Arhiiv March, 2010

Jääle minek on uppumisohtlik

Wednesday, March 31st, 2010

Palun ära riski enam jääl kõndimisega!

keelumark-vallikraavi-kohalpaasterongast-ei-pruugi-alati-abi-olla-kui-ise-end-ei-hoia

Fotodel: 1) Keelumärk vallikraavi kohal; 2) Kui ise ennast ei hoia, ei pruugi ka päästerõngas alati aidata.

parnu-sadama-kaid-on-jaavabadparnu-sadam

Fotodel: Pärnu sadam on jäävaba


Sindi noored soovivad asutada Sindi Noortekogu

Wednesday, March 31st, 2010

Pressiteade

volikogu-toolaud227. märtsil said Sindi Linnavalitsuses kokku 13 noort, kes hakkavad kuuluma Sindi linna noortekokku. Tulevastele noortekogu liikmetele toimus Eesti Noorteühenduste Liidu koolitus, kus tutvustati noorte omaosaluse põhimõtteid, kohalike omavalitsuste ja volikogude tööd ning tutvustati võimalusi kuidas noored saavad oma kodukoha arengutes kaasa rääkida.

Noori tervitasid linnapea pr. Anu Vassvik ning volikogu aseesimees hr. Toomas Kuuda, kes julgustasid noori kaasa mõtlema kohaliku omavalitsuse töös.

Sindi Noortekogu esimene istung toimub 04. aprillil kl. 14.00 Sindi Noortekeskuses. Istungil valitakse noortekogu esimees ja aseesimees, kinnitatakse põhikiri ja moodustatakse komisjonid.
Sindi Noortekogu koosneb 15 noorest ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu linna volikogugi.

noortekogu-2noortekogu-11

Fotodel: Noortekogu õppepäev 27. märtsil Sindi linnamajas

Lugeja kingitus raamatukogule

Wednesday, March 31st, 2010

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub lugejaid kinkima Lugemisaastal kodukandi raamatukogule ühte äsjailmunud raamatut.

kingitus-lugejaltSindi Gümnaasiumi raamatukogul oleks siiras rõõm teie kingituse üle. Kõige rohkem tunneme puudust uusimast laste- ja noorsookirjandusest. Raamatu kinkimine on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda koolilastele lugemismõnu.
Oleme koostanud nimekirja raamatukaupluses Apollo müügilolevatest raamatutest, mille alusel on teil kergem otsustada, millist raamatut osta. Tänutäheks kinkijale saab iga raamat Lugemisaasta kleepsu, kuhu on kirjutatud raamatu kinkija nimi. Samuti märgime raamatukinkija nime ära Sindi Gümnaasiumi kodulehel.

Raamatute nimekirja leiate Sindi Gümnaasiumi kodulehelt märksõna Väike heategu alt. Punane avatud raamat näitab teed.
Küsimustega palume pöörduda kooli raamatukoguhoidja Imbi Jalakase poole mailiaadressil imbij@sindi.parnu.ee

Koostööst ja isiksuse kõige paremast poolest

Tuesday, March 30th, 2010
esimesed-kes-avaldasid-valmisolekut-sindi-ujula-korrastamiseks

Foto meenutus: Esimesed, kes avaldasid valmisolekut Sindi ujula korrastamiseks

„Päris kahju, et linnavalitsuse toetajad ei julge Wöhrmanni puiesteele patseerima tulla, ma mõtlen neid, kes suudavad ka argumenteeritult diskuteerida. Kaua me ikka omavahel kirume, vaielda tahaks ju ka…,” ütles eile üks Wöhrmanni puiestee foorumis aktiivne osaleja. Sellpärast on põhjust suuremaks rahuloluks Pärnumaa uudiste märkmikuga, kus saab märksa rohkem erinevaid arvamusi lugeda. Vähemalt kommentaaride osas on see nii. Loodan, et Wöhrmanni puiesteelgi seis muutub ja senisest enim mõtlejaid inimesi hakkab sealses foorumis arvamusi kujundama, vähemalt seni kaua kuni Sindi linna kodulehe uuendused teoks tehakse.

Nii Wöhrmanni uulitsas kui Pärnumaa märkmikus kohtab sagedasti Viira kandi meest, kes on väga hea prototüüp põliste Sindi inimeste arvates. Talzi Kalewi jutt on mõnusa mõõduka huumoriga, mõnel juhul osade lugejate jaoks võibolla küll veidi ülepingutatud, aga seda paremini kirjeldab ausas nägemuses ka elu pahupoolt. Sellises taustapildis esitatud kriitilised mõtted annavad väljaöeldule omanäolise tähenduse ja temaga on kindlasti mõnus ilmaasju arutada nõnda nagu nad tegelikult üsna hallides toonides sageli näivad.

