Arhiiv December, 2009

Meeldivat lahkuvast aastast

Thursday, December 31st, 2009

Mõeldes mööduvale 2009. aastale, palusin Sindi ekslinnapeal Mati Mettusel nimetada vähemalt kümmekond asja, mis ootamatul küsimisel kõigepealt positiivseid emotsioone tekitavad.

suusarada-053suusarada-055

Mati Mettus:

Ehituse vallas valmistas heameelt lasteaia renoveerimine. Hea on teada, et möödunud aastal andis Euroopa pool oma lõpliku jah, mis avab rohelise tee Sindi linna täielikuks varustamiseks puhta vee ja kanalisatsioonitrassidega. Loomulikult pole päris kindel miski, kuni ei ole kopp maasse löödud, aga loodame parimat.

Kõige tähtsamaks sündmuseks pean aga hoopis Eesti lipu heiskamist raekoja torni. Tegu ise polnud teab kui suur, aga sinimustvalge lipu juubeliaastal omas see olulist tähendust. Pealegi ootas torn alalist lipuheiskamist väga pikki aastakümneid.

Mööduv aasta oli ka juubelite aasta. Sindi laulukoor sai 140, Sindi memmed tähistasid oma tegevuse poolesajandi täitumist, Slavjanotška sai 15 aastaseks. Kultuurivallas toimus muidki tippsündmuseid. Rahvusvaheline puhkpilliorkestrite ühiskontsert Wersalinka avaldas võimast emotsionaalset elamust. Sindi gümnaasium taastas suhteid Leedu ja Läti koolidega, mis olid vahepeal soikunud. Toimusid koolidevahelised olümpiamängud.

Spordis väärib tähelepanu valgustatud suusaraja valmimine, mida nüüd iga päevaga rohkem omaks võetakse. Tänu kestvatele miinuskraadidele saab ka uisutada.

Eriti teeb meele rõõmsaks kestvate miinuskraadidega ja paksu lumega talv.

Tegelikult on positiivseid meeleolusid tekitavaid sündmuseid märksa rohkem kui napp etteantud arv 10 lubaks nimetada. Väga hindan fotokonkursi korraldamist ja foto näitust, mida saab võibolla ka kauem kui jaanuari lõpuni vaadata.

Paljud väärt ettevõtmised on sündinud ettevõtlikke eestvedajate algatusel. Jätkuks selliseid ka edaspidi.

suusarada-059suusarada-068suusarada-029suusarada-062

Hea Uue Aasta valmistamise retsept

Thursday, December 31st, 2009

Terviselehes tunnistab Aleksander Laane, et ei tea kust on pärit Hea Uue Aasta valmistamise retsept, aga talle see meeldib. Kuna see meeldib ka Sindi Avatud Noortekeskuse juhatajale, siis saatis Helle Vent sama retsepti mullegi. Arvan, et kuna retseptil näib olevat minekut ja minulegi meeldib, siis võib see osutuda suupäraseks veel paljudele teistelegi. Loodan, et ei lähe autorikaitse õigustega vana aasta viimasel päeval pahuksisse, kui ilma autori nimele viitamata selle veelkord siinsel lehel avaldan.

Võtame aasta kaksteist kuud ja puhastame need kadedusest, vihkamisest, kurbusest, tühisõnalisusest, teesklusest, kangekaelsusest, hirmust, egoismist, ükskõiksusest.
Puhastatud kuud lõikame kolmeks võrdseks osaks. Tähelepanelikult proportsioone järgides jagame päevad samamoodi kolmeks nii, et kolmandik päevast saaks täidetud töiste tegemistega ja ülejäänud kaks kolmandikku täidaksid rõõmus meel, huumor ja lõbustused. Lisame kolm kuhjaga lusikat optimismi, suure tüki usku, lusikakese kannatlikkust, mõned terad tolerantsi ja näpuotsaga viisakust ning lahkust kõigi, eriti lähedaste suhtes. Kogu segu tuleb ääretasa üle valada armastusega. Kaunistamiseks kasuta lillede, headuse ja tähelepanu õielehti.
Serveerida igapäevaselt soojade sõnadega ja südantsoojendavate naeratustega.
Jätku leiba!

