemist Kaitseliidu töös ja õppustel, on Trei veendunud.

Mürsk elukvaliteedi mõjutajana

Delfi lugeja arvamuse kohaselt vähendab kaitsekulutustele suunatud raha elanike heaolu ja toimetulekut. Kas tõesti tuleb iga soetatud mürsk kellegi elukvaliteedi arvelt? „Jah, see on võimalik, aga meeles tuleb pidada, et ilma omariikluseta, ilma kaitsevõimele kulutusi tegemata on võimalik stsenaarium, kus elanike elukvaliteedi eest kannavad hoolt mõne teise riigi poolt nimetatud ametnikud,“ hoiatas Trei, kes peab oluliseks riigikaitse arengukava elluviimist planeeritust kiiremini. Seetõttu oleks vajalik kaitsekulutuste suurendamine 0,5 % (90 milj eurot) võrra, st 2,5%-ni SKT-st. Selline samm võimaldab varustada ja relvastada nii reservbrigaadi kui ka täielikult mehhaniseeritud brigaadi. Tulevase kaitseministrina lubab ta suurendada riigi kiirreageerimisvõimet, mis on osutunud hädavajalikuks seoses sündmustega idapiiril. Samuti peab hädavajalikuks riigikaitseõpetuse muutmist gümnaasiumides kohustuslikuks õppeaineks. Trei suhtub positiivselt naiste osalemisse ajateenistuses kuid ei pea hetkel vajalikuks muuta seda kohustuslikuks.

Aasta Iren, Annely Akkerrmann, kodusaare paadi juures

Olla valitud kenaks inimeseks

Kaaslannad IRL-i naiskogust IREN valisid Annely Akkermanni Aasta Ireniks. Mälestuseks kingiti vaas-küünlajalg Eili Soonelt Olustvere Klaasikojast. Akkermann vastas tunnustusele tagasihoidlikult: „Tore on olla valitud lihtsalt kenaks inimeseks! Aitäh!“

*         *

      

Tiina Adamson                                                             Jörgen Pakkas ja Ats Tani

Samal teemal:

Riisalu üleskutsel astuvad IREN naised Kaitseliitu

Märkmeid IRL Naiskogu IREN sügiskonverentsilt

Kihnus toetati kohviga Lootuse küla

Sügiskonverentsi teemaks: „Kas muretseda vananemise pärast?“

Sunday, October 19th, 2014

Isamaa ja Res Publica Liidu seenioride kogu pidas 18. oktoobril oma traditsioonilist sügiskonverentsi, kus teiste esinejate seas pälvis Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ekspert-projektijuhi Helve Kase rohkete faktidega ettekanne erilist huvi, kuid tekitas ka üleüldist pahameelt põhikoolis lastele antavast arusaamast eakate kohta.

Helve Kase, ekspert-projektijuht Eesti Avatud Ühiskonna Instituudis

Väärikate klubi liikmed enne sügiskonverentsi algust Põltsamaa kultuurimaja trepil

Kase ütles, et negatiivset paradigmat sisendatakse pisut üle viiekümnendatesse eluaastatesse jõudnud inimestesse lubamatul viisil ja seda võimendatakse ka põhikooli klassides õppivatele lastele. Ta tõi näiteid kooliõpikutes. Inimeseõpetusest võivad 7. klassi õpilased lugeda 55/60-75aastaste kohta järgmist: Jõud hakkab kahanema. Õppimisvõime väheneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad. Sellel eluperioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärastest elukorraldustest, tööind juba vähenenud ja sageli ollakse tööst loobunud. Võib tekkida ka tunne, et elu on liiga lühike ning kõike ei jõutud saavutada – elu on elatud asjatult, tuleb harjuda üksindusega jne.

Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuhti huvitab, mis aegsete õpikutega tegemist on

Vanemaealiste negatiivset kuvandit aitab samas vaimus jätkata ka 2012. aastal väljaantud 8. klassi õpik. Raamat kinnitab, et Eestis süveneb vananemine ja neljandik elanikkonnast on pensionärid. Väidetakse, et võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti eakaid dementsuse (ajufunktsioonide – mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine – järkjärguline langus, mille süvenemisel ei ole inimene võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellepärast häiritud) ja depressiivsuse väga suur esinemissagedus.

