Arhiiv June, 2009

Pärnust saadeti tantsu- ja laulupeotuli teele

Sunday, June 28th, 2009
tt-057

Tule liikumine inimketis

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Pärnu linn valmistusid kahe tule ühinemise pidustuseks suure põhjalikusega. Eile kohtusid 13. juunil Tartus ja 23. juunil Kihnus süüdatud laulu- ja tantsupeotuled Pärnu jõel vana sadama kai kohal, kus tõrvikute leegid üheks loitsiti ja hilisel tunnil Kuressaare poole teele saadeti.

Laulu- ja tantsupeotulede saabumise puhul toimus Koidula pargis Pärnu kooride kontsert, kus esines 300 lauljat Toomas Volli, Ants Sootsi ja teiste koorijuhtide dirigeerimisel. Järgnevalt koguneti Ringi tänava äärde paigutatud Pärnu Hansapäevade pealava juurde, kus rahvamuusikud ja tantsijad andsid oma kontserdi. Tallinna Väravate juurest mindi rongkäigus sadamasse. Pärnu suurele sillale ja mõlemale poole jõekallastele kogunes tõeliselt suur rahvahulk, et päeva peasündumusest osa saada.

laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-1laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-2laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-3laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-4laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-5laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-6laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-7laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-8

Keskpäeva paiku vihmas ja päikesepaistes Reiu jõelt teekonda alustanud viikingilaev “Turm” ja haabjad jõudsid vahepeatusega Pärnu sõudebaasis aegsasti kesklinna kaide kohale. Merelt saabus “Ruhnu Karu”. Parvedele olid paigaldatud rõngasristid. Peale kella seitset liuglesid viiking ja haabjad silla alt läbi ja asusid auringe tegema. Parvedelt tõusis paksu suitsu, mis kohati mattis ka pealtvaatajaid. Suurel jahil mängis etnorokkbänd Oort. Auringe saatsid ka teised alused. Elamusliku vaatepildi tekitasid jõel süüdatud rõngasristid, mis seekord vastupidiselt varajasematele kordadele Pärnu rannas süüdatutega põlesid äärmiselt kaua.

Õhtu edenedes tõstis kohalviibivate piduliste meeleolu järjest paremaks muutuv ilm. Äikese mürin koos ähvardavate pilvedega taganes järjest enam kaugusesse, kuni välja ilmus vikerkaar. Inimesi võis kohal olla arvatavalt vähemalt paari tuhande ümber.

Üheks loitsitud tulega astuti sadama kaile, kus tuli läks Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esindaja Maie Orava kätte. 400 rahvatantsijat rivistusid inimketti Pärnu sadama ja jahtklubi vahele. Tõrvik anti pikas rivis rahvariietes seisjate kätes käest kätte edasi. Tule järel liikusid laulupeo lipp, Pärnu lipp ja Eesti lipp. Tõrvikut saatis Linnutajate torupillimuusika. Jahtklubis ütlesid ametliku tervituse Maie Orav, Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.

laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-9laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-10laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-11laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-12laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-13laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-14laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-15laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-16
Jahtklubis keerutasid jalga rahvatantsijad ja pealtvaatajad, muutes õhtu üheks suureks üldrahvalikuks simmaniks. Laval nähti Audru puhkpilliorkestrit Õnn Tuli Meie Õuele, Kihnu Virvet koos oma perega, Pärnu Poisse ja teisi.

laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-17laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-18laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-19laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-20

Päikeseloojang saatis “Ruhnu Karu” pardal tule Eesti Meestelaulu Seltsi abiga teele Kuressaarde. Ka siis tuli tuld saatma kaldalt ja muulilt lehvitav rahvas. Mimted erisuurustes jahid saatsid aga jahtat mere vabadesse vetesse.

laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-21laulu-ja-tantsupeo-tulede-uhendamine-22

Tule Tulemine läbis Mihkel Lüdigi kodukoha, kuhu istutati tamm

Saturday, June 27th, 2009
mihkel-ludigi-kodukohas

Väga erinevas vanuses tammed

Tänane hommik tervitas ärkavaid tuletoojaid Reiu puhkekeskuses hooti päris paduvihmas. Algava päeva esimene käik viis Tule Tulemise seltskonna maismaad pidi Mihkel Lüdigi kodukohta. Teejuhiks paluti Paikuse valla tunnustatud koduloouurija Heldur Kääratsi. Huvitav oli teadasaada, et kunagised Lüdigi maad algasid vana raudtee tammi ja silla juurest, kus äsja saadeti öö mööda.

heldur-kaarats

Heldur Käärats ajalugu tutvustamas

Bussireisi ajal rääkis Käärats huvipakkuvaid asju Lüdigi suguvõsa elust. Jutustuse algul viitas ta kolmele tähelepanekule, mis kõnelesid sellest, et Lüdigite puhul polnud tegu päris puhastverd maarahvaga.

