Arhiiv January, 2010

Vello Paluoja portreteeris Julius Friedrich Seljamaa, kes on üks Tartu rahu läbirääkijaist

Sunday, January 31st, 2010

Eeloleval kolmapäeval peetakse Sindi gümnaasiumis 9-12 klassidele mõeldud õpilaskonverents, mis on pühendatud Tartu rahu 90. aastapäevale. Samal päeval esitletakse Vello Paluoja poolt valminud rahu läbirääkija Julius Seljamaa portreed, mis leiab koha auväärsete vilistlaste reas kooli aula seinal.

tanane-sindi-101tanane-sindi-14

Fotodel: 1) Umbes taolistes majades võisid elada naabrid Julius Seljamaa ja Kaarel Liidak; 2) Sindi Gümnaasiumi hooned tänapäevases vaates

Konverentsi peaesinejaks on palutud riigikogu kaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste. Kolm õpilast on teemadena ettevalmistanud: “Julius Seljamaa tegevus diplomaadina”, “Teised Juliust Seljamaast” ning “Tartu rahu ja Julius Seljamaa”. Õpilaste juhendaja on ajalooõpetaja Lembit Roosimäe.

Meenutuseks seoses Julius F. Seljamaa mälestuse jäädvustamisega

Paar aastat tagasi, Tartu rahu aastapäeval, pidasin paslikuks meenutada Sindi linna elanikele Julius Friedrich Seljamaa nime. Sindis sündinud ja kohalikus ministeeriumikoolis tarkuseteed alustanud nimekal Eesti poliitikul möödus 2008. aasta kevadel 125 aastat sünnist. Eesti riikliku iseseisvuse loomise juures on kahtlemata tegemist inimesega, keda võib julgelt kõrvutada Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja mitmete teiste võtmeisikutega, kellest suuresti olenes rahvusriigi teke ja püsima jäämine.

Tookord kirjutasin, et Julius Seljamaal on küll õnn puhata kodumaa mullas Tallinna Metsakalmistul, kuid sünnikohas Sindis vääriks ta paremat jäädvustamist. Miks mitte paigale kuulsust toonud poja auks veeretada keset linna või kunagisesse kodukohta J. C. Wöhrmanni puiesteel hiigelkivirahn, millele kinnitataks mälestustahvel? Mälestuskivile võiks raiuda sõnad: “Diplomaatilise sõja sangar Julius Seljamaa ANNO DOMINI …” Tookord toetasid seda ideed eelmise valitsemisperioodi kultuurikomisjoni inimesed ja Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend kirjutas artikli juurde kommentaariks (Kalev Meedia: 05.02.2008 22:03) muuhulgas: „Julius Seljamaa mälestuse jäädvustamine on kindlasti ülimalt oluline! Palun saatke oma artikkel kindlasti ka “Sindi Sõnumitesse” – linnarahvas vajab teavitamist!”

Siis peeti silmas, et mälestusmärk saaks avatud hiljemalt diplomaadi 130ks aastapäevaks. Kuna selle ajani on veel jäänud kolm aastat ja aeg lendab linnutiivul, siis oleks õige aeg head kavatsust taas meenutada, seda enam, et mõni uus linnavalitseja ei pruugi kõigi asjadega piisavalt kursis olla.

Vahepeal on peetud aru, et suure rändrahnu teisel küljel võiks asuda mälestustahvel põllumajandusteadlasele Kaarel Liidakule, kelle sünnist möödus 125 aastat läinud aasta 12. novembril. Mõlemad suurmehed olid tegelikult naabrid ja nad elasid ka päris ühesugustes majades. Vello Paluoja esimene portree oligi tehtud Kaarel Liidakust.

Ka praegune haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin peab Julius Seljamaa mälestuse väärikat jäädvustamist tähtsaks ettevõtmiseks: „Sindist sirgunud suurmehe, kelleks diplomaat, poliitik ja ajakirjanik Julius Seljamaa kahtlemata oli, mälestuse jäädvustamine rahvaalgatuse korras on kahtlemata tunnustust vääriv ettevõtmine. Rõõm on tõdeda, et Sindi linnas on inimesi, kes on selle asja juures olnud ihu ja hingega ning tänu kellele saab Julius Seljamaa mälestus ka väärikalt jäädvustatud. Äärmiselt positiivne on, et portree joonistas mitmekülgne Pärnu kunstnik Vello Paluoja.”

Seljamaa elust ja tööst

Varakult tööle ja kodust välja

Raske kodune olukord ei võimaldanud Sindi ministeeriumikooli lõpetamise järel kohe edasiõppimisele mõelda. Noormees leidis tööd Sindi vabrikukontoris. Siiski ei püsinud Julius pikalt kodus ja juba 15 aastaselt pakkis kompsud, et seada end Riiga elama. Oma esimese aasta välismaal käis ta tööl, kuid siis pääses õppima Riias tegutsevasse Valga õpetajate seminari, mille lõpetas 1902. a.

Aega viitmata asus ta õpitud alal tööle Taali kaheklassilises ministeeriumikoolis. 1905. a. edutati noor õpetaja küll koolijuhatajaks, kuid rahutu hing püüdles edasi ja julget pealehakkamist kroonis edu: Peterburi ülikooli õigusteaduskonna uksed olid pärast küpsuseksamite sooritamist avatud. Muidugi polnud mõeldav üksnes usina õppimisega eluvaimu sees hoida. Julius vajas tööd, mille leidis Pealinna Teataja toimetuses. Samaaegselt jõudis teha kaastööd veel Vene Riigiduumas.

Vaba Eesti mõtete levitaja

Vaibunud veebruari revolutsiooni järgselt kasutas ta Pealinna Teataja lehe toimetuses oma ametit selleks, et hakata levitama autonoomse Eesti ideed.