Mängib VI kooli punt Syrius

Wednesday, December 30th, 2009
riigikogu-saadikud-026

Ansambel Syriuse foto Sindi Seltsimaja stendilt

Mäletan hästi veel 42 aastat hiljem, kuidas Pärnus Kuninga tänava punastest tellistest koolimaja saalis ühel päeval trummid, taldrikud ja kidrad kõva häält tegid ja jutud levisid, et poisid teevad samal õhtul oma esimese esinemise. Siis kandis õppeasutus Pärnu VI 8-klassilise kooli nime ja ise olin enamvähem 14 aastane. Nautisin koridoris liikudes valjut müdinat, aga tollele peole siiski ei jõudnud. Uhke tunne oli sellegipoolest, et koolil on oma bänd. 40 aastat tagasi olid noormehed tõelised staarid, sest paar lugu pakkus huvi koguni Eesti Televisioonile. Ei kasutatud repertuaaris üksnes Lääne hitte vaid saadi hakkama ka omaloominguliste lauludega.

Poiste nimed, kelle peades bändi loomise idee küpses, olid Boriss Leppsoo, Jaan Laursoo, Harri Varese ja Hannes Tääkre. Muusikapalade harjutamine meelitas ansambliga liituma veel kolm noormeest. Esmalt tulid Vambola Leping ja Harry Anderson, mingi aeg hiljem liitus ka Andres Tamm. Bänd püsis aktiivses tegutsemises koos kuni 1975. aasta sügiseni. Ometi pole Syriuse nimi kuhugile kadunud ja mitmed alustanud saavad nüüdki aegajalt kokku. Praeguse neliku moodustavad trummar Harry Anderson, soolokitarri mängija ja laulja Andres Tamm, laulja ja basskitarrist Jaan Laursoo ning Boris Leppsoo, kes laulab, mängib kitarri ja klahvpille. Tema on ka ansambli juht.

Eestis ja kaugemalgi tuntust kogunud omaaegne kuumalt oodatud Pärnu biit- ja popansambel Syrius astub taas lavale juba uue aasta esimesel laupäeval, 2. jaanuaril, mil näeb ja kuuleb mehi esinemas Sindi Seltsimajas õhtul kell 20.00.

Õige on DDT

Tuesday, December 29th, 2009

Hans Soll vabandab Virgo ja teiste lugejate ees, kuna 28. detsembril avaldatud artiklis eksis tervisele üliohtliku taimekaitsevahendi nimetuse kirjutamisega.

hans-soll-kodus-2Õige oleks lugeda: „Pikka aega oli jõgi rumala maade kunstväetisega üleväetamise, taimekahjurite tõrjevahendite DDT jt. ohjeldamatu liigkasutamise, sigalate ja loomalautade virtsa ammoniaagi, raibete, kemmergute otserünnaku all.

Täiendav märkus: Taimekaitsevahend DDT on oma erakordselt kahjuliku mõju tõttu elusorganismidele paljudes riikides, sh ka Eestis, keelatud aine. DDT avaldab inimestele toksilist ja vähki tekitavat toimet. DDT keemiline ühend pole looduses iseenesest lagunev aine ja seetõttu ohustab keskkonda sajandite pikkuselt.