Holstein kinkis Mihkel Lüdigi vanaisale talu, mille suurus oli 53 hektarit. Taalis pidas tema vanaisa trahterit, mis polnud omane maainimsele.

Kui hakati nimesid panema, siis pidi see kuidagi inimest iseloomustama ka oskuste, osavuse või mõne muu tunnuse poolest. Pärimuse kohaselt tuleneb ühe rootsi keelse tüvisõna kujundi kaudu, et lüdig võis algselt tähendada eesti keelde tõlgituna ööbikut. Ei ole teist nimekuju, mis võiks paremini iseloomustada Lüdigi suguvõsa üldpilti. Nad kõik on olnud lauluinimesed või mänginud üht või teist pilli.

Kolmas tõend oli mitme nime kasutamine eesnime kombinatsioonis. Maarahval oli seevastu enamasti ühe nimega tegemist: Jüri, Mari või midagi muud, kuid mitte mingil juhul kaks või kolm eesnime.

Nii öelda kanala teed kaudu sõites jääb paremat kätt Kodara talu, mis on üks Lüdigi suguvõsa majapidamistest. Varsti peale seda on vasakut kätt Nõukogude Liidu kõige noorema teadaoleva kurjategija taluase, kes 35 päeva vanuselt kodust ära saadeti. Tema nimi on Tõnu Lüdig. Nüüdne Silla küla asub endise Kodara küla maadel. „Üle 400 elanikuga asulaks paisunud küla võiks Eesti minevikutavasid silmaspidades olla hoopiski kolmest külast koosnev asundus,” selgitas Käärats, kes jätkas põliste Lüdigite maadel toimuva tutvustamist.

Edasi paistavad vanad kanafarmi hooned, kus Sindi sovhoosi ajal peeti 80 000 kana. Enne farmi loomist aga kasutas vene okupatsiooni armee seda ala õppepolügonina, kus korraldati teiseltpoolt Reiu jõge laskeharjutusi.

Sillaküla on saanud oma nime Reiu jõel olnud pukksillast, mis tuli jäämineku ajal lahti võtta, et jää ja suurvesi silda minema ei kannaks.

Sealsamas lähedal asub Vaskrääma veehaare, kus asub hulga puurkaevusid, millest Pärnu linn ammutab kogu vajamineva joogivee.

Mihkel Lüdigi mälestuseks paigutati suur kivi tema 90. sünniaastapäevaks. Sinna ümber on erinevate seltside poolt istutatud 19 tamme ja üks pärn. Esimese tamme istutas sealsele platsile Mihkli isa Jakob Lüdig 129 aastat tagasi. Täna istutasid laulupeotule kandjad taas ühe tamme lisaks olemasolevatele.

tuletoojad-istutavad-tammeesimene-kastmineesimesena-istutatud-tammlaulud-nuud-lahevadludigi-meeste-istutatud-tamm-1980-a

Fotodel: 1) tamme istutamine, 2) esimene kastmine, 3) 129 a. tagasi istutatud tamm, 4) laulmine, 5) Lüdigi nim. meeskoori mehed 1980. a. meeskoori istutatud tamme ees.

Merle Rallmann läbis Tule Tulemine teekonna Sindi paisust Reiuni ja tegi hulga huvitavaid fotosid, millest mõned loovutas Maaleht.ee Pärnumaa uudistele

Saturday, June 27th, 2009
sindi-pais2

Sindi pais

26. juunil teel Torist Paikuse valla Reiu puhkekeskusesse tuli ületada ka suur Sindi pais. Loomulikult ei saadud paisust koos langeva veega paate alla libistada. Nii sikutati paadid Pärnu jõe vasakkaldale endise elektrijaama hoone kohal ja lasti allpool paisu kalatrepi suudme lähedal uuesti vette tagasi. Sealt alates tegi sõidu kaasa ka fotograaf Merle Rallmann.

tule-tulemine-sindist-reidu-1tule-tulemine-sindist-reidu-4tule-tulemine-sindist-reidu-5tule-tulemine-sindist-reidu-6tule-tulemine-sindist-reidu-7tule-tulemine-sindist-reidu-8tule-tulemine-sindist-reidu-9tule-tulemine-sindist-reidu-10

Laulupeotuli peatus enne Pärnu linna jõudmist Reius

Friday, June 26th, 2009

paadist-mahaastuminekaldast-ulesparjad-kaelalillekesed

paadid-reiu-joel1

Alused Reiu jõel

Eile saabus laulupeotuli Pärnumaale ja jõudis täna õhtuks Pärnu linna piiri lähedale, kus Reiu jõe ääres paikneval vabaõhuetenduste kaldajärsakul tervitas hulk inimesi. Tuletoojaid tervitasid Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja Helve Reisenberg, samuti Paikuse, Sindi, Tori ja Pärnu lauljad-tantsijad.

