Arhiiv July, 2009

PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI ABIKAASA MAETAKSE ÜMBER

Tuesday, July 28th, 2009

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum palub levitada kõikides kanalites Eesti Vabariigi esimese presidendi abikaasa ümbermatmise teadet.

Eesti tulevane riigipea Konstantin Päts tutvus oma väljavalitu Wilhelmine Ida Emilie Peediga Pärnus gümnaasiumi päevil. Noored laulatati 1902, 1903 ja 1906 sündisid pojad Leo ja Viktor. Noorema poja sündides oli

K. Päts maapaos Soomes. Laste ema (igapäevases kõnepruugis Helma) haigestus samal aastal tuberkuloosi, mille ravi oli toona väga vaevaline.

1908 sai noor perekond Soome idapiiril Ollilas mõneks ajaks taas kokku, ent ravi ei edenenud.

Naasnud järgmisel aastal kodumaale, õnnestus mehel Jaan Poska toel saata oma abikaasa kevadel 1910 ravile Shveitsi, Davosi mägikuurorti.

Helma Päts suri Alpides sama aasta augustis 31-aastasena. Surivoodil tõotas tema õde Johanna Helma pojad üles kasvatada, mida ta ka tegi.

Wilhelmine Pätsi põrm toodi koju ja maeti Tallinna Kaarli kalmistule. Abikaasa Konstantin kandis samal ajal karistust Peterburi Krestõ vanglas ja tohtinuks tulla oma naise matusele vaid kahe püssimehe saatel. Ta keeldus.

Pätside perekonna, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel maetakse Wilhelmine Päts 99 aastat pärast surma Tallinna Metsakalmistule oma mehe kõrvale.

Matusetalitus on neljapäeval, 30. juulil (presidendi küüditamise 69. aastapäeval) algusega kell 12 Metsakalmistu kabelis. Vaimulikku liturgiat juhatab Kaitseliidu peakaplan, EAÕK preester Aleksander Sarapik. Järelehüüde lausub MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Haual kõneleb perekonna nimel Viktori poeg Matti Päts.

Kõrvalasuvas Kloostrimetsa talus märgitakse seejärel president Konstantin Pätsi mälestuspäevade 20. aastapäeva. Muusikalise hetke sisustab Jaan Poska neljandat põlve järeltulija Helin-Mari Arder.

President Konstantin Pätsi põrm leiti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel Venemaalt Tveri lähedalt Burashevost suvel 1990 ja maeti oktoobris perekonna rahulasse.

Youth Reality esines Sindi noortele

Tuesday, July 28th, 2009

trummar1pallimangu-autasud1

Peale Sindi ujula palliplatsi korrastamist ja omavahelist jõukatsumist kohalike noortega siirdusid külalised Kristiansandist, Los Angelesest ja Pärnust Sindi Avatud Noortekeskuse juurde, kus esitasid tänapäevase kristlikku muusikaga kontsert-show koos Pärnu Youth-Reality liikmetega.

Kontserdi alguses autasustas Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent võrkpallis osalenud võistlejaid, andes kumbagile võistkonnale suure Kalevi šokolaadi ja diplomi. Välisvõistkond sai suupisteks koti õunu ja Sindi noortele läks suur purk kaljaga.

Edasi võttis juhtimise üle norralane Kenneth Daasvand, kes elab Pärnus juba 5. aastat ja suudab end eesti keeles täiesti mõistetavaks teha. Kenneth on hea laulumees ja nähtavasti tubli rokkar, kelle liigutused panid keha mõned korrad üsna ehmatavasse väändesse. Huvitava tantsulise sõnumiga esinesid väliskülalised. Selle sisu ei julge küll lugejale tõlgendada, sest mõnele teisele vaatajale võis sama sõnum võibolla pisut teistmoodi tunduda. Kuid kunst ei peagi olema kõigi jaoks üheselt tajutav. Põnevalt kena oli näha eesti neidude n.ö. asfaldi balletti, kui nii tohib seda tantsu nimetada, sest vähemalt üks tantsijanna tippis tänaval päris varba otstel.

Lastele tehti sealsamas murul istudes maalinguid näole või käele. Jagati pikki ussikujulisi õhupalle, mida keerati erinevatesse kujunditesse.

Pastor Sven Veedla sõnade järgi on Pärnu kristliku elu keskuse näol tegu vähe iselaadse kristliku kogudusega, milles tegutseb enamvähem pidevalt 30 noore ümber. Koguduse elu on viidud võimalikult vabameelseks ja noortele pakutakse neid huvitavaid tegevusi muusikas ning liikumises. Siiski kutsub nende sõnum hoiduma alkoholist, narkootikumist ja ohjeldamatust vabameelsest seksist.

tunnustus-ja-sokolaadneidude-kaasaelaminenoori-on-parasjaguohupallide-ja-maalingutegaohupalli-kujundidullatusmookade-ja-trummipulkadegamaskitega-etendusmaaliminelaulab-kenneth-daasvandkaks-nappu-pustikenneth-daasvand