Samal teemal:

Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus

Lumest auto lumes

Tuesday, December 29th, 2009

lumest-auto-008lumest-auto-006

Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus

Monday, December 28th, 2009

Iga Sindi paisu teemal avaldatud artikkel muudab põlised Sindi inimesed valvsaks, sest tammiga ollakse harjunud ja ilma selleta ei kujutata Pärnu jõge väikelinna kohal ette. Sellel põhjusel pöördusin kodanikualgatuse rühma „Sindi pais” aktiivseima esindaja Hans Solli poole palvega selgitada oma nägemuses küsimust, mis Sindi elanikes õigustatud muret tekitab.

hans-soll-kodus

Hans Soll

Vastab Hans Soll

Sissejuhatav mõte

Küsimus jõe ja kallaste seisundist pärast võimalikku paisu mahalaskmist on täiesti õigustatud, õieti see ongi peaküsimus, sest probleem seondub optimaalseima lahendusega. Kõigepealt ütlen sõnaselgelt, et minus pole mõtet otsida paisuepopöas Sindi võimude või Sindi rahva vastast. Vastupidi, olen Sindis väljas kõige parema lahenduse realiseerimise eest, püüdes siinjuures vaadata ette – mis saab 10-20 aasta pärast ja veel kaugemas tulevikus!

Praegu on unikaalne võimalus Euroopa Liidu rahadega teha ära tegu milleni jõud senini pole küündinud – likvideerida otstarbe kaotanud looduskahjulik rajatis. Sellist rahastamise võimalust ei saa kasutada määramatult pika aja kestel. Seepärast ühendagem kõige tõsisemalt jõud ainulaadse võimaluse optimaalseimaks targaks kasutamiseks.

Paisu eemaldamine, kärestiku rajamine, jõesäng, kaldad

2000. a. taanlaste NIRAS AS poolt teostatud kapitaalse uuringu põhjal pakutakse 1A variandis 151 m pikkuse tammi eemaldamist, mis tekitaks 66 m pikkuse kärestiku. Aasta keskmise vooluhulga juures langeks veetase arvestuslikult 3,15-st kuni 2,29 meetrini ning tekkiv voolukiirus ületaks 1m/s. See põhjustaks lühiajaliselt suuremahuliste jõesetete edasikande, kuni jõesäng saavutab uuesti tasakaalu. Praegu maanteesillast ülesvoolu on jõe hüdrograafia looduslik, jõesängi laius 100 m. Sillast 200 m allavoolu laieneb jõgi 200 meetrini ning on kuni tammini järvele iseloomulike omadustega.

Jõe fluviaal-morfoloogiline uuring selgitas välja 2 piirkonda, kuhu on kogunenud 63 000 m3 setteid silla ja tammi koosmõjust ja 125 000 m3 tammipealses järvelaadses jõeosas. Tammi lammutamine põhjustaks mõlema nimetatud settekoguse liikumahakkamise ja tekiks looduslike mõõtmetega ja voolujaotusega ülevalpool 90 m ning allpool 100 m laiune jõgi, mille voolukiirus ei ületa 0,8 m/s.

Teise uuringu on 2006. a. teostanud K & AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Merin AS, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ. Paisu lammutamisel säiliks ala- ja ülavee poolel jõe põhja 1,5 m erinevus. Lammutamise järgselt säiluv aste kujundatakse kaladele ületatavaks ja jõepõhi kindlustatakse ärauhtumise eest. Kokku lammutatakse 3000 m3 betoonkonstruktsiooni. Paisu asemele kujundatakse 185 m pikkusega ja 0,8% langusega kärestik. Rajatava kärestiku kogupindala oleks 2 ha.

185 m pikkusega kärestiku puhul niisuguses koguses setete edasikandmine ei realiseeru nagu NIRAS AS 66 m pikkuse kärestiku puhul. Siin prognoositav setete edasikanne maanteesillast ülesvoolu võib ulatuda 10 000 m3-ni ja paisjärvest 30 000 m3-ni. Voolu keskmine kiirus jääb ka väiksemaks, ega ületaks 0,5-06 m/s. Selle variandi maksumust hinnati 2006. a. hindades 65,3 milj. EEK.