Kõrgel sillal seistes võis kokku loendada paarkümmend erineva nimetusega alust, mis lähenesid koos tormilaternas hoitava tulega vastuvõtupaigale. Kaldal süüdati tuli taas suurde tõrvikusse, millega mindi piki kaldatõusu üles rahvarõivais seisvate esinejate splaleeri keskelt läbi kuni jõuti tseremoonia paigani. Seal vahetati tervituskõnesid. Helve Reisenberg asetas tuletoojaile tammepärjad kaela. Tõrvikust süüdati aga veel suurem leek, mis jäi peotulena kõrgel olevas urnis põlema kuni tule öömajale viimiseni.

esinemise-ooteltule-ootelpubliktule-tervitajad1tervitajaid-igas-eas

Vastuvõtutseremoonia järel esinesid Paikuse lauluselts Sireli, Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, Sindi naisansambel Šal-lal-laa, Sindi segakoor, Paikuse naisrühm Pastlapaar, Pärnu Auto segarahvatantsurühm, Tori segarahvatantsurühm, Sindi kantritantsijad ja hiljem esines tantsuansambel La-di-da. Töötas kinotelk, mis kontserdi ajal oli küll üsna tühi.

tule-tulemine-reius-1tule-tulemine-reius-2tule-tulemine-reius-3tule-tulemine-reius-4tule-tulemine-reius-5tule-tulemine-reius-6tule-tulemine-reius-7kristel-reinsalumludigi-nim-meeskoorparnu-auto-segatantsuruhmsindi-segakoorsal-lal-laa

Kõrget kaldapealset ehtisid Eesti Lipu Seltsile kuuluvad sinimustvalged lipud.

eesti-lipu-seltsi-lipud1randkinosreporteridesinejate-autasustamine

Õigus ilma õigluseta

Thursday, June 25th, 2009


ehk sellest kuidas kohtunik Toomas Talviste viib täide kinnisvaramaakler Pille Saartsi näpunäidete järgi Nõukogude okupatsioonirežiimi poolt algatatud repressiooni Voldemar Variku järglaste suhtes.

maja-muru-tanaval

Maja Muru tänaval

4. juunil tõi Pärnu linna vapikavaler Helmut Aasamäe Elisabethi kirikusse sinimustvalge lipu, mis on olnud Eesti riigi sünni tunnistajaks ja asetas selle otsekui pühamualtarile sümboliseerimaks alistumist jumaliku kõrgeima väe õiglusele kõige lihtsama kodaniku tasandil.Kaks nädalat hiljem tõi Helmut oma murest murtud abikaasa Aino Aasamäe käes olevad kümned ja kümned kõveraid paragrahve sisaldavad dokumendid ja muud olulised paberid minu kätte, et aitaksin nende põhjal koostada kõrgema astme kohtule lühikese kokkuvõtva avalduse.

1993. a. 1. septembril kirjutas Valve Karu avalduse Pärnu Linnavalitsusele, milles palus tagastada tema isale, Voldemar Varikule, kuulunud elamu Pärnus Muru tänaval.

Juba eelnevalt, sama aasta 12. augustil oli tütar esitanud kaebuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu linnakomisjoni otsuse peale, mille saatis üleriigilisele keskkomisjonile. Kaebuses selgitatakse ülekohtuse sündmustiku üksikasju. Tema isa mõisteti süüdi okupatsioonirežiimi sõjatribunali poolt 1949. a. VNFSV KrK 58-1a järgi ja karistati 25 aastase vabadusekaotusega koos õiguste äravõtmisega 5 aastaks ühes kogu vara konfiskeerimisega. 1955. a. vabanemise järel teda oma majja elama ei lubatud. Voldemar suri 1984. aastal Pärnus. Eesti NSV Ülemkohtu otsuse (14.12.1990. a. kiri nr. 11/1605) kohaselt on Voldemar Varik alusetult süüdimõistetuna täielikult rehabiliteeritud koos kõigi õiguslike tagajärgedega.

Paraku pole isale kinnitatud õiguslikke tagajärgi siiani heastatud. Tegelikuses toimub asjaajamise kulg veelgi süvenumas ebaõigluses tema õigusjärglaste suhtes. Alustades faktide meenutusega minevikust jõuab probleemi käsitlusega tänase päeva seisu.

Seoses Voldemari süüdimõistmisega kodumaja arestiti. 1951. a. 8. detsembril tunnistati Pärnu-Jaagupi rajooni I jaoskonna Rahvakohtu otsusega maja pool mõttelist osa Voldemari abikaasa Riina Variku omandiks ja vabastati aresti alt. Teine pool mõttelist majaosa arvati Pärnu Linna RSN Täitevkomitee otsusega (14.11.1952, otsus nr. 661) peremeheta varana kohalikku elamufondi. Otsuse all seisab täitevkomitee esimehe nimi V. Lombak. Peremeheta vara müüdi elamutevalitsuse 1963. a. 24. mail sõlmitud ostu-müügilepingu alusel Drosida Kunderile 1989,80 rubla eest, ehkki elamu tegelikuks väärtuseks oli samal ajal hinnatud 4898,77 rubla. Taastamisväärtuse hinnaks oli arvutatud 8798,47 rubla. Tähelepanuväärne on seegi, et majaosa müüdi järelmaksuga. Müügi otsuse (20.02.1963, nr. 42) all on V. Hallmägi nimi.

