Arhiiv November, 2009

Pärnu Keskus kutsub päkapikkudega lustima

Monday, November 30th, 2009

parnu-keskusJõulukuu esimesel kolmel pühapäeval kutsub Pärnu Keskus päkapikkudega mängima. Alates kella 13st oodatakse lapsi ja peresid 3. korrusele, kus päkapikud esitavad näitemängu “Laste kenad kunstide-maja1kombed”. Pealtvaatajad saavad koos päkapikkudega etenduses osaleda, mängida ja tantsida.
Lasteetenduses mängivad Pärnu Kunstide Maja Janne Ristimetsa vabatantsustuudio noored. Stuudio on lasteüritusi läbi viinud ja etendusi lavastanud juba neli aastat.
6. detsembril on muinasjutuvestjaks Evelin Õunap, järgmisel kahel etendusel Janne Ristimets.

Esimesel advendil süüdati valge küünal ja tuled kuusepuul

Sunday, November 29th, 2009

opetaja-enn-auksmann-laidab-valge-kuunlakuusk-on-tuledes1
Fotodel: 1) Õpetaja Enn Auksmann läidab valge küünla, 2) Keskväljaku kuusel on tuled süttinud

eliisabeti-kirik2Kristlikes pühakodades algas tänane päev esimese adventpüha jumalateenistustega. Eliisabeti kirikus peeti hommikune ja õhtune missa. Lisaks sellele toimus algusega 14.30 veel kontsertjumalateenistus, kus esines sama koguduse tütarlaste koor Elise ja üheskoos võis laulda mitmeid jõululaule.

Õpetaja Enn Auksmann luges piiblit ja tõi ootuse mõtte noorusest võetud lihtsate mälestuste abil elava näitena kuulajateni. Kirikus läidetud suurest küünlast süütas ta valge küünla, mis sümboliseerib tänulikkust ja rõõmu. Sellesama tulega sammus ta läbi linnatänavate Keskväljakule, kuhu vihmast hoolimata oli kogunenud suur hulk rahvast.

„Kuidas olen elanud oma elu siiamaani ja millisena näen seda tagasivaates,” esitas Auksmann küsimuse peale seda kui oli toonud tegelikkuses sündinud elulise näite edukast mehest, kes hetkega kaotas tervise, töö ja isegi mälu. Alles jäi vaid armastusega toetav perekond. Sõnumi lõpus osutas ta küsimusele, kas me oskame hinnata kõike, mis meile on kingitud ja kas teame alati, mida selle kõigega tahame peale hakata. “Olgu see tuli, mille ma olen toonud ja teile edasi annan, meenutuseks imelisest võimalusest, mis on meie kätesse antud iga päev uuesti,” tõi ta jõuluvalguse mõtte rahvale lähemale.

toomas-kivimagipakapikud

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi kutsus advendi ajal nägema inimesi, kes vajavad abi. „Olgu selle aja märksõnaks armastus, hoolivus, andestamine. Kui teil endal on mingi mure, siis ärge häbenege seda muret jagada. Jagatud mure on pool muret ja kui te näete, et keegi vajab abi, siis ärge minge temast mööda vaid ulatage talle käsi ja aidake teda,” esitas Kivimägi mitmetuhande aasta vanuseid kristlikke põhimõtteid. „Ärge oodake ka seda, et teile helistatakse vaid helistage ise. Kui helistate ise, siis helistatakse ka teile,” julgustas linnapea olema rohkem avatud oma muredes. Ta soovis vastupidiselt sellele vihmasele ilmale imekaunist advendiaega ja kokku hoidmist, et saada hakkama ükskõik kui suure murega, mis meie ette veeretatud on.

elise-koori-esineminepasunamehedsegakoor-endla1keskvaljakul

Peaväljaku jõulupuul süttisid valged ja sinised tuled ja kõik, kellel oli soovi, võisid võtta oma kodudesse kaasa heast sõnumist süüdatud tule. Meeleolukat muusikat mängis puhkpilliorkester Saxon. Laulis segakoor Endla. Enn Keerdi juhendamisel esinesid teatri noortestuudio näitlejad