Ajavahemikul 1909-1914 asus Julius Seljamaa Rakvere Eesti Haridusseltsi koolijuhataja kohal. Peamiselt tema eestvedamisel korraldati suuremaid eestlaste ettevõtmisi. 1914. a. võitsid eestlased esmakordselt Rakvere linnavalitsuses sakslasi suuresti just tänu Julius Seljamaa tööle.

Julius kuulus ka Eestist valitud kaheksa Venemaa Asutava Kogu liikme hulka. Saadiku mandaat viis eestlase taas Petrogradi. Ta oli esimene, kes astus asutava kogu ees üles, et anda teada eestlaste iseseisvumise soovist. Kõnes selgitas, miks Eesti ei saa ühineda bolševistliku Venemaa valikuga. Otsustavalt kuulutas ta suurele kogule, et lõpliku otsuse teeb selle kohta Eesti Asutav Kogu. Asutavas Kogus täitis Julius aseesimehe kohustusi.

Peterburis toimunud läbirääkimistel suurriikide esindajatega Eesti iseseisvuse tunnustamise asjus osales koos Vilmsi, Poska ja teistega ka Julius Seljamaa.

Poliitilise karjääri kiire tõus

Kuid juba varem oli ta asutanud koos Artur Valneriga Eesti Vabariiklaste Liidu, milles etendas ühena juhtivamat osa. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldusel toimus 1917. a. 26. märtsil arvatavalt kuni 40 000 osalejaga eestlaste demonstratsioon sinimustvalgete lippude all.

Pöördelisel 1917. a. suvel valiti Julius Ajutise Maanõukogu liikmeks, mis tagas talle sekretäri ja abiesimehe koha. Liitumine Jüri Vilmsi loodud radikaalsotsialistliku parteiga, mis hiljem muudeti Tööerakonnaks, tegi agara poliitiku Julius Seljamaa partei asutaja hukkumise järel keskkomitee esimeheks.

Saksa okupatsiooni ajal olid diplomaadi käed tööd täis, pidades nõukogude võimuga läbirääkimisi Eestimaa Ajutisele Maanõukogule tunnustuse saavutamiseks. Pingutus ei andnud tulemusi, sest läti ja eesti enamlastel oli oma asi ajada. Küll aga osutus viljakaks Peterburis ilmuva Eesti Päevalehe toimetamine. Artiklid paljastasid Saksa okupatsioonivõimu salatsevaid taotlusi Eestis, Lätis ja Leedus.

Eesti riigi alustala betoneerimise eesmärgil alustatud rahuläbirääkimistel, mis viis lõpuks Tartu rahu lepingu allkirjastamiseni, osales kogu väitluse perioodi kuni võiduka lõpuni muidugi ka Julius Seljamaa.

Sindi noorukist välispoliitiliseks suurmeheks

Õppides tundma Julius Seljamaa elulugu, võib üksnes imetleda selle tarmuka noormehe elukulgu. Raske uskuda, et ainuüksi juhus sättis teda järjepanu Eesti riigi loomise võtmepositsioonidele, mis osutusid taktikalises tähenduses ääretult oluliseks. Oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avatud võimalusi eesti rahva teenimiseks tegid Sindist võrsunud poisist välispoliitilise suurmehe.

Sõltumatu Eesti Vabariigi tingimustes kulges diplomaadi karjäär mööda loogilist rada Riigikogu I koosseisu liikmena. Julius Seljamaa teenis riiki välisministrina. 1928. a määrati diplomaat Moskvasse suursaadikuks. Oma ametis pidi ta osalema 1932. sõlmitud Eesti-Vene mittekallaletungilepingus, mida 1934. a. pikendati 1945. a. lõpuni. Teame, et diplomaatiline jõupingutus osutus tagajärjetuks kommunistliku riigi sõnamurdlikkuse tõttu.

Ebaõiglaselt varakult tabas viljakat riigimeest raske haigus. 1936. a. pidanuks ta siirduma uuele diplomaatilisele tööle Itaaliasse, kuid see jäi saatuse tahtel vaid heaks kavatsuseks. Halastamatu vähk kustutas suurmehe eluküünla 17. aprillikuu päeval 1936. aastal.

Punane terror klaaris Juliusega arveid veel postuumseltki

Mõjub küünilisena, kuid NKVD otsustas veel peale suurkuju surma temaga arveid klaarida, tehes seda eriti julmal viisil kui arreteeris 1945. a. lese Maria. Kuna tunnistajate ütlused ei viidanud ühelegi tõendile, mille põhjal saanuks Maria Seljamaad süüdi mõista, siis võeti tarvitusele viimased kaks õlekõrt. Arreteerimise käigus toimetatud läbiotsimise tulemusena leiti “keelatud” raamatuid ja ülemjuhataja Laidoneri pühendusega abikaasale kingitud foto. Nende viimaste asitõenditega oli Maria Seljamaa abikaasa nõukogudevastane agitatsioon tuvastatud. Punaterror kohaldas lese suhtes 10 aastat sunnitööd…

Lõppsõna

Võib vaid oletada, et Eesti riigi kujunemise tippsündmuste juurde kandis ajakirjaniku, diplomaadi, riigikogulase, välisministri ja Tartu Rahu müüriladuja Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi eriline vaimsus. Meeldiv on kogeda, et praeguse Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli nimekate vilistlaste mälestustahvlil kuulub Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi (kokku 14) ja paljude teiste tuntud riigimeeste kõrval aukoht ka Julius Seljamaale. Peatselt kuulub aukoht talle ka Sindi Gümnaasiumis.

Samal teemal:

120 aastat Kaarel Liidaku sünnist

Sindi suusaraja esivõistlus sai peetud

Saturday, January 30th, 2010

Austatud Kalmer Jürima! Täname südamest toreda suusaraja eest! Meis kõigis on midagi erilist ja kui kogu südamest järgida oma salasoove, oled võimeline kes teab kui suurteks tegudeks. /Sindi spordiklubi Kalju/

helle-artel-tanabaukiri

Fotodel: Sindi spodiklubi esimees Helle Artel avaldab austavat tunnustust rajameister Kalmer Jürimale.

