Arhiiv September, 2009

Vilniuse tsirkus „ARINO” Sindis

Wednesday, September 30th, 2009

loomadega-lastekeskel2kehapoletamine2

Täna ennelõunal andis Vilniusest küllasaabunud tsirkus „Arino” spetsiaalselt lastele koostatud kavaga etenduse Sindi seltsimaja suurel laval. Esmakordselt näidati vaatajatele muinasjutulist vaatemängu suurte ja ülisuurte seebimullidega, mis jäeti kava magusama palana etenduse lõppu. Laste rõõmsad kilked ja rõõmurõkatused summutasid mõnel hetkel isegi läbi võimenduse kostva muusikahelid.

Lapsi oli nii Sindi lasteaiast, koolist kui ka kaugemalt nagu näiteks Paikuselt. Mõnekümne kroonine pilet ja veidi kaugemgi bussisõit tasus igati ära. Sindi Gümnaasiumi Foorumteater näitetrupi juhendaja Ene Arusaar hindas leedukate oskuslikult ülesehitatud tsirkuseprogrammi väga kõrgelt, kui ta mõtles sellele, kuidas lapsi hulgaviisi lavale esinema kutusti. Võibolla vanemale inimesele ei tundunudki mõni asi nii naljakana kui lastele, aga kõige tähtsamad olidki lapsed. Ja kui lapsed lasid naerdes pisaratel voolata, siis ei suutnud ka vanemad naerda ilma kõhus pisteid tundmata ja vatsa kinnihoidmata.

Kuid klounide Žu-Žu ja Guzik naerutamiste kõrval esinesid ka dresseeritud loomad: Nende hulgas olid loomulikult kõige paremini äratuntavad koerad, kassid ja rotid. Küllap tundsid taibukamad samamoodi hästi ka nutriat, rebast, tuhkrut, okassiga ja pesukaru. Võibolla lemming oli veidi võõrapärasem nimetus. Parajalt elevust tekitas ühe koera pagemine saalisistujate pinkide alla.

Ühe osana võis näha mustkunsti valda kuuluvaid trikitamisi ja illusioone, mis sundis üksnes ahhetama. Päris põnev oli aga jooga etteaste. Mõnegi osavuse jälgimine pigistas hinge kinni ja surus saali haudvaikusesse. Oli ka põhjust. Kõigepealt põletas suurtkasvu mees tõrvikuga oma paljast ülakeha. Seejärel heitis pikkade orade peale selili. Vähe sellest. Järgmisena demonstreeris pikka teravat nuga, millega lõikas puud. Sarnaseid nuge oli tal terve hulk. Kõik need vahedad nuad asetas ta teravikud ülespidi redelipulkadele ja heitis taas selili terade peale. Keegi ei märganud ühtki marrastust, veretilkadest rääkimata.

Kahju, et mõned istekohad saalis vabaks jäid. Kahju on ka sellest, et nagu tavaliselt, ei kohanud ka tänasel etendusel inimesi, kes sagedasti kurdavad Sindi seltsimajas toimuvate ürituste vähesuse pärast. Samas on seltsimaja juhatajal tõsine mure kõigile ettevõtmistele koha ja aja leidmisega. Praeguseks on isegi fuajeepind kinnipandud.

hupehupe-labi-kaabukuulekas-kiisukoik-soovivad-lavalekaepaluminelabi-rongamullivorstidokassigaoradelpaljajalu-nugadelpalliga-pang-peastpogenikuga-tagasisooritus-tehtudsuur-pall-loi-mehe-jalusttantsuharjutustantsupaar

Hingamine, kiirus, pingutus

Wednesday, September 30th, 2009
ene-pukk-naitab-harjutust

Ene Pukk näitab harjutust

Ene Pukk kannab valgel treeningriietusel pruuni vööd, mille täpsem nimetus on 1.kyu. Vööeksamid sooritas Soomes. Eesti karatemeistriks on Pukk tulnud kahel korral. Praegu on ta II kategooria treener. Ene Pukk tegutseb treenerina alates 1998. aastast Pärnu Karateklubis Corpore, mis kuulub Eesti edukaimate karateklubide hulka. Klubis harjutatakse karated nii harrastajate kui ka võistlusspordi tasemel. Baaskoolitus rajaneb shotokankarate stiilil. Õpetust saab nii kumites kui katas. Mida need ja paljud teised jaapanikeelsed sõnad täpsemalt tähendavad, sellest saab aimu igaüks, kellel jätkub huvi, tahtmist ja püsivust karatekunsti õppimiseks.
Esmaspäeva õhtupoolikul otsisin Pärnu bussipargi territooriumi tagahoovist üles hoone, kus tänavu 3. septembril alustas Corpore oma 22. hooaega. „Võtame vastu uusi huvilisi,” räägib naerusine pikkade valgete patsidega kena välimusega naisterahvas, kui uksest astuvad ridamisi sisse 5 – 7aasta vanused poisid, et teha esimest tutuvust karatekunstiga. Pidades karated miskipärast ikka rohkem meeste alaks, saan vastuseks lihtsa selgituse, et väikesi lapsi – aga ka tütarlapsi – trenni ootav kogenud treener asetaks karatekunstis esikohale hoopiski sõna ‚kunst’. Kunst on karates tema jaoks võitluse kõrval märksa tähendusrikkam element.
Veel selgub, et karatega ei pea ilmtingimata alustama nii varakult. Tulla võivad ka vanemad poisid ja tüdrukud. Soovituslik vanuseline ülempiir on siiski kuni 30 eluaastat.

