Arhiiv April, 2010

Pärnumaal on talguliste aktiivsus kõige suurem

Friday, April 30th, 2010

teemeara.ee

anneli-ohvril-foto-erakogust

Anneli Ohvril (foto erakogust)

Palusin täna pärast lõunat kommenteerida Teeme Ära kommunikatsioonitoimkonna eestvedajal Anneli Ohvril Pärnumaa talguliste aktiivsust ja vastata küsimusele, millisena pärnumaalased paistavad üleriigilisel taustal?

Pärnumaalased on olnud seni väga aktiivsed talgukohtade ülespanijad ja esirinnas on olnud ka registreerumise kiirusega. Nii on aktiivsed pärnumaalased nimetanud 95 talgukohta, kuhu on end kirja pannud juba 2087 inimest. Täna hommikuse seisuga oli täidetud 63,5% talgujuhtide poolt määratud maksimaalsest talguliste arvust, selle näitajaga edestab Pärnumaa kõiki teisi.

Kindlasti on neid rohkem, sest paljud on oma tuleku kinnitanud näiteks talgujuhile suuliselt ja nii need arvud ei kajastu registreerunute seas.

Samal teemal:

Sindi koolimaja ümbrus muudab väljanägemist

Jüri Jaansoni rada ootab inimesi koristus- ja korrastustöödele

Pärnu jõe kaldad muutuvad üha enam korrastatuiks

Talgud Paikuse ja Sindi piiril Pärnu jõe ääres

Rabaääre metsapark ootab töökäsi, harrastussportlasi ja loodushuvilisi


Volbriöö eelmäng Sindi Lasteaias

Friday, April 30th, 2010
helin-arro-valeria-januskevits-jane-reino

Helin Arro, Valeria Januškevitš, Jane Reino

Sindi Gümnaasiumi 10. klassi õpilased Helin Arro, Jane Reino ja Valeria Januškevitš, kes omasid nõiakunstis tembutamise kõrgema astme sertifikaati, jagasid Sindi Lasteaias nõiatralli läbinutele tõeliselt suure nõia kutsemeisterlikkuse diplomid.

Ehkki tänapäeva rahvakalendri tähtpäevade loetelus ei soovita näha kommertsliku mõjuga üritusi, mille hulka kuulub ka volbripäeva tähistamine, omab 30. aprill ja 1. mai algsest ebausust ja kombestikust erineval kujul muinasjutulist ning meelelahutuslikku tähendust laste ja noorte jaoks ikkagi. Eesti rahvakalender nimetab 1. maid kõikide tarkade ja nõidade päevaks. Eestirootslastele jaoks omas volbripäev nõidade liikumise tähendust. Nende uskumuslikud kombestikud kandusid Läänemaalt üle terve Maarjamaa.

noiad-pildistamisel

Lõbusad nõiad rivistusid pildistamisele

Kui näiteks Tartus on ülikooli korporandid juba sadakond aastat volbripäeva erilisel viisil tähistanud, siis ei taha ka Sindi Lasteaia seltskond kehvem olla. Ulatub ju Eesti vanima lasteaia iga samasse sajandisse, kust pärineb ka siinse maa ühe tavandi algus. Nii on otsitud ajalooline side möödunu ja praeguse vahel lasteaias isegi leitud ja põhjendatud õigus ka tänastel Sindi lastel kirevatesse nõiakostüümidesse riietatutena ringi liikuda. Teine ja võibolla ka määravam põhjus nõidadena hullata seisnes aga hoopis selles, et rahvakalendri järgi tähistab volbripäeva saabumine kevade lõplikku võidukäiku talve vastu.

diplomiga

Diplom on väljateenitud

Rahvapärimuse järgi peeti omal ajal vajalikuks kõiksuguse paha peletamiseks lärmata, kolistada kõlisevate esemetega, helistada kellasid ja teha maapinnale tuld, mis oli vastupidine posti otsa tõstetud jaanitulele.

Sindi lasteaias peeti aga vana tava veidi teistsuguselt. Juba läinud sajandi 80-test aastatest alates peeti volbripäeva nõidade ja maagia sündmusena. Sel puhul liikusid kaltsus ja salkus juustega tegelased, küürakad vanad nõiad, noored vilkad nõiad, haldjad ja šamaanid või mõned muud sorti muinasjutulised elukad. Pidustustel nägi nii iludusi kui täielikke peletisi. Sindi Lasteaias võis näha vaid vahvaid kauneid nõidasid, kes ei hirmutanud kedagi. Lasteaia nõidade pidu tulid korraldama kolm väga kena piigat Sindi Gümnaasiumi 10. klassist. Helin, Jane ja Valeria jutustasid volbripäevast, laulsid ja tantsisid üheskoos pidulistega. Helin rääkis sellest, kuidas nad kolmekesi elavad koolimaja pööningul ja õpivad nõiasaladusi sama hoone pimedates keldrites.