Kirjeldatud viisil eakate dementsusest kuuldes meenus paralleelselt mullu novembris IREN-i naiskogu sügiskonverentsil kuuldud Andres Arrak, kes vahendas ühe Tallinna üldhariduskooli matemaatika õpetaja näidet. Matemaatikaga tekkivat viiendas klassis raskusi õpilaste suutmatuse tõttu keskenduda pikematele tekstiülesannetele, mida peaks mõttega süvenenult lugema. Viierealise teksti lõppu jõudes unustatakse juba esimene lause.

Nüüd õpetatakse koolides, et neist lastest viiskümmend aastat vanemate inimestega on lugu veel hullem. Kase tõi isikliku hiljuti kogetud näite ühest väga noorest teenindajast mobiiliäris, kes olevat väga suure kahtlustusega vangutanud pead, kui ta soovis nutitelefoni. Näitsik andnud selgelt mõista, et selline asi käivat ostjale tema iga arvestades kindlasti üle mõistuse.

Rääkides teemal „Vanemaealised – tuleviku tööjõud Eestis?“ tõdes Kase, et riik on jõudnud demograafilisse olukorda, kus rahvastik sündivuse vähenedes kahaneb, kuid samas elavad inimesed üha kauem. Vaatamata nappivale tööjõule arutletakse kujuneva olukorra üle vähe. Tavaliselt pakutakse kahesuguseid lahendusi. Ühena nähakse pensioniea tõstmist, millega hoitakse inimesi kauem tööturul. Teise lahendusena peetakse mõeldavaks tööjõu sissetoomist. Puuduva tööjõu katame noore tööjõuga teistest riikidest. Aga ettekandja küsis, kas nendest lahendustest piisaks?

Ann Räämet, konverentsi juhataja, IRL Seenioride Kogu esimees

Püstitades mitmeid küsimusi, jäi Kase endale kindlaks, et tööturg sõltub eakate kaasamisest tulevikus üha rohkem. Ta küsis: mida ette võtta, et eakad ei oleks arengupidurid vaid innovaatiline tulevikutööjõud?

Majandusministeeriumi hinnangul oodatakse järgnevatel aastatel ligemale 14 tuhande inimese pöördumatut lahkumist tööturult iga aasta kohta. Eurostati prognooside kohaselt elab Eestis paarikümne aasta pärast üle 100 tuhande tööealise inimese vähem.

Kaks aastat tagasi kirjutas Rait Maruste oktoobrikuises Eesti Päevalehes: „Kui vananeva rahvastikuga heaolu Euroopa tahab säilitada oma taset, rääkimata arengust, on vältimatu, et tuleb asüülipoliitikat muuta. See kehtib ka jõudsalt vananeva ning kahaneva rahvastikuga Eesti kohta.“   Liberaaldemokraatliku ilmavaatega mehe seisukohale vastanduv majandusgeograaf Hardo Aasmäe kirjutas nädalapäevad hiljem samas lehes, et Lääne-Euroopa heaoluühiskond on olemasoleval kujul elujõuetu: „Odavate töökäte sissevedu on hetkeleevendus, valuvaigisti, mille varjus haigus süveneb.“ Aasmäe kutsub üles arusaamisele, et odavate töökäte kerge kättesaadavus pärsib tehnilist arengut. Tegelikud lahendused ei toetu sisserände õhutamisele. See pigem avardab turgu inimkaubandusele.“

Kase jätkas Aasmäe seisukohta toetavalt veel kultuuriliste ja usuliste iseärasuste kokkupõrgete ohuga, mida on juba Õhtumaa arenenud riikides päris teravalt kogetud ja millelele päris tõsiselt osundab ka näiteks Angela Merkel.