Huvitav oli vaadata uute katsetajate esimesi harjutusi. Kaks väikest poissi kandsid juba kimanod, teistel olid esialgul veel tavalised spordirõivad. „Hingamine, kiirus, pingutus,” kuulsin mitu korda märksõnu, millele treener enim tähelepanu juhtis. Vanaisa, kes oma tütrepoja harjutamist uksevahelt vargsi piilub, sest saali polnud lubatud kõrvalistel isikutel minna, tunneb väikemehe tahtesoovist heameelt. „Arvutimaailm naelutab lapsed sedavõrd toolikülge, et kehaline areng mandub täielikult,” on isa murelik. See ongi peamine põhjus, miks ta leiab aega igal esmaspäeval peale tööd sõita Sindist Pärnu ja oodata kuni Kenneth’i treeningtund läbi saab.
Karate arendab vastupidavust, enesevalitsemist, hingelist tasakaalu, kiiret reageerimist keerulistes olukordades. Võitluskunsti viljelemine arendab harjutajas kehalisi võimeid ja vaimu.

oige-katekoveruse-asendvoistlusteine-nadal-harjutamiststaazikad-voitlejadkukerpallid-vajava-harjutamistkahe-aasta-kogemusjargmine-harjutusjalaloogidharjutuste-ring

Sindi Gümnaasiumis tähistatakse õpetajate päeva koos endiste õpetajatega

Wednesday, September 30th, 2009
varsti-voib-hommikuti-maa-valge-olla1

Varsti võib hommikuti maa valge olla

Sigrid Jamnes annab teada, et seoses õpetajatepäeva tähistamisega Sindi Gümnaasiumis oodatakse 5. oktoobril, algusega 11.15 kooli kõiki endiseid õpetajaid.

Päeva alguses pakutakse endistele õpetajatele lühinäidendit „Kooliaeg“. Õpetajaid tervitavad Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja Sindi linnapea Mati Mettus, millele järgneb väike kehakinnitus. Päeva teises pooles on endistel õpetajatel meeldiv võimalus meenutada möödunud kooliaega. Kõikidel soovijatel on 30. septembrini võimalik helistada kooli kantseleisse ja teatada, missuguses klassis ja mis ainet nad sel päeval anda sooviksid. Päeva lõpul jalutatakse koos Ain Keerupiga mööda pidevalt uuenevat koolimaja. Ürituse peakorraldaja on kooli huvijuht Tatjana Grigorjeva.

Annely Akkermann : „Veel sel talvel võime Pärnus näha kütmata koolimaju…”

Tuesday, September 29th, 2009

Isamaa ja Res Publica Liit kutsub Toomas Kivimäe valimisliitu ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Pärnus koostööle, kuna praeguse koalitsiooni tegevus on viinud linna kriisi lävele.

annely-akkermann

Annely Akkermann

„Linnavalitsuse võime tagada linlastele kõigi avalike teenuste kättesaadavus on lähiajal piiratud. Me ei räägi siin võlakoormast ja puudulikust investeerimisvõimest – räägime sellest, et veel sel talvel võime Pärnus näha kütmata koolimaju, lumme mattunud ja pimedaid linnatänavaid, palgata puhkusele saadetud linnatöötajaid,“ ütles Annely Akkermann.

Tema hinnangul ei ole sellises olukorras vastutustundlikele poliitilistele jõududele enam kohane kostitada valijaid sadu miljoneid neelavate valimislubadustega ega vaielda konkurentidega linnavalitsemise tehniliste detailide üle – peaksime üle olema ka oma ilmavaatelistest erimeelsustest – kodulinn vajab päästmist!

„Kõik tänase linnavõimu väljavahetamist ja Pärnu kriisist väljatoomist taotlevad poliitilised jõud peavad endale aru andma, et see ülesanne pole täidetav üksi. Meie valijad soovivad linnavõimu vahetust ja nad tahavad olla kindlad, et me saame sellega ka hakkama – et ükski nende häältest ei muundu pärast valimisi veeks Viisitamme veskile,“ lausus Annely Akkermann.

Ta kutsub poliitilisi jõude, kelle jaoks on tähtis Pärnu käekäik nii täna kui tulevikus, loobuma omavahelisest ärapanemisest ja ühendama jõud ühe eesmärgi nimel – Pärnu päästmiseks. Me peame koos leidma lahendused nii veel tänavu saabuvas kriisis käitumiseks kui linna targaks ja säästvaks majandamiseks lähitulevikus.