Kogu loo juures puudub mõttelise osa määratlus, mis selgitaks reaalselt kinnitatud osade piiritlust ruumijaotuses ja ruutmeetritena. Samuti on kinnistu maa-ala jagamata reaalservituutitena.

Kes oli see Drosida Kunder, keda edaspidistes õigustmõistvates dokumentides nimetatakse heauskseks ostjaks? Olemasolevatest dokumentidest selgub, et nn. heauskne ostja elas Voldemari juures üürnikuna juba enne maja konfiskeerimist. Pere ja lasteta täiesti üksikult elav Kunder haaras enda kasutusse maja 4 tuba koos köögi, vannitoa ja teiste kõrvalruumidega. Nii ruumika korteri müümine vallalisele üksikult elavale inimesele tolleaegses elamispindade kitsikuses ei viita mittemillegiga heausksele ostu-müügi tehingule.

Arhiividokumendid kinnitavad Drosida Kunderi kaebusi süütu Voldemari aadressil, mis saidki oletatavalt algpõhjuseks kogu järgneva epopöa kujunemisel. Näiteks kaks tunnistajat kinnitavad oma allkirjadega, kuidas Drosida Kunder tegutses kogu aeg selle nimel, et tulevikus saaks ta terve maja endale. „Kaebamas käis ta järjepidevalt. Seda võivad kinnitada ka lähemate majade naabrid,” kirjutavad tunnistajad. Nii on arvatavalt tegu Kunderi poolse algselt plaanitud riisumisega, mida toetasid tolleaegsed Pärnu Linna RSN Täitevkomitee erinevad koosseisud ja millega pole soostunud põhjalikult tegelema ka de facto taastatud Eesti Vabariigi õiguspäedavad institutsioonid. Tsiviilkoodeksi pg 156 kohaselt on õigus ka heauskselt omandajalt vara tagasi nõuda, kui omanik on selle kaotanud, jäänud ilma riisumise tagajärjel, või väljunud tema valdusest tahte vastaselt.

Seoses Drosida Kunderi surmaga 14. novembril 1989. a. läks testamendijärgse pärimisega poole maja omandiõigus üle Ilme Aomerele. Vormistamise kuupäevaks on märgitud 11.10.1990.

1993. a. 3. veebruari otsusega tunnistas Pärnu linna õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise komisjon Aino Aasamäe omandireformi õigustatud subjektiks ½ osa majavalduse ja maa osas, kuid on otsustanud anda vaid kompensatsiooni, kuna objekt asub eraomanduses. Vaatamata korduvatele protestidele ebaõigluse suhtes otsustati Aasamäele EVP paberitega kompenseerida 10944 krooni, mis on sisuliselt tasu isale valmistatud alanduste, ülekohtu ja röövitud vara eest. Samaaegselt otsustati petise pärijale kinkida miljonitesse kroonidesse ulatuv kinnisvara.Pärnu Linnavalitsuse korralduse (28.04.1995, nr. 224-p) all seisab esikohal linnapea Väino Linde nimi, mis kinnitab maareformiseadusele viitavat otsust, mille alusel 360 m2 suurust õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata.

Kuid sellega pole veel kannatuste rada Aino Aasamäe jaoks lõppenud. Vahepeal on hulga vett merre voolanud, kuni 2009. a. 27. mail kolksatas Toomas Talviste kohtuniku haamer vastu lauda, mis kuulutas Eesti Vabariigi nimel kohtuotsuse välja ja otsustas ka teise poole majast ära võtta. Sedakorda küll mitte enam peenrahaga kompenseerides vaid nõudes hagejalt 1,7 miljonit krooni Aino Aasamäe kasuks. Hagejaks oli Pille Saarts, kes ostis osa majast 2006. a.

Ülekohus on muutunud filigraansemaks ja kannatanu alandamist kompenseeritakse juba kõrgemate tariifidega, sest hetkeseis lihtsalt ei võimalda Aino Aasamäed kaubajaamas loomavagunisse tõsta, et poolesajandi tagust ülekohut korrates ta jäädavalt oma kodust välja tõrjuda. Alamaastme Pärnu Maakohus on leebe ja kui vanuril leidub kopsakas säästuarve, võib ta palgata mõne tippadvokaadi, et 30 päeva kestel esitada kõrgema astme kohtule uus avaldus senise otsusega mittenõustumise korral. Praeguse kohtu otsuse tulemusena tuleb aga Aino Aasamäel tasuda riigi tuludesse ca 40 000 krooni selle eest, et ta on juhuslikult tütar isale, kes on ehitanud oma perele ja lastele kodu.