Kui esialgselt möödunud nädalavahetusele kavandatud Sindi suusaraja avavõistlus käreda pakase tõttu ära jäeti, siis tänane -7 kraadine vaikne päikesepaisteline ilm koos eile maha sadanud kerge lumega oli päris vastuvõetav suusailm.

Pool tundi enne avastarti võis näha kümneid suuremaid ja väiksemaid võistlejaid end registreerimas. Muist tegid soojendussõite radadel, mis Kalmer Jürima oli äsja ATV järel veetava rajalohistiga värskelt üle sõitnud.

esimesed-stardislapsed-rajalstart-on-antudkalmer-jurima-finissis

esimene-finisseeria1puhkus

Fotodel: 1) Esimene finiššeerija; 2) Puhkus

teine-finisseeria1kolmas-finisseeria

Fotodel: 1) Teine finiššeerija; 2) kolmas finiššeerija

Jürimale kuulus ka päevasündmuse keskne lugupidamine. Sindi spordiklubi Kalju esimees Helle Artel, ütles avasõnades, et nii head suusarada pole veel Sindi ajaloos varem olnud kui nüüd. Austava tunnustuse nimel andis ta spordiklubi poolt Jürimale üle tänuvimpli, millele on kirjutatud tekst: „Austatud Kalmer Jürima! Täname südamest toreda suusaraja eest! Meis kõigis on midagi erilist ja kui kogu südamest järgida oma salasoove, oled võimeline kes teab kui suurteks tegudeks. /Sindi spordiklubi Kalju/”

kalmer-jurima-avastardi-eelesimene-start-koige-pisematele-laks-koos-jurimaga

Fotodel: 1) Kalmer Jürima avastardi eel; 2) Esimene start kõige pisematele läks koos Kalmeriga

Pool tundi pärast keskpäeva lasti ühisstardist väikesele ringile kuni 10ne aastased lapsed. Nende jaoks stopperit tiksuma ei pandud. Küll anti Jürimale eelisõigus minna starti koos kõige pisematega kümmekond meetrit teistest eespool, et rada ette sõita. Vahetult enne sõitu pidas Artel vajalikuks pisikesi manitseda, et nad kohe stardist väljudes ei astuks uisusammu. Siiski unustasid mõned kiiresti vajalikud õpetussõnad ja nii nad jalad sassis pikali ka prantsatasid.

rajal-1rajal-2rajal-3rajal-4rajal-6rajal-51rajal-7rajal-8

Järgnevalt lasti rajale paarisstardid. Sõiduviisi võisid võistlejad ise valida, kas klassikas või uisusammu. Poisid ja tüdrukud vanuses kuni 14 aastat pidid läbima 2,5 km pikkuse ringi. Nende järel läksid õrnema soo veteranid, neiud ja naised 2,8 km distantsile. Kaks ringi tuli samal rajal läbida noormeestel, meestel ja veteranidel. Neidude ja noormeeste vanuseline arvestus jääb 15 ja 17 aasta vahele. Naised said võistelda vanuses 18 kuni 34 ja mehed 18 kuni 39. Naisveteranina saab võistelda alates 35st eluaastast ja meesveteranina võib rajale astuda 5 aastat hiljem.

mees-uulust1helen-on-seekord-kaamera-suuskadega-asendanud

Fotodel: 1) Mees Uulust; 2) Helen on seekord kaamera suuskadega asendanud

Kuigi valdade kaupa arvestust ei peetud, juhtusin kokku ka kaugemalt tulnud inimestega. Näiteks üks Uulu mees, kes on harjunud pidevalt sõitma kodust vaid 8 km kaugusel oleval Jõulumäel, tuli täna spetsiaalselt Sindi esivõistlustele. Silma hakkas samuti vähemalt üks tõeline fännklubi, mis oli tulnud oma inimestele pöialt hoidma. Hästi lõbusas meeleolus perekeskne fännklubi Erm toetas Tiiat ja Kaupot.

fannklubi-ermkellukesega

Fotodel: 1) Fännklubi Erm; 2) Kellukesega rajal olijaid ergutamas

Vanusegruppide kolmele paremale anti Sindi spordilubi Kalju karikad. Lisaks jagati kõigile osalejatele Kalju poolt väljapandud kingitusi, mida igaüks võis ise valida. Võistluse ainus korraldaja oligi Kalju, kelle tegemist toetas Sindi Linnavalitsus Anu Vassviki sõnul üksnes moraalselt. Ilmselt päris nii see siiski ei olnud, sest linnapea isiklikult kõndis suure sinise ämbriga ringi ja jagas lahkesti maitsvaid kompvekke.

kingituste-valimineanne

Fotodel: 1) Kingituste valimine; 2) Anne

Enne võistlusi anti edasi palve neile, kellel on jäänud seisma vanu suuski, keppe või saapaid, mida enam ei tarvita ja soovitati neid lihtsalt ära anda või müüa sümboolse tasu eest. Kui palju üleskutsele vastajaid oli, jäi selgusetuks. Siiski sattusin juhuslikult peale, et Anu Pikk sai oma suusad anda uutele omanikele. Eeskuju väärib kindlasti järgimist kasvõi sellepärast, et nii mõnigi võis jääda täna tulemata seepärast, et pole olnud võimalik uusi suuski muretseda.

eeltoopeeter-pohonin-abistab-numbri-panekulkukkuminevoidu-ajamine

Kel tänasest jaksu järele jäi, võivad juba homme jätkata Pärnumaa Talimängudega Reiu puhkekeskuses perekonnavõistlustel. Pühapäeval toimuvad teatevõistlused suusarajal ja saab osa muustki põnevast. Pärnumaa Talimängud toimuvad sel talvel juba 30. korda. Sooviks, et Sindi suusarada muutuks üheks arvestatavaks talispordi keskuseks siinses piirkonnas ja erinevaid võistluseid korraldataks rohkem kui kord aastas. Miks mitte ka mingi osa Pärnu Talimängudest. Kuulujärgi on Sindi raja vastu huvi tuntud juba väljaspool Pärnumaa piiregi, mis on alguse kohta palju tõotavalt hea märk.

