Fotodel: Aleksander Kask volikogu esimehe toolil; Toomas Kuuda on aseesimees

Valimiskomisjoni esimees Andres Annast

Kohal viibisid kõik 15 volikokku pääsenud rahvasaadikut. Valimisliidu Kodulinn Sindi nimekirjas on Mati Mettus, Lia Oras, Toomas Asi, Oleg Pulst, Ain Keerup, Priit Kask ja Aleksander Mozessov. Eesti Keskerakonnast pääsesid volikokku Irina Gofman, Aleksander Kask ja Anna Rougijainen. Valimisliit Uuenev Sindi nimekirjast valiti volikokku Peeter Põhonin, Toomas Kuuda, Jako Järvsaar, Birjo Piiroja ja Enn Ansu.

Päevakavas oli kolm teemat: volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning linnavalitsuse tagasiastumispalve ärakuulamine.

Linnakodanikud vaatlejatena

Volikogu esimeesteks seati kaks kandidaati. Peeter Põhonin leidis, et Aleksander Kask on selleks kõige pädevam inimene, kuna omab volikogu töös pikaajalisi kogemusi. Lia Oras oli teine kandidaat, kelle seadis üles Mati Mettus. Tema arvamuse kohaselt oleks olnud Oras vaieldamatult kõige kompetentsem inimene volikogu töö juhtimisel, kuna on töötanud 22 aastat järjepidevalt Sindi linnasekretäri ametis. Mõlemad kandidaadid andsid omapoolse kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Häälte lugemisel ilmnes 1 rikutud sedel. Lia Orase poolt anti 6 häält. 8 poolthäälega osutus valituks Aleksander Kask, kes on olnud ühel korral ka varem volikogu esimees. Üldse on olnud Aleksander Kask alates 1989. aastast kõik valimisperioodid Sindi volikoguliige.

Salajane hääletamine

Sindi Linnavolikogu esimehe valimise järel võis valimiskomisjoni esimees Andres Annast anda volikogu töö juhtimise üle uuele esimehele, kes avasõnas tänas esmalt linnakodanikke usalduse eest. Samas avaldas kahetsust, et ta ei saa seda teha vahetult, kuid lootis, et ajakirjanduse vahendusel jõuab sõnum kõigi elanikeni. Koos valimiskomisjoni liikmetega võis vaid ühe käe sõrmedel lugeda kokku linnakodanikke, kes jälgisid volikogu tööd kuni selle lõppemiseni. Kohalviibinud Ene Michelis ja Mihkel Raju oleksid meelsasti näinud seda, et volikogu saali rõdu olnuks pilgeni täidetud linnakodanikega. Valvsate kodanike pilgu all tunnetaksid volikogu liikmed tunduvalt suuremat vastutust oma valijate ees.

Uute liikmete elav vestlus

Aleksander Kask märkis, et esimene tõsisem proovikivi saab olema aastaeelarve vastuvõtmine, kuna Toompealt tulevad sõnumid lubavad tulubaasi vähendada. Raskustele vastu minnes meenutas ta möödunud aegu, mil tuul vilistas tühjuses ja soojakatlaid pidi kütma n.ö. pargiteedelt leitud kuivanud okstega. Vabriku pankrott polnud kerge, kuid sellest saadi üle tänu humanitaarabile. Nüüdki soovib Aleksander Kask olla optimistliku meelega.

Aseesimehe valimiseks valiti juba endi keskelt valimiskomisjoni liikmed. Nendeks olid Ain Keerup, Irina Gofman ja Oleg Pulst.

Enim hääli kogunud Mati Mettus

Ain Keerup esines lühikese põhjendava sõnavõtuga, kui esitas aseesimehe kandidaadiks Lia Orase. Keerup tegi viite Pärnu Postimehe tänases numbris ilmunud artiklile, milles võimukoalitsioon soovib koostööd. Sellepõhjal pidas ta õigeks, et aseesimehe koht võiks kuuluda opositsiooni poole esindajale. Irina Gofman oli samas seda meelt, et hea koostöö on võimalik ka siis, kui opositsioonile ei anta volikogu aseesimehe kohta ja esitas Toomas Kuuda nime. Salajase hääletuse tulemusel sai napi enamusega volikogu aseesimeheks Toomas Kuuda, kes oli sama ülesannet täitnud ka eelmises koosseisus.

Värskelt valitud aseesimees avaldas lootust, et edaspidi ei hakka antud hääled vastanduma üksnes vahekorras 7-8 ega ka mitte teises äärmuses 15-0. Küllap oli see selge sõnum, et Sindi ei vaja pidevat jäika vastandumist vaid kainelt argumenteeritud otsuste toel linnale kõige otstarbekamate lahenduste otsimist.

Viimase päevakorrapunktina kuulati ära linnapea Mati Mettuse avaldus, millega esitas linnavalitsuse tagasiastumispalve. Volikogu esimees palus linnavalitsusel tööd jätkata seni, kuni uue linnavalitsuse ametisse seadmiseni.

Pühapäeval, 1 novembril kell 14 – 16 kõneleb hotelli „ Strand“ konverentsisaalis tervendaja Toomas Päll inimese energiataseme vähenemise põhjustest ja taastamise võimalustest. Juttu tuleb ka energiavampiiridest.