„Taotleme laiapõhjalise koalitsiooni kokkuleppimist veel valimiste eel, et tagada valijale selge pilt, millise uue linnavõimu poolt oma hääl anda. Ühendagem nii kogenud poliitikute teadmised kui uute tulijate entusiasm, nii erakonnad kui valimisliidud ja üksikkandidaadid, nii idealistid kui praktikud,“ rääkis Annely Akkermann.

Häda ja mure on eestlasi alati ühendanud, küllus ja pillamine sünnitanud kadedust ja tüli. Mure meie kodulinna käekäigu pärast on see, mis peaks täna meid ühendama – jätkem rivaalitsemine ja alustagem koostööd, mida kiiremini, seda parem.

Sindi leht on võetud ka Maaleht.ee Pärnumaa uudiste teemaks

Tuesday, September 29th, 2009

Kuna viimastel päevadel on siinse blogi kommentaariumis avaldatud arvamust ajaleht Sindi Sõnumid teemal, milles lehe toimetaja Kristiina Sauväli pidas samuti vajalikuks pikemalt sõna võtta, siis lubatagu minulgi mõningaid mõtteid väljendada.

varske-sindi-sonumid7Nüüdseks on Sindi Sõnumid septembrinumber olnud rohkem kui ööpäeva internetis kättesaadav ja loodetavasti täna keskpäeval müüki ilmunud leht pole veel täielikult läbimüüdud. Usutavasti saavad härra X ja teisedki lugejad siiski tõepärase vastuse selle kohta, mis tingis nädalapikkuse viibimise.

Nõustun lehetoimetaja vastusega tundmatule Mister X-ile. Tõepoolest pole Sindi Sõnumid saanud varem olla ruuporiks valimisliidule Uuenev Sindi. Nüüd, kui septembrileht on ilmunud, võime tõdeda, millise osavõtlikku tähelepanuga Uuenev Sindi ettevõtmistesse suhtutakse. Tervelt kolme eraldi pealkirja alla on jaotatud uue tulija lood: Valimisliit Uuenev Sindi pressiteade, Optimistlik Anu…, Sindi kauneim koer… . Peale selle ajalehe kõige suurem reklaam. Seda kõike on ühtekokku rohkem kui üks lehekülg. Ei selles lehes ega ka varajasemates lehtedes pole sõnakestki juttu Keskerakonna kandideerimisest Sindi volikokku. Sama lugu on ka Kodulinn Sindiga. Eelneva selgitavaks täpsustuseks, et seni on jutt ajalehe tavaformaati mahtuvast materjalist.

Kuna senine kogemus on näidanud pidevat ilmumise ebaregulaarsust, siis olnuks küsitav seegi, et oktoobrinumber koos Keskerakonna ja Kodulinn Sindi materjalidega võinuks ilmuda veel enne eelvalimiste algust. Probleemi vaadeldes on mul harjumuseks pakkuda alati kõrvale ka mingisugust omapoolset lahendust. Antud juhul on küll tegemist hilinemisega, kuid teemaks võiks see edaspidiseid valimisi silmaspidavalt siiski olla. Kujutledes end lehe toimetajana, oleksin võtnud võrdväärsetel alustel kõigi kandideerivate ühendustega kontakti ja leppinud põhimõttelistes alustes kokku, et võimaldada igaühele võrdväärset enesetutvustuse väljundit vastavalt sellele, kuidas üks või teine oleksid soovinud.

Ilmselt eeldas midagi taolist ka linnapea Mati Mettus, kes ei sekkunud ajalehe kokkupanemise ajal lehe toimetamisse. Pärast pdf-faili saamist pöördus ta konsultatsioonipalvega minu poole, et langetada Saalomonlik otsus, millega ei riivataks kellegi huvisid. Linnapea ei soovinud sekkuda Kristiine Sauväli tehtud töösse. Ta leidis, et olukorda leevendaks vahelehe tegemine ja palus selle mul isiklikult otsast lõpuni toimetada. Vaatamata planeeritud tegemiste tihedale ajakavale nõustusin lisatööga. Esmalt pöördusime koos linnapeaga Keskerakonna poole küsimusega, kas nad ei sooviks ennast tutvustava materjaliga linnaelanike poole pöörduda. Aleksander Kask võttis pool päeva mõtlemise aega ja palus avaldada üksnes reklaami selle kohta, et inimesed võivad nende kandidaatidega kohtuda 4. oktoobril Sindi seltsimajas. Imetlen ja tunnustan järjekordselt Keskerakonna Sindi osakonna pealetükkimatut tagasihoidlikust, millega nad oma valijaid võluvad. Kui ei kandideeriks ise konkureerivas valimisliidus, siis soovitaksin valida Keskerakonna nimekirjas kandideerivaid inimesi nende vaoshoituse pärast.