Youth Reality abiga avati Sindi ujula võrkpalliplats

Tuesday, July 28th, 2009

priit-palli-ja-vorgugaJuba möödunud suvel haaras Sindi seltsimaja juhataja Priit Kask initsiatiivi ja asus koos vabatahtlike abilistega korrastama endise Sindi ujula kaldapealset ja lähemat ümbruskonda. Tööd tegid õpilasmalevlased, linnakodanikud ja linnavalitsuse töötajad. Nõu ja jõuga abistas linnaaednik Sirli Pedassaar, kes jälgis, et võsa maha võttes ei satuks sae või trimmeri ette mõni kasvamist vääriv puu. Samuti aitas ta niita ja oksarisu põletada. Ehitusinsener Vallo Vaargas ja abilinnapea Rein Ariko hoolitsesid lammutatud ujulahoone aluse puhastamise pärast jaasfalti-puhkimas2 lõikasid asfaldist suurema lõigu välja. Toomas Asi ettevõtmisel veeti asfaldist vabastatud osa liiva täis. Peale nende oli veel mitmeid kaasa lööjaid linnakodanikke, keda nimepidi ei tea nimetada, kuid tänusõnu saab sellegipoolest öelda. Mõned päevad tagasi pandi võrgu postid püsti. Veidi varem sai remonditud kaldast alla laskuv trepp ja ehitatud veele uus plott.

sobrad-kaugemalt2

Kuna Pärnu kristliku elu keskus Youth-Reality oli avaldanud soovi külastada koos oma Ameerika ja Norra sõpradega Sindi linna ja teha ka midagi kasulikku, siis valmiski ühise mõtte tulemuselliiva-rehitsemine huvitav plaan. Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent pidas nõu Sirli Pedassaarega, kes omakorda arutas Priit Kasega võimalust, mil viisil saaks kristlikele noortele soovitud tööd pakkuda.

Täna võtsid Pärnu kristliku keskuse noored koos ameerilaste ja norrakatega luuad, harjad ja rehad kätte ning andsid ujula territooriumile viimase lihvi. Võrkpalliplatsile veetud liiv rehitseti laudtasaseks. Priit Kask sõitis jalgrattal samuti kohale ja arutas pakiraamilt lahti kaasa toodud uue võrgu ja palli. Kohe peale võrgu ülespanekut läks lahti avavõistluseks Sindi noorte ja rahvusvaheliste helle-vent2meeskondade vahel. Seekord tuli tunnistada külaliste paremust. Ehkki välissõbrad pidid varem palliplatsilt lahkuma, ei raatsinud kohalikud nii ruttu palli käest visata. Aegapidi saabusid aga täiendavad jõud mitme meeskonnaga, kel kõigil oma pall kaasas. Kui Priit õhtueel läks vaatama, kas saab pimeduse saabudes võrgu maha võtta, et võimalikke kurikaelu kurvastada, selgus, et noored ei kipugi koju minema ja pallimängulisi oli veelgi juurde tulnud.

Tuleb tunnistada, et hea algatus on kõigiti korda läinud. Enne platsilt lahkumist kinkis Sirli Pedassaar külalistele mälestuseks raamatu, mis anti välja Sindi 70. juubeliks ja linnavalitsuse kirjaga pastakaid.

meeskondade-rivistuspallimangservtostesven-veedla-ja-kenneth-daasvandsirli-tutvustab-ameeriklannale-sinditsindi-noored-omavahelkulalised-lahkuvad-platsilt

Samal teemal:

Youth Reality esines Sindi noortele


Paikusel valmib algavaks õppeaastaks põhikooli algklasside maja

Tuesday, July 28th, 2009

paikus-pohikooli-juurdeehitusoue-poolne-vaade

Täna täpselt pool aastat tagasi asetati Paikuse põhikooli algklasside maja juurdeehitusele pidulikult nurgakivi. Kullakarva silindrisse pandi sama päeva Pärnu Postimees, kooli töötajate, õpetajate ja õpilaste nimed koos kõigi klasside soovidega. Küllap sooviti sedagi, et 1. septembriks on ehitus õpilaste vastuvõtuks valmis. Riigihanke tulemusena ehitajaks osutunud AS Facio Ehitusel on jäänud aega veel üks kuu. Seepärast on põhjust uudistada, et teadasaada kui kaugel ollakse tegemistega. Objektijuht Edu Rösler oli lahkesti nõus näitama ja rääkima, mis tehtud ja millega tuleb kiirustada, et ehitusdirektor Toomas Kaareti antud lubadus nurgakivi panekul saaks saabuva kooliaasta alguseks täidetud.

vahekaik

Vahekäik

Valmiv maja muudab kogu kompleksi ühtseks tervikuks, ühendades peahoone tööõpetuse osaga. Hoone valmimise järel saab algklasside kooliaste enda käsutusse uued klassi- ja tegevusruumid. Uusehitis võimaldab avardada huvikooli tegevust tööõpetusemaja ruumides tehtavate ümberkorralduste arvel.