Sügispäike Sindis

Bioenergeetik Toomas Pälli vastuvõtul on käinud aukartustäratav hulk abivajajaid, kes enamasti kurdavad väsimuse, tervisehädade või sassis suhete üle. Mis on sagedaseim põhjus, mis toob tuhandeid inimesi tartlasest tervendaja manu? „Paljudel napib energiat ning seetõttu pole ka nende närvi- ja immuunsüsteem piisavalt tugev. Energiavaegus põhjustab väsimustunnet ning inimese elu ei suju nõnda, nagu ta tahaks,“ selgitab Päll. Praegusel ajahetkel põhjustavad stressi ka majanduskriis ja tööpuudus. Kolmveerand pöördunutest on naised, sest nemad on negatiivse suhtes tundlikumad.

Muserdunud inimese aura on must ja energiaväli kahanenud. Sünnihetkel ulatub inimese bioväli 1,5 – 2 meetrini. Kui väli kahaneb alla meetri, on vaimse minaga midagi lahti, tõdeb bioenergeetik. Kui väli küünib üksnes poole meetri kaugusele, ähvardab inimest infarkt.
Energiataset võivad langetada kellegi teise halvad mõtted, aga ka inimese enda negatiivsed hoiakud. Halba mõtet ei soovita Päll tallel hoida üle 30 sekundi, vastasel juhul salvestub see mällu.

Loengul kõneleb Päll sellestki, kuidas ennast energeetiliselt laadida ja oma mõtteid korrastada. Sensitiivi sõnul tegutseb meie keskel neidki, kes kaaskondlastelt energiat näppavad. Teiselt inimeselt võib saada energiat, kui viia ta endast välja ja panna nutma. Sama tulemuse võib saavutada ka haletsedes või liigselt targutades. Mõnikord käituvad biovampiirina lähedased ja pereliikmed. „Teatud protsent inimestest on tõelised vampiirid, kes elavadki teiste jõuvarudest,“ ütleb bioenergeetik.

Päll õpetab inimesi tugevdama oma kaitsesüsteemi sedavõrd, et nad suudaksid väljuda konfliktsest olukorrast võitjana – energiat loovutamata. Päll kinnitab, et suudab inimest vabastada negatiivsest energiast: needusest, nõidusest ja sõnumistest.

„Energia on põhiline, mis inimest siin elus aitab – jõuetu juurde tulevad kõik hädad,“ tavatseb Päll öelda. Loengu lõpus võivad huvilised lasta asjatundjal ka isikliku bioväja suuruse kindlaks määrata.

Toomas Pälli sensitiivivõimed avaldusid 1995. aastal pärast rasket haigust. „Mõnikord saadetaksegi haigus selleks, et jõuaksime iseendas selgusele,“ leiab ta. Oma elupäästjaks ja õpetajaks peab Päll pendlimees Veeliks Jalakat.

Kui huvi, tulge kuulama! Osalejatel on võimalus mõõta oma biovälja! Osalustasu 100 kr. Soovitav eelregistreerimine parnu.otsijad@mail.ee või otsijad@gmail.com

1. novembril saab Sindi Avatud Noortekeskus 5 aastaseks. Sel puhul meenutati 22. oktoobril möödunud aastate tegemisi.

Taavi Peterson

„Esimesel aastal kasutasime linnavalitsuse keldrit, kus meie käsutuses oli 4 tillukest remonditud tuba,” räägib noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes on seda tööd vedanud algusestpeale. Alustati vaid ühe töötajaga juhataja ametikohal. Suurt abi osutasid keskuse avamisel Denis Ivanov ja ja Rauno Meidra, kelle eestvedamisel mööblit uuendati ja remonditi. Sellest ajast pärineb karaokekeskus, televiisor, videomagnetofon, 2 arvutit ja lauahoki. Kõikjal kimbutas kitsikus. Isegi koroonalaud ei mahtunud ära ja seda mängiti linnavalitsuse koridoris. Mäng oli väga populaarne vaatamata kitsastele oludele. Sõpruskohtumisel Paikuse noortekeskusega võitsid Sindi noored külalisi ülekaalukalt.

Et kohta rohkem noortepärasemaks muuta, korraldati grafiti konkurss, mille võitja Maksim Hitrovski sai preemiaks võimaluse trepi kõrval olevale seinale teha oma võidutöö. Kahe kuuga valmistati Ene Riso juhendamisel keskuse valvur Sinoke. Keskuse maskott peab praegugi usinasti valvuriametit.

Sageli kasutati seltsimaja ruume, kus toimusid diskorite koolitus ja konkurss. Noored ise viisid läbi breigikoolituse. Toimusid jalgsi- ja jalgrattamatkad.

„Juba sama aasta oktoobris saime suuremad ruumid endises raudteejaamas, mis oli noortele väga suur kingitus,” meenutab Vent möödunut sama tõtlikul tempol nagu ta on harjunud kõigil senistel nädalapäevadel toimekalt askeldama. Otseloomulikult viibis avamisel ka Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, kes Sindist võrsunud mehena on osalenud enamikel kodulinna tähtsamatel sündmustel. Uute võimaluste avanemise puhul kinkis supermodell Tiiu Kuik noortekeskusele biljardilaua, videokaamera ja suure tordi.