Steineri aias ehiti „Heade soovide puud”

Sunday, November 29th, 2009
heade-soovide-puu-steineri-aias

"Heade soovide puu" Steineri aias

Täna keskpäeval sai Steineri aias iga Pärnu linna ja maakonna inimene „Heade soovide puule“ siduda ühes hea sooviga enda punutud paela. Traditsiooniks muutunud patsipuu lisab värvirõõmu jõulupühade eelsesse ootusaega. Jõulurõõmu aitasid luua puu ehtimisel Punane Torn ja MTÜ Maarja-Magdaleena Gild. „Kuna 6 meetri kõrgusele puule poleks saanud käsitööpunutisi ilma abivahendita panna, siis tehti ülemise osa ehtimine „pekkaniska” abil juba varem ära,” rääkis Punase torni mees Jüri Soo. Sajad paelad toodi paljudest Pärnu ja maakonna koolidest. Täna soovisid oma kätega värviliste punutiste ja soovidega „Heade soovide puud” ehtida Sindi Gümnaasiumi, Tihemetsa põhikooli ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega. Kellel polnud varem punutud patsi kaasa tuua, võis ka kohapeal valmistada. „Steineri aeda võivad kõik tulla ka järgnevatel päevadel kuni jõulupühadeni ja asetada puule oma heade soovidega punutud pats. Väravad on avatud kõigil päevadel kella kümnest viieni,” palus Jüri edasi öelda neile, kes täna sellele üritusele ei jõudnud.

Tänane muusikaline pärastlõuna Pärnu Keskuses oli Sindi muusikakooli sisustada

Saturday, November 28th, 2009
sindi-muusikakool-parnu-keskuses-101

Vasakult: Tiina Vihul, Mall Türk ja Pirgit Rea

Poole tunni pikkuse kontserdi kavasse mahtus tosin lühikest esinemist. Esinesid võrdväärselt nii õpetajad kui õpilased. Et väikestel õpilastel julgem oleks, tegid esinemisega algust õpetajad Pirgit Rea viiulil ja Tiina Vihul saatis süntesaatoril. Järgmisena istus juba pisike tüdruk klahvpilli taha ja lasi kuuldavale lookese „Esimesed väikesed sammud”. Esimesi samme tegid esinemistega mitmed. Näiteks Tori-Seljal elav Heleri võttis alles septembris esimest korda viiuli kätte ja täna ei võinud keegi aimatagi, et nii lühikese ajaga võib väga häid tulemusi saavutada. Kuid mitte üksnes musitseerimise oskust pole lastele vaja vaid ka esinemiskogemusi. Rasmus on juba varem näidanud, kui hästi ta suudab akordionil prelüüdi mängida. Täna sundis teda kohmetuma suure ostukeskuse sagimine. Vaatamata uuele olukorrale tuli ta esitusega toime ja sai järjekordse kogemuse võrra rikkamaks. „Võimalused Pärnu Keskuses esineda annavad lastele julgust,” ütles kontserdi järel Mall Türk, kes on praegu Sindi muusikakooli direktorit asendamas. Tema mängis täna flööti. Järgmine kord esineb Sindi Karl Rammi nim. Muusikakool taas Pärnu Keskuse 2. korrusel märtsis. Vahepeal saavad esineda aga mitmed teised. Pärnu Keskuse turundusjuhi Kristi Raidla sõnul kestavad taolised kontserdid kuni järgmise aasta maini.

sindi-muusikakool-parnu-keskuses-1sindi-muusikakool-parnu-keskuses-2sindi-muusikakool-parnu-keskuses-3sindi-muusikakool-parnu-keskuses-4sindi-muusikakool-parnu-keskuses-5sindi-muusikakool-parnu-keskuses-6sindi-muusikakool-parnu-keskuses-8sindi-muusikakool-parnu-keskuses-9

Vaata samuti:

Pärnu Kunstikooli õpilaste joonistuste ja maalidega saab tutvuda kuni esmaspäevani

Pärnu Keskus pakub kultuurilist meelelahutust

Õpilasfirmade laat “Pärnumaa Jõulud`09”

Saturday, November 28th, 2009
meenutus-2008-aastast1

Meenutus 2008. aastast

Järgmise nädala reedel ja laupäeval, 4.-5. detsembril, korraldab Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon koostöös TÜ Pärnu Kolledži ja Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsiga õpilasfirmade laada “Pärnumaa Jõulud`09”. Reedel toimub Pärnu kolledžis õpilasfirmade liikmetele ja juhendajatele koolitus. Sama päeva õhtul toimub meelelahutuslik tutvumisõhtu Pärnu Noorte Vabaajakeskuses.