Rahvastikuteadlane Luule Sakkeus on rääkinud samuti rändepotensiaali ammendumisest kogu maailmas. Sakkeus on öelnud, et siinset riiki ja rahvast saab üles ehitada ja hoida jätkusuutlikuna ikka vaid siinsetele elanikele tuginedes, sõltumata vanusest, soost, puudest või muudest iseärasustest. Kase tsiteeris veel 2011. a Postimeest (28. nov.): „Euroopas, meie ajaloolistel lähinaabritel, aga ka Aasias puudub see rändepotensiaal, mis võiks Eesti suunal realiseeruda. Kui ka Aafrika mõningatel kaugematel aladel on rändepotensiaal veel säilinud, tuleb arvestada nii nende ajalooliste sidemetega, mis on seotud hoopis teiste riikidega, aga ka Eesti geograafilis-klimaatilise eripäraga.“

Merle Haruoja, jurist-ekspert, rääkis eilsest, tänasest ja homsest Euroopa Sotsiaalhartast ja vastas väga paljudele eakaid puudutavatele küsimustele

Peamiseks indikaatoriks, millega Euroopa Liidus jälgitakse vanemaealiste hõive muutusi, on 55-64-aastaste tööhõive määr. Aastal 2001 seati eesmärgiks saavutada kümne aastaga vanemaealiste tööhõive määraks 50%. Eesti ületas eesmärgi juba järgmisel aastal ja asetus 2008-2009 riikide reastuses Rootsi järel teisele kohale. Masuga olukord siiski muutus ja aastal 2010 langes 55,4%-ga kuuendaks. Euroopa Liidus töötavad või otsivad tööd keskmiselt pooled vanemaealised. Eestis on tööhõiveline aktiivsus 61% ja Rootsis 75%. Kase sõnul on küll põhjused neis riikides mõneti erinevad.

Sotsiaalministeeriumi andmeil lõpetavad Eesti inimesed töötamise hilisemas vanuses võrreldes paljude teiste riikidega. Tööturult väljumise iga on veel kõrgem ainult Rootsis, Ühendkuningriigis, Hollandis ja Küprosel. Teisalt on Eesti inimeste tervislik seisund kehvem ja eluiga madalam, eriti meeste puhul.

Kui meie liikmesriikides jääb eakate naiste tööhõive määr (36%) meestest (54%) oluliselt maha, siis Eestis on samad näitajad naistel 61% ja meestel 59%. Soomes on naiste ja meeste tööhõive näitajad võrdselt 55%.

Tööandjad eeldavad, et eakatel töötajatel puuduvad nüüdisaegsed teadmised ja oskused, ega suuda intensiivselt töötada ja polevat piisavalt paindlikud. Mida vanem tööotsija, seda sagedamini tuleb leppida teisejärguliste või hädaabitöödega: valvur, koristaja, sanitar, garderoobihoidja jne.

Selline tõrjutus pole Kase hinnangul põhjendatud ja ta julgustab isegi kuuekümneselt minema ülikooli päevasesse õppesse, et omandada täiesti uus ala, millel võiks täiesti arvestatavat edu saavutada.

Soomes pikaajaliselt vanemaealiste tööhõivet uurinud Hyväskülä ülikooli professor Juhani Ilmarinen kaitseb seisukohta, et enamikel vanemaealistest töötajatest on hea tervis ja piisav füüsiline võimekus. Ka Kase ei kahtle selles, et tänu meditsiinile ja tervislikele eluviisidele võivad paljud 70-aastased lubada endile elulaadi, mida 30 aastat tagasi elasid viiekümnesed.

Mall Palm, üks nooruslikest Seenioride kogu likmeist, kes töötab vabatahtlikuna aktiivselt Pärnu Väärikate ülikooli korraldustoimkonnas

Kase rõhutas, et 50+ ümber- ja täiendõpe, ka uue kõrghariduse omandamine tuleb muuta lihtsalt kättesaadavaks. Elukestev tööalane õpe aitab olla tööturul konkurentsivõimeline, ühtlasi vähendab töötajate ebakindlust ja riski väheste teadmiste ning oskuste tõttu töötuks jääda.