Skulptuuri avamisel Erki Laanearu ja Martti Tõldsepp

Praegu töötab Sindi Avatud Noortekeskuses 6 ringi. 2 töökohta on jagatud kolme töötaja vahel. Suur hulk vahendeid on saadud projektide kirjutamise abil, mis poleks võibolla kunagi teostunud ilma sponsorite rahadeta. Noorte tegemisi on alati toetanud linnavalitsus. Suursponsor on olnud Fein-Elast Estonia. Neid kahte soovib Helle Vent eriliselt nimepidi nimetada, sest nii linnapea Mati Mettus kui ka tunnustatud firma tippjuht Urmas Mägi tunnetavad noortega tehtava töö suurt tähtsust.

„Oleme ainus noortekeskus maakonnas, keda rahastati projekti Varaait raames, mille tulemusel saime kolmel aastal muusikaruumi vahendeid, mägimatka varustust ja 12m kõrguse ronimisseina,” tunneb Vent õigustatud heameelt saavutuste üle.

Sindi noored on tutvustanud oma keskust noortemessil sõpruslinnas Anjalankoskis.
4H liikmed osalevad igal suvel kaks kuud IFYE-na Euroopa riikides. Äsja saabus Luxenburgist Ahti Aruamäe. Igal aastal osaletakse 4H vabariiklikus laagris Jõulumäel ja piirkonnaüritustel.
Viiendat aastat harjutab iluvõimlemisring 40 lapsega, töötab muusikaring. Mägimatkaringi juhendaja Viljar Viik viis noortekeskuse logo Elbruse tippu. Kunstiringis tegeletakse väga erinevate tehnikatega. Sel aastal alustati arvutigraafikaringiga. Nüüdisaegset uut kunstiilmingut juhendab Sindi mees Heiko Kivila, kes on oma loominguga häid tulemusi saavutanud. Praegu saab kunstniku arvutigraafikaalase loomingu valikuga tutvuda järjekordsel näitusel Sindi Linnaraamatukogus, mis on siinsetele noortele heaks stiimuliks.

Heiko Kivila

Traditsiooniliseks sündmuseks on saamas Sindi Skate, mida peetakse maakonna piires Pärnu kõrval üksnes veel Sindi linnas. Nimetamisväärne on samuti Sindis korraldatav maakonna iluvõimlemispidu. Sellest saavad noored suuri organiseerimiskogemusi.

Eelmisel aastal viidi läbi puuskultuuripäevad, kus paljud nooredki käe valgeks said. Selle aasta kõige omanäolisem üritus oli Briti Nõukogu Tulevikulinna Mäng, mis kestis kaks päeva. Üheskoos osalesid noored ja spetsialistid. Mängu tulemusel valmis viis ideed tuleviku Sindi jaoks.

Juubelipäeva väärikaks tähistamiseks avati pidulikult kiviraidur Arnold Metsmaa kingitud taies. Noortele esines Taavi Peterson.

Fotode autor: Helle Vent

Jaan Pärn teeb auraamatusse esimese sissekande

Jaan Pärn tegi eile Sindi Gümnaasiumis avatud nimekate kooli vilistlaste auraamatusse esimese sissekande: „Tänan Sindi Gümnaasiumi usalduse eest ja kutsumast mind tagasi vanasse kooli. Ta on nüüd uus ja uhke, kuid endiselt vana ja armas. Ja enam pole vaja tassida õhtuti valmis küttepuid, et hommikul klasside ahjud soojad oleks.”

Sindi Keskkoolis õppinud ehte ja metallikunstnik lõpetas 1976. a. kunstiülikooli arhitektina ja 1982. a. ehtekunstnikuna. Esimesi ehteid valmistas ta juba Sindis koolipoisina. Akadeemilise hariduse omandamise järel asus kunstnik rakendama uusi filigraantehnikaid. Tähelepanu pälvivad meistri geomeetrilistes kujundites vormitud peentraadist ehted. Osalemine paljudel näitustel kodumaal ja väljaspool riigipiire on toonud Pärnale rohkeid autasusid ja võite erinevatel konkurssidel. Kaunid isikupärased tööd äratavad laialdast huvi ja annavad ehtekunstnikule teenitud tunnustust.

Alates 2002. aastast pannakse parimale koolilõpetanule rinda rinnanõel, mis järgemööda igal aastal vahetab omanikku. Praegu kannab rinnanõela Iloste Elina, kes järgmisel kevadel asetab selle järgmisele parimale lõpetanule rinda.

Selle nädala esmaspäeval peeti Sindi Muusikakoolis käesoleva õppeaasta esimene õpilasõhtu. Igakuulised õpilasesinemised on juba pikaajaline tava. Kaunid kontsertõhtud on mõeldud selleks, et noored muusikud saaksid varakult omandada esinemiskogemusi ja rõõmustada eeskätt oma vanemaid, kes saavad niiviisi vahetult jälgida võsukeste arengu kulgu. Loomulikult on teretulnud ka kõik teised külalised.

Seekordse õhtu muutis eripäraselt meeldejäävaks sündmus, mis tõi Hardi Tiiduse isikupära ühe osa materjaliseerunud kujul jäädavalt Sindi Muusikakooli. Antiikmaailma lugude hea tundja leidis ajakirjaniku ja tõlkijana meelsasti aega ka klaverimänguks. Nüüd on Tiiduse klaver jõudnud tema lese ja tütre kingitusena Sindi Muusikakooli, kus Palamuse klaverimeister Aavo Saarva tegi ajaloolisele vanale pillile tõelise uuenduskuuri. Tiibklaveri valmimisaeg on arvatavasti kusagil aastates 1850 kuni 1900. Seega on vanust kindlasti tublisti üle 100 aasta. Sellise auväärse eaga muusikariista tundmaõppimine sisendab ilmselt märkamatult ka tõsisemat suhtumist klaverimängu. 7. klassi õpilane Alex Feldmann mängis samal klaveril juba siis, kui kuulajad kogunesid saali ja otsisid kohta viimastel vabadel istmetel.