Praeguseks on oma osalemissoovist teatanud 34 firmat. Nende hulgas on nii põhikoolide minifirmasid kui kui gümnaasiumi astme õpilasfirmasid: Sindi Gümnaasium, Pärnu-Jaagupi, Vändra-Pärnjõe, Juuru, Kohila, Värska, Parksepa, Võru Kesklinna Gümnaasium, Misso Keskkool, Kanepi Keskkool, Mikitamäe kool, Narva, Tartu Kunstigümnaasium, Luunja Keskkool, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, Tallinna Ametikool.

port-artur-2-aatrium

Por Artur 2 aatrium

Laupäeval panevad õpilasfirmad oma kauba müüki Port-Artur 2 kaubanduskeskuse avaratel pindadel. Müügipäev kestab kella 9.30st kuni 15.30ni. Laada pidulik avamine toimub kell 11.00. Õpilasfirmade laada avamisel on lubanud osaleda abilinnapea Jane Mets. Vahetult peale müügi lõpetamist tehakse kokkuvõtted ja parimaid premeeritakse tunnustusega. Valikud langevad tublimatele müüjatele, eeskujulikuma müügikoha kujundajatele, autasustatakse innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid ning jagatakse palju eripreemiaid. Samuti tunnustatakse parimat minifirmat. Ka Port Artur valib oma lemmiku.

Laada head kordaminekut toetavad Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu LV, TÜ Pärnu Kolledž, Büroo Maailm, Port Artur, AIESEC, Maiasmokk, Freespeed OÜ.

Täiendavat infot saab korraldustoimkonnalt, kui kirjutada elektronposti aadressil: mari.suurvali@pc.ut.ee

Sindi foorumteater käis Võrumaal

Saturday, November 28th, 2009

Foorumteater kui sotsiaalteater on osalus-, kaasav, interaktiivne ja dialoogiteater. Foorumteater on üks osa Brasiilia teatriuuendaja Augusto Boali 1960.aastatel väljatöötatud rõhutute teatri (The Theatre of The Oppressed) süsteemist, mille eesmärk on aidata taastada inimestevahelist dialoogi, et nad võiksid tervislikumalt oma huvide ja õiguste eest seista ja ühiseid lahendusi otsida.

vene-osakonna-lapsedkaasa-motlev-publik

Fotodel: 1) Vene osakonna lapsed, 2) Kaasa mõtlev publik


Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg: „Kui ei oleks lapsena julgust kogudes oma hirme alla surunud, poleks saadud kogemused iialgi teadmiseks muutunud.”

12. novembril tegid 30 last Sindi linnast kahepäevase väljasõidu Võrumaale Vana-Antslasse. Tegemist oli projektiga „Julge olla julge”. Julge idee tekkis pärast seda, kui Sindi Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg kuulis, kui suurt tööd teeb Sindi Gümnaasiumi lastega õpetaja Eneli Arusaar. Tema juhendab foorumteatri näiteringi. „Istusime ühel kevadisel päeval Eneli Arusaarega ja otsustasime “Teeme ära“,” meenutab projekti juht Kiviselg kavatsuse alguslugu. Projekti kaasati ka vene osakonna õpilasi koos nende juhendaja Jelena Oleštšenkoga. Tema valmistas oma lastega väikese etenduse, mis väljendas austust, hoolivust ja sõprust vanurite vastu. Soovides saavutada ühist eesmärki, kogeti, et sõltumata rahvusest võidi teha ühist tööd. Projekti peamiseks sihiks seati Sindi linna piirkonna alaealiste laste õigusrikkumiste ennetamine ja õigusrikkujate resotsialiseerumine.