napistab-kas-on-toeline-noid

Näpistades tunneb kas on tõeline nõid

Kõiki vigureid siiski täna Sindi lasteaias ei näinud. Näiteks ei märganud vihtlevaid nõidasid. Haljalas kõneldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad. Ega Sindiski teisiti saanud olla. Võibollla sajab järgmisel aastal volbripäeval ka Sindis. Ent nõidade puhul täiesti tavapärased luuad olid siiski kindlalt olemas. Luuavarrel kihutasid lapsed isegi õuel. Kuid Kullamaal öeldi varematel aegadel ka seda, et volbripäevaks tulevad pääsukesed. Pole tänavu jõudnud märgata, kui täpselt vanarahva tarkus sel aastal paika peab.

pimesi-pidi-kommi-noori-loikama

Pimesi nööri lõigates sai kompveki

Et täna midagi muud peale nõidade lustimise pole suutnud märgata, on seletatav eelkõige Sindi kooli ja lasteaia vahelise hea koostöö tõttu. Isegi selle loo autor oli nõidade mängu sedavõrd kaasa tõmmatud, et ei pannud tähelegi, millisest hetkest ise nõiaks muutus. Selle tõdemuseni jõudsin alles siis, kui lasteaia juhataja asetäitja õppe ja kasvatustöö alal Reine Tänav ka minule pidulikult tõeliselt suure nõia diplomi pihku ulatas. Tekst diplomil ütleb: „Aitäh, et osalesid lõbusal nõiatrallil. Nüüd oled sa tõeline suur nõid!” Muide, olen väga õnnelik, et samasuguse diplomi said eranditult kõik teisedki nõiatrallil osalenud.

kompvek-on-kaeslauluga-liikuminemuusikaopetaja-helle-salumae-ja-juhataja-asetaitja-reine-tanavnoiad-isekeskis

noiad-liiguvad-kasikaesnoiad-mottesnoiapeoks-valmistuminenoid-luuaga

tantsuhoos1huvastijatt

Sindi raehoone tornikell on taas teemaks tõstatatud

Thursday, April 29th, 2010

Sindi abilinnapea Marko Šorin on tõsise ajaloohuvilisena teinud ära suure uurimuse Sindi raekoja hoone ehitamise üksikasjades, et saada seni õhus püsinud küsimustele kindlamaid vastuseid.

stalini-plagu-pandi-valja-1941-a-valimiste-ajaks-kui-raekojas-asus-valimisjaoskond

Stalini plagu pandi välja 1941 a valimiste ajaks, kui raekojas asus valimisjaoskond.

Sellest tööst ilmus ajalehe „Sindi Sõnumid” aprillikuu numbris lühike kokkuvõte, mis kinnitab, et algselt oli vähemalt ühte torni avasse kavandatud kell. Šorini sõnul puuduvad seni kindlad viited sellele, kuidas mõeldi ülejäänud kolm ümarat ava kaunistada. Samas on talle teada, et ajalooarhiivis leiduv rohke materjal tõotab neis asjus täiendavat selgust luua. Kui kogu vajalik ajalooline dokumentatsioon saab läbi vaadatud, oleks täiesti võimalik viia raekoja ehitus täielikult lõpuni sellises autentsuses, nagu projekteerijad seda hoonet omal ajal nägid.

Kella paigaldamine on olnud ka varem mitmeid kordi jutuks.Uuesti tõusis mõte üles seoses torni tippu lipu heiskamisega. Tookord avaldasin mõtet, et lisaks kella paigaldamisele võiks teised avad kaunistada kas Sindi linna vapi kujutise või Sindi lipu värvidega, mida pimedal ajal valgustatakse torni seest. Esitasin küsimuse ka linnapeale, kes 2009. aasta 7. augustil avaldatud intervjuus vastas järgmist: „Mõttes liikus plaan, et ühte aknaavasse paigutada kell ja teistele akendele paigaldada korralikud aknad. Esialgse arvestuse kohaselt läinuks kõik kokku maksma ca 90 000 krooni. Segased kemplemised volikogu opositsiooni keskel aga pole andnud aega selliste linna pilti atraktiivsemaks muutvate detailidega tegeleda.”

Marko Šorin leiab, et muinsuskaitse nõuete seisukohalt oleks kõige õigem aknaavad kujundada just selliselt nagu nad algselt olid mõeldud. Seda mõtet tuleks igati toetada. Abilinnapea tehtud arvestuse kohaselt läheks kella paigaldamine koos teatud vajalike lisatöödega maksma ca 78 000 krooni, mis on eelmise valitsuse arvestuste võrdluses enamvähem samas suurusjärgus. Kindlasti väärib mõtte teoks tegemine nüüd juba palju tõsisemat kaalumist kuna praegune abilinnapea on ajaloolise tõe väljaselgitamiseks väga palju ära teinud ja loodetavasti suudab ka mõnede täiendavate üksikasjade jälile jõuda, mis ei jäta enam vastamata küsimusi.

Allpool on avaldatud autori loal tema koduloouurimuslik artikkel.

Kas Kell või aken?

Sindi linnavalitsuse hoone torni neli ümmargust ava on alati olnud täidetud laudisega. Selline „kaunistus” on
tekitanud allakirjutanul juba lapsepõlvest saadik korduvalt küsimuse „Peab seal olema kell või aken?”
Eeldatavasti on see vaevanud teisigi sintlasi või meie kodulinna külastanud inimesi.