Kuna linnapea oli annud vahelehe toimetamiseks mulle täiesti vabad käed, siis tegin artiklite valiku selle põhjal, mis tundus vahepealsel perioodil tähtsamate sündmustena. Loomulikult mahtus lehele vaid tühine osa sellest, millest võinuks veel kirjutada. Tegin ettepaneku kirjutada ka valimisliidu Kodulinn Sindi teemal või esitleda teist linnapea kandidaati. Mati Mettus leidis, et kuna pikaajaline linnajuhtimine on võimaldanud tal piisavalt avalikuse ees esineda, siis ei soovi ta otseselt poliitilises mõttes sõna võtta. Nii nõustus ta kõnelema üksnes vabas vormis kõige üldinimlikumal kujul. Jäädes Keskerakonna eeskujul mõõdukuse piiresse, ei rääkinud me sõnakestki Kodulinn Sindi kavatsustest valimiseelsel perioodil ehkki sellelgi valimisliidul on konkreetsed plaanid linnarahva kaasamiseks heategevuslikku üritusse. Selle asemel said sõna Viktooria Hrabrova, Andres Annast, Vallo Vaargas ja kirjutati uudisena äsjatoimunud A. Nurme nimelisest jalgrattakrossist ning lahati veidi laiemalt Tulevikulinna mängu.

See, et teine valimisliit ja Keskerakond on varem läbi oma tegevuse volikogutöös või linnavalitsuse ametites leidnud mingil määral kajastust, ei vähenda antud juhul valimisteeelse võrdväärse kohtlemise vajadust. Samamoodi on olnud ka Uueneval Sindil varem piisavalt võimalusi enese väljendamiseks. Nii ei näe ma põhjendatuna, et uue nimetusega endistele tegijatele peaks looma eritingimusi.

Huvitusin täna, kui palju lisakulu tekitas Sindi Sõnumid septembrikuu lehe vähene etteplaneerimine, mida püüti heastada vahelehe lisamisega. Linnapea ütles, et septembrikuu number läks maksma täpselt 2500 krooni koos käibega. Sama tiraažiga varajasemad ajalehed on maksnud vahemikus 2427 kuni 2468 krooni koos käibemaksuga.

Sindis tehti algust Eesti Jalgrattakrosside karikavõistlusega “Sügis 2009″

Sunday, September 27th, 2009

koige-nooremad-stardislilje-nurm-ja-ants-jeret

Fotodel avastardi ootel ja Lilje Nurm koos Ants Jeretiga

Sindis toimusid täna kunagise kiiruisutaja, treeneri ja jalgratturi Avo Nurme 44. mälestusvõistlused jalgrattakrossis, mille peakorraldajaks oli Pärnu Spordiseltsi Kalev Spordikool. Sindi Sügiskross kannab juba 34 aastat Avo Nurme mälestusvõistluste nime. Stardid anti Sindi raekoja lähedal asuvas Sõpruse pargis, edasi sõideti kiriku juures, seejärel piki Pärnu jõekallast laululavast mööda kalmistu suunal ja jätkati pargiteedel väikeste põigetega uuesti kaldapealsele tagasi. 2,3 km pikkune rada järskude tõusude ja laskumistega jõekaldal ning suhteliselt tasasel pinnal pargiteedel on enamvähem sama, mille Nurm kunagi oma treeninguteks välja valis. „Esimesed sõidud tegi Avo hoopis kaupluse Konsum ja kunagise moemaja vahele jäävas pargis,” meenutas tänasel võistluspäeval lesk Liljo Nurm, kes mäletas hästi rajale asetatud palgijuppe, millest rattamees krossi sõites üle hüppas.

esimene-start-on-antudkallasrajallauluvaljaku-treppide-juureslinnamaja-juurespealtvaatajadraske-toustaas-tasasel-pinnalveteran-grimm

Eranditult kõigil võistlustel on Sindis kohal olnud Ants Jeret, keda Nurm on ka lühikest aega treeninud. Käesolevate võistluste läbiviimisel andis ta stardikäskluseid ja oli mitmet muudmoodi korralduse poolel abiks. Võistluste peakorraldaja on Kaido Juurik. Võistlejaid oli ühtekokku 150 ümber. Nende hulgas ka Sindi oma mees Mihkel Nurk, kes sõitis M 14 klassis. Sindist võiks muidugi rohkemgi olla. Rattasõidu huvilistest ei tohiks ju puudust olla, seda näitab MX-ratturite arvestatav hulk Sindis. Muidugi on suur vahe, kas sõita pikka distantsi raskel maastikul või teha iseäralikke õhupöördeid trampliinide kohal. Liljo Nurm on seda meelt, et Sindi linn peaks senisest suuremat tähelepanu pöörama jalgrattaspordi arengule Sindis. Avo Nurme mälestusvõistluste suurem teadvustamine saaks olla üheks paremaks tõukejõuks. Ta leidis, et linnapea Liina Maaste ajal olevat sündmust rohkem väärtustatud ja lootis, et tuleval aastal Avo 75. sünniaastapäeval (18. august) osutatakse võistlustele märksa enamat tähelepanu.