opetajatetuba

Õpetajatetuba

„Olen ise samuti Paikuse elanik ja paari aasta pärast tulevad minu lapsedki samasse hoonesse õppima,” rääkis Rösler, kes tutvustas järgemööda valmivaid ruume. Klasse saab olema 7. Iga klassiruumi juurde kuulub õppetarvikute tuba, kus on koht ka õpetaja jaoks, et omaette tööd teha. Klassides on kätepesu võimalus. Palju on klaaspinda, mis muudab kogu hoone väga läbipaistvaks ja avaraks. Isegi muist klassiuksi on klaasist. Enamik uksi on kaetud tammespooniga, mis lisab ruumidele esinduslikku ilmet. Peasissekäigu juurest paremale jääv fuajee kõrgub läbi kahe korruse. Välisseinad on üleni klaasist. Ühel kandeseinal on näha vesiehitis, mida mööda hakkab tulevikus vesi alla langema dekoratiivbasseini. Ka õpetajatetoa välissein on klaasist, kuid matistatud, sest teisele poole klaasi jääb vahekäik, kust kaudu pääseb tööõpetusemajja. Kolmandal korrusel on suur saal. Ruumid on küll veidi madalad, kuid seda tingib kahe varem ehitatud hoonete kõrgus. Et lastel õhupuudust ei tekiks, siis selleks on kõik ruumid varustatud sundventilatsiooniga. Kogu hoone näib väga atraktiivse arhitektuurilise lahendusena valmivat, millest tõelise pildi saab juba kuu aja pärast.

vaade-ehitusele2

Vaade ehitusele

„Õpilased on 1.septembril ukse taga ja ootavad sisselaskmist ja me ei või nende ootust petta,” on Paikuse vallavanem Kuno Erkmann sõnakindel mees, kes usub, et ehitus saab tähtaegselt valmis. „Mõned nädalad tagasi oli ehitusgraafikus väike mahajäämus, kuid nüüd laabuvad tegemised taas kavakohaselt,” rääkis Erkmann, kelle sõnade kohaselt toodi objektile tööjõudu juurde. Kuid silmas ei peeta üksnes kiirendatud tepmos tööde lõpetamist vaid jälgitakse samaväärselt kvaliteeti. Igal kolmapäeval toimuvad regulaarsed nõupidamised vallavanema ja koolidirektori osavõtul. Praegune tööde üleandmise tärmin on seatud nõnda, et jõuaks ka mööbli paigaldada ja kõigi ettevalmistustega esimeseks koolipäevaks valmis saada.

soojasolme-ehitus1

Soojasõlme ehitus

Projekti eelarveliseks kogumaksumuseks on arvestatud 16 215 827 krooni, millest Paikuse vald tasub omavalitsuse vahenditest 4 864 748 krooni. Ülejäänud 11 351 097 krooni saadi aastate 2007-2013 perioodi kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste programmi alusel.

Eeskätt linnalähedus on mõjutanud valla arengut, mis omakorda toob kaasa elanikkonna kasvu noorte perede näol. Loodetavasti leevendab kooli juurdeehitus mõneks ajaks õpilaste vajadused, mis on viimastel aastatel murettekitavaks muutunud laialdase eramute ehituse arengu tõttu Paikuse valla maadel.

Paikuse asulas asub ca 400 õpilasega maakonna suurim põhikool, mis võib vabalt olla ka pooletuhande lapsega kool, sest näiteks möödunud õppeaastal õppis 94 põhikooliealist valla õpilast Pärnus.

saali-korvalruumsansolmsaali-ehitusrodu-ehitusklassiruumisklassi-abiruumdekoratiivne-veeseinklaaspinnad

Taas kõneldakse Sindi paisust

Tuesday, July 28th, 2009
hans-soll-vasakult-2-survegrupi-noupidamisel

Hans Soll (vasakult 2.) survegrupi nõupidamisel

Tänases Eesti Päevalehes tervitab Pär­nu rah­vaal­ga­tus­liku sur­ve-g­rupi Sin­di Pais juht Hans Soll iga­ti kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi pai­su­mak­su sis­se­sead­mi­se ka­va, mil­lest kir­ju­ta­ti 22. juu­li Ees­ti Päe­va­le­hes (Ul­var Käärt ,,Lõhejõge­del asu­vad pai­sud võivad mak­su al­la min­na”).

„Ka­la­de rän­de­tee tõkes­ta­mi­se eest pole Ees­ti sea­du­sed se­ni trahvi et­te näi­nud, ku­ri­te­gu loo­du­se ees on rii­gi­le hüvi­ta­ma­ta,” kirjutab Soll, kes meenutab, et Qua­li­tex AS müüs pai­su AS Ma­ru­le ja pai­su va­sak­kal­dal te­gut­seb OÜ Ar­ti­cer. Mõlemal on prae­gu koh­tu­vaid­lus pai­su oman­diõigu­se pä­rast.

Priit Kask annab intervjuu

Monday, July 27th, 2009

priit-kask-koduaiasHommikul poolekümneks oli Priit jõudnud juba mustsõstraid noppida ja vaarikavartelt kümpsemaid vaarikaid korjata. Sealsamas kõrval aialaual lebasid märkmepaberid vasara raskuse all, et tuul kogutud mõtteid laiali ei kannaks. Kahjuks ei lubanud tõusev tuul ning ähvardavatest pilverüngastest maapinda puudutavad vihmapiisad kauem marju ja mõtteid koguda. Nii tuli mõlematega tuppa varjuda, et kasutada parajat aega kauaaegse kultuuritöötajaga põhjalikumaks vestluseks enne kui määratu suur küttepuude koorem õuele veereb.