Autor on läbi vaadanud aastakäikude jagu vanu ajalehti ja leidnud sellele küsimusele vastuse. Järgnevalt ülevaade Sindi raekoja saamisloost ajalehtede „Pärnu Päewaleht”, „Pärnumaa Teataja”, „Waba Maa”, „Maa Hääl”, Päewaleht, „Rahvaleht” ja „Uus Eesti” põhjal.

Sindialewiametmaja

Oma valmimise ajal, augustis 1937, oli Sindi alewiametmaja moodsaimaks omavalituse residentsiks kogu Eestis.
Ehitustegevus algas 1935 a. sügisel ja maja avamine toimus 8.augustil 1937. Maja on kahekordne lakoonilise
kujundusega funktsionalistlik hoone. Esindusfunktsiooni rõhutab skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri kõrgusele ulatuv neljatahuline torn. Hoone läks maksma ümmarguselt 65000 krooni ning lisaks alevi poolt tasuta antud vanade hoonete lammutamisel saadud kivid ja puumaterjal, mida oli 5000 kr väärtuses

Huvitavat projekti kohta

Sindi alevivalitsus võttis 1935 a. suvel vastu otsuse, et tuleb ehitada moodne kahekordne telliskivist keskkütte ja veevärgiga alevimaja. Projekteerimine usaldati Pärnu Ajutise Maavalitsuse insener Jonas Kinnunenile. Maja projekt ongi allkirjastatud Kinnuneni poolt. Kuid tänaseks on selgunud, et tegelik projekteerija oli Ilmar Laasi (allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register). Laasi oli projekteerimise ajal aga liiga noor (sünd 1907) ja ei omanud õigust projektidele ise alla kirjutada. Huvitava lisana tuleb märkida, et Ilmar Laasi on projekteerinud mitmeid tuntud objekte mujalgi Eestis, millede hulgas on kino „Kosmos” ja teater „Endla”. Sindi raekoda kahjuks tema töödenimistus ei mainita.

Avamine ja vastus küsimusele

raekoda-ehitise-valmimisel-foto-sindi-muuseumist

Sindi raekoda ehitise valmimise aastal

Raekoja avamisel osales üle 1000 inimese. Kõnesid pidasid teiste hulgas alevivanem Nikolai Lett ning sekretär P. Madissoo. Sindi vabrikute poolt kingiti alevivalitsusele rahvuslipp ja Tarvitajate Ühing kinkis volikogule haamri. Vabariigi valitsuse poolt pidas kõne pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Kõne lõpus tegi ta teatavaks, et riigivanem Konstantin Päts on määranud Sindi alevivalitsusele 1000 krooni raekoja torni kella muretsemiseks. „Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile üks tuhat krooni”, lõpetas ministri abi oma kõne ja ulatas ümbriku kingitusega
alevivanemale (Autor: olgu võrdluseks mainitud, et riigivanema palk oli sellel ajal 2000 kr). Seega sai selgeks, et esialgu oli plaanis torni ehteks muretseda kell. Kuid kolme aasta pärast alanud okupatsioon ja hilisem sõda
ei võimaldanud plaane ellu viia. Nii ongi avad olnud laudadega kinni löödud algusest peale. Vanade fotode järgi võib väita vaid seda, et laudist on vahetatud vähemalt korra. Nimelt on ühel muuseumis leiduval pildil näha rombiga kaunistatud laudist. Samuti on torni vaatlusel märgata avade kõrval tüübliauke, mis praeguseks on tühjad. Lõpetuseks kõlagu üleskutse kõigile, kellel on säilinud vanu fotosid või mälestusi Sindi raekojast läbi aegade. Tooge need Sindi Linnavalitsusse või Sindi muuseumi, kus nendest vajadusel tehakse koopiad.

Sindi koolimaja ümbrus muudab väljanägemist

Wednesday, April 28th, 2010

teemeara.ee

mart-nomm-on-tegus-motete-teostaja

Mart Nõmm on tegus mõtete teostaja

Katlamaja tagune ala on puhastatud ja tasandav mullakiht laotatud üle laia platsi. 1. mail seisab suur töö ees rehitsejatel. Sindi Gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmm plaanib sinna tervelt 15 naist rehadega ja 3 meest appi labidatööd tegema, et maapind saaks ühtlaselt siledaks ja võiks ka muruseemne maha panna.

Kuid see on vaid üks väike osa sellest, mis juba tehtud ja kavandatakse laupäevasele hoogtöö päevale. Teisele poole katlamaja, staadioni nurka on kogutud suur kuhi maha võetud kuusehekist, mis on oma dekoratiivse ilme minetanud. Plaanitakse staadionit ümbritseva kuuseheki uuendamist. Koolimaja juurdeehituse tagusel alal riivab veel vaid viimaseid päevi vaadet aiaäärne võserik, mis tahetakse ära saagida ja raiuda. Traktori sahk on asfaldile kandunud murukamarad maha hööveldanud. Väljapoole aeda jäävad kraavid tahetakse puhastada ja kus labida töö oleks liialt aega nõudev, seal kasutatakse ka tehnikat.

valjak-ootab-joonimist

Väljak ootab joonimist

Mihail Šorin lubas võrkpalliplatsid värviga joonida, et edaspidi oleks võimalik paremini reeglistiku järgi mängida. Koolimaja lähinaabruses oleva korruselamu mõned inimesed on end talgutele registreerinud gümnaasiumi nimekirjas ja soovivad ei kellegi maale jääva alajaama ümbruse puhtaks teha.