Jõudu Tegijatele!

karkad-voitjateletee-joomine

Fotodel: 1) Karikad ootavad võitjaid; 2) Tee joomine

Võistlustulemustega saab tutvuda Sindi kodulehel, kui klikid siia

karikas-voitjalekarikas-voitjale-2karikas-voitjale-3karikas-voitjale-4karikas-voitjale-5karikas-voitjale-6karikas-voitjale-7karikas-voitjale-8karikas-voitjale-9karikas-voitjale-10karikas-voitjale-11karikas-voitjale-12karikas-voitjale-13karikas-voitjale-14karikas-voitjale-15karikas-voitjale-16

Samal teemal:

Stardi parim ajastatus

Sindis valmib valgustatud suusarada

Paikuse valla 2010. aasta eelarve suureneb

Friday, January 29th, 2010

Väljavõte Paikuse Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni koosoleku protokollist

vallamaja-talve-ruppes

Paikuse vallamaja talve rüppes

Vallavanem Kuno Erkmanni selgitusel on eelarve võrreldes esimese lugemisega suurenenud üle 15 miljoni krooni. 15 miljonit lisandub eelarvesse prognoositava laenuvõtmise summana, et täita omafinantseeringu osa võimaliku Paikuse tervise- ja spordikeskuse ehitamise rahastamisega programmi KOIT raames saadavale toetusele. Lisaks on mõnevõrra vähenenud perioodi alguse vaba jääk seoses vajalike kannete tegemisega aasta lõpul ja tulud suurenenud tulenevalt riigi poolt eraldiste suurendamisega tasandusfondi. Tänase seisuga ei ole veel teada riigipoolse teederaha summat. Maamaksumäär jääb samaks. Investeeringuid on planeeritud eelarvesse summas 22 492 984 krooni ulatuses, mis moodustab 35,7 % eelarve summast.

Arutluse all olid Reiu sadamaprojektiga seosesolevad küsimused ja tänavavalgustuse olukord. Komisjoni esimees Eero Rändla tegi vallavalitsusele energia kokkuhoiust lähtudes ettepaneku üle vaadata tänavavalgustuse praegused kasutatavad režiimid. Paikuse Vallavalitsuse liige Ain Jakobson teatas, et vald jätkab vanade energiamahukate valgustite väljavahetamist säästuvalgustitega ja teostab majanduslikud arvutused aegreleede kasutusele võtmise osas.

Komisjoni tööplaani tutvustamise arutelul tegi Eero Rändla ettepaneku leida koostöövõimalusi Pärnu linna ja Sindi volikogude eelarve- ja arengukomisjonidega. Pärnu linnas on komisjon suurearvuline, seega peaks sealt valima kitsamalt teatud lõikude eest vastutavad liikmed, et kaasata linnavalitsuse vastava ala töötajaid, kellega ühisprobleeme arutada ja koostööd teha. Tuleb leida mingi ühisosa või teema, mida koos arutada ja millest ka edaspidi tulu võiks tulla.

Kuno Erkmann lisab, et Pärnuga saab arutada kõnniteede ja Reiu – Raeküla projekti. Heiki Mägi ettepanekul võiks arutelu teemaks olla näiteks treeningpaigad ja puhkekeskused. Ain Jakobsoni arvates peaks ÜVK teemal linnaga kohtuma ka selleks, et ühiselt läbi arutada vee hinnad.

Samal teemal:

Paikuse vallas soovitakse jätkata mõistliku kulutamisega

Toomas Kuuda nõustub fraktsiooni „Kodulinn Sindi” mõtetega

Friday, January 29th, 2010

Väljavõte 14. jaanuaril toimunud Sindi Linnavolikogu istungi protokollist

volikogu-toolaud1

Volikogu esimehe töölaud

Sindi Linnavolikogu arengu- ja eelarve komisjoni esimees Toomas Kuuda nõustus Mati Mettusega, et 2010 eelarve projektis puuduvad investeeringud linna elukeskkonna parandamiseks. Komisjon toetas Lia Orase ja Priit Kase ettepanekuid teha korda Viira poolsed bussipeatused ja pöörangud.

Kuuda nõustus ka Toomas Asi arvamusega, et üksikisiku tulumaksu prognoositav laekumine linna eelarvesse 2010. aastal on liiga optimistlik. 2008. a. laekus üksikisiku tulumaksu 30,616 miljonit ja 2010 aastal planeeritakse 23,200 miljonit, mis on 7,4 milj ehk ca 25% vähem. Kui tulud vähenevad, tuleb vastavalt ka kulusid koomale tõmmata. Praegu on linnavalitsus esitanud liialt leebe ja sisuliselt 2008. a kulutasemega eelarve. Kui ollakse tuludes tagasi 2006 – 2007. a tasemel, siis tuleb ka kuludes samale tasemele minna.

Komisjon tegi ettepaneku vähendada kulueelarvet, eelkõige majanduskulusid, veel 15%, et saavutada ca 1,5 – 2 milj kr kokkuhoidu. Seda tuleb arukalt teha, sest lisaks püsikuludele nagu vee-, elektri- ja küttekulud, on muid kulusid, mis tuleks kõik ükshaaval läbi vaadata.

Istungi protokolliga saab põhjalikumalt tutvuda klikkides siia.