Mitmenda põlvkonna Sindi elanik Sa oled?

Kolmas põlvkond. Vanaema Liidia oli vabrikus ketraja. Vanaisa Andrei töötas vabrikus treialina. Nõukogude okupatsiooni ajal meie pere küüditati Komi ANSV-sse. Seal isa abiellus ja nii sai minust Vene passi järgi „komik”, ehkki Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel olen täieõiguslik sünnijärgne eesti kodanik. Sindi linna saabusin oma vanematega 3 aastasena.

Tunnen Sind väga musikaalse mehena.

Akordionit hakkasin mängima juba kuue aastaselt, kui isa viis mind Mihkel Kalbuse juurde õppima. Klaverimängu hakkasin õppima Sindi Keskkooli 11. klassis Lehte Rinaldo juhendamisel. Keskkooli järel siirdusin Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurharidus teaduskonda. Erialaks valisin dirigeerimise. Õppisin ka klarnetit. Puhkpilliorkestris olen mänginud trumme ja vajadusel teen seda nüüdki.

Kas kultuuritöötatajaks saamise mõte oli peas juba edasiõppima minnes või tuli otsus hiljem?

Kaare Vello kutsus klubisse poisse bändi tegema. Tema õpetas mind trummi mängima. Nii olen kultuurimajaga juba varakult olnud seotud. Instituudi lõpetamise järel 1973. a. suunati mind kolmeks aastaks kohustuslikus korras Sindi 1. Detsembri nimelisesse vabrikusse ametiühingu klubi muusika sektori juhatajaks. Paarkümmend aastat olen töötanud seltsimaja juhatajana. Kultuuritöötaja ja juhataja on minust saanud siiski pigem juhuslike asjaolude kokkulangevuse tõttu. Mitte seepärast, et oleksin niiväga pürginud karjääriredelile.

Oled Sindis kultuuri viljelenud juba väga pikka aega. Ise olen Sindiga aktiivses kokkupuutes olnud vähem kui paar aastat ega tea paljutki. Ometi kuulen inimestelt tunnustavaid sõnu, mis kõik on toimunud paar-kolmkümmend aastat tagasi. Järjelikult peab see nii või teisiti seostuma ka Sinu nime ja tegemistega.

Ega käed rüppes istutud pole.

Nimetasid puhkpilliorkestrit, kus oled ise osalenud. Mis on Sindi puhkpillimängimisest nüüdseks saanud?

Sindi puhkpillimängimisega on toimunud sama saatus, mis paljude teiste Sindist võrsunud heade asjadega. Rein Vendla töö kasvas niivõrd heatasemeliseks, et seda pidi märgatama paratamatult kaugel väljaspool Sindit. Alati, kui Pärnus toimus mõni suurem üritus, kutsuti Sindi orkester mängima. Ei taha öelda, et Sindi linn oleks vähe orkestri eest hoolt kannud. Dirigendile maksti palka ja osteti uusi pille. Ainuüksi üks tuubabass maksis 25 000 krooni. Toetati kontsertreiside transpordikulutusi. Mingi osa teenisime ise. Siis pakkus Pärnu Ülejõe gümnaasium märksa suuremat raha. Sama tegi Koidula gümnaasium. Pärnu linn eraldas orkestrile kohe 200 000 krooni uute pillide muretsemiseks. Midagi polnud teha, raha pani asjad paika. Nüüdseks on Sindi orkestrist saanud esinduslik ja väga elujõuline Pärnu Noorte Puhkpilliorkester, kus mängivad ka Sindi inimesed ja millest võib vaid rõõmu tunda. Ma pole kade, et Pärnu on saanud Sindilt hea orkestri, pealegi pole Vendla meid unustanud. Vajadusel tuleb ja mängib ka meile. Viimati esines koguni tasuta, kui heiskasime Sindi raekoja torni Eesti lipu alaliselt lehvima ja toimus pidulik rongkäik seoses linna sünnipäeva ja laulukoori 140. aasstapäeva tähistamisega.

Tean, et raetorni lipu heiskamise mõtet oled mõlgutanud juba aastaid ja nüüd sai see lõpuks teoks. Mäletan, et see oli väga meelt ülendav sündmus. Kui Sa poleks märtsi lõpus ühel hetkel otsustavalt tegutsenud, võinuks roostes lipuvarras endiselt sinimustvalget kangast igatseda.

