Võilille salat ja kaste

Võilillele pühendatud eilne Võilillefestival toimus taimetarga Mercedes Merimaa eestvedamisel Pärnumaa Audru valla Kihlepa küla Neitsiraba külastuskeskuses ajal, mil tervet Maarjamaad katab kollane võilillevaip.

Üleni kollases võilillepärjaga tõtarlaps külastajatelt siisepääsuks raha ei küsi, aga palub oma nime siiski kirja panna

Mercedes Merimaa

Võilillefestival korraldati samaaegselt RäimeWestiga Lao sadamas lootusega, et ühe külastusega saaks külastaja osa kahest festivalist. Mingil määral see ka õnnestus, aga mitte sedavõrd, et saanuks piisavalt hea ülevaate. Kahte festivali lahutav kaugus ja mereandide oluline erinevus mullas kasvavate juurikatega väärib siiski asjast huvitatu jaoks võimalust põhjalikumaks süvenemiseks.

Õues tervitab trummide müdin

Ühelt festivalilt tulles ja paraja hilinemisega teise sündmuspaika jõudmise järel võis Merimaa päeva kokkuvõtvast jutust saada üksnes põgusa aimduse kõigest sellest, mida väärtuslikku Võilillefestival tegelikult sisaldas.

Lapsed oskavad ülisuuri seebimulle teha

Lühikeseks jäänud ajast jättis sügava mulje ühe euro eest pakutud võilillevein ja võilillekohv, mille kõrvale sai hampsata maitsvat nõgesekotleti. Kohvi sisse võis segada ka võilille mett. Kihlepa rahvamaja saali poodiumi trepil põristas väike tütarlaps vaikselt trummi ja üks vabatahtlikest abilistest nihutas kartulite kausi lähemale – arvates, et need on juba päris jahtunud. Ei olnud. Vastupidi, päris tulised! Võtsin ühe kartuli, mis oli tuhas tuliste süte keskel küpsetatud ja meenutasin kauget aega kui vanaema ahju kütmise lõpul pani sageli kartulid tuha sisse küpsema. Väikese poisina maitsesid need soolavõiga süües suurepäraselt. Abilised ise olevat söönud krõbeda kooriku sees olevat kartulit lusikaga. Mulle meeldis ka küpsetatud kartuli koor, mida tuli küll eelnevalt salvrätikuga tuhast ja söestunud pealdisest pisut puhastada. Aituma kostitamise eest!

Õues telgi katuse all prooviti ka võilille salatit. Jätsin selle maitsmise järgmise festivali ajaks, sest kartsin juba saadud hüva maitseelamust rikkuda. Ilmselt tekitas eksitavat eelarvamust ikka veel püsiv kinnismõtteline kartus, et võilill on kibe umbrohi, mille sissevõtmine võiks üksnes ebameeldivaid elamusi valmistada.

Võilillekohv ja nõgesekotlett maitseb hästi

Teadaolevalt maailma esimene Võilillefestival korraldati 2011. aasta kevadel selles samas Neitsiraba külastuskeskuses. Merimaa väitel tahetud ettevõtmisega väärata eksiarvamust võilillest kui kasutust umbrohust ja nähtavasti soovitakse sama tõestada ka edaspidi. Kinnitatakse, et võilill polegi Eesti koduaedade ja rohumaade õnnetus. Vastupidi, võilillenutte ilmse mõnuga mugides kinnitab Merimaa, et kõiki võilille liike on sajandeid tarvitatud nii toiduks kui ravimite valmistamiseks.

„Eesti taimede määraja“ nimetab 103 võililleliiki, aga neid arvatakse olevat veel üle kuuekümne liigi rohkemgi.

Eile Pärnumaal Tõstamaa valla Lao sadamas korraldatud kolmas RäimeWest tõi vaatamata kaugele maanurgale kohale tuhatkond inimest, kes maitsesid kalaroogasid, ostsid kalu, nautisid rahvuslikku muusikat ja tantsu, jälgisid päästeoperatsiooni demonstratsiooni ning lasksid ülimalt kaunil kevadpäeval lihtsalt endid paitada.

Tiiu Sommer

Tegelased illuminaatoris

Esimest korda Lao kalasadamas peetud rannarahva suursündmus lükati käima kodanikualgatusena. Manija saarevaht Ülle Tamm oli uue ettevõtmise mõtte algataja, kellega tulid kaasa Ilusa Manilaiu Eest ja Peerni Sadamaarendus vabaühendused ühes kohalike asutuste, organisatsioonide ja turismiettevõtjatega. Juba siis teadis Pärnumaa esimene saarevaht, et sellest kokku tulemisest peab saama iga kevadine tava, mille ulatuslikuma sihina võetakse eesmärgiks rannakülade, kalurite ja ettevõtjate ärgitamine eesti rahvuskala paremaks väärtustamiseks.

Esimene katse midagi ära teha õnnestus tegevtoimkonna 15 abilisega sedavõrd hästi, et Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös maavalitsuse ja omavalitsuste liiduga otsustas tunnistada räimele pühendatud peo Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta teoks.

Kuigi tõepoolest traditsiooniks muutuv rahvuskala pidu säilitas ka käesoleval korral algselt kavandatud nägu, võis siiski märgata külastajate nägudes teatavat pettumust. Kui 2011. aastal võis näha merelt värskelt püütud kaladega sadamasse saabunud kalurite ümber tekkinud pikka järjekorda, siis nüüd polnud räimelastiga täidetud paate, ega suurelt vonklevat järjekorda. Sama lugu juhtus juba mullu. Nii lepiti eelmiste  päevade püügiga.

Nurinat tekitav põhjus on teada. Kuna rannapüügi räimekvoodid olevat täitumas, allkirjastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder veel eelmisel päeval käskkirja, millega peatas Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel räimepüügi ja kastmõrdadega kalapüügi Liivi lahel.

Sellegi aasta RäimeWest-i head kordaminekut toetasid sarnaselt eelmiste ettevõtmistega taas Euroopa Liidu Kalandusfond, Liivi Lahe Kalanduskogum ja Tõstamaa vald ikka samal põhjusel, et räim püsiks aukohal eestlaste toidulaual ja kestaks jätkuvalt ka meie ranna elu töökultuur.