Teadustaja Kristi Rulli andis klaverit tutvustava sissejuhatuse järel esimese esinemisvõimaluse 1. klassis õppivale Kristi Andreile, kes mängis viiulil lõbusat „Kati valssi” ja „Rütmipalavikku”. Sellele järgnes „Tirooli valss”, mida mängis akordionil Ilona Škljar, kes alles otsis esinemiskindlust kuid tuli vaatamata teatud raskustele väga julgelt mängimisega toime. Taas kõlas viiul, kui Gretemari Metsaveer esitas “Šou laulu”. Õpetaja Tiina Vihul ja 1. klassi õpilane Marion Tõldsepp panid kenasti Tiiduse klaveri helisema lugudega “Ai-ai-ai” ja “Emadepäev”. 3. klassi õpilane Maarika Tärk mängis kitarril M. Carcassi „Allegretto”, mis eeldas tundlikumat sõrmede liikumist pillikeeltel. Et flöödihelid kõlavad kaunilt ja kutsuvalt, seda tõendas järjekordselt Helen Lehtmets, kes tõi kuuldavale H. Praetoriuse “Branle” ja P.Rameau. “Tamburiini”. Kätlin Kits on võitnud lauluga “Maasikamuusika” konkursi „Sindi ööbik 2009” ja esinenud ka mitmetel varajasematel üritustel Reius, Paikuse alevikus ja Sindis. Sedakorda üllatas
I klassi õpilane Kätlin kuulajaid viiuliga, esitades Suzuki “Anneke”. Tema järel esines viiuliga Melita Škljar, kes esitas L. Beethoveni loo “Koopaorav”, hiljem veel “Start the show” – Blacwell. Tuntud viis „Meil aiaäärne tänavas” tundus täiesti uues värskuses, kui 1. klassis käiv Rasmus Retpap pani taas Tiiduse klaveri helid väikese saali seintelt tagasipeegelduma. Keskealistele ja veidi vanematele tekitas ühe läbitudajastu emotsioone kindlasti J. Lennon & P.Mc Cartney “Yesterday”, millega tuli suurepäraselt toime Mihkel Šorin. Uuesti istus klaveri taha Tiina Vihul, aga seekord koos 1. klassi õpilase Nadtaly Rohelsaarega, et mängida loo „Lõbus ja kurb kiisu”. Nadtaly vanem õde Gäroly mängis järgnevalt viiulil „Mehhiko fiesta”. Karmen Saks mängis R. Morse loo „Kolmapäev”, mis tõi näite sellest, et isegi kõige tavalisem nädalapäev on muusikaliselt nauditav. Mirjam Kitse lauluoskus ja temast aasta vanema Kätlini tillukese kandle mängimine on juba tuntust kogunud. Väga armas oli hästi musikaalseid tüdrukuid näha kahekesi ka viiuli poognat liigutamas. Loo pealkiri „Kahekesi paadis” sümboliseeris justnagu neid endid.

Saatemuusikat tegi klaveril Kristel Reinsalu.

Kontserdi lõpul tõstis Alex Feldmann Tiiduse tiibklaveri kaane üles ja esitas “Hispaania kapritšo”, mille autor on I.Albeniz.

Ilmar Tiits 2. valimisjaoskonnas

Peaaegu kogu päeva kestnud vihmane ilm sundis pärnakaid otsima väiksemaid veelompe, mida läbida, et märga ja tuult trotsides jõuda valimisjaoskonda. Trots saigi vist peamiseks mõjutajaks, mis ajas inimesed puhkepäeval juba esimestel hommikutundidel kodust välja. Võimalusel tuldi ikka koos perega.

Maie,Tõnis ja eva teavad täpselt, keda valida

„Piisavalt piinlik olukord on Pärnus tekkinud, et jätta hääletama tulemata,” poetas vaikse mõtlikusega Räämal elav noor pereisa Urmas, kes koos pisitütre ja abikaasaga olid varakult hääletussedelid kasti lasknud. Rahulolematus praegusega ja lootus, et seekordne valikuvõimalus annab parema lähtepositsiooni loodetud muutusteks, olidki peamised kuuldud märksõnad. Kõige sagedamini kõlas Toomas Kivimägi nimi. Seda võis aimata isegi siis, kui ei soovitud otsesõnu oma eelistust nimetada.

Nikolai ja Stefani on hääled annud

Uue suhtes märksa ettevaatlikuma hoiakuga näisid mitteeestlasd, kes valisid alalhoidlikuse senise suhtes ja soosisid nagu üks mees Keskerakonda. Ka eestlastelt kuulis sagedamini Keskerakonna nimetamist. Seda siiski rohkem eakate suust. Ometi pole õige, et valikute eristus polariseerus teineteisel pool punast joont üksnes rahvuslikul pinnal. Kaheksakümnendates Nikolai koos leedulanna Stefaniga andsid hääle hoopiski IRL-i kasuks.