Talzi Kalewil on tuline õigus, et koostöö saab olla mõlemapoolne. Kalewi mäletamist mööda oli Mati see, kes keeldus koostööst ning edaspidise koostöö vältimiseks moodustati fraktsioon Kodulinn Sindi. Mina läheksin mälus tunduvalt kaugemale ja meenutaks veelkord Henry Fordi, kes nägi koostöö võimluse eeldust kokkutulemises. Võimalik, et ma ei valda vajalikul määral infot, kuid minu teada ei tuldud Sindi linnas peale valimistulemuste selgumist ühiselt kokku, et arutada tõsiselt enne volikogus kohtumist ühise koostöö võimalusi, mis võinuks saada aluseks uue juhtimisstiili kujundamisele. Koostöö ei tähenda mingi enamust moodustava huvigrupi heatahtlikku pakkumist ühe või teise ülesande täitmiseks. Koostöö on võrdväärsetel alustel kõigi osaliste ära kuulamine ja parimate lahenduste otsimine. Mati ei puutu eriti asjasse, kui kaks vähem hääli saanud ühendust otsustasid omavahel liituda selleks, et tulla võimule nende ees, kes said kõige rohkem hääli.

Kalew toob seoses allasutuste juhtide kandideerimisega huvitava paralleeli eraettevõtlusega, kus nõukogus ja juhatuses võiksid samuti olla samad isikud. Paraku äriseadustiku loojad pole olnud sama meelt. Et seaduseandja võimaldab ka omavalitsuse allaasutuse juhtidel kandideerida rahvaesindusse, siis selles on oma loogika, mida ei saa kuidagi üks üheselt üle kanda ettevõtte või organisatsiooni juhtimise alasse.

Allaasutuse juht täidab oma ülesandeid vastavalt seadusandja poolt kehtestatud määrustele ja hoolitseb oma haldusala normaalse funktsioneerimise eest. Allaasutuses ei tehta poliitikat.

Volikogu olemasolu vajadust tingib erinevate huvide, soovide, arvamuste ja seisukohtade ühildamine paljude kokkulepete saavutamise teel, et ennetada nõndaöelda sotsiaalset vastasseisu ja kõrvaldada takistused edasimineku teelt. Seega on volikogu töö poliitika kujundamine. Küsimus on selles, millist poliitikat soovitakse teostada. Kas võimalikult avatud viisil, millesse on haaratud opositsioon või soovitakse ühe enamushäälega tingimata dikteerida igal võimlikul juhul oma tahet, jättes kõrvale professionaalsuse, matemaatilised arvutused ja elementaarsed viisakuse reeglid.

Koostöö on veelgi avaram tegevuspõld, mis ei pea piirduma linna juhtimise tasandil üksnes volikogu ja allaasutuste tööga. Olen liiga lühikest aega elanud Sindis, et arvustada pikemas plaanis seda, mida väikelinnas on tehtud või tegemata jäetud. Minu hinnangud piirduvad vaid aastatega 2008 ja 2009. Ometi on sellestki perioodist jäänud silma mitmeid positiivseid märke. Komisjonide istungid olid avatud ka neile, kes polnud liikmed, aga oli huvi mõista toimuvat ja soov kaasa rääkida hinges pakitsevatest mõtetest. Lisaks ametlikult kinnitatud kultuurikomisjonide istungitele toimusid laiendatud foorumid, kus algatati mõtteid ja viidi kavatsused teoks. Kultuurikomisjoni foorumitest said innustust mitmed kodanikualgatused: ujula korrastamine, lipu heiskamine raekoja torni, fotokonkursi korraldamine, ajalooklubi asutamine jne. Arutati Sindi linna meediakajastuse avardamise võimalusi ja püüti leida uusi võimalusi üleriigiliste uudiste kanalisse pääsemiseks. Kalev Meedia vahendusel, mis on nüüdseks küll minetanud oma esialgse näo, ilmus Sindi linn positiivsete uudistega igal kuul umbes paarikümnel korral üleriigilisesse Jah-portaali (praegune uudisteportaal 24), kuhu olid koondatud kõik olulisemad väljaanded. Eelpool loetletud tegemiste eelduseks oli koostöö väga paljude inimestega. Sellist koostöövalmidust peaks võima oodata ka edaspidi. Võimalik, et kõik see toimib praegugi, ainult sellisel juhul valitud seltskonnas, kuhu endised tegijad pole olnud ilmselt kutsutud. Kuid sel juhul ei saa enam rääkida avatud koostööst, millest jutt alguse sai.

Lõpetuseks lisan koostöö märksõna juurde sõpruse mõiste, mis võiks olla edukuse täiendavaks pandiks. Kuna olen juba korduvalt üht isikut järjest tsiteerinud, siis tahan ka selle arvamusloo lõpetada kuulsa Ameerika autotöösturi Henry Fordi ütlusega: „Sinu parim sõber on see, kes kutsub Sinus esile parimad omadused.“ Miks ei võiks linnarahva parim sõber olla linnapea ise oma isiksuse kõige parema poolega?