Annely Akkermann

Hea meel oli näha, et mandri ja saarte Manija ning Kihnu rahva seas liigub erilise eksusega ka Virve Köster. Teiste seas ei saanud jääda märkamatuks Annely Akkermann, kelle nägu katab alati sõbralik naeratus. Sedakorda pakkus ta Kihnu Virve lastelaste küpsetatud vahvleid ja kohe meenus ka viimane Kihnu külastus täpselt aasta tagasi, kui Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Akkermann kutsus saarele teisedki keskkonna liikmed, et rahvakoosolekul arutada lähedaste kalavarude majandamist.

Merebioloog Jüri Tenson

Ülle Tamm ütles, et rannarahva ajaarvamist on sätitud ajast aega räimepüügi järgi, sest räime hooaeg paneb talve möödudes rannakülas elu uuesti kihama. Seiklushimulistel oli sel aastal õppepäevale RäimeWest võimalik tulla kirkkovenedega otse Pärnust.

Marko Matvere

Ahtale maalapile mahtusid kohaliku toidu ja käsitöö valmistajad, kalaroogi pakkusid nii kohalikud kui kaugemalt tulnud kauplejad. Laval tehti muusikat ja lauluhäält, kõrval oleval asfaltplatsil keerutasid jalga rahvatantsijad. Esimestena võtsid külalised laulu ja pillilugudega vastu Tõstamaa valla isetegevuslased ning Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu avas õppepäeva. Kogu päeva hoolitsesid kaluri- ja kalateemalise muusikalise poole eest ansambel Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Romantilise Rannatee äärsete valdade isetegevuslased, saates ”Perepidu” osalenud perekond Mõtsmees, Liivi Lahe Kalanduskogu koostööpartnerid Association ”Darisim pasi!”, Lätist Kuldiga piirkonnast ja Taurage FLAG Leedust. Ühel või teisel moel mahtus sinna parasjagu nostalgilist põlvkondade seltsimist suure sõbra räimega.

Kohal olid üksikud õngega õngitsejad sadama kail. Ühel hasartsel poisil näkkas kala päris hästi ja pakkus põnevat pealtvaatamist paljudele kai serval seisjatele.

Vaatajatele oli avatud Olev Mihkelmaa fotoreportaaž kakuami püügist ja Naarismaa muuseumi merekraami.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskuse õpitoas tutvustati Liivi lahe kalaliike. Õpituba koosnes kahest osast: esimeses tutvustati kohalikes vetes elutsevaid kalaliike ja nende anatoomiat, bioloogiat. Teises osas toimus kalateadlaste eestvedamisel vestlusring räime ja tindi töönduslikult oluliste kalaliikide varude hetkeseisust ning tulevikuprognoosidest.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppurid

Politsei ja Piirivalveameti kopter koos vabatahtlike merepäästjatega näitasid pinnalt päästmise võtteid. Samuti räägiti ohutust käitumisest nii merel kui rannas.

Pärnumaa Looduse ja tehnikamaja paadimeister tutvustas paadi hoolduseks ja pisiremondiks vajalikke vahendeid ja töövõtteid. Õpitubadena töötasid samuti kala ja kalapüügiga ning rannarahva traditsioonilise käsitööga seotud töötoad nii täiskasvanutele kui lastele.

Anneli Rabby, Pärnumaa kutsehariduskeskuse avalike suhete juht

Teadmisi võis omandada ka uue aja räimeroogadest. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kokanduse eriala õpetajate ja õpilaste juhendamisel said kõik huvilised proovida kätt räime käitlemises ja erinevate räimeroogade valmistamises.

13. mail mängisid Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajad kolmandat korda lustakat kolme vaatuselist lavatükki „Isevärki koolitund“, mille idee looja on Ingrit Tera ja näiteseltskonnalt saadud rollinägemused kokku kirjutanud Tiiu Maide.

Tiiu Maide

Saalis istujad näevad tühja klassiruumi ja ootavad. Äkki hakkavad saali uksest ükshaaval sisenema erinevatest aegadest ja muinasjutu raamatutest välja astunud muinasjutu tegelased: Harry Potter, Karlsson, Väike nõid, Buratino, Kunksmoor, Lumivalgeke, Prints, Pöialpoisid, Metsamoor, Puhh, Barbi ja teised. Saali põrandale tuleb tiirutama ka Pipi ja viskab tõukeratta poodiumi astmete najale. Klassi saabuvad õpetaja ja direktor annavad mõista, et tegemist on päris kirju seltskonnaga ühest ja samast klassikollektiivist. Kõik nad tervitavad üksteist teravate ütlemistega, seavad ennast sisse oma tegelaskuju iseloomustavate tegevustega. Loobitakse kõikvõimalike asjadega, lennutatakse paberist volditud nooli, mida saali esiistmetel vaatajad püüavad enda valdusesse saada.

Räägitakse kohati päris vanainimese tarkuses vastavalt sellele, kuidas keegi asju elus mõistab. Ilmnevad inimeste eripalgelisused väärtuste hinnangus ja moraalsetes tõekspidamistes. Palju keerleb jutt raha ümber nagu suurte inimeste päriseluski.

Etenduse lõppedes proovitakse seda, mis kogu maailmale on hullutavalt mõjunud … Pöialpoisid alustavad Gangam style, millega liituvad ka kõik teised. Kogu etenduse vaikselt endasse tõmbunult ja paksu raamatut uurinud Potter võtab viimaks samuti sõna „No siin läheb ikka räigeks lärmiks. Mulle see jama ei meeldi. Tahaks rahulikult mõelda ja võlukunstile keskenduda, seega tuleb see mugude jant siin kiiresti lõpetada …“

Klassi saabub vaikus ja rahu, tegelased on justkui nõiutud ja istuvad kivistunult. Õpetaja ja direktor ei saa millestki aru. Mis täpsemalt näitemängus toimub ja millise püandiga see lõpeb, on kindlasti igale huvitatule põnev teadasaamine.