Alati kui linnavalitsusse asja on või volikogu istungitelegi tulen, ajan pea kuklasse ja soe tunne tuleb hinge. Kuna viimastel kuudel olid ka ise avalikus sõnas mitu korda seda mõtet käsitlenud ja volikogule saatsid juba varem vastava märgukirja, millele ükski volikoguliige vastu ei vaielnud, siis tundsin, et peab midagi konkreetselt ärategema. Olime kultuurikomisjoniga mitu korda asja arutanud ja üksmeelselt toetanud. Omakorda mõjutas lipu 125. juubeliaasta, et selleks sündmuseks Sindiski midagi meeldejäävat korraldada. Teades juba eelnevalt linnaelanike toetavat hoiakut, võtsin ühel päeval südame rindu ja „kaabu näpuvahele”. Mõne tunniga oli esimese mastilipu ostmiseks rahva annetatud raha koos. Viisin annetusest kogutud raha eest ostetud lipu linnapea kätte. Lipunööri ja kinnitusklambrite jaoks ei tulnud kohe pähe raha koguda, aga selle pisiasja muretses juurde Eesti Lipu Selts. Mati Mettus oli parajalt üllatunud, aga asus vastu tõrkumatult väga kiiresti tegutsema, et 1. maiks saaks kiirendatud korras torni katuse plekk vahetatud ja mast uuendatud. Katusepleki vahetus oligi juba varem plaaniliste tööde nimekirjas.

Nimetasid Eesti Lipu Seltsi, kas Sa ei tahaks samuti selle ühinguga liituda?

Eesti lipp on minu jaoks tõesti kogu elu olnud väga tähtis. Olen päris õnnelik, et Sindi seltsimaja katuse all on rohkem sinimustvalgeid lippe, kui kusagil mujal Eestimaa paigus ühes hoones olla saaks. Eesti Lipu Seltsile kuuluvast suurest hulgast sinimustvalgetest kandelippudest asub 125 tükki mitme luku taga ja siganalisatsiooni valve all meie seltsimajas. Ka Sindi linn on saanud neid mitmel erineval üritusel kasutada. Viimati lehvis 12 lippu Reiu jõe kaldal laulupeotule vastuvõtul. Pole varem praegu esitatud ootamatule küsimusele mõelnud, aga nii väärikasse ühingusse kuulumine oleks kindlasti austustvääriv mõte. Tänan kutsumast.

Seltsimaja seinte vahel käib koos palju taidluskollektiive. Millistes ise kaasalööd?

Praegu mängin kolmeliikmelises ansamblis „Akordion & Co”, mida juhendab minu õpetaja Mihkel Kalbus. Kolmas liige on Erika Kolnes. Neljandana täidab vokaalset osa Endel Pukk, vahel laulab ka Ilme Prenge. Ansambel „La-Di-Da”reisilt-toodud-cd-d on viieliikmeline ja selles mängin trumme. Elektrilistel klahvpillidel saadan vastavalt vajadusele mitmeid esinejaid. Lembit Roosimäega musitseerime pidevalt koos. Talle meeldivad saksa laulud ja viiulipoognanga muusika tegemine. Muusika tegemise kõrval püüan jõudumööda kohal olla mälumängus, mis on aastatega muutunud väga populaarseks ja toob inimesi omavahel kokku tunduvalt kaugemalt kui ainult Sindist. Lembit Roosimäest on meil palju abi. Lisaks mälumängule korraldas ta ka esimest hooaega ajalooklubi, millest samuti huvitun.

Millega ajaloohuvilised klubis kokkupuutuvad?

Huvilised pakuvad ise teemasid välja ja Lemit või keegi osalejaist valmistab järgmiseks korraks materjalid ette. Peale ettekannet toimub elav arutelu. Lisaks ettekannetele jagatakse väljaprinditud materjale koju kaasa. Näidatakse ka teemakohaseid videosid ja slaidiprogramme. Ajalugu hõlmab nii maailma eripaiku kui ka sedasama kodust Sindit. Eeloleval hooajal on kavas korraldada ekskursioone Sindi linnas ja kalmistutel, et viibida neis paigus, kus midagi on toimunud. Paljud ehitised on lammutatud, kuid midagi on veel alles, mis saaksid elavamalt jutustada möödunud aegadest.

Kas on veel midagi uut seltsiellu lisandunud või tulemas?

Giidisid oleks Sindile tarvis. Võiks kaaluda selle sama ajalooklubi baasil giidide grupi loomist koostöös Sindi muuseumiga.

Möödunud aastal loodi näitemänguseltsing. Kahjuks ei saanud kohe tugevat näitetruppi kokku. Praeguseks on kindel, et juba 1. septembril alustab tööd väga tugevas koosseisus 5 mehest koosnev harrastusnäitlejate tuumik, kuhu kuulub ka ammuste kogemustega Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. Loomulikult ootame endi sekka ka naisi ja noori tütarlapsi.

Ega endal pole soovi näitemängu teha?

Mängin kaasa. Juhendama hakkab Riina Soomre, kellel on head kogemused Varbla kultuurimaja näitetrupiga.

Lisaks huvialastele tegevustele oled ka volikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.

naine-saatis-suhkru-jareleVolikogu töös osalemine on kultuuritöötajale parasjagu kõva närvide mäng, sest loomingulised inimesed on ikka palju emotsionaalsemad ja võtavad kõike rohkem hinge. Kultuurikomisjoni töös osaleksin pigem lihtliikmena. Koos istume mitte niivõrd mingi regulaarsuse põhimõttel vaid eelkõige vastavalt vajadustele. Olin üllatunud, kui ühel korral linnasekretäri juures viibides selgus, et kultuurikomisjon on esitanud kõige arvukamalt erinevaid ettepanekuid ja mõtteid, mis on paberimajanduses fikseeritud. Siiski arvan, et kultuurikomisjoni peaksid kuuluma inimesed, kel leidub rohkem aega selle valdkonnaga tegelemiseks. Ei taha kellegile midagi etteheita, kui põhitöö ja pere võtab enamiku ajast. Ent, kui kolm korda järjest on inimest kohale kutsunud ja pole tuldud ega siis lõputult enam ei kutsutagi. Kui kvoorumist on enamik koos, saab ka ilma järjekindlalt puuduva inimeseta asjad läbiarutatud ja otsused vastuvõetud.