Samal teemal:

Henry Ford: „Koostöö on edu.”

Rannarahva Muuseum ootab mõrdasid!

Tuesday, March 30th, 2010

morraflaier

Rannarahva Muuseum asub koostama uut näitust ja vajab selleks taas randlaste abi. Seekordse näituse nimeks saab olema “Vanad mõrrad” ja eesmärgiks on tutvustada möödunud sajandite enamlevinuma kalapüügivahendi ajalugu.

vitsmorrad-foto-muusumi-kogust

Vitsmõrrad

Eelmise aasta kogumisaktsiooni põhiline rõhk oli nakkevõrkudel. Kogumistöö tulemusel valmis näitus „Võrgu ilu“, mis on Rannarahva Muuseumis rahvale imetlemiseks veel aprilli lõpuni.

Selle aasta kogumistöö käigus loodetakse saada erinevat tüüpi rüsasid ja mõrdasid. Eriti teretulnud on vanad puidust vitstega rüsad ja mõrrad ning erinevat tüüpi vitsmõrrad. Oodatud on igasugused mõrrad: angerja-, silmu- lõhe-, siia-, räime-, vähi- jt mõrrad. Huvi pakuvad ka mõrra juurde kuuluvad esemed nagu mõrra ankrud, mõrralinad, karjaaiad, mõrrahargid, mõrravaiad, mõrra juurde kuulunud tõkked jne. Lisaks on oodatud fotod mõrdadest ja mõrratöödest.

Kuna seekordne näitus kajastab mõrrapüüki kõikides Eesti veekogudes, on muuseumile oluline ka informatsioon mõrdade paikkondlikest eripäradest. On see siis ainult sellele piirkonnale omane püünis või püünise eripärane nimetus – kõik see informatsioon on muuseumile vajalik.

rusa-kuivamas-foto-muuseumi-kogust1

Rüsa kuivamas

Rannarahva Muuseum kogub kõike kalandusega ja randlusega seonduvat. Kui Te mõrdade järgi ringi vaadates oma aidaalusest või pööningult leiate kalavõrke, ujukeid, paadivarustust, kaluri riideid, kalandusega seotud dokumente, fotosid või muid temaatilisi asju, siis on muuseum nendest esemetest väga huvitatud.

Igale annetajale on Rannarahva Muuseumi külastamine tasuta, lisaks kingib muuseum igale annetajale väikese raamatu randluse ajaloost.

Rannarahva Muuseumi kogumistöös kaasa aidata soovijatel palutakse ühendust võtta e-kirja teel või helistada telefonil 60 66 941.

Meiliaadress: info@rannarahvamuuseum.ee
Kodulehekülg: www.rannarahvamuuseum.ee
Aadress: Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald, Harjumaa

Midagi nagu ei klapi?

Monday, March 29th, 2010

Arvamuslugu eelmisel nädalal ajalehtedes Pärnu Postimees ja Sindi Sõnumid avaldatud materjalide põhjal.

uute-liikmete-elav-vestlus

Sindi Linnavolikogu liikmete vahetumist ei ole mõjutanud apoliitiline Sindi Linnavalitsus

“Valimisliit Kodulinn Sindi on moodustanud fraktsiooni allasutuste juhtidest, tuues volikokku sisse äärmise poliitika, see teeb töö tegemise raskeks,” kurtis konkursi korras Sindi linnapeaks saanud Vassvik. Talle jääb enda väitel arusaamatuks poliitilistel ajenditel põhinev vastuseis praeguse linnavalitsuse liikmete ja nende tegemiste suhtes. Praegune Sindi linnavalitsus olevat ju üks väheseid Eesti omavalitsusi, kus on täiesti apoliitiline juhtimine.

Tsitaat on võetud läinud nädalal Pärnu Postimehes ilmunud artiklist „Sindi linnavõim näitab eelkäijatele kohta kätte”, mille kirjutas ajakirjanik Asso Puidet. Tsiteeritud lõigus ilmnev jäme faktiviga võiks esmapilgul tunduda ajakirjaniku näpukana, mida ikka juhtub ja on nii inimlik. Kuid vaadeldes kogu lõigu tervikmõtet, tekib asjast hoopis teine pilt ja saab selgeks kui vähe tõenaoline olnuks ajakirjanikul omast peast üht apsu tekitada.