Noor ema Kairi

Noored emad näisid usaldavat rohkem sotsiaaldemokraate. „Sotsid on justkui inimkesksemad,” leidis noor üksikema Kairi sarnaselt mitmete teiste naistega. Ilmselt täiesti kogematakombel ei rääkinud keegi seekord Reformierakonnast. Vaid Keskerakonda kuuluv Erika tunnustas senise abilinnapea Jane Metsa tegevust. Erikaga arenes pikem huvitav kõnelus. Tema on jõudnud inimestega vesteldes järeldusele, et valimised peaksid muutuma üldrahvalikuks rõõmupeoks. Ta ei soovi midagi kopeerida Nõukogude perioodist, aga leiab, et ülearused poleks väikesed müügiletid ja taidluskollektiivide esinemised. Järgmiseks perioodiks volikokku pääsenud saadikutelt ootab ta tähelepanu pööramist korteriühistutes elavate inimeste muredele. Sportlase hingena ühineb ta nendega, kes ootavad liuvälja.

Elena ja Valentin ei soovi pensioni vähenemist

Seevastu ehitaja ametit pidav Aleksander tuli valimistele väga kurvas meeleolus ja hääletas juristi poolt, kellelt lootis väga praktilist abi. Firmad, kelle heaks ta töötas, on jätnud töömehe ilma ca 35 000 suurusest palgatasust. „Peaasi, et pension ei väheneks või isegi suureneks,” soovisid tagasihoidlikud Elena ja Valentin seda, mida kohalik võim otseselt ei saa mõjutada

Loomulikult ei saa mõnekümne inimesega vestlus anda lühikokkuvõttes hinnangut erinevatele kandidaatidele. Siiski kumab sellest vähesestki teatavaid hoiakuid ja meelelaade.

Riia maanteed pidi kesklinna suundudes köidab Maxima hoonemüraka järel veel suurem hiigelhoone iga mööduja tähelepanu. Neljapäeval spordihalli ette paigaldatud korvpallitreener Mait Käbinit meenutav tunnusskulptuur annab oma metallse kirkusega teada, et selles hoones on antud eelistus pallimängule. Skulptor Rait Pärg valmistas taiese metallitöid teostava Adrem Pärnu AS-ga selliselt, et vaataja võib näha palli puudutamas nii võrkpallurit kui korvikütti.

Täna suure pidulikkusega avatud Pärnu uus spordihall näitas värvirikkalt, et tegelikult avab valminud rajatis täiesti uue lehekülje linna spordi- ja kultuurielus ja pallimäng saab vaid üheks oluliseks osaks kõige muu kõrval. Tegelikult on neid võimalusi proovitud juba enne ametlikku avatseremooniatki, et pidupäeval oleks kõik juba selgem ja kindel selleski, et ükski konstruktsioon külalistele ebameeldivat üllatust ei tekitaks nagu läinud päevadel pealinnas võis kogeda. Siiski tekitas teatavat meelehärmi fuajees vett purskama hakanud laealune. Loodetavasti midagi hullemat ei juhtu.

Juba varakult enne avapeo algust sai rahvas tutvuda kogu hoonega. Mudilastele pakkus müramislusti spetsiaalne lastenurk 2. korruse Riia mnt. poolses otsas. Samas kõndis ringi maiustusi jagav maskott Jänes Jänksi. Lastenurga kohal seinal võis näha pikki ridasid karikaid. Ilmselt tuleb peagi karikate jaoks lisapinda otsida. Hoone teises otsas puhus pille Pärnu Noorte Puhkpilliorkester, kus seekord mängiti ilma dirigendi juhatuseta, sest Rein Vendla seisis ka ise koos teiste liikmetega mängijate reas.

Suure saali keskele astunud peojuht Sepo Seeman kutsus kõigepealt rohketele tribüünidele kogunenud rahva ette Pärnu Spordihalli projektijuhi Vambo Talu. Temale kuulus au esimesena publikule demonstreerida seda, kuidas parajalt peopesale mahtuva puldi nuppudele vajutamisega võib hiigelsaalis korraldada olulisi muudatusi. Kõigepealt tõsteti ühe näpuvajutusega 2. korruse otsaseinale Eesti, Läti, Leedu, Euroopa Liidu ja Pärnu lipud. Seejärel hakkasid lae alt langema ruumi osadeks jaotavad kardinad. Kardinate abil saab tekitada ühe saali asemel kuni kolm korvpalliväljakut või neli võrkpalliplatsi. Soovikorral võib saali ka mõne muu ala treeningpõrandaks muuta.

Kuid hall ei tähenda vaid üht kardinatega eraldatavat peasaali, mille põranda kogupind on 2043,4 m². Selle kõrval on veel võitluskunstide saal pindalga 435,0 m². Võitluskunstide saali paigaldatakse tatami, klassikalise ja vabamaadluse ning judo harrastamiseks vastav matt. Sama saali põrandasse on paigaldatud tõstevõistluste tarbeks kummimatid. Halli on ehitatud tõstesaal kolme kangikohaga.

Jõusaali pind on 211,0 m², aeroobikasaal 178,6 m², malesaal 56,1 m². Halli 2. korrusel on 210 meetri pikkune jooksurada. Sportlaste kasutusse on antud 11 riietusruumi ja 6 sauna. Peasaalis on ligemale 2000 istekohta ja 500 seisukohta. Nõupidamiste jaoks on loodud 56,1 m² põrandapinnaga ruum. Spordihallis on bürooruumid kaheksale spordiklubile. Hallis asub 40 istekohaga kohvik ja tegutseb lastehoid.