foorum-11

Foorumetenduse abil arendatakse laste sotsiaalset toimetuleku oskust. Tõstes ennetavat teadlikust viiakse mõjutustöö vastavate teemade ja probleemide juurde. Lastel võimaldatakse rääkida muredest ja hiljem leida probleemile lahendust. Foorumteater on eelkõige interaktiivne dialoogi võimaldav teater, mis käsitleb suhtlustasandi teravamaid nukki. Teatraalne läbimängimine aitab taastada inimestevahelisi kõnelusi, et oskuslikult oma huvide ja õiguste eest seista ja ühiseid lahendusi otsida. Laval tehakse seda läbi mängu, aga näitemäng ongi ühiskonna minimudel, kus saadakse esimesi kogemusi edust või ebaedust. Foorumteater oma interaktiivses tegevuses aitab erinevate kogukondade vahelisi probleeme kaardistada ja lahendada. Näiteid võib tuua kasvõi kooli ja klassi tasandil. Teemadeks on valitud „Negatiivne liider”, „Kuidas väljuda kambast”, „Mina ja minu unistuste täitumine”.

Foorumteater on üks osa Brasiilia teatriuuendaja Augusto Boali 1960.aastatel väljatöötatud rõhutute teatri süsteemist, mille eesmärk oli aidata taastada inimestevahelist dialoogi, et nad oskaksid oma huvide ja õiguste eest seista ja leiaksid ühiseid lahendusi. Teatri sihtgruppi kuuluvad kõik, alates lasteaia lastest kuni täiskasvanuteni – koolinoored, lapsevanemad, pedagoogid. Foorumteater annab noortele võimaluse näideldes väljendada oma probleeme ja näha parimaid võimalikke lahendusi probleemile.

„Niisugune projekt on suurepärane ennetustöö, mis on eriti oluline just praegusel ajal. Tihti tegeleme vaid tagajärgedega. Taoline projekt andis hea õppetunni nõnda öelda konfliktide algusesse kerimiseks, et näidata, mida saanuks juhtumi vältimiseks teisiti teha. Lastele on vaja näidata, mis võib juhtuda valele teele sattumisel, et panna õigeaegselt mõtlema kõigele järgnevale,” võtab lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg positiivse tulemuse kokku ja tänab kõiki selles kaunis projektis osalejaid, eriti Sindi Gümnaasiumi õpetajaid Eneli Arusaart ja Jelena Oleštšenkot, samuti Pärnu Maavalitsust ja eelmist Sindi Linnavalitsust, kes on olnud peamised toetajad.

Vana-Antsla Kutsekooli õpilase arvamus nähtu kohta

Mul on väga hea meel, et selline üritus toimus. Ma poleks uskunud, et meie koosviibimine nii meeldivaks kujuneb. Foorumteater on väga huvitav ja eriti liigutav oli vaadata, kuidas noored sellega kaasa läksid. Sindi noored on väga sõbralikud, nende püüdlikkus ja positiivsus peaks olema eeskujuks kõigile. Kõik, kes vähegi osa võtsid, jäid väga rahule ja kõik, kes seekord ei julgenud või ei tahtnud osa võtta, peaksid kahetsema. Oleks tore kui meie koostöö jätkuks. Ootame teid uuesti külla ja proovime ka ise külla tulla.
Suur-suur aitäh teile!
Kätlin

Aega jätkus ka muuks

vorussuurele-munamaele-tousminekuperjanovlaste-juures

Fotodel: 1) Võrus, 2) Suurele Munamäele tõusmine, 3) Kuperjanovlaste juures

Teatri tegemise kõrval jätkus aega veel Võru linna külastamiseks, vaadati ringi Nõiariigis, aga käidi ka lastega Kuperjanovi jalaväepataljonis, kus teabeohvitser staabiveebel Margus Isotamm tegi neile väga huvitava ekskursiooni. Lastel jätkus küllaga küsimusi, millele saadi ammendavad vastused. Kuuldi pataljoni ajaloost ja väeosa spetsiifikast, samuti sellest, et Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a., mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise salga moodustamiseks. Käidi Munamäel ning jalutati Võru uuel promenaadil. Meeldiv päeva lõpul olid lapsed oma õpetajatele vaga tänulikud.