Stardi parim ajastatus

Friday, January 29th, 2010

Homme kõik Sindi suusarajale võistlema!

ivan-kaib-iga-paev-suusatamassuusaraja-algus

Fotodel: 1) Ivan käib iga päev Sindi uuel suusarajal sõitmas. Varem käis mees Raekülas;          2) Järvineni suusad on praegu Kalmeri peamine müügiartikkel


„18. septembril esitasin Matile endapoolse ideekavandi,” mäletab Kalmer täpselt seda päeva, millal nõuetele ja vajadustele vastavale suusarajale põhimõtteline alus pandi. Siis puudus veel aimdus, kas talv tuleb paljude eelnevatega sarnaselt lumevaene või saadab julget otsust ka taevapoolne õnnistus. Peagi selgus, et hea kokkulepe oli saavutatud koguni kolmepoolselt. Aegaviitmata lõid käed kokku kõigepealt tänane ekslinnapea Mati Mettus ja kahemehe firma OÜ After Ski üks omanikest Kalmer Jürima. Veidi aega hiljem sirutati ka taevaluukide vahelt heasoovlik käsi, mis on lumega varustamise lubaduse viseerinud tähtajaga kuni aprilli kuuni. Viimase kõrvale jäämisel võinuks homsele kavandatud suusavõistlus hoopis olematuks kujuneda, sest lumekahurite omamisele või rentimisele on esialgul siiski veel vara mõelda. Aga mine tea!

kalmer-jurima-suusa-muugi-keskel

Kalmer Jürima

Millised on talispordi arendamise võimalused Sindis ja kuidas on asjad seni kulgenud, sellest rääkisime eile Kalmeriga kaunis põhjalikult. „Elan küll teises riigis, vahetult teiselpool Sindi linna piiri, aga tunnen end siiski eelkõige põlise sintlasena,” räägib Kalmer oma kooli ajast, mil suusatamine käis kohustuslike õppeainete hulka. Siis käidi Raeküla männikus või kasutati enamvähem neid samu radu, mis nüüd lihtsalt ajakohasemad. „Hiljem õpetasin samaaegselt nii Sindi Gümnaasiumis kui Taali Põhikoolis10 aastat kehalist kasvatust,” jutustab Kalmer oma igikestvast seotusest spordiga. Ka müügimehena hoidub ta võimalikult talispordi harrastuse ligi. 8 aastat müüs ta Visu suuski ja toetas suusavarustusega suusaspordi arengut. Praegu jätkab suuskade vahendamist oma firmas. Ehkki ta ise ütleb tagasihoidlikult, et sponsoreerimiseks hetkel jaksu ei jätku, räägib tegelikkus midagi muud. After Ski OÜ ostis ATV kindla eesmärgiga teenindada läbi talve Sindi suusarada.

atv

Tänu linnavalitsuse poolsele kindlale sõnapidamisele saadi juba viis päeva hiljem, 23. septembril jaatav vastus rajalohisti ja spetsiaalsete roomikute ostuks. Mõni nädal hiljem valmisid neli suusasilda ja novembri alguses lõpetati raja valgustamise tööd. Parajalt eeltööde valmimise ajaks saabus ka lumi ja kestev külm, mis on võimaldanud pidevalt suusarada sõidetavas korras hoida. Loomulikult ei tehta seda tööd ühekordselt. Kalmeri jutust mõistan, et raja korrashoidmiseks tuleb vastavalt ilmale ja vajadustele olla rajal kas hommikul, õhtul või ka puhkepäevadel.

Kas laupäeval toimuv suusatamise avavõistlus võiks tähendada ka suusaraja sümboolset pidulikku lindi läbi lõikamist? Ei, seda Kalmer ei soovi. Miks? Põhjus on lihtne, sest Kalmeri kavatsused on algusest peale olnud märksa avarama vaatega, mis ei piirdu üksnes mõne suusasilla, täiendavate valgustuspostide paigaldamise ja rada ettevalmistava masinapargi muretsemisega.

rajalohistiEsimene võimalus, mida saaks sama hästi ära kasutada nagu käesoleva aasta lumerohkust, on loodetavalt lähiajal algavad suuremahulised kaevetööd. Kalmer leiab, et kanalisatsiooni- ja veetrasside rajamisel eemaldatav pinnas võiks saada alusmaterjaliks tulevasele polüfunktsionaalsele tervise- ja suusakelgurajatisele (kõndijad, jooksajad suusatajad, kelgutajad jt.). Selleks, et vältida korduvat pinnase ümber paigutamist, peaks kiiresti valmima eskiisprojekt. Tegelikult ongi need juba Kalmeri peas selgete piirjoontena visandatud. Praktiliselt tähendab see valmis materjalidega tutvumist ja sobivuse korral lihtsalt tegemisele siiro andmist. „Kõik eeldused on selleks justkui olemas, mis võimaldaks eelmise linnavalitsuse healt stardipositsioonilt nüüd jätkata ilma tempot vähendamata,” leiab Kalmer, kes on vajadusel nõuga kaasa löömas, kuid arvab, et kogu ettevõtmist peaks koordineerima Linnavalitsuse eestvedamisel konkreetne initsiatiivgrupp. Initsiaatoritest Sindis puudust ei tunta. Näib isegi üllatav, kui Kalmer ei suuda kõiki abi pakkujaid nimepidi nimetada. Mõttetalgud on kohati olnud nii intensiivsed, et alati pole olnudki mahti nimepidi tutvuda. Siiski teab ta nimetada OÜ Ambroosius mehi Toomast ja Olevit, kes olid abis juba olemasoleva rajapõhja valmimisel, samuti on pakkunud abi puiduga tegelevad aktivistid linnuriigist, aga küllap on teisigi ja kui vaja, tullakse ka hoogtöö päevadele.