„Isevärki koolitund“ kõneleb samadest õpilastest, keda me praegu oma koolis õpetame. Mitte ühelegi õpetajale pole võõras, et kõik õpilased on samas klassis väga erinevad. Klassi ees seistes tundubki õpetajale, et ühel korral on sinu ees mõni Barbi, Puhh, Potter, Karlson, mõni suurte unistustega Lumivalgeke või prints. Vot niimoodi siis see lugu sündiski,“ jutustab pärast etenduse lõppu 1.B klassiõpetaja Tiiu Maide, kelle täiendavateks erialadeks on veel muusikaõpetus ja ringi juhtimine.

Maide sõnul on koolis väga suurepäraseid teotahtelisi õpetajaid, kellega kokku saades tekib igasuguseid ideid, mida teha. „Ühel taolisel ühisel kokkusaamisel rääkis matemaatika õpetaja et tema ei ole mitte kordagi elus näitemängus mänginud ja soovis nüüd selles osaleda. Ütles, Tiiu, kirjuta üks näitemäng. Ta oli valmis seal kasvõi kuuske mängima,“ räägib Maide päris algusest ja sellest kuidas ta jõuluvaheajal kirjutamise käsile võttis. Algul sündis väike näidend, aga õpetajatele meililisti laiali saates tekkis huvilisi juurde. „Siis ma kirjutasin Barbi, printsi ja teiste tegelaskujude rolle järjest juurde. Viimaks saime kokku 15 õpetajat, kes kõik soovisid mingis rollis osaleda.“ Näitlejatega ühines veel kooli haridustehnoloog Diana Veskimägi, kes koostas slaid show.

Proovide aeg oli õpetajate meelest väga tore ja lustakas. Saadi väikest vaheldust igapäeva ellu. „Sai naerda ja nalja. Tekkis isegi näiteringi sisene list, milles jagasime teavitust ja vahetasime näiteringi siseseid nalju. Naljad lisasid omakorda jõudu proovideks. Vinni koolitusele sõites saime pikalt teel olles mitu kaua kestvat proovi ära teha,“ kõneleb Maide kerge hingeldusega, sest pole lavalt maha astumise järel veel emotsionaalsest laengust päriselt vabanenud.

Esimest etteastet hoidsid õpetajad õpilaste eest kiivalt saladuses kuni lavale sammumise hetkeni, mis tekitas muidugi noortes suurt hämmeldust, põnevat ootust laval toimuva osas ja iseäralikes kostüümides õpetajate äratundmise mõistatamist. Tagasiside õpilastelt oli ääretult positiivne ja üllatus oli suur, sest näitemängus lõid kaasa ka direktor Pille Tahker ja õppealajuhataja Kaire Teemägi.

Esietendus toimus suure koolikonverentsi sissejuhatusena. Õpilased pidid esitama uurimustöö erinevatest õpilastüüpidest. „Sama tegime ka meie, aga näitemänguliselt. Alles õpilaskonverentsil kuulutasime välja, et õpetajad on kah teinud omaette uurimustöö erinevatest õpilastüüpidest. Nad ei teadnud üldse, et tegime suurt koostööd Endlaga, kellelt saime kostüümid.“ Vahepeal esineti ka algklasside õpilastele. 6. juunil toimuval Pärnu linna klassiõpetajate istungil tahetakse uuesti esineda. Maide klassis on samuti näitering. „Jõulu ajal mängisime vanematele ja tervele koolile Betlemma lugu, aga veel sel kevadel mängime ühte minu enda kirjutatud lugu „Jaagupi ja lugemiku seiklused“. Toimuvad põnevad lood ja jutustus kõneleb poisist, kes ei viitsi enam õppida.“

Vanalinna kooli näitemängusõbrad on veendunud, et üheskoos näitemängu õppimine ja laval esinemine on igati vahva, lõbus ja väärt kogemus kogu eluks!

*

Räim turul. Foto: Margus Taal

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirjad, millega peatab räimepüügi ja kastmõrdadega kalapüügi Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel, kuna rannapüügi räimekvoodid on täitumas.

Loe lähemalt

Marko Matvere Paapua Uus-Guinea jahimehe kõrval. Foto erkogust

Sarnaselt eelnevatele aastatele tähistatakse Eesti Vabariigi sünnilinnas lipu sünnipäeva piduliku tseremooniaga Rüütli platsil, kus peamiselt õpilased rivistuvad oma kooli sinimustvalgete lippude alla. Kohal on traditsiooni austavalt Kaitseliidu Pärnumaa Malev ja naiskodukaitsjad. Esinevad Pärnu Ühisgümnaasiumi noored ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkestri õpilased. Sõnavõttudega pöörduvad rahva poole maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe ja lipu seltsi esimees Trivimi Velliste.

Kui eelmistel aastatel on rongkäik suundunud Rüütli platsilt kõlakotta, Ammende aeda või Vallikääru, siis tänavu toimub vabaõhukontserdi asemel lipu päevale pühendatud kontsert Pärnu Kontserdimajas algusega kell 19. Peaesinejaks on Marko Matvere ja õhtu pealkirjaks „Eesti lipuga ümber maailma“.

Andra Vaaks, Pajo trükikoja juhiabi, annab lipu seltsile üle suure koguse lipu päeva ettevalmistamiseks tarvilikke trükiseid. Pajo trükikoda on Eesti riigi ja Pärnu Linnavalitsuse kõrval üks suurimaid sinimustvalge lipukultuuri kasvatamise toetajaid

„Tegemist on virtuaalse esitlusega katamaraan “Nordea” ümberilmareisist 2.10.10 – 17.06.13. Ligi kolme tunni jooksul näitan oma parimaid fotosid ja räägin taustast. Slaidišõu parima osa moodustavad kaadrid metslaste asurkondadest,“ tutvustas 4. juuni programmi Pärnu Kontserdimajas Marko Matvere, kes kulutas aasta ja kaheksa kuuga ahtris läbi 4 sinimustvalget lippu.

Kontsert on kõigile tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, siis pääseb kontserdile kutsetega, mida on jagatud esmalt otseselt lipu päeval osalejatele ja kutsutud külalistele. Välja jagatavad kutsed tuleb eelnevalt vahetada piletite vastu kontserdimaja kassas. Need, kelleni kutse pole jõudnud, saavad tasuta pileteid muretseda otse kontserdimaja kassast seni kuni neid jätkub.