Ettekannet lõpetades tõi Kase näite Šveitsis tehtud prognoosist aastaks 2030, mille kohaselt jääb katmata 400 000 töökohta. Kui ei õnnestu neid töökohti täita, võib muutustega kaasneda rongiliikluse hõrenemine, turvalisuse langus, pikkade järjekordade tekkimine haiglates, raskused hariduse kättesaadavuses jne. Viimaks küsis Kase, kas võib eeldada, et arenevad välja ka täiesti uued tööstus- või teenindusharud, mis sobivad eeskätt vanemaealisele tööjõule?

Pärnakatega Lossi platsil

Sunday, October 5th, 2014

   

Triinu Taul

SAPTK kutsel

Pärnakad pealinnas

Võtsin minagi täna koos kümnete teiste pärnakatega ette teekonna Toompeale. Kohapeal selgus, et lisaks päranaktele oli tuldud ka kodulinnast Sindist, aga ka kõige erinevametest teistest Eestimaa paikadest: Virumaalt, Harjumaalt, Võrumaalt, Viljandimaalt, Saaremaalt ja mujalt. Kõige rohkem hakkasid silma EKRE, Eesti ja IRL-i Rahvuslastekogu lipud. Aleksander Nevski katedraali kõrge müüri varjus püüdsid tuult üks hästi värviline ja teine süsimust lipp. Aga need ei püsinud seal pikalt.

Priit tuli koos abikaasaga Lossi platsile Sindist

Huvitasid inimesed, kes täna SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) üleskutsele järgides kogunesid Toompeale meeleavaldusele perekonna ja demokraatia kaitseks. Tulnukana kaugemalt polnud kunagi varem Lossi platsil juhtunud nägema nii palju inimesi meelt avaldamas. Ühel meelel seisid platsil peamiselt kaks kogukonda: eestlased ja venelased. Lavalgi räägiti kahes keeles ja näis, et mõistetakse üksteist. Analüüsipõhiselt argumenteeritud sõnavõtud kutsusid esile kuulajate poolehoiu ja sageli katkestati kõnelemine valjude hüüete või plaksutamistega.

Ilmekad näod ei rääkinud teist keelt, vaid ikka seda, mida tegelikult mõeldi. Fotograafid ja kaameramehed püüdsid teha oma tööd ja kõnekamaid pilte tabada. Keegi eakam naine istus toolil ja paljud objektiivid olid pidevalt temale suunatud. Seda tegin minagi. Tema avatud mõtted ja tunded koondusid kortsulisesse näkku, mille siiruses polnud põhjust kahelda. Ainult erinevalt teiste heakskiitvatele hüüetele lausus memm tasasemal häälel: „Halleluuja!“

Kolmel põhjusel Toompeal

Pastor Veiko Vihuri

Paljude kõnelejate hulgast äratas seletamatul põhjusel tähelepanu EELK Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri sõnavõtt. Algul mõtlesin teha ainult üksikuid märkmeid, aga ülevaatliku loo toimetamise ajal muutsin meelt ja otsustasin avaldada kogu kõne ilma sõnagi muutmata.

Head sõbrad, täna on Eesti riik Toompeale tulnud. Rahva esinduskogul ehk riigikogul on puhkepäev, kuid võimukeskuse ees on täna kohad sisse võtnud riigivõimu kõrgeim kandja – rahvas.

Mitte iga suvaline hulk inimesi pole veel rahvas. Kuid kooseluseaduse küsimuses esindame meie täna siin rahva enamuse tundeid ja meeleolusid, sest enamik Eesti elanikest ei toeta homosuhetele riikliku tunnustuse andmist.

Me oleme tulnud Toompeale meelt avaldama peamiselt kolmel põhjusel. Ma nimetaksin neid põhjuseid defitsiidiks ehk puudujäägiks.