Mart Nõmmel on kenasti tööde jaotus paberil kirjas. Paarkümmend erinevat tööd seisab täpselt kirjas ja loetud inimeste arv kõikjal määratud. Enamik töövahendeid on koolil endal olemas, siiski läheks lisaks olemasolevale mootorsaele veel üht kettsaagi tarvis. Hea kui lisanduks mõni käru, viis labidat ja kümmekond reha. Praeguste plaanitavate tööde jaotuse järgi on oodatud vähemalt 65 talgulist.

Tutvudes senise tehtuga ja kuulates Mart Nõmme kavatsusi 1. maiks, selgus muu hulgas seegi, et tegelikult liiguvad vähem kui aasta ametis olnud majandusjuhataja mõtetes märksa suuremad plaanid. Ent praegu peab ta enneaegseks neist laiemat üldsust teavitada ja on valmis alles siis rääkima kui mehel endal asjad täiesti lõpuni läbi mõeldud ja asjaomaste ametnikega kooskõlastatud.

Samal teemal:

Jüri Jaansoni rada ootab inimesi koristus- ja korrastustöödele

Pärnu jõe kaldad muutuvad üha enam korrastatuiks

Talgud Paikuse ja Sindi piiril Pärnu jõe ääres

Rabaääre metsapark ootab töökäsi, harrastussportlasi ja loodushuvilisi

Sindis toimub protestimiiting

Tuesday, April 27th, 2010
hans-soll-kirjutab-uleskutset1

Hans Soll kirjutab üleskutset

Rahvaalgatusrühma liige Hans Soll annab teada

Kui Sina oled huvitatud kudekalade Sindi paisust üles jõudmisest ja tahad ikka kala ka jõest kätte saada, siis tule 8. mail kell 11.00 mööda Kalamaja tänavat paisu alla forelli firma territooriumi värava juurde protestimiitingule. Võta sõber kaasa ja soovitavalt ka õngeritv.

Samal teemal:

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv sai kirja Hans Sollilt


Avalik kiri Sindi Linnavolikogu esimehele

Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus

Keskkonnaministeerium ootab uut hinnapakkumist ja teise astme kohtu otsust

Eero Jutila vastab Hans Solli küsimustele

HANS SOLL: „Valitsusel Sindi paisu umbsõlmel sõrm vahel”

Taas kõneldakse Sindi paisust

Hans Soll väljendas tänasel Pärnu kohtumisel tõelist pettumust

Ettepanek Sindi paisu lammutamiseks

Sindi pais taas teravdatud tähelepanu all


Toe Tag ja Pantokraator esinevad Port Arturi sünnipäeval

Tuesday, April 27th, 2010

port-arturi-logo

Pressiteade

Port Artur tähistab sel reedel oma 13. sünnipäeva traditsiooniliselt suure peo ja kesköise ilutulestikuga. Sünnipäevapidustustel astuvad üles Toe Tag ja ansambel Pantokraator eesotsas Lauri Saatpaluga.

port-arturi-sunnipaevSünnipäev algab Väikeste Nõidade peoga lastele Port Artur 2 suures aatriumis kell 16. Nõiapeol valmistatakse nõiahakatised ette suureks volbriööks. Proovile pannakse nõidade võlusõnade tundmine, käteosavus ja täpsus. Nõiapeole tuleks tulla oma isiklikul lennumasinal ja korralikes nõiariietes. Kahetunnine nõiapidu lõpeb nõidade karnevaliga, kus võivad osaleda ka mitte-nõiad.

Noortele ja täiskasvanutele algab sünnipäev kell 20. Suurel välilaval Port Artur 2 ees astuvad üles legendaarne Toe Tag ning Lauri Saatpalu ja ansambel Pantokraator. Kontsertprogramm on traditsiooniliselt tasuta.

Port Artur kostitab sünnipäevalisi 100 kg jõhvika-kohupiimatordiga.
Samal ajal teeb sünnipäev Port Arturi poodides hindu aina magusamaks. Kauplused on avatud kella 22ni. Sünnipäeva pakkumised on üleval Port Arturi kodulehel www.portartur.ee ja Facebookis.

Reedesel peol kuulutatakse välja “Kõik ühte paati!” disainikonkurss Tõnu Endreksoni uuele olümpiapaadile. Toimub paatide voltimise võistlus. Kõigi kampaania “Kõik ühte paati!” seniste toetajate vahel loositakse välja auhind, Port Arturi 500-kroonine kinkekaart.

Samuti on sünnipäevalistel võimalus sõna sekka öelda Port Arturi vaateakende hindamisel. Port Arturi külastajad ja žürii valivad välja kõige pilkupüüdvama vaateakna.

Pidu lõpeb südaöise ilutulestikuga.