Rüütli platsil aset leidva tseremoonia ja kontserdimajas toimuva kontserdi peakorraldaja on Eesti Lipu Selts.

Jänesselja lasteaia eripäraks on rahvakultuuri tundmaõppimine. Kultuuripärandi aastal korraldatav järjekordne valla laste laulupidu „Lapse lood ja laulud“ peetakse 4. juunil selleks, et sinimustvalge lipu sünnipäev saaks väärikalt tähistatud. Erinevalt eelmisest Jänesselja laulupäevast liituvad suure peoga ka Tammiste lasteaed ja Sauga kool. Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm selgitas, et pidu algab rongkäiguga, millele annavad tooni eelmisel aastal lipu seltsi poolt kingitud poolsada suuremõõdulist käsilippu, mis pole siiski nõnda suured, et väikesed laululapsed neid kanda ei jaksaks. Laulupeo kava on seatud alates hällist ja koduväravast kulgema külateele ja sealt edasi oma kihelkonna tundmiseni välja. Sauga valla praegused administratiivpiirid pole küll enam kuidagi võrreldavad kunagise kihelkonna alaga, aga see ei ole ka ületamatu takistus kõnelda oma esivanemate kultuuripärandist.

Samal teemal:

Pärnus tähistatud lipu päev päädis Tõnis Mägi esinemisega Vallikäärus

Jänesselja Lasteaias peeti sinimustvalge lipu sünnipäeva

Kui Sinu naabrimajal ei lehvi lipupäeval trikoloor, siis astu julgelt ligi…

Pärnu on Eesti lipukultuuri suunanäitaja

Galerii: Lipu päeva tähistamine Pärnus

Trivimi Velliste avab külalistele muinsuskaitse seltsi ukse

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste ütles enne raamatu „Eesti Muinsuskaitse Selts 25“ kinkimist kõigile kutsutud külalistele, et Eesti Rahvusringhäälingul oli täiesti otsustav roll priiuse põlistumise päeva kordaminekul. „Seda päeva kajastati muidugi ka teistes meediakanalites ja kirjutavas ajakirjanduses, kuid Terevisioon korraldas juba varajasest hommikust peale silmatorkavad laulmised erinevates linnades ja Vikerraadio kajastas seda päeva jooksvalt õhtuni välja,“ rääkis Velliste, kelle hinnangul ületas nii mahukalt päevasündmusega täidetud eetriaeg väga tugevalt uudiskünnise. Tänu rahvusringhäälingu erilisele pühendumusele panid inimesed seda päeva tähele ja oleks olnud raske leida kedagi, kes poleks midagi kuulnud priiuse päeva olemusest. „Selles mõttes peame tunnistama, et rahvusringhäälingu roll oli ainukordse päeva kordaminekuks täiesti asendamatu. Kui nemad oleksid selle tegemata jätnud, võinuks päev kujuneda hoopis teistsuguseks ja kindlasti mitu suurusjärku väiksemaks, aga selliselt jäi päev väga väärikalt ajalukku ja midagi sellise päevaga võrreldavat saab kogeda alles 30. novembril aastal 2020, kui riigi vabaduse aeg osutub pikemaks meie okupatsiooni ajast,“ selgitas Velliste.

Margus Allikmaa

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa vastas tänusõnadele, et rahvusringhääling on alati esile tõstnud kajastamist väärivaid sündmusi. „Ühelt poolt on juba seadusega ette nähtud, et neid asju peabki ju tegema. Ega siin erakordset midagi ei olnud,“ lausus Allikmaa. Siiski lisas ta juurde, et seadust väga avaralt tõlgendades läheks loetelu tõenäoliselt väga pikale kõigest sellest, mida võiks ja peaks kajastama. Paratamatult tuleb pidevalt mingisuguseid valikuid teha. „Eks kajastatakse põhjalikumalt neid asju, mille puhul on ilmne, et inimesed näevad tõsist vaeva ja on võtnud initsiatiivi – on näha, et selle sündmuse korraldajate jaoks läheb asi korda ja tegemist pole rutiiniga, vaid kogu ettevõtmist täidab energia tulv,“ kirjeldas Allikmaa valikute tegemise köögipoolt, kus lähtutakse üsna lihtsalt mõistetavast tõdemusest. „Muidugi võiks ju märgata ja peakski märkama rohkem asju, aga piiratud eetriaeg ei mahutaks nii või teisiti kõike ära,“ arutles Allikmaa ja jõudis kokkuvõtvale järeldusele, et selle mõttekäigu tähenduses on priiuse päeva initsiatiivgrupp teinud tööd, mille väärtust pidi märkama ja vastavalt sellele ka tegutsema.

Samal teemal:

Priiusepäeva ettevõtmistes paistsid rohkem silma Pärnumaa ja Põlva

Tuleva nädala neljapäevani kogutakse priiusepäeva pühitsemise kirjeldusi

Kutse priiuse päeva jäädvustamisele

Trivimi Velliste: sümbolitel on ajaloos suur kaal

Kutse priiuse päeva jäädvustamisele

Tänuks olemasoleva eest

FOTOD: Eesti Pangas esitleti priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaarti

Pärnus lauldi priiusepäevale

Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige tervitab priiuse põlistumise päeva hommikul

Pühitsegem priiuse põlistumist!

Mati Hint: Priius, kallis anne, taeva kingitus

Priiuse põlistamise päev Seljametsas

Ülevaatlikult priiusepäeva pühitsemisest

Tervikasi priiuse põlistumise päevaks

27. märtsil saabub kordumatu priiuse põlistumise päev

Pühitsegem priiuse põlistumise päeva!

Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva

Pärnakad annavad allkirju soojuse hinnatõusu vastu käesoleva aasta märtsis

Eile, 15. mail andis Jaan Roosnurm Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle 700 pärnaka allkirjaga märgukirja, milles ollakse vastu Fortum Eesti AS toodetava soojuse 29% hinnatõusu vastu.