Moraalne defitsiit

Varro Vooglaid

Eesti ühiskond on vajunud kõikehõlmavasse kõlbelisse ja vaimsesse kriisi. See on asetanud muuhulgas tohutu surve abielule ja perekonnale. Perekonna ja abielu mõiste ümbermääratlemine – millele kooseluseadus vastuvõtmise korral ukse avab – ei ole paraku lahendus, vaid probleemide edasine süvendamine. Kas moraali saab parandada meelt avaldades? Seda mitte. Küll aga saab avalikult toetust avaldada väärtustele, mis peaksid olema meie elu aluseks. Kaasvõitleja Varro Vooglaid on tabavalt märkinud: „Küsimus on ennekõike ideaalides. Me teame, et iga kultuur, iga ühiskond, iga riik lähtub mingisugustest ideaalidest. Kas me säilitame austuse oma ideaalide vastu või viskame need ideaalid kõrvale, ütleme, et elu on edasi läinud ja muutunud teistsuguseks?!“

Demokraatia defitsiit

Parlamendi praegusel koosseisul puudub kooseluseaduse vastuvõtmiseks poliitiline mandaat rahvalt. Otse vastupidi, kaks kolmandikku rahvast ei toeta homosuhetele riikliku tunnustuse andmist. Ja veel: mitte ühegi parlamendis esindatud erakonna valijate enamus ei toeta kooseluseaduse vastuvõtmist. Need on faktid, millele iga riigikogu liige peaks tõsiselt mõtlema.

Eiki Nestor vastab Delfi küsimustele

Kooseluseaduse läbisurujad püüavad mandaadi puudumist pehmendada, väites, et demokraatia ei tähenda alati enamuse tahte teostumist ning et vähemuse õiguste üle ei saagi enamus otsustada. Seetõttu ei olevat võimalik antud eelnõu rahvahääletusele panna, vaid see tuleb avalikust arvamusest hoolimata vastu võtta. Taoliste väidete kohta on üks mu kolleegidest tõdenud järgmist, ma tsiteerin: „Puht filosoofiliselt ongi demokraatia rahva enamuse valitsus vähemuse üle. Kui me unistame ajast, mil valgustatud vähemus (aristokraatia) valitseb rumala ja tigeda enamuse üle, siis see ei ole enam demokraatia. Demokraatia sildi all rumalat massi ohjata võib tunduda ahvatlev, ent korrektne see ei ole.“

Rahva respekteerimise defitsiit

Kolmas põhjus, miks oleme täna Toompeal, on rahva respekteerimise defitsiit ehk lihtsalt öeldes lugupidamise puudumine valitsejate poolt.

Paljud poliitikud, ajakirjanikud ja muud tegelased on ootamatult avastanud ja diagnoosinud eesti rahval uue haiguse – homofoobia. Sarnaselt leidis 1934. aastal riigivanem Konstantin Päts, et eesti rahvas on haige ja teda tuleb ravida. Ta tegi seda riigipöörde abil võimu enda kätte koondades. Nõndasamuti näib ka praegune „valgustatud eliit“ arvavat, et enamik Eesti elanikke põeb rasket haigust – viha või kartust homoseksuaalsete inimeste suhtes –, mistõttu rahva arvamus ei ole pädev, vaid seda tuleb seaduste abil muutma hakata. Muuhulgas ka karistusseadustikku selliselt täiendades, et saaks nn vihakõnelejad teistele hoiatuseks vastutusele võtta.

Alates kevadest on nii juhtivad poliitikud kui teatud meediaväljaanded tembeldanud kooseluseaduse vastaseid järjepidevalt sallimatuteks, vihkajateks, venemeelseteks, Kremli ja Putini käsilasteks. Räägitakse põlastavalt vähese haridusega vanematest inimestest, tagurlikest vaimulikest ja usklikest, kes ei mõista progressi. Kooseluseaduse vastase liikumise juhtidele on meedias loodud hirmuäratav kuvand.

Meetodid

Tekib küsimus: kui tegemist on „progressiga“, siis miks surutakse nii head ja õiget asja peale autoritaarsetele või totalitaarsetele ühiskondadele omaste meetoditega – rahva hirmutamise, vastuolijate sildistamise, tegelike eesmärkide varjamise, poliitilise manipuleerimise ja massiivse propaganda abil?