Jüripäeva kohtumine

Tuesday, April 27th, 2010

23. aprillil külastasid Kuno Erkmanni kutsel Riigikogu saadikud Mark Soosaar ja Trivimi Velliste Paikuse vallavanemat, et kuulata ja arutleda mureks olevaid küsimusi. Teemana tõstatas Kuno Erkmann Natura aladega seonduvad probleemid, millelt kandus mõttearendus ka mitmetele teistele kohalikke omavalitsusi teravalt puudutavatele küsimustele. Esitan siin vallale enim muret tekitava arutelu osa.

kuno-erkmann-ja-mait-talvoja

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann koos volikogu esimehe Mait Talvojaga

Kuno Erkmann: Oleme plaaninud Reiu jõele sadama ehitust ja uurinud kas sinna saab ehitada, kuidas ehitada ja kes oleksid need ehitajad? Detailplaneerig ja täiendavad uuringud arheoloogia, loomastiku , taimestiku vallas tehakse valla rahaga. Geoloogiline- , hüdroloogiline uuring ja keskkonna strateegiline hindamine saab tehtud Euroopast tuleva toetusega. Planeeringu ja uuringutega on tegeletud järjestikku: kõigepealt on lisandunud muinsuskaitse alane uuring, siis kalad ja veel täiendavad geoloogilised vaatlused. Reiu jõele kavandatavat sadama projekti on juba kolmandat korda pikendatud. Kui seda poleks tehtud, oleks pidanud arvatavasti projekti toetuse ca 600 tuhat krooni tagasi maksma. Kuna tegemist on Natura ala ja kaladele väärtusliku elupaigaga, siis uuringud näitasid, et tegelikult pole antud koht elupaigaks väärtusliku elupaigana nimetatud kalaliikidele vaid on kalade siirde kohaks. Antud piirkonna Natura alaks võtmist aga vallaga eelnevalt nõu ei peetud ega kooskõlastatud. Asjast saime alles pärast teada. Kui tõesti seatakse keskkonna kasutamise piirangud ja need uuringute käigus ei osutu tõeseks, siis oleks õiglane need tasuda keskkonna ressursside arvelt, mitte panna ainult omavalitsuse kanda.

sindi-lodja-vaated-aastast-1932-2

Alumisel fotol on näha korrastatud ümbrusega Reiu sild aastast 1932

Teine probleemne tegevuspiirkond on kiviaja küla, mille tahame välja ehitada. Soovime Reiu sillalt avada vaate Pärnu jõe vasakkaldale, mis praegu on täielikult võsastunud. Ka selle piirkonna kohta on keskkonnaametil oma seisukoht. Öeldakse, et tegemist on muinsuskaitse ja Natura alaga, kus lepavõsa peab säilima sellisena nagu ta on. Isegi murdunud puud ja jääga kaldale lükatud looduslik risu peab jääma oma kohale. Mulle meeldib Agu Leevitsi nägemus, et inimeste elupaikades peab olema võimalik maastiku kujundada koos väärtuste hindamisega. 1932. aasta piltidelt on näha kui korras oli tol ajal seesama praeguseks võsastunud ümbrus. Sillale pealesõidu muldkeha oli kaetud raudkividega ja ümbrus korras. Nüüd on see kõik läinud. Teeksime ühe sellise asja korda. Kõrkjad võiksid jääda, aga vee toodud prahi peaks saama ära koristada. Usun, et puutumatu looduskeskkond tuleb sobitada aktiivse elukeskkonnaga kokku. Pärnu jõe ääres on piisavalt palju ruumi, kus saab probleemideta säilitada loodust puutumatu Natura alana. Muretsen sellepärast, et viimane aeg oleks alustada dialoogi omavalitsustega Natura alade määratlemisel.

Võtame näiteks Via Baltica trassi , kus ühel osal on kehtestatud Natura ala ja trassi välja ehitamine terviklikult osutub küsimuseks.

Meile on tulnud mingisugune rähn siia elama. Sellega on jälle ilma meile teada andmata võetud loodusobjekt kaitse alla. Selge, et loodust tuleb kaitsta, aga ma ei saa takistada ka piirkondade arengut. Me ei saa eluga ka täiesti seisma jääda. Mul on palve, et kui kusagil Natura ala kehtestatakse, peaks toimima omavalitsuste vaheline kooskõlastus. Nii teaksime ka planeerimistel oma tegemise üle vaadata. Ka uutest otsustest tingitud täiendavad kulutused tuleks siis asjaomaste instantsidega vähemalt pooleks jagada. Praeguste asjade seisu juures ei julge järgmist projekti käsile võtta, sest projekti juhina ei taha vastutada endast mitteolenevate asjade tagajärgede eest.

mark-soosaar-ja-trivimi-velliste

Riigikogu liikmed Mark Soosaar ja Trivimi Velliste

Mark Soosaar: Pärnus on kõige markantsem näide Tammsaare tänava pikenduse ala, mis on Pärnu linna üldplaneeringu ja kogu loogika seisukohalt koht, kuhu peaks kunagi sild rajatama. Saime maavanema abiga küüned taha seal, kus taheti linna peaarhitekti Ülari Saare loal detailplaneering algatada ja silla koridor kinni ehitada. Väideti, et sinna seda silda iialgi ei tule kuna teisel pool jõge on Natura ala. Uurisime, kas seal leidub mõni taimeliik, mis on tõesti võetud vääriselupaigana arvele. Saime vastuseks, et praegu seal ühtegi küll ei ole, aga sellisesse kohta võiks tulevikus midagi tulla. Jumalukene! Sealgi on sama probleem, et maha langenud puu peab sinna paika jääma. Linnas ei saa sellist kohta pidada. Kui see on reservaat, siis jah, aga sellisel juhul peavad taolised kohad olema kinnised reservaadid, kus vaadatakse, et keegi sinna ei lähe. Võibolla on mõnes linnas isegi vajalik seda teha, me ei tea seda, aga seal see nüüd küll pole õige koht. Täpselt samasugune probleem on praegu ka Jaansoni rajaga.