Samal teemal:

Sindis valmib valgustatud suusarada

Pärnus on hakanud veetase pärast ligikaudu meetrist langust uuesti tõusma

Thursday, January 28th, 2010

kroonlinna-taseme-skaala1kai-kontserdimaja-kohal

Fotodel: 1) Kroonlinna skaala näit; 2) Purunev jää kontserdimaja kohal kai ääres


Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi veebilehelt saab jälgida merevee taset Pärnu sadamas. Geomeetriliselt graafikult näeb, et kell 15.30 näitas veeseis -97 sentimeetrit allapoole Kroonlinna nulli. Kell 17.20 oli veetase tõusnud juba -92 sentimeetrile, mis näitab, et langemine on lõppenud ja vesi hakkab tasapisi taas tõusma.

jaa-murdub-kai-aareskreenisvallikraavi-silla-allsadamas
Kõige madalamaks tasemeks mõõdeti Pärnus 125 sentimeetrit 1976. aasta oktoobris.

Tallinnas on samal ajal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmeil veetase langenud -96,7 cm, mis on uueks veetaseme rekordiks.Eelmine veetaseme ajalooline miinimum mõõdeti 1959.a. 9.detsembril, siis alanes veetase -95 cm alla keskmise.

Tallinna veetaseme aegrida on üks vanematest jätkuvatest andmeridadest maailmas, Tallinnas alustati veetaseme mõõtmisi juba 1842 aastal.

Samal teemal:

Homseks võib oodata erakordselt madalat veetaset

Sindis arutleti riiklikku lõimumiskava elluviimist

Thursday, January 28th, 2010

umarlaudteemad

18. jaanuaril toimus Sindi raekojas konsultatsiooniseminar, kus arutati “Eesti lõimumiskava 2008-2013″ meetmete elluviimist kohalike omavalitsuste tasandil. Seminaride sarja rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (EIF) ja Kultuuriministeerium. Sarnaseid kohtumisi viiakse läbi 22 ümarlauas 31 omavalitsusega. Sindi linna esindasid kohtumisel linnavalitsuse lastekaitse spetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, volikogu esimees Aleksander Kask, haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Priit Kask, volikogu eelarve ja arengukomisjoni esimees Toomas Kuuda, samuti kõigi allasutuste esindajad. Seminari korraldust vedasid Geomedia OÜ juhatuse esimees ja nõustaja Rivo Noorkõiv, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikuhariduse üksuse juht Külli Vollmer ja mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Ulvi Müürsepp ning Geomedia projektijuht Helen Lainjärv. Üldse osales ümarlaua arutelul 18 inimest.

rivo-noorkoiv

Rivo Noorkõiv

OÜ Geomedia, SA Praxis ja MTÜ Balti Uuringute Instituut viivad alates möödunud aasta kevadest läbi üleriigilist rakendusuuringut riikliku arengukava “Eesti lõimumiskava 2008-2013″ elluviimisel. Seda tehakse kohalike omavalitsuste rolli määratlemiseks ja riigi tasandilt delegeeritavate võimalike tegevuste välja selgitamiseks koos rahastamise mehhanismiga. Sellega on mindud omavalitsuste konsultatsiooniseminarideni, mille käigus soovitakse teada saada just kohalike elu korraldajate, aga kõigigi teiste alade esindajate seisukohti. Tuntakse huvi, milliseid lõimumiskavasse kirjutatud meetmeid peetakse vajalikuks delegeerida riiklikult tasandilt kohalikule tasandile. Kuid huvitutakse ka vastupidisest:milliseid meetmeid kohalikud juhid ja spetsialistid ei sooviks, et riik annaks need omavalitsuste kompetentsi. Sarnastel nõupidamistel loodetakse kuulda olulisemaid valupunkte inimestelt, kes igapäevaselt puutuvad kokku lõimumisalase tegevusega kohtadel. Töö lõpptulemustest teavitatakse viiel avalikul seminaril.

kulli-volmer1

Külli Volmer

Kohtumisel said kohaletulnud ülevaate Eesti lõimumiskavast 2008-2013 ja selle rakendusplaanist, samuti EIFi poolt rahastatavast projektist. Seminaril saadi ka lühike ülevaade projekti raames tehtud uuringute tulemustest, seda nii kohalikul tasandil lõimimistegevusest Eestis kui välisriikide praktikatest.

Sindi linna allasutuste töötajad rääkisid isiklike kogemuste põhjal lõimumisega seonduvatest sagedamini esinevatest kitsaskohtadest ja edulugudest nende haldusala valdkondades. Ajurünnak tõi esile kohalikke probleeme, aga andis ka võimalikke lahendusi. „Lasteaia iga on keeleõppeks kõige vastuvõtlikum aeg, laste jaoks on õppimine loomulik,” tõi Sindi Lasteaia juhataja Viivi Palmissaar oma pikaajalisest kogemusest esile peamise. Helen Lainjärv leidis, et arutelude läbiv teema on olnud see, et kuidas võtta maha vene keelt kõnelevate lastevanemate hirmusid haridusasutustes laste eesti keele omandamisel. „Eesti keelt tuleks hakata õpetama ikkagi lasteaiast peale ja sealt edasi põhikooli” ei näinud ka Lainjärv eesti keele heale omandamisele teistsugust lähenemisviisi.

Külli Vollmer märkis mitmes kohalikus omavalitsuses esilekerkinud probleemi„Laps pannakse Eesti lasteaeda sooviga, et ta oskaks eesti keelt,” kirjeldas Vollmer õiget algust, aga kui kooli minekul pannakse laps veel algklassides eestikeelsesse klassi, siis järgnevalt tunnetab lapsevanem, et ei saa last aidates enam hakkama. Seetõttu pannakse eesti keele omandamisega väga hästi toime tulnud laps ümber vene õppekeelega kooli. „Lapsevanemal tekib hirm, et ta ei suuda oma last õppetegevuses toetada,” näeb Vollmer põhjendamatut vanemate muret.. „Siin on see mõtlemise koht, kus peaksime leidma lahendid, mida teha, et ka lapsevanemaid aidata.” valutas Vollmer südat. Keelekümblusrühmades/klassides seda hirmu lastevanematel pole.