Kõigest siiski järjekorras ja esmalt kõrvaldame lugejat eksitava vea, mis tegelikult loob tegelikkusele vastanduva pildi. Anu Vassvik ei ole Sindi linnapeaks valitud konkursi korras. Sellist konkurssi pole kunagi välja kuulutatud, veel vähem on kusagil mingisugustest konkursi tingimustest juttu olnud. Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmikus avaldati kõige esimesena pressiteade, milles öeldi, et valimisliit Uuenev Sindi esitab oma linnpea kandidaadina Anu Vassviki. See oli poliitilise ühenduse avaldus enne valimiste toimumist. Teada on, et vähemalt üks valimisliidu Uuenev Sindi liige, Ants Jaansoo avaldas seisukohta, et alles peale valimisi tuleb otsustada, keda valida, kuid lugupeetud Sindi aasta inimese hääl jäi tähelepanuta. Nii esindab Anu Vassvik linnapeana eelkõige ühe kindla valimisliidu tahet, millele koalitsioonis Keskerakonnaga on lisandunud ka poliitilise erakonna soovid.

Väide, et praegune Sindi Linnavalitsus olevat üks väheseid Eesti omavalitsusi, kus on täiesti apoliitiline juhtimine, osutub lähemal vaatlusel lugejatele kärbeste pähe ajamiseks. Apoliitiline linnavalitsus ei konsulteeriks oma tegemisi üksnes võimukoalitsiooniga ja eriti teda kandidaadiks seadnud Uueneva Sindiga. Kõigile aruteludele kutsuks ta võrdsetel alustel ka fraktsiooni Kodulinn Sindi inimesed. Paraku seda pole seni toimunud, vähemalt mulle teadaolevatel andmetel. Viimane taoline nõupidamine ilma Kodulinn Sindi esindajate kohalolekuta toimus laupäeval, 27. märtsil.

Sellise toimimisviisi puhul jääb mõistetamatuks linnapea kurtmine kui väidab, et poliitilistel ajenditel põhinev vastuseis praeguse linnavalitsuse liikmete ja nende tegemiste suhtes jäävat arusaamatuks. Mida on siin arusaamatut kui apoliitilise linnavalitsuse linnapea mehkeldab vaid ühe valitud kindla poliitilise rühmitusega? Loomulikult tekitab selline käitumine põhjendatud vastuseisu kõigi avalikustamata ettevõtmiste osas.

Märtsikuu Sindi Sõnumid sisaldab tavaks muutuvat rubriiki linnapea veerg, mille lõpus on järgmine tekst: „Lõpetuseks tahan mainida, et linnalegende ei tasu tõena võtta. Kui on ebaselgus – tule ja küsi otse!” Seda on kosutav kuulda, aga kui legend on lastud lendu Pärnu maakonna suurimas väljaandes, kuidas sellisel puhul väljaöeldud sõnu uuesti kinni püüda. See on otsepöördumisega esitatud küsimus ja tehtud läbi avaliku meedia, et linnapea vastust võiks kohe lugeda võimalikult suur lugejaskond.

Aleksander Dedik esines Sindis

Sunday, March 28th, 2010
aleksander-dedik-esineb-sindis

Aleksander Dedik esineb Sindi Seltsimajas

Sankt-Peterburgi tunnustatud ooperisolist, professor Aleksander Dedik andis reedel, 26. märtsil, suurepärase kontserdi peale pikka vaheaega taas Sindi rahvale. Rahvusvaheliselt tuntud lauljaga koos esinesid tema õpilased sopran Maria Zaretskaja ja bariton Dmitri Makarov Peterburgist. Klaveril saatis esinejaid Katrin Peitre Tallinnast.

Valdavalt esitas Aleksander Dedik klassikat, lisaks vene rahvalaule ja romansse. „Tema piano panissimo valdamine vaikselt ja pikalt, mis veab kauakestvalt välja, võttis kuulates sõnatuks,” ei hoidnud Helle Vent muusikaelamuste kirjeldamisel ülivõrretega tagasi. Küllap sama tunnetasid ka ülejäänud kuulajad.

„Sündisin sõja viimase aasta 19. jaanuaril Taškendis, laulma hakkasin 4. klassis kui olin 11 aastane, 1970. aastal lõpetasin Novosibirski Riikliku Konservatooriumi vokaali erialal ja karjääriga alustasin Minski ooperiteatris, alates 1997. aastast kuni käesoleva ajani esinen soolokontsertidega” tutvustas Dedik end Sindi kontserdi järel antud usutluses ja väljendas siirast tänu eriti Toomas Kuterile, aga samuti eesti rahvale, kes teda korduvalt on kutsunud mitmele poole Eestisse esinema. Sindi publikule tuleb ta alati heal meelel esinema. „Äitäh! Headaega,” ütles ta selges eesti keeles.

maria-zaretskaja-dmitri-makarov-ja-katrin-peitre

Maria Zaretskaja, Dmitri Makarov ja Katrin Peitre

Dedik on olnud Maria teatri solist Peterburgis alates 1979. aastast. Sealses teatris on ta loonud enam kui 60 rolli. Toomas Kuter tutvustab teda inimesena, kes ühena esimestest laulis NSV Liidus Richard Wagneri muusikat. Dedik on USA, Iisraeli, Saksamaa, Skandinaavia, Inglismaa, Brasiilia, Hiina, Jaapani, Hispaania, Prantsusmaa, Hollandi, Poola, Tšehhi, Bulgaaria kõrval korduvalt laulnud Estonia rahvusooperis, esinenud Pärnus kontsertprogrammidega ja soolokavadega. Dediku isiklikku suhet Eestimaa ja Pärnuga iseloomustab pikk loominguline koostöö.