tanumeene-linnavalitsuselepeakorraldaja-kaido-juurik

Tänumeene linnavalitsusele ja peakorraldaja Kaido Juurik

Tänaseid võitjaid autasustas isikliku käepigistusega Sindi linnapea Mati Mettus, kes oli tulnud võistluseid jälgima kogu perega. Sindi Linnavalitsus koos Urmas Mägi juhitava Fein-Elast Estonia AS-ga on kõige suuremad võistluse toetajad. Selle kinnituseks kinkis Ants Jeret Kalevi spordikooli poolt mõlemale suurtoetajale väikese meene. Linnapea Mati Mettus rõhutas, et Avo Nurme sünnijuubeli aastal peab toetus nendele võistlustele veelgi tugevam olema.

autasustamise-ootelvoistluse-vaatajad

Lõpuprotokolli järgi olid vastavates võistluskategooriates esikohad järgmised:
4,6 km distantsil tuli M12 klassi võitjaks Kristjan Johanson ajaga 12:53. Sama pikkusega distantsi N12 võitjaks osutus Mari-Liis Mõttus ajaga 13:47. Samal distantsil N14 klassis sõitnud Sirje Lepik tuli esikohale ajaga 13:31.
11,5 km distantsil M14 klassis oli ajaga 30:05:00 parim Silver Mäoma. Samal distantsil ainsana võistelnud Karin Redi ajaks mõõdeti 37:14:00
18,4 km distantsil sõitis M16 klassis esimeseks  Timmo Jeret ajaga 42:00:00. Sellel distantsil N18 klassi parim oli Daisi Rist. N-eliit kahest võistlejast parim oli Maarja Kuuskvere. Klassi sport kahest parim oli Valeri Homutov. Sen1 neljast parim oli Juri Molev. Sen2 parim oli Aimur Uuk. Sen3 parim oli Peeter Tarvis.

Pikimal, 27,6 km pikkusel distantsil saavutas U23 arvestuses esikoha Gabriel Leppik ajaga 1:03:20. M-eliit arvestuses oli kahest võistlejast parim Erki Kukk ajaga 1:03:36 ja viimasena võistelnud M18 klassis tuli kaheksast sõitjast esimeseks Marti Välk ajaga 1:07:45.

autasustatud-1autasustatud-3autasustatud-4autasustatud-2autasustatud-6autasustatud-7autasustatud-8autasustatud-5autasustatud-9autasustatud-10autasustatud-11autasustatud-12autasustatud-13linnapea-paneb-medali-kaela

Austria reisipäeviku jätk, täiendatud fotodega

Saturday, September 26th, 2009

„Selle mammutprogrammi jooksul ei olnud mul ennem aega vastata ja nagu ikka on probleeme internetti pääsemisega. Täiesti üllatav on selle juures Poola hotell, kus internet on toas,” kirjutab Sigrid Jamnes saatesõnas.

magimatkallinderhofi-loss

Fotodel mägimatkal ja Linderhofi loss
Tirooli liidumaa piirilinnas
Kui 21. septembri õhtupimeduses Vilsi jõudsime, olime nii väsinud, et peale pehme voodi muust ei unistanudki. Seevastu järgmisel päeval võtsime nii linna kui kooli korralikult käsile. Tegemist on Tirooli liidumaa piirilinnaga, mille elanikkond on ~1400 inimest. Linnaõigused sai Vils 1327. aastal. Algselt oli tegemist väga vaese linnaga. Nüüdseks on elujärg paranenud, linna suurimaks tööandjaks on tsemenditehas, tegeldakse ka karjakasvatamisega. Kogukond on väga kokkuhoidev, maailmavaatelt religioosne. Tegeldakse palju heategevusega.

Vilsi kool

Vilsi kool on kaheksaklassiline, peale kooli lõpetamist järgneb karjääriaasta, mille jooksul iga lõpetaja saab aimu erinevatest edasiõppimise võimalustest. Kooli personal on pisut mures, et juba mõnda aega eelistab ~52 % tüdrukutest vaid müüja, juuksuri ja sekretäri eriala, poiste puhul on see skaala palju laiem ja ühtlasem. Väljastpoolt tulijale tundub kool väga armas, õpilased, õpetajad on üksteise vastu sõbralikud, väikesed on suurtest eraldatud, neil ei ole koolikella, õpetajad planeerivad ise oma aega ja tegevusi. Omaette elamus oli muusikatund, kus tunni algul osalesime laulumängus ja pärast õppisime live-tantsu koos lastega. Väga palju on töös lastega mängulisust, avatud arutlusi. Kuna nende kooliaasta algas alles 9. septembril, siis oli tore jälgida kuidas 2. klassi õpilased koos õpetajaga mõnusas vestlusringis käitumisreeglid uuesti läbi arutasid ja õpetaja abiga paberile panid.

Mägedes ja vaatamisväärsuste keskel

Lisaks tundides osalemisele tutvusime esimesel päeval Vilsi linna ja ajalooga. Teisel päeval matkasime Hahnenkammi mägedes. Sealne kondliga mäkketõus oli paljudele täiesti uus kogemus, lõunastasime kauni järve ääres. Grupijuhtideks olid õpetaja Susanne ja Vilsi kooli direktor, matka pikkus ~7-8 km ehkki enesetunde järgi oleks vähemalt 20 km pakkunud. Kohalike jaoks oli mäkke tõusmine ja laskumine iseenesest mõistetavalt lihtne ja mõnus tegevus. Kohe pärast mäest laskumist külastasime Baierimaa kuningas Ludwig II ehitatud Neuschwansteini lossi. Lossini jõudmiseks tuli aga päris pikk maa mäkke tõusta.