Mõlemad uuringud jõekaldaid jm. sinnakuuluvat ei käsitle. Ilmselt ei ole need olulised keskkonnamõjurid. Toimuvast saame ainult ise ettekujutuse luua. Muidugi veetase pealpaisu langeb, allpaisu tõuseb, aga mitte hullusti palju – aasta keskmise vooluhulga juures 3,15 m kuni 2,29 meetrini jõe pikiprofiili punktide 4533 m ja 4898 m vahel.

Settemuda

Nüüd jõuame aga minuarust kõige olulisemani – settemudani. Olgu settemuda liikumahakkamise oht prognoositavast 188 000 m3 ehk 40 000 m3 suurem või väiksem, pole tegu mitte ainult ohuga vaid karmi reaalsusega. Kõnealune settemuda tuleb eelnevalt ammutada, maksku see mis ta maksab. Kahjuks puudub sette keemiline analüüs, kuid midagi head temas ei ole. Pikka aega oli jõgi rumala maade kunstväetisega üleväetamise, taimekahjurite tõrjevahendite DDT jt. ohjeldamatu liigkasutamise, sigalate ja loomalautade virtsa ammoniaagi, raibete, kemmergute otserünnaku all. Ei mingisuguseid filtreid, puhastusseadmeid. Kõik selle omastasid veetaimed ja nende kõdu on nüüd paisupealses mudas. Arvan, et ei ole palju öelda kui selles settes leidub osa Mendelejevi tabelist, alustades elavhõbedaga ja ei tea millega lõpetades.

Niisugusesse saastmudasse rajada ujulat, setteseguses vees lõbusalt ujuda, isegi tervistkosutavalt lusti aerutada – no kuulge, see ei ole Sindi elanikule nagu iga ühele meist vääriline. Kus on meie kooliharidus ja arusaam puhtast loodusest?

Lahendust otsivalt

Sõnaga: Lugupeetavad küsijad, kui õige lööks kampa ja esineks Sindi linnavõimude ees ettepanekuga esitada pöördumine kohaliku omavalitsuse tasandil riigi valitsuse keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile. Pöördumise sisuks oleks paisupealse muda eemaldamise taotlus.

Ennetav liikumapääseva sette eemaldamise vajadus on möödapääsmatu igasuguse, ka osalise tammisektsioonide eemaldamise puhul. Projekti täiendusettepanekuga on aga kiire. Teatavasti jäeti valitsuse määrusega suvel avatud esimesest sajast miljonist Sindi pais välja. Tehti vaid 18,5 miljoni ostuhinnapakkumine, millele AS vastas 59 miljoni nõudega.

Esimeses etapis parandatakse vooluveekogude ökoloogilisi tingimusi kokku 11 Eesti jõel ja see puudutab 23 paisu. Ülejäänud 200 miljonit krooni jääb uute investeeringute kavale. Sellele 200 miljonile tuleks kiiresti-kiiresti nõue sisse anda. Muda eemaldamise vajadusest ei pääseks ka eraomanik kui ta oma hüdrojaama nõuetekohase kalatrepiga rajama peaks. Viimasesse minul isiklikult siiski puudub igasugune väiksemgi usk. See veendumus on isiklik ja põhineb minu käsutuses olevale tõestusargumentatsioonile, mille arvel kirjutatu ei tohiks ruumi ja aega kasutada.

Sindi rahvas ja linnavõim saaks igati põhjendatud täiendusnõude esitada. Kuivõrd oluliseks Sindi inimesed ise probleemi olemust peavad, sõltub loomulikult üksnes neist endist.

Minu vaimusilm näeb küll seda, et paisupealne jõesäng saaks süvendatud, jõekaldad korrastatud ja puhastatud looduskeskkonda rajatud tasemel ujula, hüppetorni, paadilaenutuse, kalastussildade, atraktiivse harrastuskalastuse võimalusega. Magnetitõmbena tuleksid peale Sindi rahva sinna turistid, kes Pärnu ranna passiivpeesitamise vahetab meelsasti aktiivse tegevuse vastu kuulsustkoguva Sindi paisupealsel alal.