Dedik on Venemaa Rahvakunstnik, Valgevene Rahvakunstnik, Poola teeneline kunstitegelane, P. J. Tšaikovski ja M. J. Glinka nimelise rahvusvaheliste konkursside laureaat. Ta on esinenud 12 korda külalissolistina Moskva Suures Teatris, samuti laulnud Ameerika Ühendriikide Metropolitan Operas, Madriidis Liseo Teatris, Hamburgi Ooperis, Praha Rahvusooperis, Varssavi Suures Teatris, Prantsuse ooperis Lion. Ta on võtnud osa „Othello” lavastustest 1985. aastal Jugoslaavias, 1987. Prahas, 1989. Bõdgošis, Poolas.

dedik-ja-anu-vassvik1

Sindi linnapea Anu Vassvik tervitab Dedikit

Dedik on laulnud koos silmapaistvate lauljatega nagu Irina Arhipova, Galina Kovaljova, Svetlana Daneljuki, Elena Obraztsova ja paljude teistega.
1981. aastal laulis Dedik Hispaanias Madriidi teatris „Liseo”, 1988. Jugoslaavias esietendusel „Othello’s”, 1992. Hamburgis Štatsoperis Prokofjevi ooperis „Sõda ja Rahu”, 1993. aastal esines Metropoliten Operas „Boris Godunov’is”.

Tal on laiaulatuslik kontserti repertuaar: Šubert, Tšaikovski, Rahmaninov, Brams, Respigi, Šostakovitš, Kapp ja paljude teiste heliloojate laulud, samuti laulud sõja aegadest. Dedik suudab laulda 7 maailma keeles.

Dedik on rahvusvahelise Kaludia Taevi nimelise Vokalistide konkursi žürii liige. Samuti Tulegeni nimelise rahvusvahelise vokalistide konkursi ja ülevenemaalise Valeria Barsovi (Sotši) nimelise vokalistide konkursi žürii liige .

Dedik tegeleb aktiivselt pedagoogilise tegevusega. Tema õpilased võtavad osa ülevenemaalistest ja rahvusvahelistest konkurssidest.

dedik-ja-helle-vent

Dedik ja Helle Vent kes oli 2003. aastal Moskva Balalaikade kontserdi organiseerija

Maria Zaretskaja ise tutvustas end järgmiselt: „Lõpetasin Safonova nimelise muusikakooli ja töötasin riiklikus filharmoonias vokaal-solistina. Olen esinenud programmidega „Minu Puškin”, „Valendav üksik puri”, „Rahvalaulust klassikani” ja muude etteastetega. 2003. aastal lõpetasin Kunstide Akadeemia Moskvas. Töötasin Sankt-Peterburgi teatris. Praegu täiendan end Maria teatris vokaalse meisterlikkuse solisti klassis Dediku käe all. Annan kontserte Venemaal, Eestis ja Saksamaal. Teen koostööd Sankt-Peterburgi noorte orkestriga, mida dirigeerib Jelena Boiko.” Zaretskaja on Jalta linnas toimunud Šaljapini nimelise rahvusvahelise festivali konkursi laureaat, B. Tulegenovi nimelise rahvusvahelise konkursi laureaat, mis toimus Alma-Atas, samuti 12. ja 14. rahvusvahelise festivali „Muusikaline sügis Tušinos” laureaat.

Juba homme, 29. märtsil kell 19.30, jätkab Aleksandr Dedik esinemisega Pärnu Tervise kultuurikeskuses samade inimestega, keda võis kuulda Sindi Seltsimajas.

Kõigi fotode autor on Helen Parmen

Samal teemal:

Rahvusvaheline kuulsus Aleksander Dedik taas Sindis

Henry Ford: „Koostöö on edu.”

Sunday, March 28th, 2010

“Kokkutulemine on algus. Kokkujäämine on edusamm. Koostöö on edu.” Sellise kaemuseni jõudis Ameerika autotööstur Henry Ford, kelle kohta on muuseas öeldud sedagi, et tema on kujundanud olulisel määral Ameerika näo selliseks nagu seda nüüd tuntakse.

Peale muude teravmeelsuste on sama suurtööstur öelnud irooniliselt sedagi, et iga ostja võib valida täpselt selle värvi, mis talle meeldib, tingimusel, et ta valib musta. Tookord kutsus sellise huumori esile Henry leiutatud autotootmise konveiermeetod, mis ei võimaldanud autosid teisiti värvida.