Kolmandal päeval külastasime Swarovski kristallimuuseumi, Innsbrucki linna, Ettali kloostrit ja teist kuningas Ludwig II lossi, Linderhofi Baierimaal. Mõlemad nähtud lossid olid väga erilised, üks oma mäe otsas paikneva asukoha, teine oma erilise ilu poolest.

Talupidaja peres ei vaadatud kordagi telekat

Kui õpetajad elasid Vilsi külalistemajas, siis õpilased seevastu peredes. Milliste mälestustega lahkusid Vilsist Karl, Liisi ja Aneth? Karl elas Simoni peres, tema sõnul põnevas majas, kust köögist sai otse terassile. Simon oli heade kommetega, lahke poiss, kelle isa küpsetas head pitsat ja ema valmistas maitsvaid spagette. Karl jääb mägesid taga igatsema. Liisit võõrustas tüdruk nimega Julia, kes oli küll vaikne aga väga tore. Julia kodu oli suur ning Liisi käsutuses oli tuba koos vannitoaga. Kuna magama mindi vara, siis ei jäänud suhtlemiseks just palju aega. Liisile jäi meelde, et peres söödi liiga palju kukleid, mis iseenesest olid maitsvad. Liisi soovis, et oleks olnud rohkem vaba aega ja et reis oleks kestnud kauem. Aneth elas talupidajate peres, selgus, et nende tütar Regina armastas sama raamatut mis Aneth, Stephenie Meyeri Videvik´ku. Aneth pani tähele, et Regina sõbrad käisid kõik ühtemoodi riides. Selles peres ei vaadatud kordagi telekat, kõike säilitati, midagi ei visatud ära, enamus toidukordadest söödi kukleid ja kellogseid, joogiks pakuti põhiliselt jääteed. Kuna kool algas 7.45, mindi varakult magama.

Me olime Vilsis väga oodatud

Üldse märkasid Aneth, Liisi ja Karl, et Vilsis tunnevad kõik kõiki, elatakse lähestikku vanavanematega, tänavatel on väga vähe prügi maas, koolitunnid on lõbusad ja mööduvad kiirelt. Erinevuseks koolis peavad nad seda, et Vilsi koolis räägitakse rohkem, ei pea nii palju kirjutama, õpetajad on kõik sõbralikud.

Nägime lühikese ajaga nii palju, et on raske kõike sõnadesse panna, üks on aga kindel, me olime Vilsis väga oodatud. Loodame väga, et sõprussidemed Vilsi kooli ja Sindi Gümnaasiumi vahel saavad sellest külaskäigust uut hoogu juurde ja me saame oma sõpru võib-olla juba kevadel Sindis vastu võtta. Hetkel oleme taas ratastel, ees on kodutee, mille jooksul tuleb esimesel päeval läbida 15 tundi ja teisel päeval 17 tundi, juhul kui tee peal muidugi üllatusi ette ei tule ja olemegi kodus. NII LIHTNE SEE ONGI.

vilsituupiline-tund-2-klass-paneb-kaitumisreegleid-paika

Fotodel Vilsi linn ja tüüpiline tund, kus 2. klass paneb käitumisreegleid paika

Vaata veel:

Austria reisipäevik, täiendatud galeriiga

Valimisliidul Uuenev Sindi on raskusi seaduse mõistmisega

Friday, September 25th, 2009
tasuta-reklaam

Tasuta reklaam

Poliitilise välireklaami keelustamise kohta kehtib Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (vastuvõetud 27. märtsil 2002. a.), mille § 61 ütleb ühemõtteliselt järgmist:

Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud.

Nimetatud seaduse eiramisele sunnib tähelepanu pöörama valimisliit Uuenev Sindi. Kui 17. septembrini Tammeoja bussipeatuses rippuv valimisplakat võis tõepoolest olla erandlik inimlik näpukas, siis uut valimiseelset kampaaniat reklaamivad plakatid Sindi linna eripaigus ei saanud olla enam juhuslik eksitus. Käesoleva nädala algul bussiootepaviljoni seintele, tänava postidele, hoonetele ja kaupluse vaateaknale ilmunud puna-sinivärvilised plakatid kutsusid süütule sportlikule jalgrattaretkele, millel kenasti ilutses sama värvikombinatsiooniga tekst „Uuenev Sindi – meie kodulinn – vajab muutusi”. Kaksipidi arvamata on taolise sõnastuse puhul tegemist avaliku valimisreklaamiga, mis on aktiivsel valimisperioodil sõnaselgelt seaduseandja poolt keelatud.

Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemkomissar Kaja Kukk lahendas toimunu seaduserikkujaga väga sümpaatsel viisil, mis teeb korrakaitsjaile ainult au. Lepiti kokku, et plakatid vahetatakse välja selliste vastu, mis järgivad seaduse mõtet. Vaatamata kokkuleppele küll plakateid väljavahetama ei kiirustatud, kuid väidetavalt olevat tänase päeva jooksul seadusega keelatud tekst kinnikaetud.

Kaja Kukk nentis, et taoline juhtum on kaunis erakordne, mida tema pikaajalise töö juures on raske meenutada.

Linnapea Mati Mettus tõi selle loo juures esile veel ühe omapärase momendi. Valimisliit olevat korraldanud linnas välkküsitluse selle kohta, kas inimesed üldse märkasid plakatitel keelatud teksti. Vastuses olevat valdavalt öeldud, et nimetatud tekst pole eriti märgatav. Taoline küsitlus avab täiendava võimendusega seaduse rikkujate olemust. Esimesena tekib küsimus, milleks veel küsitlus, kui selle asemel tulnuks häbenevalt ja vaikselt kiirustades plakatid seadusele vastavusse viija. Teine küsimus tekitab aga üksnes hämmingut. Juhul, kui tõepoolest tavakodanikele jäi keelustatud tekst märkamata, kas tasus siis uuendusi propageerival valimisliidul riskida hea nime määrimisega?

Millegipärast pole peetud vajalikuks eksimuse pärast vabandada Keskerakonna ja valimisliit Kodulinn Sindi ees. Kas uuenevat Sindit taotleva valimisliidu lipukirjaks pole siiski mitte loosung, mis seab eeskujuks järjekindla seaduste eiramise, kui see vaid ühele seltskonnale kuidagi kasulikuks osutub?

Raul Sarandiga poliitikast ja Pärnu linnast

Friday, September 25th, 2009

Pärnu linnavolinik ja Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu ja Pärnu osakonna juhatuse liige Raul Sarandi kandideerib ka järgmisesse Pärnu Linnavolikokku.

Miks Sa üldse oled poliitikas?

raul-sarandi-irlRaul Sarandi (R.S.:) Eestlaste kogukonda kuulub vaevalt miljon inimest. Me ei ela teistest eraldatuna kaugel üksikul ookeanisaarel. Riigina võiksime end rahvaarvult võrrelda näiteks Manchesteriga Inglismaal, mis on tuntud kuulsa jalgpalliklubi poolest. Meil on umbkaudu 230 omavalitsust. Kas me kujutame ette, et 1,3 miljoni elanikuga linn oleks jaotatud 230ks kvarataliks, kus igaühel on kohalik omavalitsus näiteks 15 liikmelise volikoguga. Sindi linnas oli kunagi koguni 50 volikogu liiget. Kuid riigikorraldus eeldab paljusid valitsemisalasid: majandus-, sotiaal-, haridusvaldkonnas ja muus. Üks tähtsamaid riigi tunnuseid on kaitsevõime omamine. Eesti riik peab seda kõike ülalpidama. Riigina elamine on suur luksus, mis nõuab väikese riigi puhul erakordselt arukat majandamist. Tuleb tunnistada, et me juhime oma riiki üle. Samas ei saa me kogu juhtimist delegeerida Brüsselile. NATO ei kirjuta meile ette, kui palju kaevikuid kaevata või kui suurt tankikoosseisu soetada. Rahvusriigina peame ise tagama oma kultuuri ja keele säilimise, hariduse edendamise ja muu seesuguse, mille eest ei kanna teised meie asemel hoolt. Selle riigi alalhoidmise eest tuleb kanda hoolt, majandada arukalt ja langetada pidevalt kaalutletud otsuseid. Selles teadmises peitubki kutse poliitikasse.

Riigi aluse moodustavad omavalitsused. Riigi heaolu ja tugevus oleneb ka sellest, kuidas läheb Pärnul.

R.S.: Võlast vabaks telesaade annab hea võrdluspildi sellestki, mis seisus on Pärnu. Elatakse ülejõu. Eluase, mööbel, kodutehnika, auto, suvila, maakodu jne. – kõi see on muretsetud suuresti laenurahadega. Viimase õlekõrrena kustutakse pangalaenu SMS-laenudega. Kahjuks on see täiesti tüüpiline ka Pärnule.

Spordihall rajati 100% laenurahadele. 130 miljoni suurune järelmaks tuleb tasuda 2015ks aastaks. Kahe kooli kapitaalremont võtab ca 120 miljonit, mille ära maksimiseks on aega antud 2025. aastani. Sellele lisandub 127 miljonit krooni tarbimislaenu, mis läheb puhtalt juhtimise ülalpidamiskulude katteks. Käibevahendite tagamiseks kasutatakse arvelduskrediidina „SMS laenu”. Möödunud aasta näitajate põhjal langeb rahade laekumine tulumaksu poolelt prognoositavalt 15%. Eelarve sisaldab ka varade müüki. Paraku ei lähe vähese kinnisvara müük planeeritud rada.

Probleemi mõistmine on lahenduse otsimisel esimene samm. Mida saab edasi teha?

