Arhiiv February, 2010

Sindi osales Pärnumaalt ainsana Eesti linnade talimängudel

Sunday, February 28th, 2010
spordilinn-sindi

Spordilinn Sindi

Paides toimusid 26. ja 27. veebruaril Eesti linnade talimängud, milles osales kokku 19 linna ligemale pooletuhande sportlasega. Esmakordselt oli võimalus koos väikelinnadega osaleda ka suurematel linnadel. Paraku Pärnut nende hulgas polnud. Kuna väikelinnadest jäi ka Kilingi-Nõmme kõrvale, siis esindaski Pärnumaad vaid Sindi, kes jäi pisemate arvestuses 102 punktiga 10. kohale. Võisteldi lauatennises, males ja kabes. Väga hästi esines Sindi võistkond kabemängus. Sindi kabetajad olid: Marko Šorin; Arvi Tamm, Maie Saarmann, Janet Tamm ja Hendrik Tamm. Finaalturniiril saavutati esikoht Paide ja Jõgeva ees.

Üldarvestuses olid parimad väikelinnad Paide, Kärdla ja Elva. Nende elanike arv on alla 10 000 inimese. Suurematest linnadest osutusid parimateks Rakvere, Tartu ja Haapsalu.

Pildigalerii Pärnu vallikraavi kaldakindlustuse töödest

Sunday, February 28th, 2010

vaade-vallikraavi-suudme-suunas

Käesolev pikalt kestnud tugeva pakasega talv on osutanud vallikraavi kaldakindlustuste ehitajale märkimisväärset abi. Kui Ringi ja Sadama tänavate poolset kaldakindlustuse ehitust saab hästi teha kuival maal asudes, siis valli poolsetel kallastel poleks see nii hõlbus olnud. Praegune paks jääkoorik võimaldab aga raske tehnikaga ohutult külmunud veepinnal toimetada. Tööd pole seganud ka mõned päevad kestnud plusskraadid.

Fotod on tehtud üleeile, 26. veebruaril.

kaldakindlustuskaldakindlustus2kaldakindlustus3kaldakindlustus4

Samal teemal:

Jürgen Ligi eitav hoiak ei pidurda Vallikraavi kindlustustööde teostamist

Infomess „Suunaja” toimus 15. korda

Saturday, February 27th, 2010

Eile külastas Pärnu kontserdimaja arvamatu hulk õpihimulisi noori, kes huvitusid edasiõppimise võimalustest nii Pärnumaa erinevates koolides kui ka kaugemal olevates õppeasutustes. Lisaks tutvustasid oma tegemisi ja pakutavaid teenuseid mitmed ametiaustused ja organisatsioonid.

15-suunajatarkuse-trepist-ules

Pärnumaal on infomesse noortele korraldatud alates 1995. aastast. Varem on olnud infomesside toimumise kohaks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse võimla, alates 2004.aastast aga Pärnu Kontserdimaja. Aastatega on infomess paisunud järjest suuremaks nii pakkujate kui külastajate arvult. Mess omab Pärnumaa hariduselus hästi olulist rolli. 2005 aastast saadik kannab Pärnumaa noorte infomess “Suunaja” nimetust.

paevajuhid-marten-palu-ja-kart-maalinn

Päevajuhid Marten Palu ja Kärt Maalinn

Seekordset ettevõtmist vedasid MTÜ Suunaja projektijuhid Ott Aava ja Kätlin Muru, kellel on ka varem toimunud messide korraldamise kogemused. Päevajuhid Marten Palu ja Kärt Maalinn hoolitsesid meelelahutuslike tegevuste ladusa toimumise eest ja olid ka kõiges muus info jagamisega tublideks abilisteks. Käesolevale infomessile oli registreerinud 47 osalejat, kelle hulgast ei puudunud Pärnumaa 9 gümnaasiumi, Pärnu kolledži ja kutsehariduskeskuse kõrval ka teiste maakondade kutsekoolid, rakenduslikud kõrgkoolid ja ülikoolid. Samuti oid kohal mitmed noorteorganisatsioonid ja teised organisatsioonid ning asutused. Nende seas Pärnumaa Noorte Liit ja Pärnu Õppenõustamiskeskus. Infomess Suunaja 2010 toimumist toetas Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja koostööpartneriks oli Pärnumaa Õppenõustamiskeskus.