Tulles autotööstuselt ja suurettevõtjalt üle hoopis uuele teemale ning teiste inimeste juurde, tahaks siiski parafraseerida Henry Fordi ja öelda: iga valija võib valida täpselt selle, kes talle meeldib, tingimusel, et valituks osutunud inimene meeldiks ka võimule pääsenutele. Tänases päevas kutsub niisuguse iroonia esile poliitiline suutmatus, võibolla ka tahtmatus, teostada koostööd nendega, kes pole sobinud samasse paati purjetama.

Kui omavalitsuse juhi toolile istunud inimene kuulutab ametissevannutamise päeval üheks peamiseks ettevõetud ülesandeks koostöö, siis peaks see saamagi juba alates järgmisest hommikust tähtsaks juhtmõtteks. Kindlasti ei tähenda koostöö ühepoolset suuniste ja korralduste esitamist vaid tõepoolest ühiste mõtete kokkupuutepunktide otsingut.

Kas omavalitsuse allasutuse juht, kes on valitud sama haldusala volikogu liikmeks, peaks muutuma ühiskonna silmis halvaks pandavaks nähtuseks? Kuivõrd õigustatud on sel puhul arvamine nagu istuks selline inimene piltlikult kahel toolil korraga? Järgnev küsimus peaks selgitama, millise kompetentsuse astmega inimesi vajatakse volikokku?

Inimesena ei saa eelistada ühte isikut teisele isiksusele. Ehitustööline, kinnisvaramaakler, majahoidja, õpetaja, nõudepesija, arst, sibivedaja – kõik nad võivad olla vaieldamatult oma ala parimad töötajad ja väga hea kui enamvähem samades kategooriates on sotsiaalne kuuluvus volikogus esindatud. Mitte nii hea pole aga enam siis, kui valituks osutunud enamus asub ebaprofessionaalselt tasandilt korraldama elutähtsaid sõlmküsimusi. Kahtlane, kas loomaarstina eeskujulikult oma tööga toimetulev inimene on piisavalt hea asjatundja kommunaalküsimustes. Loomulikult suudaks temagi end teatud määral oma teadmisi selles valdkonnas täiendada, aga kas see oleks otstarbekas, kui vastava ala hea asjatundja on juba olemas ja võiks ka ise nimetatud haldusalas otsustavate küsimuste arutelu juhatada. Mis sellest et ta on omavalitsuse allasutuse juht! Pole võimatu, et samas ametkonnas majahoidjana töötav isik valdab samuti kommunaalteemasid paremini kui suvalisel valikul näiteks esitatud loomaarst.

Mõnegi väitleja meelest oleks eetiline tagandada volikogutööst kommunaali juhataja, et ta ei saaks istuda n.ö. kahel toolil korraga. Ja sama väitleja meelest oleks võibolla vähemalt talutavuse piires eetiline jätta sama allaasutuse madalama vastutusega töötaja – majahoidja – volikogu laua taha. Aga kas sellepärast midagi oluliselt saaks muutuda ja kas spekulatsioonid kellegi töö mõjutamistest või takistamisest lakkaksid olemast? Vaevalt küll, sest jätkuvate aruteludega spekuleerides jõutakse selleni, et too-sama kommunaali juht saaks läbi majahoidja endistviisi oma tahet volikogu lauas teostada.

Selle mõttekonstruktsiooni abil tahan jõuda sinnamaale, et targutused teemal kas volikogu liige võib olla samaaegselt ka allasutuse juht või mitte, viib meid üksnes umbteele, mis tekitab rohkem küsimusi kui annab mõistlike vastuseid. Mõnel juhul viib aga täiesti absurdse lahenduseni, mille juures peaks lubama volikokku kandideerida üksnes töötud, abisaajad, asotsiaalid ja koduperenaised. Viimaste puhul muutuks muidugi asi taas spekulatiivseks, sest mine tea, järsku mõjutab abikaasa kodus oma volikogu liikme staatust kandvat meest sedavõrd palju, et omavalitsusjuhi püüdlused uuendajate tahte läbisurumiseks muutuvad pea võimatuks.

Volikogu liige esindab omavalitsuse haldusalas tema poolt hääle andnud inimeste huvisid ja kui need huvid kattuvad ka sama isiku juhitava allaasutuse mõjusfääri huvidega, siis ei saa nende küsimustega tegelemist pidada taunitavaks üksnes seepärast, et rahvaasemik teenib juhuslikult samas asutuses oma perele leiba.