Volikogu liikmena oled küll otsapidi poliitikas, aga ühtegi erakonda ei kuulu. Kas siiski on mingi erakondlik eelistus?

Valimisliidus Kodulinn Sindi, kuhu ma jätkuvalt kuulun, on minu teada kõik parteitud, väljaarvatud linnapea, kes on reform. Kuid nagu ma arusaan, ei aja temagi suurt erakondlikku poliitikat Sindis vaid eelistab kohalikul tasandil kõigiga head läbisaamist.

Isamaaliit on varem olnud mulle sümpaatne, kuigi ka temaga ei saanud paljus nõustuda. Nüüdne IRL on minu meelest midagi endisest isamaalisusest kaotanud. Omaaegne ERSP seisis vast kõige kindlamini rahvuslike huvide eest. Võibolla on IRL mulle ka seepärast vastuvõetavam, et tunnen mõnd usaldusväärset inimest sellest erakonnast. Kuid nemadki on algselt rohkem endise Isamaaliidu poolelt, mida nüüd enam ei eksisteeri. Kahju, et võimule pääsevad erakonnad eemalduvad alati esialgsetest sõnadest. Seda tegi ka hetkeks poliitmaastikule kerkinud Res Publica.

Kui palju suudab linn toetada seltsimaja ja seltsielu tegevust?

Iga pisemagi toetuse eest oleme linnavalitsusele loomulikult ülimalt tänulikud. Tegelikult ei tohiks isegi siis nuriseda, kui me linnalt sentigi ei saaks. Külastasin Saksamaad. Kleinsachsenheim on 4200 elanikuga sama suur linnake nagu Sindi. Saksamaal on Kulturhaus professionaalsetele muusikutele mõeldud esinemise koht, kuhu võib minna kalleid pileteid lunastades. Seltsielu ja isetegevus on linnas igalpool laiali ja ilma linna poolse toetuseta. Külastuse ajal tähistas sealne Raudteeklubi oma tegevuse 25. aastapäeva. Nad on tegutsenud täiesti eraalgatusel ja omavahendeid kasutades ilma mingisuguse kohaliku omavalitsuse toeta. Siiski oli neile ütlemata suureks auks, kui juubelipäeval austas klubi tegevust linnapea oma kohalviibimisega. Meie oleme harjunud pideva saamise ja kellegi hoolitsusega. Kui piisavalt vahendeid ei saada tegutsemiseks, võidakse hõlpsasti otsida mõnda teist tegutsemise paika.

Seni on Sindi linnavalitsus suhtunud kultuuri- ja seltsielu tegevuse toetamisesse väga mõistvalt. Näiteks Pärnus enam ei maksta ringijuhtidele palka, kuid Sindis jätkatakse nende töö tasustamist. Aga ka ruumid, mida kasutatakse, nõuavad kulusid. Seni on tasunud linn. Samuti on linn toetanud mitmeid väljasõite, aidanud muretseda tehnikat jne.

Vahel kuulen nurinat, et seltsimaja võiks korraldada suurejoonelisemaid üritusi, samuti arendada linnarahvale suuremaid elamusi pakkuvat kultuurielu. Kui rahulolematust avaldab volikogu liige, siis näib nagu oodatakse seltsimaja tööle tehtavatele kulutustele suuremat tulemust. Mida vastad?

Paremate esinejate kutsumine nõuab suuremat rahakotti. Linnaelanikud pole valmis tasuma 100 või 300 krooniste piletite eest. Kahju, kui mõnele suurepärasele esinemisele ei vaevuta ka tasuta tulema. Mis puutub nurisemistesse ja etteheidetesse, siis virisevad enamasti need, kes ei vaevu ise midagi tegema. Hiljuti lugesin sellest samast blogist ühe meie volikoguliikme muljetest viimaselt tantsu- ja laulupeolt. Muuhulgas väljendas ta kahetsust, et ükski Sindi kollektiiv ei osalenud suurel peol Tallinnas. Etteheide on põhjendatud. Siiski tekkis küsimus, miks ta ise ei osale üheski taidluskollektiivis. Seda enam, et tegu on endise rahvatantsijaga. Siiski ei jäänud ka Sindi taidlejad tantsu- ja laulupeo tegemistest täiesti kõrvale. Kihnu tantsupeol ja tantsutule süütamisel esinesid Sindi murueided. Paikusel Tule Tulemine vastuvõtul esines segakoor Sindi, naisansambel Šal-lal-la, kantritantsijad ja ansambel La-di-da.

Seega ootad suuremat omaalgatust?