Ene Ergma ja Jaan Roosnurm vahetavad mõtteid hinna kujunemise küsimuses

Kirja üleandmisel ütles Roosnurm, et 2011. aastal Pärnus tööd alustanud Fortum Eesti AS koostootmisjaam sai järgmisel aastal valitsuselt Pärnu kaugkütte piirkonnas monopoli õigused. Samal aastal lubas konkurentsiamet firmal tõsta soojuse hinda 29%, mis on allkirjade koguja sõnul enneolematu.

„Alates möödunud aasta 17. augustist on soojuse hind Pärnus 53 €, Narvas samasuguses koostootmisjaamas 27 €/MWh. Samal ajal, kui Eestis asuva Fortumi aastakasum oli 70 miljonit eurot, suurenesid pärnakate kodukulud 60%,“ selgitas Roosnurm ja palus Riigikogu esimehe abi rahva riisumise peatamiseks.

Roosnurm ütles, et varem on pöördutud 29% hinnatõusu põhjendatuse küsimuses Pärnu Linnavalitsuse, Eesti Korteriühistute Liidu ja majandusministeeriumi poole. Vastuses olevat teatatud, et nemad ei saavat midagi teha. „Teabe saamiseks pöördusin ka Riigikontrolli poole. Vastuses teatati, et neil polevat õigust Konkurentsiametit kontrollida. Lisaks lugesin saadud kirjast välja, et hinna tuletamise arvestused on salastatud,“ rääkis Roosnurm, kelle teada ei tohiks avaliku teenuse osutajate hinnakalkulatsioonid olla salastatud.

Riigikogule läkitatud kirja lõpus öeldakse, et seadused monopoli ohjamiseks on olemas ja Konkurentsiameti sõltuvus monopolist lubamatu. Allkirja andnud nõuavad soojuse hinna 29% tõusu langetamist 9%-le.

Väärikate ülikooli õppurite ühispildistamine Endla ees

Tartu ülikooli Pärnu kolledž andis eile õhtupoolikul Endla saali kogunenud üle 400-le tänavuse õppeaasta õppijale kätte lõputunnistused.

Lilled 80 ja eakamatele õppuritele

August Puuste

Paljude teiste hulgas käis juba neljandat aastat Tervise kultuurikeskuses peetud loenguid kuulamas ka August Puuste, kes mullu novembris tähistas oma 99. sünnipäeva. Lõpuaktuse ajaks oli saanud vähemalt 80-aastaseks või vanemaks peale Puuste veel 23 õppurit, kelle kõigi nimed väärivad teadmiste omandamise tahte poolest esile tõstmist ja noorematele eeskujuks seadmist: Valli Meriluht, Feliks Leet , Ellen Treufeldt, Venda Mitt, Elfride Hansen, Helga Koppel , Agnes Lubi, Endel Laurit, Armilde Koppelmaa, Laine Koltsova, Laine Laurit, Ants Udu, Feliks Männikov, Evi Tõnissoo, Lille-Õie Joosepson, Milvi Leppmets, Ella Kallastu, Maimu Eriste, Loore Merila, Ingrid Madissoo, Valve Mägi, Helene Aasa, Milvi Peet.

August Puuste ja Henn Vallimäe

Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe tõdes õppeaasta pidulikku lõpuaktust avades, et nelja aastaga on eakatele suunatud õppevorm end kõigiti õigustanud. Sellest kõneleb osalejate suur arvukus ja lektorite valik. Õppeaasta algas Toomas Hendrik Ilvese loenguga, sõnapidavalt oli kohal Andrus Ansip, loengutega esinesid Riigikogu liikmed, teadlased ja teised väga hästi oma eriala tundvad inimesed. Kõigi esinejate professionaalne tase on olnud kõrge, mis omakorda lisab väärtust kolledži mainele ja tõstab kuulajate enesehinnangut.

Andres Metsoja

Toomas Kivimägi

Pärnu maavanem Andres Metsoja rääkis lõpetanuile kaks õpetlikku näidet tema enda eelmise päeva kogemusest, kui ta jooksis kõrvuti 71-aastase härrasmehega maratoni. Jooksmise ajal jätkus eakal mehel jõudu isegi anektooti rääkida hundist ja jänesest, kes keelitas esimest mitte kärbseseent sööma. Hunt vastanud, mis tal sellest, kellele need seened kuuluvad. Loos moraali küllaga teadmiste vajalikkusest, aga ka meie eetiliste hoiakute tervislikkusest igas mõttes.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi väärtustas oma sõnavõtus eakate väärikust ja tuletas meelde vanasõna: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!“ Aga ta lisas juurde, et sellest teadmisest enam tänapäeval ei piisa ja õppida tuleb nüüd ka Juhanil väga pingsalt, et ajaga sammu pidada.

Üldse oli sel aastal rekordarv lõpetanuid, kuigi alustanuid oli võrreldes eelmise õppeaastaga viis inimest vähem: alustas 501 ja lõpetas 411 õppurit. Mullu olid samad näitajad 506 ja 394; ülemöödunud aastal vastavalt 503 ja 384 ning esimesel korral 381 ja 295.

Abiliste tänamine

Janne Ristimetsa tantsustuudio noored tantsijad

Väärikate ülikooli tegevuse ideede generaator on aktiivsetest osalejatest moodustatud nõukoda, mis asutati 15. juunil 2010. Igal aastal vahetub nõukoja töös osalejatest umbes neljandik. Iga õppeaasta jaoks vaadatakse ühiselt uued ülesanded ja eesmärgid üle ja selle põhjal koostatakse terviklik kava terveks aastaks. Nõukoda peab aktiivset sidet kõigi õppuritega ja esitab tagasiside saamiseks väga täpselt sõnastatud küsimusi.

Nii paluti nimetada 3 huvitavamat loengu teemat möödunud õppeaastal. Vastavalt pingeritta seatult loetleti enim huvipakkuvate teemadena: „Toitumine, kehakaal, tervis“, „Antiik ja tänapäev“, „Rahvusvaheline olukord – muslimi vennaskonna sammud demokraatia poole“, „Kuidas supelsaksad Pärnut vallutasid?“. Sageli nimetati ka eaministri ettekannet „ Aktuaalsed probleemid Eestis ja Euroopas”.