Kogu küsimustik näib taanduvat ikkagi loo alguses esitatud tsitaadile: “Kokkutulemine on algus. Kokkujäämine on edusamm. Koostöö on edu.” Volikogu on kokkutulemise koht kõigi liikmete jaoks võrdväärsetel alustel, olenemata kellegi vaadetest, erimeelsustest, ametiseisundist ja muust. Volikogu peaks kujutama poliitika kööki, kus vähimagi edu nimel otsitakse parimaid kõiki osapooli rahuldavaid kokkupuutepunkte. Alles siis hakatakse jõudma lähemale kaunikõlalisele loosungile, mille pealkiri on koostöö. Edu, mida tinglikult võiks nimetada ka uuendusteks, saab järgneda üksnes pärast eelnevate tingimuste rakendumist. Usun, et igasugune vastupidises järjestuses karglemine ei vii iial seatud eesmärgile vaid osutub tühipaljaks veesegamiseks ja ebaausatel võtetel võimul püsimiseks.

Henry Ford soovis olla edukas oma autodega, aga kui ta poleks aegsasti ära tabanud millise võtmega uuenduste ust avada, vaevalt keegi siis veel tänapäeval mäletaks 1863. aastal sündinud meest sellisena nagu ta on ajalukku läinud.

Sindi Kalju ja Tahkuranna Tahk spordiveteranid võistlesid Sindis

Sunday, March 28th, 2010

Laupäeval toimus järjekordne Sindi Spordiklubi Kalju ja Tahkuranna valla spordiklubi Tahk spordiveteranide sõpruskohtumine. Jõudu mõõdeti naiste ja meeste võrkpallis, kabes, males, koroonas, lauatennises ja pioneeridepallis.

kalju-eakaim-veteran-endel-pukk-spordiklubi-tahk-president-juri-koresaarhelle-artel-kirjutab-voistlustulemusi

Fotodel: 1) Kalju eakaim veteran Endel Pukk spordiklubi Tahk president Jüri Kõresaar; Kalju president Helle Artel kirjutab võistluste tulemusi

randkarikas-tuli-kaljule

Ränskarikas on uuesti Sindis

Males olid võrdväärselt tugevad nii Tahk kui Kalju. Tasavägises võistluses saavutasid paremuse spordiklubi Tahk koroona mängijad. Helle Arteli sõnul on paljudel aastatel just koroona olnud selleks kaalukeeleks, mis viimaks otsustab, kas võitjaks saab Sindi või Tahkurand, kuna see mäng kestab pingeliselt alati kõige kauem. Kuid sel aastal oli võistlusseis veidi teisem ja Sindi osutus tugevamaks paljudel aladel. Sindi Spordiklubi Kalju näitas oma paremust sedakorda naiste ja meeste võrkpallis, kabes, lauatennises ja pioneeridepallis. Kokkuvõttes saavutas üldvõidu Kalju ja rändkarikas tuli Tahkurannast uuesti Sinti. Enamasti ongi sõpruskohtumiste karikas olnud vaheldumisi kord ühe kord teise spordiklubi valduses.

kabe2koroona5malemeeste-vorkpall

Kuna 27. märts oli ülemaailmne teatripäev, siis otsustati tavapärastele spordivõistlustele lisada ka shõuetendust. Pioneeridepalli võistlus pidi meenutama teistsugust aega, millest kõik praegused vanemad ja nooremad veteranid on tulnud. Sindi Kalju president Helle Artel oli võistlusetenduse kavandanud sellise saladuskatte all, et ka enamik osalejaid polnud asjast eelnevalt teadlikud ja nii tekitas ootamatu üllatus parajat põnevust nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Saali marssisid punastes kaelarättides pioneerid, rivi ees sammus nahkses minis pioneerijuht. Pidulikul rivistumisel sidusid ustavad sportlased, kes olid ürituseks alati valmis, ka oma vastasvõistkonnale punased rätid kaela. Seejärel luges juht tõotuse teksti ette, mida Tahku sportlased kuulekalt kordasid. „Tõotame oma kolleegide ja vastaste ees pidulikult ja palavalt armastada oma vastast ja hoida oma võistlusvaimu nii, et anname punkte vastasele nii nagu nõuavad seda Kaljukad ja spordiseadused,” kinnitasid spordiklubi Tahk võistkonna liikmed enne kui astusid pioneeridepallis Sindi Kalju vastu. Pioneeridepalli mäng kujutab tavalise võrkpalli harjutusi, kus püütakse söödud kinni ja visatakse pall edasi või püütakse üle võrgu vastase poolele maha suruda.

pioneeride-rivistuskohtunikkaelarati-sidumine-ja-margi-kinnitaminetootus-on-antud