Pärnu Kunstikooli õpilaste joonistuste ja maalidega saab tutvuda kuni esmaspäevani

Friday, November 27th, 2009

Alates 16. novembrist on olnud võimalik Pärnu Keskuse 3. korrusel (raamatukauplusesse viiva eskalaatori taga olevas ruumis) saada ülevaate Pärnu Kunstikooli õpilaste töödest. Pea kolmekümne tegutsemisaasta kestel on välja kasvanud nimekaid kunstnikke, teiste hulgas näiteks skulptor Rait Pärg või tekstiilikunstnik Kadri Rebane, kes teevad Pärnu Kunstikoolile üksnes au.

parnu-kunstikool-parnu-keskuses-3parnu-kunstikool-parnu-keskuses-4

Autor: Kõik näituse fotod on teinud Tarmo Saard

Mõned küsimused Pärnu Kunstikooli direktor Kristel Kallaule.

Paljud Pärnu lõpetajad on läinud edasi õppima Tallinna kunstiakadeemiasse, Tallinna Ülikooli, Soome, Rootsi, Prantsusmaa ja USA kunstiõppeasutustesse. Kas käesoleval näitusel on üksnes praeguste õpilaste tööd või leidub ka endiste noorte loomingut?

kristel-kallau1

Kristel Kallau

Kristel Kallau: Sellel näitusel on üleval tänaste õppurite tööd. Kunstikool saab 2010.a. 30 aastaseks ja siis tahame korraldada näituse oma endiste õppurite töödest. Lisaks alguses nimetatud paarile tuntud isikule on palju teisi nimesid – näiteks Riho Luuse, kes on margikunstnik, Kaie Kal – lavastuskunstnik, Kirsti Tuum – ehtekunstnik, Leles Luhse – arhitekt, Flo Kasearu – maalikunstnik jne.

Teie isiklikul juhendamisel on lapsed väga kaugele jõudnud. Näiteks plakatikonkursi „Euroopa Liit ja lapse õigused” parimad sõitsid Brüsselisse. Tookord juhendasite 13-18-aastaste vanusegrupi võitjaid, kelleks olid Toomas Toodu, Silvi Pilt, Lauri Kokk ja Sandra Tamm. Kindlasti võiks veel palju teisi tublide ja andekate noorkunstnike nimesid nimetada!


parnu-kunstikool-parnu-keskuses-1Kristel Kallau: Jah, need õpilased, kellega me võitsime selle konkursi, olid minu juhendatavad Pärnu Hansagümnaasiumis, kus ma töötasin kunstiõpetajana. On tore tegeleda innukate noortega, kellega saab arutada ja arendada erinevaid ideid. Praegusel momendil ma otseselt ise ei õpeta, kuid peab tunnistama, et tunnen sellest veidi puudust ja kindlasti edaspidi kavatsen lisaks kooli juhtimisele anda erinevaid tunde, kursusi ja workshope. Hetkel olen ma rohkem pühendunud väikestele lastele, kellega me tegeleme koostöös Kristel Peetersoni ja Julia Tootsiga vastavatud Maarja Magdaleena Gildi Majas, Uus tn. 5. Nimelt, oleme me seal Nukukoja perenaised ja korraldame meisterdamise töötubasid noorematele lastele. See on heaks kohaks, kus varakult avastada andekaid lapsi ja neid siis kunsti õppima suunata.

parnu-kunstikool-parnu-keskuses-2

Kas on olnud näituse külastajate poolset tagasisidet ja kuidas te hindate Pärnu Keskust näituse kohana?