Kohtusaaga seisnes lühidalt järgmises loos. MaxKinnisvara OÜ esitas hagi Aino Aasamäe vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Kaasomanik Pille Saarts pole rahul naabriga läbisaamises. Probleemiks on vastastikused riiud, mistõttu auväärne kohus on otsustanud pöörata õigusemõistmise ühe poole tülitseja kasuks, kelleks antud juhul osutus MaxKinnisvara. Asi oli kohtulikult kergesti menetletav ja kindlasti oluline kõrvataha teadmiseks panna eelkõige neile, kel kange tahtmine õiguslikus korras näpud võõra vara külge pista. Vastavalt Asjaõigusseaduse pg. 76 lõikele 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning seda õigust saab välistada üksnes kaasomanike vahelise kokkuleppega. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi Asjaõigusseaduse vastava sätte kohaselt hageja nõudel ja kui osapooled kokkulepet ei saavuta, siis langetab kohus otsuse oma parema äranägemise järgi. Nõndaks siis, kui kellegil tekib tahtmine võõrast vara omandada, võib loota tülitsemisele, et selle käigus kohustab kohus sümboolse tasu eest müüma ühe osapoole vara teisele tülitsejale. Just nõndaviisi on antud juhul Aino Aasamäe sattunud uude situatsiooni, mis ähvardab teda täielikult isa kätega ehitatud majast ilma jätta, sest kohtunik Toomas Talviste silmis näib maakleri ametit pidava Pille Saartsi nõudmine põhjendatuna.

Külastades jaanilaupäeva eelsel päeval Aino kodu, võisid kutsutud külalised veenduda Pille Saartsi tahtmiste suurust. Esimese korruse ruumide ärastamine teeniks tema poolt tehtavad kulutused kindlasti lühikese ajaga kuhjaga tasa. Sama suurt kasumitki ei tuleks kaua oodata.

12. juunil esitas Aino Aasamäe hagejana Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse, millega vaidlustab Pärnu kohtuotsuse täies ulatuses. Lisaks sellele on Aino Aasamäe otsustanud õigusemõistmises minna lõpuni ja taotleda ka teise poole majast tagasisaamist. Ta on veendunud, et alates Drosida Kunderist on koostöös vene repressiivorgani töötajate Karpuskini, Nazarovi ja teiste okupatsiooni käsilaste abil tema isaga käitutud vääritult. Täitevkomitee esimehed Lombak ja Hallmägi aga jätkasid teadlikult õiguslikke norme eiravat tegevust, mida tõendavad mitmed arhiivimaterjalid. Mitte parem polnud ka Eesti Vabariigi taastatud institutsioonide tegevus (tegevusetus) -vaatamata sellele, et õiguse jaluleseadmist ei takistanud enam okupatsioonivõimu esindajad.

Jaaniöö Helmondis

Wednesday, June 24th, 2009

helmondi-jaanipidu-121Kes eelistas väikesele tagasihoidlikule jaanilaupäeva pidamisele tõeliselt suurt pidu, seadis eile õhtul sammud Kõrsa küla ääremaale. Ega arvatavasti enamik jaanitulele minejaist ei seostanudki seda jaanikut kohalikutähtsusega külasimmaniga. Sindi linna sõbralikus kaelustuses endale sobiva asupaiga leidnud Helmondi vabaajakeskus asub küll Tori valla maal, kuid pakub ometi eelkõige just Sindi elanikele meeldivat lõõgastavat vaheldust, mida eeskätt siinne linnarahvas rõõmsalt tänuliku meelega ära kasutab.

Tegelikult tuldi peole ka Pärnust ja teispoolt Pärnut, kõige kaugematestki Pärnumaa nurkadest, sest koht on magnetina ligitõmbav väga mitmes tähenduses. Raske oleks tabada midagi, mis selles kompleksis võiks osutada kõigist teistest paigust eristuvaks täielikuks omanäolisuseks. Ometi peitub Helmondis mingi salapärane omanäolisus, mis on varjunud esmajoones looduslikult kauni paiga inimkätega rikastatud vaatesse ja tegevuse eesmärgikindlasse kavasse.

helmondi-jaanipidu-2helmondi-jaanipidu-3helmondi-jaanipidu-5helmondi-jaanipidu-6helmondi-jaanipidu-13

Meelelahutuslikult kandsid hoolt kollektiivid, kes tegutsevad Sindi seltsimaja suure katuse all või on kuidagi teisti otseselt või vähemalt kaudseltki seotud Sindi linnaga. Naisansabel Top Ten on kindlalt omasuguste kollektiivide kümne parema esimeste hulgas. Küllap seepärast juhataski Top Ten peo kultuurikava sisse esimesena, et anda kogu õhtule paljutõotav ootusärevus. Tempot ja meeleoluloovat särinat lisas kohe järgmisena lavale tulnud Šal-Lal-Laa, kes üritab oma linna sõsarkollektiiviga sõbralikult konkureerida. Lõõtspillidega Akordion & Co on vana tegija ilma kelleta puuduks jaaniõhtul vanu külasimmaneid meenutav hõngus. La-Di-Da punt koosneb Sindi oma meestest, kellelt kuuleb kuuekümnendate igihaljaid viise, mis kütsid tolleaja noorte kirgi ja erutavad nüüdki nii vanemat kui nooremat põlvkonda.