Uuel õppeaastal soovitud loengute teemade nimekiri on väga ulatuslik, mille täielik kirjeldamine võtaks äärmiselt palju ruumi. Ollakse huvitatud Pärnust, psühholoogiast, geeni uuringutest, riigi ajaloost, välispoliitikast, aiandusest, usust, alternatiivsest meditsiinist, muusikast, teatrist, kunstist, kirjandusest, loodusest, reisidest ja paljust muust.

Kõige rohkem meeldivama, köitvama ja haaravama esitlusviisiga lektoriteks peeti lõppenud perioodil professor David Vseviovi, julgeolekunõunikku ja ettevõtjat Erik-Niiles Krossi, emeriitprofessorit Selma Teesalu, peaminister Andrus Ansipit, samuti ettevõtjat ja rännumeest Tiit Pruulit.

Ka nende lektorite nimekiri on hästi pikk, keda tingimata soovitakse kuulda ja sellepärast ei mahu kõik nad korraga täiesti arusaadavalt järgmise või ülejärgmise aasta plaani. Eelkõige soovitakse uuesti kuulda varem esinenuid. Erilist huvi pakuvad Janno Atna, Fred Jüssi, Mati Kaal, Maaja Kallast, Eerik-Niiles Kross ja veel mõned teised.

Hea sõnaga meenutatakse väljasõite Riigikokku, samuti teletorni, lennusadama, botaanikaaia külastusi. Põnev oli kaugem ekskursioon Sankt-Peterburgi ja huvipakkuv Tamme talu ürdiaed. Tulevikus tahetakse ära käija kõikjal, mis jääb vabaõhumuuseumi ja Brüsseli vahele.

Pärast ühispildistamist

Kuid õppurid ei istu üksnes suures loengute saalis. Igal aastal töötab hulk õpikodasid, kus saab mingil kindlal alal end vastavalt huvile täiendada või omandada midagi päris uut. Õppurite päralt on olnud arvutiõpe, õigusabi, inglise ja saksa keel, nahadisainimine ja muud. Soovitakse, et avataks veel kolm korda rohkem õpitubasid, kui neid seni on olnud.

Kui küsiti, kas Väärikate ülikoolis pakutu on vastanud sihtgrupi ootustele, siis ’ei’ lahtrist ei leitud ühtki vastajat. Täiendavate ettepanekute osas tunti vajadust klubiõhtute taoliste kohtumiste järele.

Mari Suurväli

Õppurite poolsed tänusõnad

Projektijuht Mari Suurväli ütles Väärikate ülikooli eesmärkidest kõneldes, et kogu ettevõtmise sooviks on anda vanuses 50+ pärnumaalastele teavet ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmiseks, eluteel võrdväärseks liikumiseks ning aktiivseks võimetekohaseks osalemiseks. Tahetakse anda eakatele täiendavaid võimalusi oma isiksuse loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamiseks. „Võimaldades uute oskuste ja teadmiste omandamist, toetatakse nõndaviisi eakate kohanemist pidevalt toimuvate muutustega meid ümbritsevas maailmas,“ ütles Suurväli.

Uue õppeaastaga alustatakse 18. septembril. Auditoorne õppetegevus toimub kahel korral kuus. Jätkuvad taas vestlused, loengud, seminarid, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud, mille tulemusena saab osaleja palju uusi teadmisi ning TÜ Avatud Ülikooli tunnistuse.

Samal teemal:

Rekordarv Pärnu Väärikate Ülikooli õppureid

Pärlselja rand

Silvia

Vee tänaval

Helle väljasõidu eel

Näoraamatus (facebook) sõprust süvendav seltskond on tänaseks kasvanud 34 inimeseni, kellest pisut vähem kui pooled taas uutele matkaradadele suundumiseks aega leidsid. Täiesti erinevate fotograafia alaste teadmiste, kogemuste ja pildi tegemise riistvaraga varustatud naised ning mehed sõitsid lehekuu 11. päeva udusel hommikul üle riigi Pärnusse Vee tänavale kokku, kus ühe kena elamise perenaine Silvia esmalt kõiki hommiku kohvi ja muu heast paremaga kostitas. Et harrastusfotograafide tegevusele anda Vee tänavast ulatuslikumat mõõdet, tegi Silvia eelnevalt põhjalikku ettevalmistavat tööd matka teekonna paika sättimiseks. Selleks sõitis ta aegsasti kolm valda läbi. Kohtus Varbla kandis elava Raimoga, kellele samuti fotograafia ja filmimine südamelähedane harrastus. Lisaks sellele tunneb ühtviisi hästi nii Varbla kui Tõstamaa huvipakkuvamaid vaatamisväärsusi ja oskas seepärast Silviale tublisti abiks olla. Tänud siinkohal Raimole!

Juba linnast väljasõidulgi oli mõndagi põnevat põhjust autoaknast pildistada. Lihula maantee teisel ringristmikul oli üks sõiduauto üritanud valgustusposti upakile sõita, seejuures ise tõsiselt viga saades – kuid kindlasti polnud seekordse retke eesmärgiks taoliste juhuste tabamine. Küll oli igal ühel oma salasoov põues sellest, mida keegi lootis looduses ainukordsena kaamerasse sulgeda.

Metshaned

Birgit hanede jahil

Valgeranna golfiväljaku äärde jõudmine meelitas hoopis rohkem kaameraid maalilistele tehiskuplitele ja kaevatud veesilmadele suunama. Kuid Soome parimate golfiväljakute isaks peetava Kosti Kuroneni kavandatud maastik ja sealsed mängijad ei paelunud siiski sellist fotograafide huvi nagu seda suutsid teha samas läheduses rändepeatust tegevad metshaned. Ühed pildistasid hanesid, seejuures ise end võimalikult palju lindude eest varjata püüdvalt. Teised pildistasid samuti hanesid, aga pildistasid ka hanesid fotografeerivaid madalal maas kükitavaid või koguni roomavaid inimesi. Näis, et lindudel polnudki eriti midagi tiibadeta kahejalgsete vastu ja lasid end mõõdukalt kauguselt pildistada. Siiski hoiti igaks juhuks distantsi ja taganeti sedavõrd, kuidas inimesed neile lähenesid. Mõne ettevaatamatu kiirema või sobimatu liigutuse järel tõusis mingi osa parvena lendu, aga julgemad ei lasknud end inimeste iseäralikust tegevusest segada.