„Sindi on nende hulgas, kus me näeme omavalitsustes Eestis elavate eri kogukondade igapäevast kooseksisteerimist,” ütles Noorkõiv, kes otsib lõimumismeetmete rakendamise kaudu probleemidele sobivaid lahendusi. Arutlused võimalike lahenduste üle tähendavad seda, et leida parimad variandid kahe poole koostööks.

helen-lainjarv1

Helen Lainjärv

„Riiklik pool moodustub oma ministeeriumitega, antud juhul on protsessi kaasatud, siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, mis on kogu temaatika eestvedaja, aga arutelusid on peetud ka töötukassa ja rahandusministeeriumiga,” ütles Noorkõiv ja selgitas sedagi, millised on mängureeglid ja kuidas toimub praegu meetmete rahastamine. Tulevikku näeb ta teatud ülesannete määratlemises näiteks eraldi raamlepinguga riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. See aitaks vähenda kohati ülemäärast projektipõhisust lõimumismeetmete korralduses. „Me ei taha ettepanekutega kiirustada, seepärast käime eelnevalt lõimumisega enam kokkupuutuvad omavalitsused läbi ja püüame nende vajadustest aru saada ning selgitada kuivõrd ollakse valmis ja mis tingimustel riikliku lõimumiskava täitmisel osalema,” võtab Noorkõiv protsessi kokku. Samas näeb ta kasvava teemana uusimmigrantidega seonduvat, sealhulgas kolmandate riikide kodanike kohanemisprobleemide lahendamise vajadust.

Keskkonnasõbralikud moerõivad Pärnu Keskuses

Thursday, January 28th, 2010

The Earth Collection avab laupäeval, 30. jaanuaril kell 10 Pärnu Keskuse 2. korrusel keskkonnasõbralike moerõivaste kaupluse.

lumine-keskus2Pärnu Keskuse turundusjuht Kriti Raidla sõnul pakub uus kauplus 100 protsenti looduslikest materjalidest valmistatud rõivaid naistele, meestele ja lastele, lisaks müüb kauplus ehteid, salle ja kotte. Kollektsioone iseloomustab kaunis värvivalik. Rõivad on nii klassikalised kui ka hetkel moes olevad, igas suuruses, allergiavabad, vastupidavad ja kergesti hooldatavad.

Taani kaubamärk The Earth Collection sai alguse 1993. aastal, kui hakati tootma keskkonnasõbralikke T-särke. Nüüdseks on firma arenenud tugevaks ja tuntud brändiks, mis müüb oma tooteid rohkem kui 500 poes 30 erinevas riigis.

2008. aastal sai The Earth Collection Euroopa Liidu ökomärgi, mille eesmärk on aidata tarbijal eristada keskkonnasõbralikumaid tooteid ja teenuseid tavatoodetest.

Avamisnädalalal pakub kauplus soodustusi ja tasuta kliendikaarti.

Homseks võib oodata erakordselt madalat veetaset

Wednesday, January 27th, 2010

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel alaneb täna ja homme Läänemere veetase erakordselt madalale.

vaade-muulide-vahelejahisadama-ujuvsilla-postid

Fotodel: 1) Vaade muulide vahele; 2) Jahisadama ujuvsilla postid

EMHI kodulehelt võib lugeda, et pikka aega puhunud idakaarte tuuled, väga kõrge õhurõhk ja käre pakane, mis jõgede voolu vähendab, on merevee Läänemere idarannikult taanduma sundinud. Merevee tase võib neljapäeval (28.jaan.) jõuda ajalooliste miinimumide lähedale. Põhjuseks Läänemere lõunaossa saabuva tsükloniga kaasnev tugevnev kagutuul.

vallikraav-parnu-sadama-kohaljahisadama-kailaeva-lossiminevallikraavi-kaldad-muutuvad-korgemaks

Fotodel: 1) Pärnu Sadam vallikraavi kohal; 2) Jahisadama kai; 3) Laeva lossimine; 4) Vallikraavi kaldad muutuvad kõrgemaks

EMHI andmetel on kõige madalamaks tasemeks Väinameres mõõdetud 1959. a. detsembris -101 cm ja Pärnus 1976. a. oktoobris -125 cm. 28.jaanuaril on oodata merevee taseme langust 90..100 cm alla keskmise.

kroonlinna-null-jaab-skaalal-allavajumata-jaapanga-varju1

Kroonlinna null jääb skaalal allavajumata jääpanga varju

Täna kella 15.30 ajal võis Pärnu Suure silla juures olevalt mõõtnäidikult näha, et veetase on langenud tublisti üle poole meetri allapoole Kroonlinna nulli. Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituut ennustab homme õhtuks veetaseme langust Pärnu sadamas kuni 96 cm keskmisest seisust madalamale.

”Pärnu Postimehe” veebilehel kirjutatakse, et Pärnu sadama sadamakapteni Riho Printsi sõnutsi on madal veetase eriti ebameeldiv suurematele ja raskema kaubakoormaga laevadele, mis ei saa täislasti pardale laadida. „Pärnus on laevateel vee sügavus keskmise veetaseme korral seitsme meetri juures. Kui veetase langeb, jääb vett laeva kiilu all vähemaks,“ seletas sadamakapten.

Väidetavalt soodustab pidev madal veetase ka jääkooriku paksenemist. Hetkel ulatub jääpiir Kura kurguni, mis jääb Pärnust 110 meremiili kaugusele.