Trivimi Velliste: Praegu on käsil muinsuskaitseseaduse muutmine ja algamas vaidlused. Peamine vaidluse koht on omaniku huvi ja ühiskondlik huvi, mida esindab muinsuskaitseamet. Kuidas seda huvi täpselt defineerida ja kust piir peaks minema, selle üle on päris palju põhimõttelist vaidlemist. Küsimus on filossoofiliselt keeruline. Mälestisi saab kohelda erinevalt, kuid põhimõtted on umbes samad, mis looduskeskkonnalgi. Kadrioru lossi või Tallinna raekoda remontides on nõuded palju rangemad kui näiteks Sindi raudteejaama hoonete puhul. Veelgi lihtsamad nõuded esitatakse näiteks talu taredele kui sarnaseid hooneid on rohkem kui üks.

Mark Soosaar: Näiteks Pärnu Kuninga Tänava Põhikool on tüüpiline tsaariaegne kreisikooli ehitis. See koolimaja on väärtuslik kultuuriloolise mineviku tõttu, aga mitte midagi erilist arhitektuurilises plaanis. Kui võrrelda esimest maja Liivimaa tipparhitekt August Reinbergi projekteeritud praeguse Vanalinna põhikooli hoonega, mis valmis 1902. aastal Pärnu tütarlaste gümnaasiumina, on vahe märgatav nagu mäel ja orul. Selles mõttes on need kaalukausid erinevad.

Trivimi Velliste: Kui raha ei jätku ja raha ei jätku kunagi, tuleb teha optimeerimismudel. Tuleb vaadata, et see raha mõistlikult jagatud saaks.

Kuno Erkmann: Aleksander Einsalu tehtud 1932. a. piltidelt on näha korrektselt raudkividega viimistletud silla ümbrus. Miks ei võiks me uuesti kõik samamoodi ilusti ära teha?

Mark Soosaar: Kas teil on plaanis ka sild taastada?

vallavanem-kuno-erkmann-kinkis-kulalistele-malestuseks-mannilohnalise-paikuseebi-ja-votmehoidja

Kuno Erkmann kinkis külalistele Paikuse vallas valmistatud männilõhnalise Paikuseebi ja ootab peatselt suurema arvulist saadikute rühma uuele kohtumisele, et teemaga jätkata

Kuno Erkmann: Silda ei taasta, aga silla sambad ja muud asjad küll. Arheoloog Aivar Kriiskaga on need materjalid täpselt paika pandud ja projekteerijatega kooskõlastatud. Nüüd läheb planeeringu vastuvõtmise taotlus volikogule kinnitamiseks. Kui silla alla panna valgustid nagu Toriski on tehtud, siis ega seda lepavõsa pole tarvis valgustada. Sindi-Lodja leiukoht on kõige rikkalikum arheoloogiliste kiviaja leidudega asulakoht. Detailplaneeringu järgi soovime paigaldada infostendid kiviajast ja ehitada antud ajastu majad. Paatidega sildumiseks paigaldame jõele plotid. Oleme jõudnud kõvasti edasi, aga väga palju jõudu tuleb kulutada bürokraatia tõketest läbi minekule. Kiviaja küla projekti olen ajanud seitse aastat, aga võib juhtuda, et lõpuks kaotab see aktuaalsuse, sest mõni mees jõuab kusagil mujal ette.

Trivimi Velliste: Kas tekib probleemi ka ametnike suhtluskultuuriga?

Kuno Erkmann: Praegu peaksin ma Pärnu Keskkonaaametit jälle kiitma. Püütakse igal juhul koostööd teha, aga ka nemad ei saa Natura alast üle. Vajaliku 2,5 ha suuruse maa kätte saamine on lahenenud. Vastava otsusega kiri on kohale jõudnud.

Samal teemal:

Paikusele rajatakse kiviaja elamute maketid koos teemapargiga

Toimus lauatennise turniir SK Kalju 90

Tuesday, April 27th, 2010
merilyn-nomm

Merilyn Nõmm, foto autor Helen Parmen

24. aprillil peetud lauatennise turniiri Sindi Spordiklubi Kalju 90 üldvõitjaks tuli Merilyn Nõmm, kes edestas kahe kaotuse süsteemis mängides kõiki endast vanemaid naisi ja mehi.

Seekord prooviti jõudu 5 erinevas grupis. Võitjateks osutusid veteranidest Virve Värat ja Andrus Kolk, meestest Artur Burkevitsh, tüdrukutest Merilyn Nõmm ja poistest Silver Tamme.