Üks näide. Minu juurde tuli naisterahvas, kes küsis, miks polekooskolastamata-kuulutus-uksel segarahvatantsurühma. Tema tahtvat väga tantsida. Vastasin, et kogugu 12 paari tantsijaid ja mina muretsen juhendaja. See inimene koguski rühma kokku ja töö läks lahti. Kahjuks ei jätkunud kõigil püsivust ja grupist hakkasid inimesed lahkuma. Siiski jätkati seltskonnatantsude õppimisega. Selliseid omaalgatuslikke ettevõtmisi näeksin rohkem.

Kuidas möödub suvi?

Terve juuli kuu olen puhanud. Täitsin naise korraldusi ja käisime ka väikesel reisil. Teist suve järjest korrastame ühiskondlikus korras ujula territooriumi. Oleme võtnud võsa maha, niitnud. Parandasime kalda trepi ja ehitasime ploti veele. Toomas Asi abiga veeti hulga liiva endise ujula hoone kohale. Just nende päevade sees saime võrgupostid maasse. Pallivõrk on juba muretsetud. Augustis tahaksime veel enne suure suve lõppu korraldada rannavõrkpalli võistluse.

Repliigina Pätside kodu kohta

Saturday, July 25th, 2009

ajalooline-patside-maja-raekulas220. juulil avaldatud uudisele „Täna külastas kunagist Pätside kodu Raekülas Tõnu Jürvetson” väärib tähelepanu üks kommentaar, mis viis päeva hiljem võib kommentaaride ruudus märkamatuks jääda. Seepärast olgu kaasamõtlev hea ettepanek veelkord suurelt äratoodud.

Kuigi legendaarne Pätside kodu pole säilinud esialgsel kujul – kunagi oli see ilus nagu piparkoogimaja – võiks uus rentnik pubi rajades püüelda endisaegse sisekujunduse poole. Võiks kasutada 19. sajandi lõpu Pärnu vaateid ja noorepõlve fotosid neljast kuulsast vennast – peale Konstantini ka Nikolaist, Voldemarist ja Peetrist (neist viimasele oli see maja viimseks koduks, ta puhkab Pärnu kalmistul).
On tore, et Voldemari lapselaps Tõnu Jürvetson maja vastu huvi tundis. Küllap jõuab sinna kunagi ka tema poeg Steve Jürvetson.

Samal teemal:

Täna külastas kunagist Pätside kodu Raekülas Tõnu Jürvetson

Vaskräämal peetakse külapäeva

Saturday, July 25th, 2009

vaskraama-lippTäna keskpäeval vihmasajule paisunud tumedad pilved ei mõjutanud kuidagi Vaskrääma külapäeva kulgu. Oodates suurema vihmasabina möödumist, astus koos pilveserva tagant takseeriva päikesega kokkutulnute ette 9. aastat külavanema ametit pidav Arvo Lorents, et tervitada vanu tuttavaid 12. külapäeva toimumise puhul. Lühikeses sõnavõtus avaldas ta lootust, et juba järgmine külapäev võib halva ilma puhul ka majas sees toimuda, sest sel aastal saadi riigilt siinne maatükk Paikuse valla omandisse. Plaanis on ehitada 150 ruutmeetrise pinnaga külamaja, mis võimaldaks paremini seltsielu korraldada.

Avasõnade järel andis külavanem võimaluse kõige noorematele Vaskräämaheiskamise-au-koige-pisematele lipp masti heisata. Siiski pidi ta ise aitama nöörisõlme lahtiarutada, et seejärel nöör väikese poisi kätte tõmmata anda. Päris pisikesed sülesistujad siiski pelgasid nööri puudutada.

Paikuse valla kultuuritöö edendaja Ille Riivits tunnustas külapäeva tava alalhoidmist, näitas Vaskrääma logo ja suure kirjaga siiditrükis teostatavat plagu, mis tulevikus hakkab ehtima valmivat külakoda.

laine-jarvemaeSeljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe oli külaelanikele tänulik selle eest, et muuseumis on just kõige enam esemeid ja arhiividokumente Vaskrääma külast. Paikuse kodu-uurijate seltsing on möödunud aastal väljaannud oma toimetiste sarja „Kahe jõe vahel” 5. vihiku, mis on tervelt pühendatud Vaskrääma ajaloo ja elu tuvustamisele. Raamatu kaantevahele saamiseks on väga suure töö ärateinud Elvy Ennis. Juhataja juhtis tähelepanu ka sellele, kui oluline on ajaloomaterjalide talletamine muuseumi riiulitele. Tänapäeva kiiresti muutuvas ajas omavad ajaloolist väärtust isegi juba 15-20 aastatagused esemed. Näidates 10-15 aastastele lastele alumiiniumist valmistatud nõusid, ei suudeta mõista, et mitte palju aega tagasi söödi ka niisugustest nõudest. „Minu koeral on palju paremad ja ilusamad toidunõud,” olevat üks muuseumit külastanud lastest hiljaaegu tagasi imestanud. „Muuseumile võib kõike vana näidata, enne kui selle minema visata soovite,” rääkis Järvemäe, kes tõi näiteks Järvakandis toodetud sinakasrohelisest klaasist valmistatud kaheksakandilised teeklaasid, mida muuseumil seni pole õnnestunud hankida kuigi neid olevat omal ajal toodetud maailmas kõige arvukamalt.