Helen jahib hanesid

Audru (Kirbu) jõgi

Järgmine pikem peatus tehti Audru aleviku kaunis ja rohkete rippsildadega pargis ning kaupluse juures. Asulas pildistati loodust, hooneid ja muidugi ka oma seltskonna kaaslasi. Helen ütles kohe päeva alguses, et tema keskendub sedakorda peamiselt inimestele. Teda huvitas grupikaaslaste tegevus ja sellega kaasnevad emotsioonid hetkelistes tabamistes. Mõned teised pöörasid kaamerad rohkem üksikutele punktidele. Näiteks nurmenuku õiesüdamele või puuoksal avanevale pungale. Muidugi leidus palju neidki taimi, mille nimetust ei teatud, aga huvitava pildi saamist ei takistanud botaaniline harimatus kõige vähemalgi määral. Sääsesilma sisse vaatamiseks läinuks vaja väga erilist klaasi, aga nalja võis visata sellise tehnika puudumisele vaatamata ikkagi. Nii lubati uurida elusa karuga kohtumisel oti nägemist või vähemalt konna silmagi pildistada.

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirik

Mulle meeldisid mitmesugused peegelpildid jõe, mere või porilombi pinnalt, aga ka auto poleeritud plekilt. Tegelikult haarasin kõike mis ette jäi ja olin tõsiselt nördinud kui enda tähelepanematusest või momendi käpardlikuse tõttu ei saanud seda, mida soovinuks. Eriti kadedaks tegi mõnegi kaaslase terasem silm ja kiirem reageering. Kadestamisest tühjast pole muidugi suurt kasu ja nii püüdsin napsata mõndagi sõbralike kaaslaste parematest oskustest järgmiste kordade tarvis kõrva taha panemiseks.

Pootsi-Kõpu kiriku aial kasvav taim

Objektiivi ordu ühised matkaradade tallamised ei ole üksnes lõõgastumine looduse rüppes ja kultuuriväärtustega tutvumine. Kõiki ühendav fotograafia lembus võimaldab samaaegselt muuta kokkusaamise ka kasulikuks õppepäevaks, mis annab üsna ootamatuid näpunäiteid, mida võibolla polegi sellisel viisil mitte ühestki erialasest väljaandest lugeda. Saab tutvuda vahepealsel perioodil kaaslaste täienenud uue tehnikaga, kuulda selle kasutamise headest ja küsitavatest külgedest, omandada uusi nippe, võtteid ja trikke jne.

Lint aitab omasid ära tunda

Audrust väljudes neelasid viie sõiduki rehvid Pärnu-Tõstamaa maanteed, mis jälgib laias joones umbes 7500–4000 aasta vanust Litoriinamere rannavalli ajast mil Läänemere nõos asus veel jääajajärgne riimveekogu. Peatuti 1999. aastal moodustatud Lindi looduskaitsealal, mis paikneb Pärnu madaliku edela küljel asuvas loode-kagu suunalises nõos. Seal laiub ilusate veteväljadega vahelduv soo. Maalilised järvekesed on ajutiste teketega. Luitevallide tagustele soo servadele moodustuvad veesilmad sõltuvad aastatest ja aastaaegadest.

Seliste kirik

Soostumine tekkis kunagisele mereliivast ja savist koosnevale aluspõhjale. Kaitseala väärtustavad kuldking, kuradi sõrmekäpp, laialeheline neiuvaip jt. taimed. Soojema kliimaperioodi jäänukina kasvab siinsel pinnal ühest vähestest mandri-Eesti kasvukohtadest looduslikul viisil ka jugapuu. Lindudest võinuks kohata sookurge, musta toonekurge, väikest konnakotkast või merikotkast, ka musta rähni. Kaugemale pilgu heitmiseks on ehitatud ka looduse vaatlemise torn. Kahjuks häiris vaadet vete taga asuv prügila.

Iseäralik kinni kasvamine

Lindil sidus Helle omade autodele puna-valged lindid, et käänulistel teedel mitte kolonnis nobedamaid sõitjaid silmist lasta.

Lindi looduskaitseala

Tõstamaa tee ääres tehti peatus Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kiriku juures. Pühakoda erineb teistest Pärnumaa õigeusu kirikutest tavapäraselt peasissepääsu kohal oleva kellatorni puudumise tõttu. Maakividest laotud müürid muudavad hoone justnagu jõulisemaks. Kirikut ümbritseval kiviaial kasvavad tundmatud, aga põneva välimusega umbrohud meelitasid lähedalt pildistama. Mõned surusid aga objektiivi torud peaaegu vastu maad, et võimalikult suurelt punalutikaid kaadrisse saada.

Kastna kadakad

Tavapäraselt ehitati 19. saj teisel poolel õigeusu kirikuid kividest, aga 1864. a valminud Seliste kirik on kargelt askeetlik puuehitis, mis valmistati munkade poolt Riias. Kirik veeti uuesti lahtivõetult mööda jääteed kohale. Kogudus oli juba varem asutatud ja tegutses alates 1847. aastast kuni 1989. aastani. Hoonet remonditi aastatuhande vahetusel Rootsi eestlaste Juta ja August Nõmme algatatud korjanduse ning Tõstamaa valla abil.

Midagi on näha?

Praegune Tõstamaa Maarja luteri kirik ehitati Pärnu ehitusmeistrite juhtimisel maakividest aastatel 1763 – 1768. Kirikutorn oli meremärk, mis kahjuks langes kokku 1972. a jaanipäeval. Varing hävitas ka oreli. Õnnetuse oletatavaks põhjuseks peeti vahetus läheduses tehtud kaevetöid. Tõstamaa aleviku taga paikneb Levaroti mägi, mis kõrgub 29 meetrit üle merepinna. Kunagise Litoriinamere taandumist tähistav Tõstamaa luitestik algab Lindilt ja kulgeb Varblani.