Turniirile registreerus küll 17 soovijat, aga kohale tuli kuraditosin. Kui vanusegruppide võitjad selgunud, hakati kahe-kaotuse süsteemis välja selgitama turniiri üldvõitjat. Soovi selleks avaldasid 12 mängijat. Vastamisi olid nii mehed, nais-ja meesveteranid, poisid ja tüdrukud. Kes kellega kokku juhtus, oli ta siis noor või kogenenum, see sõltus mängu tulemusest. Kes väsis, see pidi lahkuma pärast teist kaotust. Kolmandaks mängis end Artur Burkevitsh. Esikoha mängus aga kohtusid kaks põlvkonda – noorim mängija Merilyn Nõmm ja vanim mängija Arno Tänav. Väga põnev ja tasavägine oli see mäng. Napilt näpsas võidu kõikidelt 2000 aastal sündinud Merilyn, jättes teiseks Arno, kelle sünniaastaks on 1943. Kiidusõnad tublile tüdrukule. Merilyn on praegu üks noorimaid lauatennise mängijaid, vaid Katre on temast veel paar kuud noorem.

Merilyni treenib Andres Kull, kes on Kalju klubis palgaline treener. Pärnumaa talimängudel saavutati sellel alal mängides Sindi linna võistkonnas III koht, Paide linnade vahelistel talimängudel saavutati väikelinnade arvestuses II koht ja üldises linnade arvestuses 6. koht.
Merylin lõpetas sel aastal üleriigilisel tasandil Laste Grand Prix 6. kohaga ja Sakala Karikasarja T-12 1. kohaga. Paikuse karikasari T-12 tõi talle 3. koha. Ees ootab mai algul toimuv Helsinki Cup. Toeks ja pöidlahoidjaks on alati Merilyni ema, kes transpordib tütre võistlustele.

SK Kalju on ka varem korraldanud lauatennise turniire, kuid mitte igal aastal. Mõned aastad tagasi oli huvi suurem ja enamus on jõudnud veteraniikka. Seekordne võistlus aga näitas, et veteranid olidki kõige rohkem esindatud. Virve hoidis reketit käes tema mäletamist mööda viimati 25 või isegi 30 aastat tagasi.

Osalejaid oleks võinud olla rohkem. Samad sõnad ka pealtvaatajate kohta. „Aga spordivõistlustest osavõtmatus on ju Sindile nii omane. Kui isegi võrkpalluritele oma saalis kaasa elama ei tulda, mis siis rääkida lauatennisest,” arutles Sindi Spordiklubi kalju president Helle Artel ja lisas, et ega see nii väga kurvaks ka tee, sest kes tahab võistelda või vaadata, mis teised teevad, leiavad ikka tee võimlasse.

Täienduseks eelnevale rääkis Helle Artel ka lauatennise ajaloost Sindi linnas. Kui spordi eestvedajaks oli Sindis 1.Detsembri nimelise tekstiilivabriku kehakultuurikollektiiv ja metoodik Alo Liidema, toimusid nii vabrikusisesed kui ka linna lauatennise võistlused. Osaleti samuti väikelinnade talimängudel. Eestvedajateks ja võistkondade komplekteerijateks olid Jaan Kalda ja Andres Järvsoo. Üheks parimaks naismängijaks oli Virve Puust-Värat. Andmed küll puuduvad, aga samal ajal kuulus ka parimate naiste hulka Tiia Lindmaa. Kui on teadlikke inimesi, kes oskavad lisada veel lauatennisega seotud inimesi ja võistlusi, siis võiks sellest kindlast teada anda. Vahelduva eduga toimusid edaspidigi lauatennise turniirid SK Kalju korraldamisel. Juba aastaid on osaletud nii maakonna- kui ka väikelinnade talimängudel. Viimastel aastatel isegi väga edukalt. Maakonna ja väikelinnade talimängudel on mängitud end esimese kolme hulka. 2008. a. tuldi Otepää väikelinnade talimängudelt Sinti tagasi isegi 1. kohaga. Oma panuse nendesse saavutustesse on andnud Mario Link, Lilian Poolak, Egert Kiviselg, Reimo Kiisk, Hedy Poplavski, Liina Allik, Oliver Vaabel ja Merilyn Nõmm.

„Millal uuesti kohtume, seda näitab aeg ja võimalused. Tänusõnad kõigile osalejaile,” nende sõnadega lõpetas Helle Artel ülevaate lauatennise käekäigust Sindi linnas.

Lauatennise fotoreportaažiga saab tutvuda siia klikkides

Juttu Sindi Avatud Noortekeskuse lähiaja tegemistest

Sunday, April 25th, 2010
foto-autor-helle-vent-6

25 veebruaril võistlesid Sindi noortekeskuse võimlejad Kilingi-Nõmmes individuaalsete ise väljamõeldud vabakavadega

18.aprillil toimus Kilingi –Nõmme spordikeskuses CSIT Mängude avapeole minevate Pärnumaa esinejate ülevaatus, kus osalesid 1.-5., 6.-9., 10.-12.klasside võimlejad, poisid-mehed, samuti naised kavaga „Saatanlik naine“ ja C-rühmade rahvatantsijad.