R.S.: Range kulude kokkuhoid. Juhtimisaparaadilt võiks kokkuhoidu saavutada 20%. Võlgadest vabanemiseks ja intresside vähendamiseks tuleb müüa korter, auto jne. Sama kehtib ka linna majandamisel: müüa kinnistuid, loobuda autosõidu mugavustest ja otsida muid kokkuhoiu võimalusi. Linn ei vaja SPA-sid, mis pole linnale viimase 15-20 aasta jooksul mingit kasu toonud. Estonia poolt toodetud kapitali on küll refinantseeritud puhkemajanduse laiendusse, kuid see ei too mingit kasu linnale. Kindlasti suurendab tehtu Estonia müügihinda.

Estonia müük võimaldaks vabaneda Spordihalli tekitatud võlakoormast. Spordihalli ei saa müüa, sest ükski erainvestor ei paiguta raha sinna, mis ei tooda kasumit. Estonia toodab kasumit ja seda annaks müüa.

Miks linn ei suuda omanikuna SPA-d kasumitootmisse rakendada?

R.S.:Probleem pole majandamises vaid tahtes. Tegelikult puudub huvi. Nõukogu, kes peaks juhatusele ülesanded jagama, mille järgi viimasel tuleks tegutseda, puudub motivatsioon. Taolisi linna osalusega ettevõtteid peetakse üksnes endi võimulpüsimise vahenditena, et tasuda võimutäiusega kaasnevaid kulutusi.

Estonia müüki pole vajadust ületähtsustada nagu oleks tegu peamisega. Müük iseenesest ei ole eesmärk. Põhjus on ju selles, et võlad on võetud, neist on vaja vabaneda ja kuna muud tulud on kokkukuivanud, siis oleme linnana sunnitud midagi müüma. SPAd on vaid üks võimalus.

Mida teha?

R.S.: Langetada ebapopulaarseid otsuseid. Selgitada, mis jääb ja mis kaob. Säilitada olemasolevad töökohad allasutustes ja suuta tasuda kõik võetud finantskohustused. Lubada midagi uut, oleks vaid populaarsuse kogumine ja katteta lubadused.

Sindis tegutseb esimest kuud esimene naabrivalvesektor

Friday, September 25th, 2009

Gerli Mets on Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja, kes on võtnud nõuks algatada Sindi linnas naabrivalve võrgustiku loomist. Allpool kirjutab Jõeringi sektorivanem naabrivalve tegevusest väikese ülevaate.

gerli-metsKäesoleval aastal on loodud juba 47 uut naabrivalvesektorit. Üldse on Eestis naabrivalvega liitunud ligi 11 000 leibkonda. Augusti viimasel päeval sai Sindis ametliku alguse esimene naabrivalvesektor, mis kannab numbrimärki 402. Tegemist on Sindi linna kahe tänava elanikega, kes on otsustanud tegutseda ühiselt turvalisuse suurendamise nimel. Sektorivanemaks valiti naabrivalve algataja Gerli Mets.

Jõeringi nimetust kandev naabrivalve koostööleping allkirjastati Sindi Linnavalitsuses 31.augusti hommiku esimesel töötunnil. Tavapäraselt on naabrivalve lepingu osapoolteks elanikud, kohalik omavalitsus, politsei ja MTÜ Eesti Naabrivalve. Lepingu eesmärgiks on selgitada iga osapoole ülesandeid ja tegevusi naabrivalve sektori tegevuse arendamisel.

Kahjuks pole jõudnud veel silte seintele paigaldada. Seni näeb neid ainult akendel aga ehk saab selle bürokraatiaga ka ühelepoole, siis saame naabrivalve sildid välja panna.

Millest see Jõeringi nimi tuli? Naabrivalvajad ise on pärit Jõe ja Ringi tänavalt ja kaks ilusat tänavanime kokku andsidki kena sektori nimetuse. Naabrivalve on selles piirkonnas toimunud juba enne ametlikku registreerimist mõnda aega – kuni otsustati asi viimistleda seaduslikuks. Kuna Sindis ühtegi naabrivalve sektorit varem polnud, sai sellega ühtlasi teistele eeskuju näidata. Jõeringi naabrivalve sektor peaks julgustama kõiki naabrivalvega ühinema. Sektori asutamisega loodetakse selles piirkonnas ennetada süütegude toimepanekut. Jõeringi naabrivalve sektori arendamine koostöös politsei, Sindi Linnavalitsuse ja Eesti Naabrivalvega võimaldab oma kodusid turvalisemaks muuta. Ja mis peaasi, olgem ausad – kurikaelad ei tea kunagi, millise kardina tagant naabrivalve just piilub.

MTÜ Eesti Naabrivalve tegutseb alates 2000. aastast. Liikumise tööd koordineerib tegevjuht Tiina Ristmäe, kellelt on võimalik ka lisainformatsiooni saada. Samuti võib tutvutvuda täiendava teabe saamiseks naabrivalve kodulehega: www.naabrivalve.ee.

joeringi-sektor-kaardil

.