parnu-sutevaka-humanitaargumnaasiumsutevaka-kitarrist
Enamik mahtus kontserdimaja suurde saali, kuid oli ka väljapoole jääjaid. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased olid end kenasti sisseseadnud väljapoole saali otse ukse kõrvale. Nende ladus jutt ja olulistele asjadele tähelepanu juhtimine veenis vast paljusid, et parim koht gümnaasiumi astmes jätkamiseks on hotell Victoria kõrval asuv uhke punasest tellisest koolihoone.

sindi-gumnaasiumi-boks

Sindi Gümnaasiumi esindus

Tatjana Grigorjeva on Sindi Gümnaasiumi kunstiõpetaja, kelle loomingut olen imetlenud Pärnu rannas liivaskulptuuri luues ja näinud tema sõbralikku õpilastega suhtlemist.  Näib, et niisama sõbralikud on enamik Sindi Gümnaasiumi õpetajaid koos direktoriga, kes terve hulga õpilastega tutvustasid kõike seda, milleks Sindi kool suuteline on. Ühelt boksi seinalt vaatas vastu vahtralehe kujuline visuaal. Teisel seinal seisis suurte tähtedega kiri: turismi- ja hotellimajandus, meedia, riigikaitse, kaubandus, majandus, kaugõpe. Viimane pidavat direktor Ain Keerupi sõnade järgi olema see, mida teised Pärnumaa koolid ei oma. Väljaarvatud Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium. Küsides ühelt õpilaselt, miks õpid just Sindis, sain üllatava vastuse, et seal saab õppida hispaania keelt.

kutse-heast-koolistmang

Siiski polnud mahti pikemalt ühe boksi juurde peatuma jääda, sest tunglemine kandis järjest edasi. Põnevad olid Pärnumaa Kutsehariduskeskuse rohelist karva maskotid. Kutsehariduskeskus on teatavasti väga nõutud õppeasutus, kuhu polegi konkursi korras väga lihtne pääseda. Kui möödunud aastal pidi ca 400 õpilast loobuma mõttest asuda õppima Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse, siis ega järgmiselgi algaval õppeaastal pruugi lugu parem olla. Kuid siin tuli appi Fortuuna, kelle abil võis ka loteriiga õppimise juured jõuda.

tallinna-toostushariduskeskustartu-tervishoiu-korgkoolparnu-ja-turi-kolledzidpolitsei

Huvitavad olid mitmesugused mängud. Päevajuht Marten Palu rääkis sellest, kuidas viiele võistkonnale jagati vastakuti oma kooli tutvustavad brošüürid, millega kõik võistlejad pidid lühikese aja jooksul tutvuma, et siis kedagi teist võistlevast koolist kõige paremal viisil esitleda. Võitjaks osutus parim teise kooli tutvustaja. Kuid põnevaid mänge nägi teisigi.

Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilane Urmo Lepiksoo püüdis selgitada mööda põrandat iseseisvalt liikuva roboti elektronaju võimeid. Festo firmamärki kandev tilluke liikur on praktiline õppevahend, millele võib laadida erinevaid programmülesandeid. Praktiliselt tähendab see seda, et ta on suuteline täiesti ilma inimese mõistuseta koguma tolmu sealt, kus seda tõepoolest on.

roboti-liikumineurmo-lepiksoo

Euroopa Noored, YFU ja Europassi Keskus nõustasid välismaal õppida soovijaid ja neid, kes tahtsid end proovida vabatahtlikena mõnes välisriigi ettevõtmises. Tasuta õppekohti pakuti Norrasse, Hollandisse ja Taani Kuningriiki. Kuid nõustajate vahendusel on võimalik asuda kaheksasse Euroopa kõrgkooli. Aga ka Eesti kõrgkoolid püüdsid aktiivselt endile tulevasi üliõpilasi.

Loomulikult pole võimalik teha ülevaadet kõigest, mis silma jäi. Kajastust leidsid vaid üksikud juhuslikud tähelepanekud, mis kokkuvõttes kinnitavad taolise messi vajalikust ka edaspidi.