Spordihalli ehitusalune pind on 5194 m² ning kubatuur 61950 m³. Esimese korruse netopind on 4369,2 m², teise korruse netopind 2137,4 m². Spordihalli projekteeris Palm-E Arhitektibüroo ning ehitustöödega alustas AS Oma Ehitaja 2008. aasta lõpus. AS Oma Ehitaja juhatuse liige Andres Liinsoo avaldas sõnavõtuga rahulolevat heameelt, et lõpuks on ka Pärnul võrdväärselt teiste suurte keskustega oma tõeline spordikeskus. Kingituseks tõi ta kaks korvitäit palle.

Toomas Volli laulutüdruku Marta Toomla hümni laulmine andis märku ruumi heast akustikast, sest lauluhääl kõlas suures ruumis väga võimsalt ja selgelt sõnu eristavalt. Seejärel austas sündmuse pidulikust oma kohalolekuga Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise. Piiblilugemise, palve- ja õnnistussõnadega pühitsesid spordihalli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Elisabethi koguduse õpetaja Enn Auksmann, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Pärnu ja Saare piiskop Aleksander Hopjorski, Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape Koguduse pastor Tõnu Kuusemaa. Nende sõnumist jäi kõlama mõte inimesest, kelle vaim ja hing peavad olema võrdväärselt terved. Spordihalli valmimine annab hea eelduse kehalise vormi hoidmiseks ja arendamiseks, millele jumalaõnnistus annab vaimse pitseri.

Sportlikult elevaks muutus siis, kui avarale põrandale hakkasid saabuma mõlemast saaliotsast erinevate spordiklubide ja -alade noored sportlased: Revalia Tantsukool, Võimlemisklubi Rüht, Tae Kwon Do klubi, Spordiklubi Kepmo (judo), Karateklubi, Corpore Spordiklubi Leo (kreeka-rooma ja vambamaadlus), Korvpalliklubi Pärnu, Võrkpalliklubi Pärnu ja Lauatennis.

Imetlustväärivad olid pisikesed Revalia Tantsukooli poisid ja tüdrukud sädelevates riietustes ja meisterlike tantsusammudega. Eriti kaasakiskuvaks läks esinemine siis, kui tantsiti Ladina Ameerika tantsu tšatša. Kuid sportlikku elamust pakkusid ühtviisi kõik teisedki sportlased. Kontserdipaiga võimalusi katsetasid lisaks Marta Toomla kõlavale häälele ka ansamblid Mushy ja Bedwetters. Esinemisjärge jäi ootama Pärnu linnapea Mart Viisitamm, et öelda avasõnad Eesti meistriliigameeskonna mänguks KK Pärnu ja Rakvere Tarvas vahel.
Korvpallivõistluse järel aga sooviti ületada Eesti kiikingurekordit.

Päeva lõppu kavandati kahe väga hea Eesti võrkpallimeeskonna avamängu Schenkeri liigas, Pärnu võrkpalliklubi ja Tallinna Selveri vahel.

We Serve on Lioneid üle maailma ühendav moto, mida võib tõlkida: „Meie abistame!” Lions Club töö esmane siht on praktilise tegevusega ilma isklikku kasu taotlemata ühiskonna teenimine. Ergutada tegutsemishimulisi inimesi tööle ühiskonna hüvanguks ilma majandusliku kasuta ning õhutada tublidust ja kaasa aidata kõrgete eetiliste eesmärkide saavutamiseks kommertstegevuses, tööstuses, ühiskondlikel töödel ja isiklikes püüdlustes. Selliselt kirjutatud tekst tundub esmapilgul justkui pisut pateetiliselt ja võibolla ka keset tarbijaliku ühiskonna mentaliteeti liiga kaunisõnalisena, et kõike sõnasõnalt uskuda.
Kuid uskmatul tasub võtta ette retk Paikuselt Sinti ja jalutuskäigul puhata mõtisklevalt pinkidel, mis ülemöödunud nädalavahetusel kergliiklustee veerele üleöö olid ilmunud. Pinkide paigaldamise idee ja originaalse disainiga kavand pole sündinud kohalike omavalitsuste palgal olevate inseneride tellimustöö tulemusena. Kogu töö ideetasandilt kuni viimse pisemagi tegemiseni teostasid Paikuse Lions Club liikmed.
Urmas Teeäär on Stono Ehitus OÜ juhataja. Tema maavaldusel korjati kokku sobiliku suurusega graniitkivid. Osteti kõvasulammaterjalist ketas. Ketaslõikuriga lõigati kivimürakatesse tasased pinnad. Kivipuuriga puuriti graniiti augud, millesse omakorda torgati tugevad metalldüüblid. Kokku töödeldi taolisi graniidimürakaid 10 tükki, millest jätkus parasjagu 5le istepingile. Seejärel tuli mürakad toimetada Paikuse Sindi kergliiklusteele. Kuna Paikuse klubi liikmeskonda kuuluvad ka Sindi mehed, siis otsustati ühe pingi asetada kahe naabervalla piirile, kaks Paikuse poolele ja kaks Sindi linna poolele. Kui kivid olid täpselt paigale looditud, kruviti istepingi puitosa graniidi külge. Puitosad valmistas oma kulu ja tööga Andrus Sume. 5 pinki pole üksnes jalapuhkamiseks kepikõndijatele, lastevankriga jalutavatele emadele või rulluisutajatele. Praktilise otstarbe kõrval pakuvad looduslikes vormides kujundatud kivid miniatuursete taiestena silmale meeldivat vaheldust.
Paigaldustöö tehti kümnekesi ära poole päevaga. Ettevalmistustöö võttis teist samapalju aega.
Eilsel klubi kokkutulekul avaldas Paikuse valla keskkonnaspetsialist Reet Jalakas arvamust, et ettevõtmisega tuleks kevadel jätkata Reiu silla suunal, samuti Sillaküla kergliiklusteedel ja Käärasool
Catwees OÜ automüügimees Toomas Ollesk on rotatsioonikorras hetkel valitud Paikuse klubi presidendiks. Paikuse klubi liikmed elavad Pärnus, Sindis, Põlendmaal, Sillakülas, Paikuse alevikus ja mujal – kokku on neid praegu 17. Iga õppeaasta lõpul teeb Lions Club Sindi Gümnaasiumi ja Paikuse Põhikooli ühele õpilasele rahalise kingituse. Valiku langetab koolijuhtkond iseseisvalt, millesse klubi ei sekku. Paikuse Lions varustab jõulude ja uusaasta tulekul lasteaedasid ja koole kuuskedega. Igal aastal tuuakse selleks puhuks mitukümmend kuuske metsast välja. Kulud kaetakse põhiliselt liikmemaksudest.
„Erineme Rotary Klubist sellepoolest, et meil pole võimalik käsutada suuri rahaeraldisi, seepärast peame rohkem oma isikliku käterammuga ära tegema,” rääkis Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes on klubi lihtliige.