Pakutav ideekavand

Ainult ideetasandil nimetaksin kaht kavandatavat kohalikku võimalikku teostusvõimalust:
Sadamaakvatooriumil seisab pager tööootel pikemat aega. Kas oleks mõeldav sõlmida leping sadamaga nõnda, et pager demonteeritaks ja osa tekiehituse imemisseadmeid transporditaks paisupealsele kaldale. Ajutist jõuallikat rakendades oleks seade suuteline ime- ja survesüsteemiga 1,5 km ulatuses mudaeemaldamissüvendust tegema.

Eemaldatava muda võiks ladestada näiteks 5 km kaugusel Rääma rabas paikneva prügimäe katteks. Sauga vallavõimul peab 2010. aastaks olema prügimäele kate paigaldatud.

Samal teemal:

Keskkonnaministeerium ootab uut hinnapakkumist ja teise astme kohtu otsust

Eero Jutila vastab Hans Solli küsimustele

HANS SOLL: „Valitsusel Sindi paisu umbsõlmel sõrm vahel”

Taas kõneldakse Sindi paisust

Hans Soll väljendas tänasel Pärnu kohtumisel tõelist pettumust

Sindi pais taas teravdatud tähelepanu all

Jõulutervitus

Friday, December 25th, 2009

kaart_5

Kas vajame kristlust?

Thursday, December 24th, 2009

Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmanni mõtisklus jõulunädalal AD 2009.

eliisabeti-kirikeliisabeti-kirik-kuninga-tanava-vaateseliisabeti-kirik-nikolai-tanavalt-vaadatunaeliisabeti-kirik-koos-juurdeehitusega

Fotodel: Eliisabeti kirik erinevates vaadetes

Tema on loovutanud iseenda meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks headele tegudele. (Tt 2:14)

opetaja-enn-auksmann-laidab-valge-kuunla

Õpetaja Enn Auksmann süütab advendi küünla

Kolm päeva enne Kristuse sündimise püha kutsub „maag ja selgeltnägija“ Hannes Vanaküla Delfi internetiportaalile saadetud kirjas kõiki loobuma kristlusest. Ta kirjutab muuhulgas: „Me saame vastutada ainult oma tegude eest. Peame teadvustama, et me ei saa heastada teiste tegusid. Meie ei saa vastutada nälgivate Aafrika laste eest, meie ei ole neid teinud. Me ei saa vastutada holokausti eest. Meie ei ole juute tapnud. Me vastutame oma laste ja oma eksimuste eest. Enne kui me midagi heastama hakkame, peame mõistma, mida oleme valesti teinud. Kui me lihtsalt toidame Aafrika lapsi, ei lahenda me tegelikku probleemi, vaid kurname ära iseennast ja jätame nälga oma lapsed. Saame neid aidata vaid siis, kui sealsed vanemad tahavad meilt õppida eluga paremini toime tulema, tahavad saada uusi teadmisi. Lõpetuseks: kui tahame selles kriisis ellu jääda, peame endast välja juurima kristliku mõtlemise.“

Tuleb tunnistada, et vaatamata sellele, et muus osas sisaldab kiri rohkesti eksiarvamusi, on autor siinkohal tabanud täpselt naelapead. Kristliku usu ja eluviisi oluliseks osaks, lausa nurgakiviks on mõtteviis, mis ei luba meil kannatustest ja kannatavatest inimestest mööda jalutada põhjendusega, see kõik ei puutu meisse, kuna meie ei ole neid kannatusi põhjustanud. Kristluse ja kristlase jaoks on iseloomulik see, et nähes vajadust ja võimalust aidata, tõttab ta appi, küsimata tasu ega isegi seda, kas miski puutub isiklikult temasse või ei. Vanaküla hinnangul on taoliselt mõtlevad inimesed ajupestud lüpsilehmad.
Vaadeldes jõuludega seonduvaid pühakirjasündmusi võime tänada Jumalat, et on inimesi, kes ei hooli sellest, milliste alandavate nimetustega neid keegi sildistab, ning imetleda armastust, mis päikesekiirtena suudab aeg-ajalt kõigest hoolimata tungida läbi meie mõranenud maailma tuima ükskõiksusekooriku.