Vahur Reimann on 25 aastat juhendanud Paikuse spordikeskuse tööd. Meelisala on tema jaoks olnud odavise. Kolmel korral Eesti meistrivõistlustel pronksmedalile heitmine väärib praeguste tegijate poolset järgimist. Täna kutsus ta võistlema Vaskrääma kangemaid mehi ja naisi.arvo-lorents-paremal Jõumehed pidid 1 kroonise mündi suruma pihkuvõetud haarade vahele ja hoidma seda vaatamata vedru tugevale vastusurvele võimalikult kaua koos. Võitjaks osutusid need, kes suutsid kõige kauem münti näpitsate vahel hoida. Kõige kõvemaks rammumeheks osutus külavanem ise, kelle ajaks mõõtis stopperi näit 5,50 minutit. Naistele peetud eraldi arvestuses jäid esimest ja teist kohta võrdselt jagama Kädi Mägi ja Merle Veesalu ajaga 3,12 minutit.

margus-siirak-ja-oskar-tomingTori-Seljalt olid kohal Margus Siirak ja Oskar Tominga. Pole teada kuidas kahemehe ansambel Rahamassin rahategemisega toime tuleb, kuid lauluhääl on neil vägev ja pillidel tehti väga meeleolukat muusikat, mis näis rahvale hästi pealeminevat.

Inimesi kokkulugedes oli külarahvast koos tublisti üle kolmandiku elanikest,koige-pisema-pigistus keda pidavat hetkeseisuga olema 80 hinge. Ilmselt piduliste arv suureneb, sest jättes lõbutsejad saabast loopima, jooke ja pruukosti maitsma, siiditrükki lõpetama ja kõike muud põnevat tegema ning ise lahkudes nägin suurel teel uusi saabujaid.

Enne lahkumist küsisin, kas pidu peetakse õhtuni või homme lõunani? Vastati, et pidu ei lõpe enne järgmise päeva päikese loojangut. Näib, et Vaskräämal ei olda mitte üksnes ettevõtmistes ja rammumõõtmises kanged tegijad vaid ka pidutsemises. Kuulujärgi pidavat aga enne ühe küla peo lõppu algama Paikusel juba teise küla pidu. Homme peetakse Silla küla päeva.

arvo-lorents-lipu-juureselvy-ennis-ja-laine-jarvemaeille-riivits-ja-vahur-reimannjoudu-veel-onjouproovkoik-olid-sitkedliigutakse-lipuheiskamiselenaisedki-on-kangedsiia-kerkib-kulakodasiiditoovoistlusele-registreeriminevarju-all

Uuscity varjukülg

Friday, July 24th, 2009

uus-cityJõele järjest lähemale nihkuv ja üha enam täisehitatav Pärnu linna uus tuiksoon varjab peagi täielikult ajaloolise keskuse silueti Ülejõelt vaatleja pilgu eest. Kui juba on asutud kõrghoonete rajamise teele, kas poleks sel juhul mõtekas püstitada juba lähiajal samasse piirkonda mõned kaks kuni kolm korda kõrgemad verikaalehtised, et ühetaolisele kõrgele “müürile” anda visuaalset vaheldust?

Pärnu kesklinna kaubanduskeskuse Port Artur vahetu ümbrus on tänase seisuga pea 500 parkimiskoha võrra rikkam!

Wednesday, July 22nd, 2009

Tair Antoni saadetud pressiteade äratas huvi valminud Port Artur 2 ümbrust takseerida läbi kaamera objektiivi:

ringi-tn-poolne-sissesoitjoeaarest-port-arturi

Kui 2 nädalat tagasi valmis Pärnu kesklinnas asuva kaubanduskeskuse Port Artur eestvedamisel ca 400 kohaline asfaltkattega parkla, siis täna saame rääkida veel pea 70-st parkimiskohast samas piirkonnas.
Eeltoodu on kindlasti väga hea uudis kõigile neile, kes armastavad Port Arturis autoga poodlemas käia, sest siiani oli väga raske leida autole parkimiskohta. Port Artur 2 ümberehituse raames seadsid Port Arturi omankud endale eesmärgiks ka väga heade parkimisvõimaluste loomise keskuse vahetus ümbruses, mille käigus ehitatigi 400-kohaline suur parkla Pärnu jõe äärde ja väiksem parkla Port Artur 2 ja Lai tänava vahele, otse keskuse Port Artur 2 taha. Parklad on korralikult asfalteeritud ja märgistatud ning hästi juurdepääsetavad nii autoga kui ka jalgsi, viimast võimaldavad korralikud jalakäiateteed ja ülekäigurajad.
Lisaks praktilisele väärtusele muudavad loodud parklad ilusamaks ka Pärnu kesklinna, mille käigus kadusid mõned räämas majad ja konarlik kõnnumaa. Koos jõeäärse parklaga korrastati Pärnu jõe kallast ning kallasrada, Jaansoni raja lõik sai ligi poole kilomeetri ulatuses endale uue kõvakatte.

joeaarne-parklamustkattega-parkla-tulevase-aia-tn-pikenduselvaade-tasulisele-parklalelaia-tn-aarne-parkla