Kristel Kallau: Tagasiside on olnud väga hea. Arvan, et meie kooli õpetamistase on väga kõrge ja hea on seda kuulda ka vaatajate suust.
Pärnu Keskus on pakkunud meile head tingimused näituse eksponeerimiseks. On inimesi, kes arvavad, et see ei ole päris õige koht näituste jaoks – aitab kaasa ja propageerib nö. ostuhullust. Samas leian, et see on koht, kus käivad erinevad inimesed – ka need, kes võibolla kunagi ei satu näitusesaali. Nüüd nähes siin ilusaid töid, jõuavad nad ehk ka pärisnäitusele kuskil galeriis. Meie oleme rahul ja peale kunstikooli näitust pannakse samasse kohta ülesse Pärnu linna algklasside kunstiolümpiaadil tehtud parimad tööd. Jaanuaris saab näha Pärnu Kunstidemaja õpilaste töid. Järgnevalt avatakse näitus Paikuse Kunstikooli laste töödest. Vaadates seda nimekirja, tuleb välja, et oleme väga hea koha leidnud, kus laste loomingut kõigile näidata.

Kus võib veel praegu tutvuda Pärnu Kunstikooli loominguga?

Kristel Kallau: Pärnu Kunstikooli nooremate õpilaste näitus on hetkel üleval Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnas. Järgmisel aastal on meil tulemas näitus Pärnu Linnagaleriis. Ootame alati pakkumisi näituste korraldamiseks ja tuleme hea meelega oma laste töödega välja.

Pärnu Keskus pakub kultuurilist meelelahutust

Thursday, November 26th, 2009

Pärnu Keskuse turundusjuhi Kristi Raidla ülesandeks on pakkuda külastajatele enamat kui üksnes mitmekesiseid ostuvalikuid.

kristi-raidlapk-enne-uste-avamist

Fotodel: 1) Kristi Raidla, 2) Pärnu Keskus vara hommikul enne uste avamist

Alates oktoobri algusest on võinud ostjad laupäeviti võtta kaupu valides aja maha, et nautida muusikalisi elamusi keset kaubanduskeskust.

Kristi Raidla: Jah, 10. oktoobril alustasime projektiga, kus igal laupäeval kell 13 toimub keskuses kontsert, nimetame seda ise muusikaliseks pärastlõunaks. Projekti teeme koostöös Pärnu Muusikakooli, Pärnu Kunstide Maja, Jana Trink Erakooli ja Sindi Muusikakooliga. See tähendab, et igal laupäeval on esinejad ühest neist. Kontserdid toimuvad kuni 2010. aasta maikuu lõpuni.

Senised esinejad on olnud Pärnust. Eeloleval laupäeval esinevad Sindi Muusikakooli õpilased. Kas järgmisel kuul on oodata veel kaugemalt esinejaid?


Kristi Raidla:
Praegu mitte, muusikaliste pärastlõunate tulevikust rääkides võib see kahtlemata teoks saada.

Milline on olnud külastajate senine vastuvõtt? Kas peamised kuulajad on olnud juhuslikud möödujad või tullakse ka spetsiaalselt selleks Pärnu Keskusesse, et kuulata muusikalisi võlusid?


Kristi Raidla:
Külastajate vastuvõtt on olnud soe ja meeldiv. Meil on kontserdi toimumiseks mõnus asukoht teisel korrusel, keskuse külastajatele ei jää seal toimuv kindlasti märkamata. Kindlasti on kuulajate seas neid, kes tulevad esinemise pärast ja neidki, kes juhuslikult mööduvad ja otsustavad kuulama/vaatama jääda. Olen tähele pannud meeldivat tendentsi, et peaaegu alati on kaasa elama tulnud esinejate lähedased, sõbrad ja tuttavad.
Meie eesmärk on keskuse külastajatele pakkuda meeldivaid emotsioone ja usun, et kontserdid aitavad sellele hästi kaasa.

Kuni 1. detsembrini on 3. korrusel avatud näitus Pärnu Kunstikooli õpilaste joonistustest ja maalidest. Avar pind võimaldaks suuremaidki kunstinäituseid.


Kristi Raidla:
Pärnu Kunstikooli näitus on esimene katsetus ja meile endalegi üllatuseks sobib valitud ruum näituste eksponeerimiseks väga hästi. Kindlasti soovime edaspidigi keskuses põnevaid kunstinäitusi korraldada.