„Pärnu – City and County Business Guide“ tiraaž on 1500 eksemplari

Saturday, February 27th, 2010

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus esitles reedel, 26. veebruaril hotelli Victoria Grand Cafes majandustrükist „Pärnu – City and County Businness Guide“.

toomas-kuuda-varske-trukissega

Toomas Kuuda

Pärnu linna ja maakonda tutvustav majandustrükis valmis selle aasta alguseks. Tegemist on klassikalise majandust ja investeerimist tutvustava trükisega, mis annab ülevaate Pärnumaale suunatud ärikontaktide ja investeerimissfääride loomise võimalustest.
„Tahtsime seekordse väljaande teha pisut omanäolisemalt, et erinedes teistest samalaadsetest trükistest jääks Pärnu inimestele paremini meelde,” lausus raamatut tutvustava sissejuhatava mõtte Toomas Kuuda, kes on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja ja valminud trükise peamine toimetaja. „Kaant vaadates näeme vana ust. Seni oleme näinud randa, päikest ja kõike ilusat, aga nüüd aegu näinud uks. Miks nii?” küsis Kuuda ja vastas, et selles eakas ukses peitub kindel sõnum, mis kutsub sisse astuma. „Tulge siia, teeme äri või investeerige! Vana näitab ajas säilimist ning traditsioonide olemasolu,” rõhutas Kuuda peamisi raamatus leiduvaid märksõnu. Pealegi on Pärnu linna pildis üldsegi üks hinnatumaid asju puitarhitektuur. Nii avaneb läbi selle kaanepildi ukse väga unikaalne Pärnu nägu.

Kui raamatu võtab kätte keegi sakslane, siis näib kogu Eesti tema jaoks keskmise Saksa linnana. Sellepärast tuli natuke taustaks tutvustada ka tervet Eestit, riigi majandust ja alles siis jõuda Pärnuni. Tihti ollakse harjunud arusaamaga, et Pärnu majandus sõltub väga palju suve ilmadest ja kultuurielust. Kahtlematult on Pärnu kuurort linna visiitkaart ja imago kujundaja, kuid tegelikult annavad linnale oma näo ka teised mitte vähem tähtsad valdkonnad. Vaadates töökohti, kust inimesed tööd saavad ja maksud eelarvesse laekuvad, muutub lugu natuke teiseks. Trükis on jaotatud viide erinevasse majandussektorisse. Läbi toote kirjelduse antakse pilt sellest, millega Pärnumaal majanduslikult tegeldakse.

leedu-vabariigi-saatkonna-tallinnas-majandusatasee-mindaugas-pauliukas-paremal

Raamatu esitlusel viibis Leedu Vabariigi Saatkonna Tallinna majandusatašee Mindaugas Pauliukas (paremal)

Paljudele on olnud Pärnus toodetav Makroflex uudiseks. Ehkki peakontor asub Tallinnas, toimub tootmine Pärnus. Pärnu on selle valdkonna üks suuremaid tootjaid üldse. Kuuda rääkis, et 4 aastat tagasi Pärnu linnapeaga kohtudes tuli tookord meerile täieliku üllatusena Pärnus toodetav Makroflex. Kuuda arvates peaks selle üle lausa uhke olema, et seda Pärnus tehakse. Samal leheküljel on Elfore, kes toodab toiteblokke erinevatele tugijaamadele, meditsiinile ja muudele seadmetele.Pärnus valmivad ka LED-valgustid mitmetele maailma autotööstustele. Ruuki toodab katuseid, mida kõik teavad. Võibolla vähem teatakse Lasertooli, mis on Baltimaade kõige kaasaegsema metallitehnoloogiaga ettevõte. Lasertool teeb igasuguseid TIG, MIC ja MAC tüüpi keevitusi. Tooted lähevad Volvole ja Prantsuse rongitootjale. Igaüks sellisteks tootmisteks litsentsi ei saagi. Selliste vastutusrikaste tellimuste täitmiseks peab olema litsenseeritud ja sertifitseeritud kogu ettevõte kuni iga keevitajani välja. Kuuda hinnangul on Lasertool Pärnumaa parimaid ettevõtteid.
Disainertoote arenduse sektori osades valdkondades on väga oluline näiteks sisustus ja mööbli valmistamine. Alati ei pea rääkima suurtest mööbliesemetest. Empro Group toodab turvaväravaid lastele, mida valmistatakse igal aastal 20 000 tükki. Müük läheb Soome, Rootsi ja Norrasse.