Kui pikalt juba enne tõotuse vannet on Sindi ja Tahkuranna veteranide vaheline hea läbisaamine kestnud ja kõrget võistlusvaimu hoitud, sellele püüti eile pingsa ajutegevuse abil jälile jõuda. Paraku mitte kõige õnnestunumalt. Nähtavasti ulatuvad sõprussidemed siis väga kaugesse minevikku. Pärast võistluseid toimunud autasustamistseremooniat ja pärast pidulikku söömaaega kui muist seltskonda asus tantsupõrandal jalga keerutama, võtsid veteranid Endel Pukk, Heino Kulvik, Arno Tänav, Helle Artel ja Avo Rahu ühes nurgakeses istet, et meenutada alguste algust ja möödunud aegade kohtumisi. Helle Arteli sõnul puuduvad teatud perioodide kohta kirjalikud teated või pole õnnestunud tal neid saada. Seepärast saab varajasemast ajast rääkida üksikute mälestuskildude abil.

kohtumine-on-loppenudkohtunike-laudkoroonakoroona2

Endel Pukk ütles, et kaheksakümnendatel aastatel alustati järjepidevalt korraldatavate Sindi Uulu maavõistlustega. Kohtumiste korraldamisega tegi algust Martin Miilberg, sest tema oli tolleaegse kehakultuuri nõukogu president või esimees. Umbes nii olevat seda ametit siis meeste mäletamist mööda nimetatud. Uulu poolel juhatas sportlaste tegemisi Heino Mengel. Praegu on spordiklubi tahk president Jüri Kõresaar. „Ühel aastal toimus võistlus Sindis, teisel aastal Uulus, peamiselt Jõulumäel,” mäletab Pukk, kes rääkis sellestki, et siis käis sportliku tegevuse juurde orkestrimäng, isetegevuslikud etteasted ja tantsud. Mängiti minigolfi, aga ka suurel golfirajal, samuti sooritati jalgpalli lööke värava suunal nii keskjoonelt kui nurgast ning võisteldi korvpallis. Uuluski on tehtud shõulaadseid võistlusi, näiteks teatejooksus, ühel korral isegi parvesõiduga. „Vahepeal hakkas asi käest ära vajuma, aga siis püüdsime Heino Kulvikuga järjepidevusel hinge sees hoida,” rääkis Pukk ajutistest raskustest.

koroona3koroona4lauatennismeeste-vorkpall1

Endel Pukk ja Heino Kulvik tuletasid meelde aega, mil ise veel noored olid, siis olevat vanad mehed rääkinud ennesõjaaegsetest jalpalli-kohtumistest Uulu ja Sindi vahel. Sinna juurde lisandusid korvpalli vabavisked, teatevõistlused ja mõned muud mängud. Sama teadis kinnitada ka Avo Rahu. Heino Kulvik mäletab sedagi kui mängud toimusid Tahkuranna kirikus. Suurte soojaõhu puhuritega köeti ruumid veidi soojemaks ja nii kasutati kirikut spordisaalina samal viisil nagu mitmel pool mujalgi Nõukogude võimu perioodil pühakodasid spordi tarbeks hõivati.

meeste-vorkpall2meeste-vorkpall3meeste-vorkpall4paarislauatennis

Helle rääkis, et kuigi võistluste nimetus on aegade kestel olnud muutuv ja Uulu Sindi maavõistlustest sai 6 aastat tagasi Tahku ning Kalju spordiveteranide vaheline võistlus, on inimeste näod jäänud samaks. Ainult veteranid on nooremaks läinud. Mehed saavad nüüd veteraniks 40-lt ja naised 35-lt. Helle lisas naljatamisi juurde, et kui edaspidi veteranidest puudus peaks tulema, siis võetakse nooremaid veteranieelikuid appi, aga kaua kestnud traditsiooniga tahetakse kindlasti jätkata.

paarislauatennis2pioneeridepallpublikpublikut-voinuks-rohkem-olla

segapaaris-lauatennissegapaaris-lauatennis2vorgu-korguse-reguleeriminevorgukohtunik

Kirjavahetus Wöhrmanni puiesteega

Thursday, March 25th, 2010
maja-wohrmanni-puiesteel

Maja Wöhrmanni puiesteel

Leidsin siinse märkmiku kommentaaride seast Majahoidja poolt kirjutatud teksti, mis saab ainult heameelt valmistada:

Ma lisasin Wöhrmanni puiestee foorumi lõppu Pärnumaa uudiste blogi bänneri, loodan, et auväärt Urmas Saard ei pahanda.

Loomulikult mitte! Umbes samal ajal aasta tagasi paluti Maaleht.ee Pärnumaa uudiste bännerit Pärnumaa kodulehele ja ei ole kuulnud, et keegi oleks sellepärast nurisenud. Loodan, et ka külastajad Wöhrmanni puiesteel lepivad Majahoidja otsusega kuigi ma ei saa lubada kõigile ühtviisi meelepäraseid kirjutisi. Väikese kriitikataluvusega lugejatele võin vaid lohutuseks öelda seda, et minu loomus otsib eelkõige meeldivaid positiivse sisuga uudiseid ja nii satuvad selle märkmiku lehtedele väga teravad väljaütlemised haruharva.

Samal teemal:

Kas blogindus on meedia?