Samal teemal:

Veetase Väinameres langeb rekordiliselt madalale

„Kahe jõe vahel” tuleb kirjutada suureks koguteoseks

Tuesday, January 26th, 2010

Eile kogunes 15 inimest Paikuse vallamaja volikogu saali, kus esitleti regulaarselt väljaantavat brošüüri „Kahe jõe vahel”, mis on jõudnud 6. vihikuni.

laine-jarvemae-roomustab

Laine Järvemäe rõõmustab

„Esimene osa on täielikult läbi, teise ja kolmandaga on peaaegu sama lugu. Neljandat ja viiendat veel saab, aga kauaks sedagi jätkub. Seepärast oli kuuenda osa ilmumine täiesti õigeaegne,” leidis Seljametsa Muuseumi juhataja Laine Järvemäe, kes on kõigi raamatute trükki minekut toimetanud ja ka ise artikleid kirjutanud. Valminud trükistest võiks juba kokku panna mahuka poolesaja leheküljelise Paikuse valda käsitleva koguteose.

„Vaja oleks tõepoolest ühiste kaante vahele kokku panna terviklik kogumik, kus oleks selle paiga ajalugu terviklikult olemas,” rääkis Järvemäe kogunenud koduuurijatele, kes on paikkonna ajaloo parimad asjatundjad. Tegelikult kujuneski raamatuesitlus rohkem asjalikuks töiseks aruteluks kui lihtsalt piduliku sündmuse tähistamiseks. „See on üks omapärane koht, kus varem asus Sindi asundusküla ja kõrval oli Pärnu. Ega sellest paigast ei olnud kuni viimase ajani tõepoolest mitte midagi põhjalikumalt kirjutatud ja ka siinsetest küladest teati vähe,” viitas Järvemäe sissejuhatavate mõtetega sellele, kui tühjalt kohalt on koduloouurijad alustanud ja näitas valminud tööde põhjal seda kuivõrd kaugele on suhteliselt lühikese ajaga jõutud minna.

elvy-ennis-esiplaanil

Elvy Ennis (esiplaanil)

Eelkõige Elvy Ennis ja Heldor Käärats on olnud ettevõtmise hakatuse juures. „Nemad on mindki sellesse tegemisse kaasa tõmmanud,” tunnustas muuseumi juhataja suure töö tegijaid, aga ei unustanud nimetada ka paljusid teisi abilisi. „Niiviisi riburada mööda on see tulnud, oleme ka Pärnu koduloolastega tihedalt koostööd teinud,” hindas Järvemäe tehtut kuid juhtis tähelepanu ka sellele, et mitmed asjad vajavad veel rohket uurimist. „Me oleme jõudnud küladeni ja taludeni, aga näiteks Sindi mõisade kohta on andmeid väga vähe. Samuti pole andmeid nõrgamõistuslike hooldekodu kohta ja on muudki,”

heldor-kaarats-kirjutab-autogrammi

Heldor Käärats kirjutab autogrammi

Möödunud aastal oli palju juttu Wöhrmannist, sest selle mehe isik pole olnud seotud üksnes Sindiga vaid palju laiema siinse alaga. Wöhrmann on praeguse Paikuse ala arengusse andnud suure panuse. Sellest ja paljust muust huvitavast kirjutab viimases raamatus Heldor Käärats. Ka Käärats leidis, et palju on veel kirjutamata. Näiteks Sindi sovhoosist ja paljudest isikutest tuleks kirjutada. Põhjalikumalt peaks käsitlema Põlendmaad, samuti Silla küla, mis pole ainult Kodara küla piirkond. Seda tuleks teha samal viisil nagu Elvy Ennis on teinud põhjaliku töö Vaskrääma külast. Sellest on kokkuvõte trükitud 5. vihikus.

too-meeleolus

Töö meeleolus

Käärats rääkis ka sellest, et midagi ei tule kergesti. Kahtles selleski, kas alati on tulem kõike vaeva väärt, aga leidis samas, et parem siiski pool muna kui päris tühi koor… „Ma tean kus kohalt üht või teist materjali leida. Aga tuleb ka teada, mida olulisemaks pidada, sest kõike ei suudaks,” kõneles Käärats õigete valikute vajalikkusest. Koostamist ootab kultuuriajaloo kaart. Arutlusel selgus, et palju on selles vallas juba ära teinud Elvy Ennis, mille eest Käärats teda tänas ja lootis head koostööd suuremõõtmelise kaardi trükiks ettevalmistamisel. Ka kaardi koostamisel tuleb teha valikuid teatud loobumiste hinnaga, et eelistatumaid objekte välja selgitades mahuksid alusele kõige olulisemad ajalugu selgitavad punktid. Ka parima tahtmise juures ei mahu kõik kaardile. Kava kohaselt valmiks kaks kaarti, millest üks leiaks koha muuseumis ja teine vallamajas.

mart-liira-vasakul

Mart Liira (vasakul)

Pärnumaa koduloolaste eestvedaja Mart Liira tutvustas Kodanikeühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatavat projekti, mis taotluse rahuldamisel annaks ca 250 000 krooni, millest omakorda saaks Paikuse vald raamatu koostamiseks kasutada 31 000 krooni. See on olnud Liira poolne töö, et koduloolaste uurimused kaante vahele jõuaks. Samas rõhutas ta, et kogu ülejäänud osa jääb kohapeal otsustamise asjaks. Mis ja kuidas, tuleb isekeskis lõpliku tulemuseni vaielda. Kindlasti saadakse sellega ka hakkama sama hästi nagu seda on seni tehtud.

Veel tutvustas Järvemäe kahte rõngasköites A4 formaadis ilmunud Elvy Ennise raamatut “Külateelt korjatud”, mis on täienduseks möödunud aastal avaldatud „Kahe jõe vahel” 5. vihikule.

Samal teemal:

Ilmus „Kahe jõe vahel” järgmine osa

Vaskräämal peetakse külapäeva

Ajaloopäev Wöhrmanniga Seljametsa muuseumis

Seljametsal peeti laata