Paljud spordihuvilised teavad, et Läti jäähokiklubi Riia Dünamo väravavaht Edgars Masalskis oli äsja suurepärases hoos Vancouveris. Samas ilmselt väga vähesed teavad aga seda, et Pärnus toodetud hokikepp oli esindatud Vancouveri olümpial. Edgars Masalskis on Pärnus toodetud hokikepiga ka raamatut illustreerival leheküljel.
Raamatus tutvustatakse Wendre toodangu uut kollektsiooni ja Varletoni infrapuna sauna. Saame teada, et Edelstein toodab naturaalsest kivist köögi seinasid.

Sektoris tervis, puhkus ja vabaaeg näeb õnnelikke inimesi Tervise veeparadiisis ja SPA Estonia külmkambris. Mainimatta ei või jätta Ammende Villat, Strand SPA & Konverentsi Hotelli ega hobusekasvandusega tegelevat Sassi talu Audru vallas. Viimane osa tutvustab käsitöö ja kunstitööd. Pärnumaale omane toodang on käsitsi ahju kivide ja ahju pottide tegemine, aga ka villavaipade kudumine.

Vaba maad ja tööstuskülasid on Pärnumaal veel piisavalt olemas. Vaatamata masu tingimustele saab raamatust näha fotot, kuidas Peter-Kalev Hunt ja president Ilves avasid möödunud aastal endise linavabriku hoonetes uue tootmise 60-70 töökohaga.

Tavaliselt kirjutab taolise trükise eessõna linnapea või maavanem. Selles raamatus teeb avapöördumise teiste ärimeeste poole mitte ametnik vaid Peter-Kalev Hunt, kes  on otseselt Pärnumaa ettevõtlusega seotud ja mitmesuguste tiitlitega pärjatud. Pole paremat kui teistele ärimeestele räägib kohalik ärimees oma isiklike kogemuste ja näidete varal, et Pärnu on koht, kus saab head äri edendada. Peter-Kalev Hundi suu läbi viidud sõnum teistele ärimeestele tekitab rohkem usaldust kui mõne ametiisiku pöördumine. Peter-Kalevi Pärnusse tulek, tegevuse algus, minema hakkamine ja tunnustavad sõnad Pärnu majanduskeskkonna aadressil osutuvad kindlasti julgustavaks toetuseks neile, kes seni veel kahtlesid. „Ma arvan, et selline sõnum on väga kohane ja hästi fokusseeritud,” leidis Kuuda, kes arvas, et raamatut koostades oli sellise eessõna kirjutamise valik väga õige otsus.

fotograaf-kati-vaas1

Kati Vaas

Võib küsida kui palju sellistel trükistel mõtet on ja kas nad ikka oma eesmärki täidavad. Kuuda arvab, et taoline tegevus on vajalik ning sama mõttega nõustuvad ka koostööpartnerid Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Maavalitsus ja Pärnumaa Omavalitsuste Liit. Juunis  toimuvad Pärnus rahvusvahelised hansapäevad. Juba on kokku lepitud, et selle raames toimub 25. juunil majanduskonverents ja 26dal korraldatakse ärihommik, millel tutvustatakse ärivõimalusi Pärnus ja Pärnumaal. Kujutades, et hansapäevadele tuleb 60-80 linna delegatsioon Saksamaalt, Belgiast, Hollandist ja mujalt, rääkimata Soomest, Rootsist ning Taanist, siis peab ju ometi midagi olema, millega Pärnu majanduselu tutvustada. Üheks võimaluseks ongi seda trükist tutvustada ja kinkida hansapäeva külalistele.

Raamat trükiti taaskasutus- või ökopaberile. Sihilikult välditi klantsi ja läiget. Et poleks näha nii palju valget paberit, ilmestab kujundust vana laudis, mis taas meenutab läbi aegade kestvust – viimane omakorda läbiproovitud usaldust, mis kutsub raamatut lehitsema pikemalt kui 30ks sekundiks. Tänusõnad kindlasti fotograaf Kati Vaasile.

Pärnu Vallikääru muldkindlustuses avaneb käik

Friday, February 26th, 2010

lumises-vallis-on-vaike-ajutine-ukspuhastatav-maaalune-kaik

Pärnu Linnavalitsuse tellimusel alustas 2009. aasta mais MTÜ Arheoloogia Ehitusajaloo Grupp (AEG) uurimuslikke töid vallikraavi ja muldkindlustuse vahelisel alal, kus püüti leida muistse kindlustuse puidust ja kivist jäänukeid. Arheoloogilised uurimised on olnud vajalikud muldkindlustuse rekonstrueerimise ja kaldakindlustuse teostamiseks, mille kallal praegu vilgas tegevus käibki.