top-tensal-lal-laakordion-cola-di-da

helmondi-jaanipaev-1Samal ajal toimus avaral murumängu väljakul rahvalikke mängude võistlus auhindadele. Vaatamist ja kaasaelamist jätkus kõikmõeldavatele trikitamistele. Näiteks seoti neljast jalast koosneval paaril ühe inimese vasak jalg teise inimese parema jala külge ning seejärel pidi joostama finiššisse esimesele kohale. Vaid sel juhul võis loota auhinnale. Kes pikali kukkusid, neil oli suuri raskusi püsti saamisega. Oskamatult seotud jalapaar aga võiski kogu õhtuks köidetuks jääda, sest kuidas ikka vaheda noaga tugeva paela kallale minna, kui see kõvasti inimnaha ümber kokkuveetud.

Arusaamatuks jäi võistllusplatsil toimunud riiete vahetamine. Ega ometi pandud võõraid hilpe enda selga või vastupidi? Pidanuks lähemalt uurima! Aga põnevust oli mujalgi ja vahepeal tahtis kurk niisutamist ning siia-sinna tõtlev keha puhkeasendit. Hea võimalus oli muidugi taas üle pika aja paljude tuttavatega kohtuda, keda muidu Pärnumaal ei kohta.

Hessa kõhutantsijad suudavad alati naelutada vaatajate pilgud võluvalt värisevate naise kehavormide liigutustesse. Kantritantsijate rivita jääks pidu nagu poolikuks või näiks ilma olulise lõiguta jaaniõhtust. Kõrged nahksaapad, teksapüksid ja vestid, laia servaga kaabud ja kantrimeloodias kumisev muusika loob soovi astuda naistega samasse rivisse, et nende eksimatult seatud sammude rütmis koos tapsida. „Veel ja veel,” kõlas maas istuvate meeste suust. Õnneks lubas kõige lähemal tantsija veel enne lõpetamist mõned tantsud. Vaatajate rõõmuks tuli paar kõhutantsijatki veel teiskorda paljajalu pehmele murule.

hessakantritantsijad

Ülevõlli kiik õõtsus aga vahetpidamata, tehes aegajalt parimatele hoovõtjatele mimeid täisringe ümber kiigevõlli.

helmondi-jaanipidu-7Kui käega katsutavad esinemised lõppesid, võttis sõnajärje täielikult üle JC. See näis paremini noorematele minevat. Mida pimedamaks taevas muutus, seda säravamaks muutusid prožektori tuled nii laval, kui purskaevudel ja mäe külgedel. Vahepeal oli märkamatult hiigellõke leeke kogunud. Kantritantsijate eestvedamisel asusid inimesed tagurpidi kõndides ümber lõkke astuma (mõni ka komberdama), lähenedes iga tiiruga üha enam tulekuumusele. Kohustuseks oli seitse täis ringi. Tublimad tulid sellega üldiselt toime, tegemata ühtki iste- või joogipausi.

helmondi-jaanipidu-4helmondi-jaanipidu-8cj1

Südaööl lennutati mitu sületäit tuliseid ja värvilisi rakette taevalaotusse. Silmale ja kõrvale oli pidevalt kõike sedavõrd palju, et kõikjale korraga ei jõudnud. Nii jäi nägemata kantritantsijate naiste sitkus, kui nad Sindi seltsimaja juhataja oma haardesse krabasid ja püüdsid teda võimalikult kõrgele rakketide mürtsude saatel lennutada. Priit Kask on tegelikult jaanipoiss, kellel igaaastane sünnipäev trehvab alati jaaniööle. Palju õnne tallegi nõnda nagu Jaanidelegi.

helmondi-jaanipidu-10helmondi-jaanipidu-11helmondi-jaanipidu-9

Võidutuli saabus Pärnusse kopteril

Tuesday, June 23rd, 2009

uudo-laane

Võidutuli Uudo Laane kätes

Aegsasti enne kella nelja andis naiskoor Leelo Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussambast veidi eemal esitamisele tulevatele lauludele viimast lihvi. Samal ajal kogunesid pärnakad Alevi kalmistule, et ootada presidendilt teele lähetatud tuld Jõgevalt, mis tänavu pidi esmakordselt Pärnusse saabuma kopteril. Paraku tuli vahepeal kopterimeeskonnal üht pakilisemat ülesannet täita ja nii viibis veidike tule päralejõudmine.

Auvalvesse olid rivistunud noorkotkad, kodutütred, kaitseliitlased, naiskodukaitse ja reservohvitserid.