Näeme vaga Siimeoni, kes ei suuda surra enne, kui on kohanud ja hoidnud oma kätel Õnnistegijat – mitte iseenda, vaid kõigi teiste, nii oma rahva kui võõraste pärast. Tema hing ei anna rahu enne, kui ta teab, et inimkonnale on sündinud Päästja. Teda tänapäeva tuues ning Hannes Vanaküla kirjutatuga kõrvutades võiksime öelda, et ta ei suuda surra enne, kui teab, et Aafrika lapsed ei jää igavesti nälgima ning holokaust ei kordu enam kunagi.

Näeme lesena vanaks jäänud Hannat, kes on oma elu pühendanud palvele ja kes mitte ei nuta taga seda, mida kõike ta on kaotanud, vaid kuulutab rõõmuga sellest, mis on ees – kuulutab seda kõigile, sest ta ei ole võimeline jätma oma rõõmu enesele, ta ei saa teisiti kui seda jagada.

Näeme hommikumaa tarkasid, kes ei kohku tagasi pikast reisist teadmata kuhu – ega põlga ära viia kalleid kingitusi loomalaudas sündinule. Kingitusi, mis ühelt poolt viitavad sündinu jumalikkusele ja kuninglikkusele, teisalt aga on äärmiselt praktilised ning kuluvad kindlasti ära peagi järgnenud põgenemisel võõrale maale.
Näeme karme karjaseid, kellest ööpimeduse ning lõkketule mõjul saavad filosoofid (kas pole imelik, et just ööpimeduses ja lõkke ümber – kaks asja, mis inimesed tihedalt üksteise ligi suruvad – kogeme tihtipeale kõige selgemalt oma üksildust?) ning hetk hiljem inglikuulutuse läbi õhinast vallatud poisikesed, keda täidab rõõmuga teade sellest, et üks laps on sündinud. Sündinud rasketes oludes ja vajab seepärast ehk abi? Ehk vajavad Tema vanemadki julgustust? Ja karjased lähevad ning jutustavad kõigest, mis neile räägitud.
Näeme kihlatud abielumeest, kes mõistab, et tema naine ei kuulugi talle – et nii temal endal kui ta abikaasal on täita üks teine ülesanne. Ülesanne, mis nõuab enesesalgamist mitmeski mõttes. Ta on ustav, ta on taustal, ta on lausa varjul – aga ta on kogu aeg olemas. Küünikute jaoks on ta parim näide „ajupestud lüpsilehmast“ …
Näeme Neitsit, kes võtab Jumala käest vastu sellegi, mida ta ei mõista. Kes jagab kogu armu, mis talle osaks saab, terve maailmaga. Nii väikeses kui suures. Kuuldes, et ta sugulane on samuti lapseootel, ruttab Maarja talle appi ja jääb tema kõrvale seniks, kuni laps on sündinud. Ning tema ise, leidmata kohta inimeste seas, toob ilmale kõikide inimeste Õnnistegija.

Üle kõige näeme Jumalat, kes ei vaata meist mööda, kes ei ütle, et inimesed on ise oma probleemid põhjustanud ning lahendagu neid nüüd samuti ise, vaid kes tuleb ja saab üheks meie hulgast. Kes loobub kõigest, mis Talle kuulub (Fl 2:6-7), võtab enda peale selle, mis kuulub meile (vrd Js 53:4-5; Gl 3:13), ning annab meile kogu oma armu rikkuse (Ef 2:7).