Alates möödunud aasta detsembrist kuni praeguseni töötab ehitusajaloo grupp Pärnu Linnaraamatukogu kohal oleva tunneli puhastamisega. Arheoloog Rünno Vissak ütles, et vaja oleks veel umbes meetri jagu sügavamale minna, kuid hetkel takistab tööd külmunud pinnas. Valli mõlemapoolsed sissepääsud tuleb täielikult muldkehast vabastada, et näha ja hinnata ehituse seisundit. Siis saab ka anda täpsed juhised ehitajale, kuidas kogu rajatis esialgsel kujul taastada nõnda, et vältida ennistamise käigus igasugust omaloomingut. Rünno Vissak loodab arheoloogiliste töödega ühele poole jõuda mais.

seinvanad-detailidpuhastamist-ootav-avaukse-kohal-olev-kaar

Muldvallis olevat käiku on plaanis hakata edaspidi eksponeerima.

Port Artur täieneb esinduskauplusega Protten

Thursday, February 25th, 2010

portaal-asub-kaubanduskeskuse-hoone-valjaulatuvas-osas1Kodumaine rõivatootja Protten avab homme, 26. veebruaril Port Arturis uue kaupluse, kus lisaks naisteriietele on nüüdsest müügil ka meesterõivad.

Protten pakub klassikalisi ja igapäevaseid rõivaid noormeestele ja meestele. Meestele suunatud brändidest on esindatud Ar-ma, Doramafi Sicilia, Mel Richman. Klassika austajad leiavad Protteni uue kaupluse meesterõivaste valikust maitseka ülikonna, selle juurde sobiva päevasärgi ja lipsu. Vabama joone eelistajatele pakub Protteni kauplus särke ja pükse.

Naised leiavad Prottenist nägusaid kevadmantleid, kostüüme, seelikuid, pikki pükse, käe- ja rahakotte, kindaid, mütse, salle ning ehteid.

Suure osa uue poe kaubavalikust moodustab Protteni omatoodang. Protten on Eesti ettevõte, mis alustas rõivatootmisega 1993. aastal. Tänaseks on Protteni kaubamärgi all avatud esinduskauplused Keilas, Rakveres ja Pärnus ning edasimüüjaid tegutsevad paljudes linnades üle Eesti. Pärnus on Protteni tooteid edasimüüjate kaudu müüdud juba 16 aastat.
Kauplus Protten 2 avatakse Port Artur 2 teisel korrusel 26. veebruaril kell 15.

Protteni kaupluse 124 ruutmeetrit on sisustatud disainibüroo Tolli&Tolli abiga.

Anu Vassvik teatab head uudist

Thursday, February 25th, 2010

a-vassvik2

Sindi linnapea Anu Vassvik kirjutab Sindi Sõnumite veebruari numbris: „Hea on siinkohal mainida, et üldiste palgakärbete juures jäid puutumata kooliõpetajad ja väikese sissetulekuga töötajad.”

Täna hommikul polnud meeldiv uudis veel Sindi Gümnaasiumi direktorini jõudnud. Ain Keerupi kasutada olevate andmete põhjal väheneb õpetajate palgafond 7%. Loodetavasti jõuab rõõmustav uudis peatselt ka ametliku selgituse kujul Sindi Gümnaasiumisse.

Samal teemal:

Sindi Gümnaasiumi määruse muudatuse eelnõu tagasilükkamisest (täiendatud: 20.02.)

Sindi aasta inimene 2009 on Juhannes Kask

Wednesday, February 24th, 2010

sindi-aasta-inimene-juhannes-kask

Juhannes Kask oli aukülaline 23. veebruaril Sindi Seltsimajas toimunud Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel, kus Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask ja Sindi linnapea Anu Vassvik andsid talle üle Sindi aasta inimene 2009 austava nimetuse.

Teenekas Pärnumaa tõstespordi veteran, rahvusvaheline 2. kategooria kohtunik, Pärnumaa spordiajaloo seltsi esimees ja väga paljude muude tiitlitega nimetatav Heldor Käärats ei saanud viibida aatemehele osutatud auavalduse tseremoonia juures, kuid ta palus tingimata anda edasi omapoolse tervituse avaliku sõna vahendusel.