Millega kavatsete jõulupühade eelseid nädalaid sisustada?


Kristi Raidla:
Detsembri esimesel kolmel laupäeval saavad külastajad nautida juba mainitud muusikalisi pärastlõunaid. Jõulukuu igal pühapäeval kell 13 toimetavad keskuses päkapikud, niisiis kutsume lapsi ja peresid keskuse 3. korrusele, kus päkapikud esitavad näidendi „Laste kenad kombed“. Etenduse muudab eriliseks see, et pealtvaatajail on võimalus näitemängus ise kaasa lüüa – mängida ja tantsida. Päkapiku-pühapäevi korraldab ja viib läbi Pärnu Kunstide Maja Janne Ristimetsa vabatantsustuudio.
Kaubandusliku poole pealt – lisaks keskuse kaupluste jõulukaubale seavad end keskuse 2. korrusel spetsiaalselt jõulukuuks sisse eriletid, kus muuhulgas pakutakse näiteks käsitöökaupu.
Lisaks korraldame detsembris jõulukuise ostuöö, mille kohta täpsemat teavet saab juba õige pea.

Tegelikult on mõte hea, et mööda kaubanduskeskuse sisetänavaid liikudes eksivad inimesed ka kunstinäitusele või koguni kontserdile. Võimalik, et just Pärnu Keskuse vahendusel saavad mitmed praegused algajad tuua oma esimesed loomingulised katsed kuulajate-vaatajate ette.


Kristi Raidla:
Usun, et siin on võitjaks mõlemad osapooled: nii esimeste katsetustega maha saavad noored kunstnikud, kes võib-olla mujal oma töid veel eksponeerida ei saa ja samuti keskuse külastajad, kellel on võimalik keskuses olles nautida kultuuri nii muusikalises kui visuaalses mõttes.
Praegune kontsertide sari annab õpilastele suurepärase võimaluse saada esinemiskogemusi. Pärnu Keskusel on hea meel, et koolid tulid ideega hästi kaasa.

Kas soovite inimestele pakkuda kultuurielamusi ka sel juhul, kui tulevikus peaksid müügipinnad täitma pilgeni kogu hoonet ja praegused kasutamata müügiboksid leiavad esialgselt ettenähtud otstarbe ning avarad võimalused kunsti teostamiseks seetõttu kaovad? Või on teie eesmärk ka tulevikus jätta mingi osa ruumist (ruumidest) kunstile ja muusikutele?


Kristi Raidla:
Olen seda meelt, et müügiboksid võiksid täita neile ettenähtud otstarvet, kuid muusikale ja kunstile leiame alati koha.

Paikuse Postipaun on 15 aastane

Wednesday, November 25th, 2009

ohtune-paikuse-aleviktuledes-lasteaed

Fotodel: 1) Õhtune Paikuse alevik, 2) Tuledes lasteaed

„1994. aasta novembris ilmus Seljametsa koolijuhi Harri Timbergi ärgitusel valla infolehe Paikuse Postipaun esimene number. Selleks ajaks oli külanõukogule vallaõiguste andmisest möödunud täpselt kolm aastat,” kirjutab Paikuse teabespetsialist Liilia Varik kodukandi lehe novembri numbris sellest, et valla ajaleht on saanud 15 aastaseks.

Liilia Varik, kelle paljude muude kohustuste hulka kuulub ka lehe toimetamine, eelistab ajalehte nimetada pigem infoleheks. „Kuna paljudes peredes puudub interneti vahendusel operatiivse info kättesaadavus, siis oleme seadnud eesmärgiks väikese lehe kaudu jagada esmatähtsat ja peamisi sündmuseid kajastavat teavet enamasti lühikeste kokkuvõtlikke sõnumite näol,” tutvustab Varik lehe ülesehituslikku laadi. Pikemad ja põhjalikumad artiklid võivad küll huvitavad olla, kuid võtaksid ülemäära palju ruumi ega võimaldaks mitmeid teisi olulisi sündmusi proportsionaalses tasakaalus piisavalt tutvustada. „Leht ilmub regulaarselt määratud ajal, iga kuu kolmanda esmaspäeva järgsetel päevadel, kõikudes siia sinna kuni 3 päeva, aga mitte rohkem,” selgitab Varik, kes leiab, et valla tähtsamad otsused peavad võimalikult värsketena elanikeni jõudma.