Püha Faustyna Kowalska kirjeldab üht oma kõnelust Issandaga nõnda: „„Oo mu Jeesus, tänuks Sinu paljude armuandide eest ohverdan ma Sulle oma kirik-pimeduses1hinge ja ihu, oma mõistuse, oma tahte ja kõik oma südameliigutused. Tõotustega olen end täielikult Sinule andnud; mul ei ole enam midagi, mida ma veel võiksin Sulle kinkida.“ Jeesus ütles mulle seepeale: „Mu tütar, sa ei ole mulle kinkinud midagi, mis on tõeliselt sinu oma.“ Ma läksin iseendasse ja tajusin, et ma armastan Jumalat kogu oma hingejõuga. Ma ei suutnud näha midagi, mida ma ei oleks andnud Issandale. Nii ma küsisin: „Jeesus, ütle mulle, mis see on, ja ma annan selle Sulle kohe kogu oma südame täiusega.“ Jeesus ütles leebelt: „Tütar, kingi mulle oma viletsus, sest see on eranditult sinu oma.““ Meie viletsuse on Jumal võtnud ja enda omaks teinud, et meie saaksime rikkaks Tema vaesusest (2Kr 8:9).

Kui juurime endast välja kristliku mõtlemise, mis jääb siis veel järgi peale vaesuse ja viletsuse? Kui Jumal mõtleks vaid iseenesele, siis … jah, siis meid ei olekski.

Sindi Gümnaasiumi noortele leiutajatele anti aukirjad

Thursday, December 24th, 2009

Sõnumi autor: Sigrid Jamnes

sindi-gumnaasiumi-hoone-ooselHaridus- ja Teadusministeerium koostöös SA Teaduskeskuse AHHAA-ga seoses „Noorte leiutajate riiklik konkurss 2009“ raames andis välja aukirjad Sindi Gümnaasiumi 4. a klassi õpilastele eduka esinemise eest konkursil. Õpilasi ja juhendajat tänas Haridus- ja Teadusminister Tõnis Lukas ja SA Teaduskeskuse AHHAA juhataja Tiiu Sild.

Leiutisena toodi välja „Õpetaja abiline“, „Luure ripats“, „Kiirgrill“, „Kasulik maja“, „Prügisorteerija“, „Lõikur“, „Pesumasin“, „Robotjalad“ (nendele, kes kõndida ei saa), „Universaalne aiahooldusmasin Karo“, „ CD raamat“. Põhimõtted olid: hoida kokku aega, energiat, vett, elektrit, säästa loodust.

Õpilasi juhendas klassijuhataja Eneli Arusaar. Tööd valmisid lõimudes järgmisi õppeaineid: matemaatika, majandus, eesti keel, käsitöö ja kunst. Aukirjad anti 4. a klassi õpilastele üle kolmapäeval, 23. detsembril, pidulikul jõuluaktusel.

Port Artur jagas lastele kingitusi

Wednesday, December 23rd, 2009

Port Arturi kaubanduskeskus külastas koos kingitustega Pärnu haigla lasteosakonda ja Pärnu Lastekodu.

Juba traditsiooniliselt külastas Port Arturi pere enne jõule, so. 23. detsembril, asjakohaste kingitustega Pärnu haigla lasteosakonda ja Pärnu Lastekodu. Pärnu haigla lasteosakond sai mitu kilo uusi värvilisi raamatuid, mis oli komplekteeritud Apollo raamatupoe poolt. Raamatuid jagus ka Pärnu Lastekodule, kuhu viidi lisaks veel mänguasju ja natuke magusat, mis oli kogutud Mini Pordi Mängumaa ja Port Arturi detsembrikuise aktsiooni käigus.

lastekodu-juhataja-priit-sutt-votab-juba-uksel-vastu-port-arturi-esimesed-pakid laste-room

Fotodel: 1) Lastekodu juhataja Priit Sutt võtab juba uksel vastu Port Arturi esimesed pakid; 2) Laste rõõm!

Port Artur alustas sellise aktsiooniga juba hea mitu-mitu aastat tagasi, esimesed korrad jäävad eelmise sajandi lõppu ning nähes iga kord neid laste säravaid silmi, on plaan aktsiooni tulevikus kindlasti jätkata.