Fotol: Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul Sindi linna aasta inimese tiitliga pärjatud Juhannes Kask.

Foto autor: Helen Parmen

Tema teisi fotosid näeb siia klikkides

Heldor Kääratsilt saadud kirjast loeme

juhannes-kask-spordisaalis

Juhannes Kask spordisaalis

Kui helistada Juhannesele õhtul kas kella kuuest, seitsmest või kaheksast, võtab toru abikaasa Mare ja ütleb: „Ei Juhanit pole veel kodus, Juhan on võimlas!” Lisaks sellele on Juhannes tuntud, nõutud ja ja tunnustatud tõstespordi kohtunik. Nii on teda kahel viimasel aastal tunnistatud vabariigi parimaks tõstespordi kohtunikuks. Ta on olnud vabariikliku kategooria kohtunik alates 1983. aastast.

Esmakordselt kohtusin Juhannesega 53 aastat tagasi kui me võistlesime koos Pärnu linna meistrivõistlustel. Juhannes tuli järjekordselt Pärnu linna meistriks kergkaalus 67,5 kg. Samadel võistlustel tutvusin ka tema isaga. Saime kuidagi lähedasteks ja meie sõprus kestis kuni Aleksandri surmani 1964. a. märtsis.

juhannes-kask-vasakult-teine

Ajalooline foto: Juhannes Kask vasakult teine

Juhannesega olen käinud ühte jalga üle poole sajandi. Oli see siis võistluspõrandal kangi sikutades või põranda kõrval kohut mõistes. Kui Sindi SK „Kalju” käivitas 2000. a. olümpiaatleedi Aleksander Kase nimelised mälestusvõistlused, siis on kõigil neil võistlustel olnud Juhannes peakohtunik. Ise olen aga kõigil neil võistlustel tegutsenud kohtunikuna.

Juhannes on aatemees, kellele sport pole kunagi olnud elatise teenimise vahend. Kõike on ta teinud palgatöö ja pereelu kõrvalt.

Kõrvaltvaataja tähelepanekuid

Olen püüdnud mitmel korral erinevatel teemadel juttu alustada. Sõnaahta mehega pole kerge palju rääkida. Siiski elavneb mõttearendus spordist kõneldes. Täiesti avatuks muutub Juhan aga alles siis kui ta saab rääkida nendest noortest, kellega päev päeva kõrval toimuvad treeningud.

Allpool on tehtud mõned fotod noorsportlastest, kes on saavutanud nimetamisväärseid tulemusi aga ka päris algajaist.

andres-vaet2maarika-buhtaastal-1990-sundinud-ja-nooremad

Fotodel; 1) Andres Vaet; 2) Maarika Buht; 3) Marko Buht; 4) Aastal 1990 sündinud ja nooremad

joosep-roots-dorydas-bacys-karl-gurko

Fotol: Joosep Roots, Dorydas Bačys ja Karl Gurko tulid kõik Jõhvi valla lahtistel meistrivõistlustel 3. kohale


Samal teemal:

Juhannes Kask on Sindi linna aasta inimene

Sindis on tõstesport heal järjel

Sindis peeti Aleksander Kase 10. mälestusvõistlus tõstmises

Mälestati II Maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuid

Wednesday, February 24th, 2010

iseseisvuse-eestEesti Vabariigi sünnipäeval mälestati II Maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuid Kaitseliidu Pärnumaa Maleva hoone vastas oleva graniidist mälestustähise juures, kuhu asetasid pärjad Lääne Kaitseringkond, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Eesti Sõjameeste Pärnumaa Ühendus, Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Linnavolikogu.

Helle Kullamaa juhatusel laulis Eesti Sõjameeste Pärnumaa Ühenduse meeskoor.

2003. aasta novembris Pärnus avatud monumendil on kiri «II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile». Monumendi autor on Kuno Raude.

iseseisvuse-eest2sojameeste-meeskoorlaane-kaitseringkondparnu-maavalitsus-ja-parnu-linnavalitsusjuri-kaskau-annab-kaitseliidu-parnumaa-malevhelmut-aasamaeiseseisvuse-eest-3

Head Eesti Vabariigi sünnipäeva

Wednesday, February 24th, 2010

endla-rodu