Kadaka marjad

Kastna poolsaarel võib tõusta vaatetornile, kust avaneb vaade Tõstamaa rannikule omasele loode-kagusuunalisele lahtede ja nende vaheliste poolsaarte vööndile. Kätte paistavad Raespa ja Värati poolsaared. Kastna poolsaarelt lõunas asub Kihnu väin ja sealt 19 kilomeetri kaugusele jääb Kihnu saar. Poolsaart ja mandrit lahutab Kastna laht. Kastna kingib matkajale tõeliselt eksootilist vaatepilti: 50 hektari suurust maad katavad kadastikud. Kadakate pikkus küündib üle 3 meetri. Lagedad rannaniidud on peamiseks asupaigaks mitmetele haruldustele. Palju kasvab käpalisi. Väga olulised on rannaniidud kurvitsalistele: mustsaba-vigle, niidurüdi, kiivitaja, punajalg-tilder. Rannaniit vajab karjatamist, et vältida roostumist.

Jätkuv teekond viis seltsilised Sõmeri linnuvaatlustorni.

Sõmeri tuletorn

Liivilahe Sõmeri rannikul olevad kivid

Päev lõpetati ühise istumisega Sõmeri tuletorni all, kus on paigutatud kõrgetest kadakatest ümbritsetud ovaalsesse „ruumi“ matkajatele vajalikud lauad ja istepingid, samuti on olemas tuleasemed. Tuletorn kõrgub riigi läänerannikul Sõmeri poolsaarel. 1954. aastal betoonist ehitatud kaheksatahuline 20 m kõrgune valge tuletorn peab olema abiks Liivi lahe põhjaosas liikuvatele alustele. 1994. aastal suurendati varajasemat 10 miilist nähtavuskaugust 15 miilini ja 2001. aasal vähendati tule nähtavuskaugust 9 miilini. Tänapäeval töötavad valgusseadmed päikese-tuuleenergial ja on varustatud valgusdioodlaternaga. Ajutine 12 m kõrgune puidust tulepaak püstitati poolsaarele juba 1941. aastal.

Maskeeringuga linde pildistama

Pärast õhtust ühist jutlemist, muljete vahetamist ja söömist hakkasid kaugemalt tulnud inimesed lahkuma koduteele. Sama tegid ka lähemal elavad harrastusfotograafid, aga siiski väikeste haakidega. Sindi seltskond võttis nõuks astuda päikese loojangu eel ka Pärlselja rannaliivale ja teha sissepõige Valgeranna puhkealale.

Katrin

Samal teemal:

Kuldkinga tabamas

“Objektiivi ordu” Põhja-Eestis

9. mail Sindi Muusikakoolis toimunud kammerkontserdil viiuldas Anu Mänd ja klaveril saatis Maarja Vaitmaa.

Anu Mänd ja Maarja Vaitmaa

Emadepäeva eelsel kammerkontserdil esitati valikut Ester Mägi, Manuel de Falla, Astor Piazolla ja Pjotr Tšaikovski loomingust, mida kuulasid tõeliselt head muusikat nautida oskavad Sindi inimesed, alates päris noortest kuni eakamateni. Umbes kolmekümne kuulaja hulgas oli ka kaugemalt tulnuid, näiteks Pärnust, aga ka Sindi Muusikakooli vilistlasi. Palju rohkem kontserdi külastajaid tilluke saal ei mahutakski.

Vaitmaa püüdis Manuel de Falla populaarseid hispaania süüte ka sõnaliselt mõne lausega lahti mõtestada. Nii sai kuulaja end paremini helide mõistmisele häälestada. Lisapalana toodi kuuldavale Lepo Sumeri „Kevadine kärbes“, mis pani just noorima publiku südamlikult naerma.

„Minule meeldis kohe esimeses blokis Ester Mägi. Seda sellepärast, et mõnda lugu olin ma ise õppinud siis kui käisin veel Sindi Muusikakoolis,“ ütles vahetult pärast kontserdi lõppu Hanna Kivila, kes lõpetas muusikakooli 3 aastat tagasi. „Väga suur üllatus oli hispaanlase Manuel de Falla looming. Ma ei ole õpingute ega ka praeguste esinemiste ajal ühtegi hispaania pala mänginud. Aga nüüd võtan kuuldud kava kätte ja hakkan internetis googeldades kuulama. Otsin noodid ja õpin ka ise neist mõnd lugu mängima. Hispaania lood tundusid kõik väga huvitavad, need on peenema karakteriga, ka kiiremad, temperamentsemad. Tundus, et mõni lugu sarnanes isegi Ester Mägi palaga. Muidugi olid ka argentiina lood täiesti fantastilised, tangolikud ja muu selline. Mulle väga meeldis, väga positiivsed elamused. Kontsert oli küll lühike, 45 minutit, aga saadud elamus maksimaalne,“ jagas Kivila saadud muusikalisi elamusi asjatundlikku osavõtlikkusega.

Kuna kontserdiks valmistumisel on ka oma köögipool, siis oli paslik küsida esineja enda hinnangut esimese ühisesinemise õnnestumise kohta. „Arvan, et esimese korra kohta polnud vigagi. Kuna Maarja elab Tallinnas ja mina Pärnus, siis pole meil võimalik väga tihti kokku saada, aga me korraldasime eelnevaid harjutusi ikka niipalju kui võimalik,“ kõneles esimest korda Sindis kontserdi andnud Mänd. Aga juba 22. mail tuleb ta uuesti muusikakooli kammersaali viiuldama. Siis esineb Mänd Pärnu Linnaorkestri trio koosseisus, kuhu kuulub peale tema veel teine viiuldaja Tatjana Günter ja Heli Sommer tšelloga.

Eilset kontserti toetasid Eesti Kultuurkapital, Sindi Linnavalitsus, Sindi Muusikakool ja seltsing Sindi Muusika.

Samal teemal:

Kõrgetasemeline kontsert Sindi Muusikakoolis

Viiuldajate kontsertelamus

Õpilasõhtud muusikaga