Nimed vasakult paremale: Andrus Sume, Guido Ratnik, Heiki Mägi, Urmas Teeäär, Kuno Erkmann, Vallo Vaargas, Toomas Ollesk, Mihkel Raju, Levi Saagpakk. Fotograaf oli Guido Ratniku poeg.

Teisipäeval soolaleivapidu pidanud Sindi Lasteaed on ärgitanud lugejaid kaasamõtlema, ettepanekuid tegema ja küsimusi esitama. Seoses sellega palusin Sindi Lasteaia juhatajat Viivi Palmissaart kirjutada täiendavalt olulisemast, mis vajaks rääkimist.

Kui meie taasiseisvuse algusaastail oli kuulda üle vabariigi, et suleti lasteaedu, renditi lasteaedade hooneid või halvemal juhul müüdi maha, siis tänasel päeval on vabariigis kõikjal kohti puudu ja lastevanemad peale emapuhkuse lõppu hädas töökohtade säilimise pärast.
Minul algas käesoleval suvel Sindi lasteaias seitsmeteiskümnes juhiaasta. Umbes samapalju on olnud lasteaead nüüd ka linna omandis.
Selle ajajooksul on lasteaia rühmade arv järk-järgult taastunud oma varasemasse suurusjärku ja üks täiendav rühmaruum ootab veel finantse, et täituda väikeste särasilmsete sintlastega.
Sindi elanike registris olevatele peredele on meie linna ainsas lasteaias seni enamjaolt kohti jagunud. Kuid kindel saab olle see pere, kes oma soovist laps tulevikus lasteaeda saada juba võimalikult vara teada annab.
On heameel tõdeda, et 2009.aasta läheb ajalukku Eesti Vabariigis lasteaedade remontimise või ehitamise aastana.
Sindi lasteaias on seda võimalust pikki aastakümneid oodatud ja selleks valmistatud.
Peale Sindi Tekstiilivabriku pankrotistumist oli lasteaia kompleks tervikuna väga halvas seisukorras. Sindi linnavalitsus eesotsas tollase linnapea Liina Maastega tegi 1992.a. kevadel julge sammu, munitsipaliseerides võlgades vabriku suure lasteaia, mis oli siis suur vaid lagunenud hoonestiku ja -atraktsioonide poolest.
Suurim ühekordne investeering lagunevasse hoonestikku oligi 1996.aastal uute katuste ehitamine. Ei saa ju alustada siseruumide korrastamist vihmavett läbisadavate lagede all!
Toonase projekti autoriteks olid noored andekad arhitektid Tanel Tuhal ja Ra Lhuse.
Katused, mille ehitas AS Renet Tuve Vadi juhtimisel, on ausad ja kindlalt vastu seisnud suurimatelegi tormituultele.
Sellele ponnistusele järgnes aga vaevaline, kuid järjekindel liikumine paremuse suunas, saades lasteaia eelarvesse piskult vahendeid pisikapremontideks pea igal aastal.
Seoses Eesti Euroopa Liitu vastu võtmisega tekitas Eesti riik karmid nõuded toitlustusasutustele, sealhulgas haridusasutuste köökidele. Ja jälle ei olnud pääsu – tuli linna rahakotist panustada lasteaia köögikompleksi nõuetega vastavusse viimisele, mis meile muidugi rõõmu valmistas.
Kuid kõik see tegevus oli rohkem tulekahju kustutamine. Ikkagi vajas kogu suur kompleks asjatundlike spetsialistide poolt ülevaatamist ning põhjalikku projekteerimist. 1995 oli meil selle tarvis valminud põhihoonestiku tehnilise seisukorra hindamise projekt.
Raske oli võrdselt jagada väikese omavalitsuse rahakotti nii, et keegi vaeslapse ossa ei jääks. Nii võis lasteaia juhataja vaid unistada teistkümnetest miljonitest, mis kapitaalse uuendamise tarvis kuluks – kuni möödunud aastani.
Keeruline aasta oli! 2009. aasta alguses olid ehitushinnad veel laes ja linnapea teatas, et rohkem ei saa Euroopa fondidest vahendeid küsida, kui ainult põhihoonestiku remondiks. Selline teadmine valmistas väikese pettumuse. Hinnad aga langesid oluliselt. Kuna riigihankest võttis osa kaugelt üle kümne ehitusfirma ja lõpuks löödi hind uskumatult alla, oli võimalus ikkagi remonti võtta kogu kompleks, ehkki järk-järgult ja jupiti!