Toimetaja tööd abistab küljendajana Riita Lillemets. Jääb vaid soovida neile kahele ja kõigile kaasautoritele edu ja jõudu järgmise 179 lehe tegemisel, mil möödub 30 aastat esmatrüki ilmumisest.

Järgnevalt on avaldatud peaaegu täies mahus novembri Paikuse Postimehes ilmunud Liilia Variku kirjutatud lühike nupuke:

Vallalehel on 15. sünnipäev

15 aastat tagasi elas Paikuse vallas 2600 inimest, kolmveerand neist alevikus. Aasta eelarve jäi viie miljoni krooni piiresse ja näib tänase 75 miljoni kõrval uskumatult
väike. Olid aga ka kõik muudki asjad tookord väiksemad, nt 400 õpilasega põhikooli asemel oli 185 lapsega algkool ja päevakeskust polnud üldse. Oi aegu ammuseid – Sindi sovhoosi õiglusjärglasena tegutses Paikuse Põllumajanduslik Hoiufond, Reldor
alles alustas elamuehitusega Linnuriigis ja maha saadi Seljametsa esimese külalaadaga jne. Postipauna suurus ja väljanägemine on jäänud samaks, kuid tiraaž on kahekordistunud, ulatudes tänaseks 1400 eksemplarini. Oma valla elanikele asutustele ja ettevõtjatele on Postipaunas kuulutuste ja info avaldamine tasuta, nagu leht isegi.

Sama küsimus kahele linnapeale

Wednesday, November 25th, 2009

Nii Pärnu linnapea Toomas Kivimägi kui Sindi linnapea Anu Vassvik vannutati ametisse eelmise nädala neljapäeval. Mõlemad naaberlinnade linnapead on Sindi kooli vilistlased.

Mida teil on öelda teineteisele?

Toomas Kivimägi:

toomas-kivimagi-oma-kabinetisMa usun, et see on esmalt kiituseks ja tunnustuseks Sindi Gümnaasiumi õpetajatele! Ja Anule tahan öelda, et kui talle tundub, et uus väljakutse on raske, siis lohutagu end sellega, et Pärnu linnapeal on kordades raskem ja seda vaatamata ligi 20 aastasele kogemusele avalikus sektoris. Nii keerulises finantsolukorras kui Pärnu pole vist ükski omavalitsus Eestis. Aga lahendus peab olema, teisiti ei saa. Ja see on suur väljakutse, olla Sindi või ka Pärnu linnapea, mida ei saa osaks paljudele. Koorem antakse kanda neile, kes seda kanda jõuavad! Jõudu ja sirget selga!

Anu Vassvik:

a-vassvikSindi on alati Pärnule palju head andnud. Nõukogude ajal ja veel ka iseseisvumisaja alguses oli Sindil ja Pärnul üks eelarve. Sindi vabrik oli Pärnu linna suurim maksumaksja. Praegu on Pärnu saanud Sindist pärit linnapea. Sellest ajaloost lähtuvalt võiks Pärnu ja Sindi täna tihedamalt läbi käija. Toomas Kivimägil oleks mulle kui noorele linnapeale kindlasti palju õpetlikku öelda ja loodan, et endise sintlasena ta abist ära ei ütleks. Et mõlema linna elanikud hääletasid valimistel muutuste poolt, siis on mõlemal sarnane olukord. Mõlemal tuleb hakata muudatusi ellu viima. Eelkõige huvitaks mind, mida Toomas Kivimägi endise sintlasena peab vajalikuks sünnilinnas ära teha, millisena linna arengut ja tulevikku kujundada? Oleks hea kui tekiks ja kujuneks välja mõni kahte linna ühendav huvitav koostööprojekt. Loomulikult soovin Kivimägile jõudu ja ärksat meelt Pärnu linna juhtimises!