Sõnavõtuga esines Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, kes rõhutas traditsioonide ja sümbolite tähtsust riigi tugevana püsimise seisukohalt. Meenutades tänase päeva esimesi minuteid, mil Tallinnas lõi särama valminud Vabadussõja mälestussammas, hindas ta monumendile tehtud kulutust väga mõõdukaks, kui jagada ca 100 miljoniline arve langenute hulgaga.

Abilinnapea Simmo Saar tõstis esile unistuse, mis sobival hetkel innustas eestalsi koonduma põliste vaenlaste vastu, et luua oma riik.

IRL-i Pärnu piirkonna tegevjuht Raul Sarandi avaldas arvamust, et ametlike pärgade panemise kõrval ootaks rohket inimeste omaalgatuslikku lillekimbukeste toomist langenud võitlejate mälestuseks.

aurivistusnaiskodukaitseraul-sarandi-asetab-parjasimmo-saartoomas-kivimagitulevotminetule-saabumine-maasturil1

Galerii: Võidutule teekond Torist Tallinna

Tuesday, June 23rd, 2009

Eile keskpäeval süüdati Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril 10. korda võidutuli. Traditsiooniliselt toimus Eesti Reservohvitseride Kogu teeneteristide üleandmine. Samuti mälestati kõiki hukkunud kaitseväelasi ja peeti mälestuspalve. Trompetit puhus Peep Geraštšenko ja orelil mängis Piret Aidulo. Tulega asus teele kaplan ltn. Lauri Kurvits. Esimene peatus tehti Tori kalmistul oleva Vabadussõjas langenute monumendi juures, kuhu asetati pärjad Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Reservohvitseride Kogu poolt.

toris-laideti-voidutulitulega-valjumine-kirikustpeakaplan-jik-ltn-taavi-laaneperesuundumine-tori-kalmistuleparjad-vabadussojas-langenutelejuri-kask-asetab-tule-monumendijalamiletori-kalmistu-varavastule-teelesaatmine

Järgmisena viidi võidutuli Vändrasse, kus möödunud aastal avati taastatud mälestussammas kirikaias.

tule-toomine-vandrassepargade-asetaminetuli-on-vastuvoetudrahvusvarvides-kuunal-sojameeste-malestuseks

Tuleteekonna 3. peatus tehti Suure-Jaanis Lembitu mälstusmärgi juures, kus oli ülesrivistatud ka kohalik kaitseliidu auvahtkond. Mängis puhkpilliorkester, deklameeriti ja laulsid tütarlapsed.

lauri-kurvits-tulega-soomustransportooristule-ootel-suure-jaanishumni-mangiminelaste-laulmine1pargade-viimineluuletuse-lugeminesoomuki-uudistamine

Lisaks Sõjameeste Mälestuskirikus pühitsetud tulele süütas Läti president ja kahe riigi katseministrid võidutule ka Võnnus ja saatsid selle Eesti poole teele. Esimene peatus tehti kapten Anton Irve mälestussamba juures Lätis.

Edasi jõudis tuli Valga kiriku juurde, kus seda tervitas kohalik rahvas. Järgnevalt liikus tuli läbi Tõrva ja Kärstna Viljandisse.

Kell 17.00 ristusid Viljandi järve ääres kolme tule teed. Võnnust ja Torist saabunud tuled ühendati korraks Tartust mööda muistset veeteed kohale jõudnud laulupeo tulega. „Viljandis lööb viivuks loitma otsekui ühtne eesti vaimu ja vabaduse tuli,” lausus Trivimi Velliste, kes tõi tule Võnnust Viljandisse koos Johann Laidoneri Seltsi Kultari noortega.

Viljandi järve äärde oli tulnud tuld tervitama kindlasti vähemalt kolme nulliga kirjutatav arv inimesi. Kolme tule teede ristumispunktis oli ka kõige suurejoonelisem tule vastuvõtt.

laulumehed-lippude-alllipud1pillimang-jarveltori-ja-vonnu-torvikud-on-saabunud-viljandissetrivimi-velliste-tervitustule-tervitajadtuled-kohtuvad-laulupeotulegaviljandi-tervitab-tulesiduhistuli-on-suudatudtori-laterna-korval-ripub-latlaste-latern

Ilma vägede ülemjuhataja Johann Laidonerita oleks raske kujutleda nii võitu Võnnu all kui kogu Vabadussõja võidukat lõppu. Seepärast peatuti viivuks tulega ka Viljandi Lossimägedes oleva Johann Laidoneri ratsamonumendi juures.

peatus-laidoneri-monumendi-juureskultari-noored-viljandis

Päikesepaistelisesse Türisse saabudes meenus eelmise aasta tuletoomine, kui vihma sadas nagu oavarrest.

saabumine-turilevastuvottpasunahelid-turi-keskpargistule-vastuvotmine

Teel Türilt Raplasse silmati maantee ääres suure Eesti lipu ja tõrvikuga seisjaid, keda saatis hukl inimesi. Lelle rahvas oli vaatamata pinevale ootusele siiski väga üllatunud, et tulemeeskond võttis vaevaks väheste hääletajate pärast peatuda. Sündmus kujunes väga südamilikuks mõneminutiliseks peatuseks.