Tänaseks päevaks on olulisem maht töödest lõpetatud ja peatöövõtja oma kohustused täitnud. Tänupidugi tegijatega värskelt ajalooks saanud. Kuid tegemisi jagub veel küllaga. Nimelt on poolik alles meie õueala väljanägemine. Lasteaia rahvas koos lapsevanematega on rõõmsad üldise hea väljanägemise üle – ja tõesti võib rahul olla! Nägusad hooned, lipuväljak peahoone ees, värskelt asfalteeritud jalgrajad, uuendatud muruväljakud, palju rõõmu ja rahuldust pakkuvad laste õuepaviljonid. Täiesti uues kuues ja vastavalt soovitule õuehoone, kus nüüd lapsevanem turvaliselt saab jätta suletud ukse taha väikelaste vankrid-kärud, kelgud-suusad. Turvalised piirded on sõimelaste mänguväljakute ümber. Ja lõpuks ometi on olemas ka lasteaia sisehoovi valgustus!
Hange on toimunud ja täitmisele suunatud ka uute õueatraktsioonide tarne osas, mis saavad olema huvitavamad, mitmekesisemad ja värviküllasemad kui varasemad, mis ehituse käigus lammutati. Ikka selleks, et uuele ja kaasaegsele ruumi teha!
Probleemiks, millele siiski loodame linnavalitsusega lahenduse leida, jäävad lasteaia territooriumil liikuvad lasteaeda teenindavad veokid ja lasteaeda külastavate klientide autodele lühiparkimise võimaldamine.
Ei tule kõne alla sõiduautoga lähenemine Kooli tänavalt! Kooli tänav on jalakäijatele ja suurem osa aastast ka kooli- ning lasteaialastele, kuhu autod kindlasti ei kuulu.
Meie poolt on linnavalitsusele välja pakutud autode juurdepääsu rajamine Jaama tänava poolsest küljest. Ja et ka lasteaeda teenindavad autod siseneksid territooriumile Jaama tänava poolt, mitte ei sõidaks piki lasteaia territooriumi, et jõuda teises otsas paikneva köögi ukseni või prügikastideni. Ka parkimisplatsi rajamine saaks asuda tühermaal, mis jääb praegu Konsumi taga paikneva mänguväljaku ja lasteaia piirde vahele. Ja teine võimalus peaks tõepoolest paiknema Tööstuse tänava poolse piirde taga. Küll on võimalik ka parkimislubadega või piiratud ajaga reguleerida, et ümberkaudsete majade parkijad võimalust oma huvides ära kasutama ei hakkaks.
Samuti oleme juhtinud linnavõimude tähelepnu „sebrade“ vajadusele lasteasutuse vahetus läheduses paiknevatel sõiduteedel.
Kui oleme juba nii palju suutnud – nagu seda tänaseks näha on, küllap siis saab ka need viimased probleemid lahendatud! Ehk laieneb eurorahade võimalus lähitulevikus siingi?

Parkimise teemal loe veel:

Vastus Sirje ja teiste lugejate küsimusele

Pärnumaa teedel

Mõniaeg tagasi kohtusin inimesega, kes ütles, et pole kümme aastat valimas käinud, kuid seekord lubas siiski minna.

Viimati väljaantud Pärnumaa aastaraamatu andmeil osales 2005. a. kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Pärnu maakonnas 46,1% nimekirjadesse kantud valijatest. Kõige aktiivsemad olid Kihnu valla elanikud – 72,9%. Kõige ükskõiksemad või lihtsalt loiud hääletamas käijad olid Vändra valla inimesed – 40,2%. 21st vallast jäid tervelt 10 valda valimisaktiivsuse poolest alla 50%. Pärnu linn on paistnud silma samuti mugavamate kodanikega, kellele ei lähe eriti korda kodukoha käekäik. Vaatamata sellele, et oma eelistuse andis vaid 42,9%  hääleõiguslikest kodanikest, kuuleb just pärnakate suust eriti suurt rahulolematust. Pärnuga ligilähedaselt sarnane protsent oli Audru vallas ja Sindi linnas. Vastavad näitajad on 43,2% ja 42,5%.

Nende arvude taustal on huvitav jälgida, milliseks kujuneb valimisaktiivsus eeloleval pühapäeval. Põnev on näha, kui palju aktiviseerib pärnakaid viimastel aastatel erilist poleemikat tekitanud Pärnu Linnavalitsuse ja volikogu võimukoalitsiooni tegevus.