Meie ei ole sellise lugupidamatu ja ülbe suhtumisega nõus. Kui midagi ühiskonda lõhestab, siis just võimulolijate selline käitumine. Seetõttu on meie sõnum riigikogule ja igale selle liikmele, kuulugu nad mistahes erakonda: kuulake rahva häält, austage inimeste kõige sügavamaid veendumusi, ärge lõhestage ühiskonda ega suurendage pingeid, vaid käituge tõeliste demokraatlike ideaalide kohaselt. See, kuidas te kõnealuses küsimuses hääletate, jätab jälje ja mõjutab meie riigi saatust.

Olen üsna kindel, et meie võitlus ei lõpe täna Toompeal, vaid kestab edasi. Olgem julged, kindlameelsed ja väärikad, sest me seisame õige asja – tõeliste väärtuste – eest. Jõudu ja õnnistust kõigile hea tahtega inimestele Eesti elu hüvelisemaks ja paremaks muutmisel! Tänan.

Kohtumine tuttavaga

Kõne lõppedes avastasin, et aeg on kiiresti edasi nihkunud ja tuleks mäelt all-linna kõndida. Paraku enne platsilt lahkumist kuulsin tuttavat häält kõlaritest. Polnud teda juba aastaid kuulnud. Viimati vist siis, kui ta veel Pärnus elas. Nüüd on Veljo Kaptein Oleviste koguduse pastor ja viie lapse isa. Pöörasin sammud tagasi rahva sekka ja lavale võimalikult lähemale.

Pastor tegi pöördumise armsate kaasmaalaste poole Piiblit käes hoides ja luges Õpetussõnadest: „Õiglus ühendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.“ Kaptein teatas, et on tulnud tahtmises anda tunnistust tõe poolt ja vale vastu. „Olen siin oma abikaasa ja nelja lapsega sellepärast, et ma armastan tõde ja vihkan valet.“ Ta jätkas ühemõttelise selgusega, mille juures igasugune muu seaduse pügal või poliitkorrektne sõnade valik tundunuks kõigile meeldimise ihaluses liigse lipitsemisena.

Palvetama ja paastuma

„Abielu on Jumala imeline kingitus inimesele. Abielu on püha ja mõeldud mehe naise vahel. Seda kinnitab nii Jumala sõna kui terve mõistus, et ainult mehe ja naise vaheline abielu on jätkusuutlik.“

Kõneleja selgitas: Kuna abielu ja perekond on seni Põhiseaduse kaitse all, peab perekonna ümberdefineerimise üle langetama valiku rahvahääletusel kogu eesti rahvas. Nii olulises ja põhjapanevas küsimuses rahvast mööda minna on kuritegelik ja reeturlik. „Kutsun üles palvetama ja paastuma ja tegema omapoolselt kõik selleks, et kooseluseadus pandaks rahvahääletusele.“

Ta kinnitas, et on üks neist 45 000 inimesest, kes andis allkirja petitsioonile traditsioonilise perekonna kaitseks ja homoabielu seadustamise kattevarjuks loodud kooseluseaduse vastu.

Presidendiga erimeelt

Pastor Veljo Kaptein

„President Toomas Hendrik Ilves ütles, et tal on piinlik nende inimeste pärast, kes petitsioonile alla kirjutasid, andes mõista, et need väärtused, mis eesti rahvast läbi aastatuhandete on siiani kandnud, pärinevad kiviajast.

Minul on piinlik, et president mõnitab ja alavääristab oma rahvast. Eesti ei vääri sellist presidenti. Eesti ei vääri peaministrit, valitsust ega peaministrit, kes ei kuula oma rahvast.“

Katoliku kiriku vaimulik ja teoloogiaprofessor Vello Salo

Pereisa kinnitas, et meie lapsed ei peaks tulevikus koolides ja lasteaedades õppima, et mees polegi tegelikult mees ja naine ei olevatki tegelikult naine. „Mina ei taha elada Eestis, kus ühiskonna alusväärtused on keeratud pea peale, kus must on pööratud valgeks ja valge mustaks. Ma tahan elada Eestis, kus valitseb tõde ja vale vajub!“

 

*