lelle-rahvas-lippude-ja-torvikuga-maantee-aarestuli-suudatakse-kohe-ka-laternas

Viimane peatus enne Tallinna jõudmist tehti Rapla kiriku aias, kuhu täpselt 20 aastat tagasi püstitati Vabadussõja monument. Väga paljutähendusliku tekstiga laul jättis sügamava mulje.

lippude-auvalve-rapla-kiriku-eestuli-on-joudnud-rapla-kiriku-aedatorvikud-on-laidetudtahendusrikka-laulu-esitus

Kell 21.15 jõudis tuli Kaarli kirikusse hoiule nagu tavaliselt.

tuli-on-joudnud-kaarli-kiriku-juurdetuli-tuuakse-kaarli-kirikusse-hoiuletuli-antakse-hoiuleuhispilt-tuleteekonnal-osalenutega

Tänase päeva alguse esimestel minutitel süttis teistsugune tuli

tanase-paeva-alguse-esimestel-minutitel-suttis-teistsugune-tuli

90 aastat oodatud monument on valminud

Jaanitulele!

Monday, June 22nd, 2009

jaanituli-helmondisHomme õhtul kell 19.00 algab Helmondi peo- ja tantsutares ja kõrval oleval luhal jaanilaupäeva pidu.

Murumänge veavad Evelyn Friedemann ja Katrin Pulst. Esinevad: naisansamblid Šal-Lal-Laa ja Top Ten, kantritantsijad, idamaine tantsutrupp Hessa, Akordion & Co. Tantsuks musitseerivad Mart ja ansambel La-Di-Da. DJ on Enno Lohu.

Tuli süüdatakse kell 11.00. Ilutulestiku korraldab OÜ Arnika.

Peokorralduses osalevad Sindi Linnavalitsus, Sindi seltsimaja, Helmondi peo- ja tantsutare, OÜ Arnika.

Samas blogis näeb hiljem fotogaleriid Helmondis toimunud jaanipeost.

Vaata samuti:

Helmondis saab sõita ATV võistlusrattaga

http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=2096

helmondi-viitsindi-seltsimajasindi-vapp

VÕIDUTULE TERVITUS 2009

Sunday, June 21st, 2009
voidutuli-2008-095

Võidutule teekond soomustransportööris 2008. a.

Eesti võidupüha on saanud alguse 90 aastat tagasi Lätis Võnnu all saavutatud Eesti vägede võidust baltisaksa Landeswehri ja Saksa Rauddiviisi üle. See sündmus oli Eesti Vabadussõja üks kõrghetki.

Võidutuli ja muinasajast pärit jaanituli on ulatanud teineteisele käe. Juba kümme aastat on võidutuli läidetud võidupüha eelsel päeval eesti sõjameeste mälestustulena Tori kiriku altaris ja saadetud läbi mitme maakonna ja paljude kihelkondade igal aastal erinevasse Kaitseliidu paraadilinna, kus tuli ühendatakse kohalikus muinaslinnuses süüdatud tulega – selleks, et Vabariigi President saaks selle järgmisel päeval, võidupüha paraadil üle terve riigi laiali saata.

Tänavune aasta on eriline. Lisaks Sõjameeste Mälestuskirikus Toris pühitsetavale tulele süütavad Läti president ja kahe riigi katseministrid

22. juunil võidutule ka Võnnus ning saadavad selle Eesti poole teele.

Tuli teeb esimese peatuse kapten Anton Irve mälestussamba juures Lätis.

Kell 14.40 jõuab tuli Valga kiriku juurde, kus seda tervitab kohalik rahvas. Edasi liigub tuli läbi Tõrva (15.30) ja Kärstna (16.10) Viljandisse.

Kell 17.00 ristuvad Viljandi järve ääres kolme tule teed: Võnnust ja Torist saabunud tuled ühinevad korraks Tartust mööda muistset veeteed kohale jõudva laulupeo tulega. Viljandis lööb viivuks loitma otsekui ühtne eesti vaimu ja vabaduse tuli.

Seejärel liigub võidutuli juba ühe tulena au andma Vabadussõja ülemjuhatajale Lossimägedes (17.30). Kindral Laidoneri mälestusmärgi juurest liigutakse pealinna suunas läbi Türi (18.45) ja Rapla (20.00) ning jõutakse Kaarli kirikusse kell 21.15.

Kell 23.00 Vabaduse väljakul algaval Vabadussõja võidusamba pühitsemisel ühendatakse kõnesolev tuli Jõgevalt saabunud muinastulega. Võidusamba juurest toodud tule saadab Vabariigi President 23. juunil Jõgeval võidupüha paraadil laiali üle terve riigi.

Samas blogis avaldatakse fotogalerii võidutule teekonnast Torist Viljandisse ja sealt edasi Tallinna. Samuti saab fotodelt näha Vabadussamba avamise pidustust.