CSIT on lühend prantsuse keelsest nimetusest Confederation Sportive Internationale du Travail, mis liidab kõiki maailma spordiseltse. Mängud toovad ülemaailmselt kokku töötavaid ja õppivaid sportlasi. Esmakordselt korraldas taolised maailmamängud 2008. aastal kuurortlinn Rimini Itaalias. Saabuval suvel kohtuvad 28 riigi sportlased Tallinnas. Sportlikud võimed pannakse proovile jalgpallis, korvpallis, võrkpallis, rannavolles, tennises, petankis, maadluses, judos, karates, kergejõustikus, ujumises ja males. Liikumisharrastajad ja naisvõimlejad esinevad väljapool ametlikku kava.

foto-autor-helle-vent-5

Individuaalkavade võitjad vasakult Elo Vent, Annabel Sarapuu ja Eliise Kull

CSIT Mängude avapidu peetakse 3. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus oma etteaste teevad ka võimlejad Tanel Padari ja The Sun’i saatel. Seega jääb harjutuste lihvimiseks aega kuni juuni lõpuni. Alates 29. juunist kuni 2. juulini harjutatakse juba Tallinnas ühes kõigi teiste Eesti võimlejatega.

Kilingi-Nõmme ülevaatusel tegid kaasa ka Sindi noortekeskuse võimlejad, kelle esitatav kava kannab nimetust „Kuu ja päike“. Ülevaatuseks olid kohale jõudnud kenad tumesinised esinemisriided. Kübarad on ühelt poolt päikest kujutavalt kuldsed ja teiselt poolt kuud meenutavalt hõbedased. Ka termotekid on kuldsed-hõbedased, et toetada kübarate ilu. Esinemisel kasutatakse kübarate ja tekkide mõlemat poolt, mis toob staadionile enneolematu värvidemängu.

Ülevaatusel juhendas võimlejaid selle kava autor Sirje Pallo võimlemisklubist Rütmika. „Kui alguses tundus esinejatele tempo lootusetult kiire, siis praeguseks on sammud kenasti selged ja mustrid paigas,” on Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent arenguga rahul, sest iga võimleja peab täpselt meeles pidama, millise täpi juurde tuleb liikudes jõuda. Kõigi sammude pikkus peab olema parajalt mõõdetud.

foto-autor-helle-vent-2

Ave Lehiste on kõige lootustandvam võimleja

Pühapäeval, 25.aprillil toimusid Kilingi-Nõmmes võimlemisklubi Githa traditsioonilised lahtised meistrivõistlused iluvõimlemises. Osales 49 võimlejat, kes esitasid vaba-, hüpitsa-, palli-, lindi- ja kurikakavad. Esineti nii individuaalselt, kui ka paariskavadega. Sindi noortekeskuse võimlejad võistlesid individuaalsete ise väljamõeldud vabakavadega. Kuldmedali võitis Elo Vent, hõbemedali Annabel Sarapuu ja pronksmedali Eliise Kull. Ainult 0,05 punktiga kaotas pronksmedali Kristella Kukk. Kõige lootustandvama võimleja tiitli pälvis Aveli Lehiste.

Järgmine esinemine on 7. mail Kilingi-Nõmmes toimuv XXI Githa Emadepäeva Võimlemispidu, kus valitakse võimlemismiss 2010 ja graatsiliseim rühm. Enne selle suve suuresinemist osalevad Sindi võimlejad 7.-10. juunini kestval noortekeskuse kevadlaagris.

rai-multanen

Rait Multanen

Iluvõimlejate tubliduse kõrval väärib nimetamist ka noortekeskuse aktiivne liige Rai Multanen, kes osaleb 13.-16. maini Vilniuses toimuval rahvusvahelises projektis Young B. Üldse osaleb Eestist selles projektis 8 noort. Projekti eesmärkideks on noorteühenduste omavahelise koostöö tõhustamine, dialoogi rakendamine kohaliku omavalitsuse ja noorte vahel, diskussiooni arendamine noortesõbraliku keskkonna loomise teemal ja vahendite tekitamine noortega seotud küsimuste lahendamiseks.

Helle Vent loodab, et põhjalikumalt saab sellest sõidust lugeda mai teises pooles.

Juba varem on kirjutanud 4H klubi Sindila liige Ivi Lilles ise sellest, et läbis edukalt konkursi ja sõidab IFYE-na kaheks kuuks Austriasse, kus elab 4H peredes, tutvub kohaliku organisatsiooni töö, kultuuri ning eluoluga. Soovime koos Helle Vendiga ka Ivile toredat suve!

sindi-voimeljate-vanem-ruhm

Sindi võimlejate vanem rühm

voimlejate-vanem-ruhm-kunstimuuseumis

Sindi suured võimlejad esinevad Pärnu Uue Kunsti Muuseumis festivalil näituse Meie elu fotoobjektiivis näituse pidulikul avamisel 21.märtsil

spagaadivoistluste-osalenud-voimeljad-puuduvadenamus-koige-noorematest

Spagaadivõistluste osalenud võimeljad (puuduvad enamus kõige noorematest)

maailmamangude-uued-riided-ja-kilingi-nomme-ulevaatus

Maailmamängude uued riided ja Kilingi-Nõmme ülevaatus

Fotode autor on Helle Vent

Samal teemal:

4H abil Sindist Austriasse

Iluvõimlemine Sindis

Võimlemispidu Sindi 2010

Iluvõimlejate tegemised

Kullemi Tirtsud enne suvepuhkust

4 aastat iluvõimlemist Sindis

Fotoreportaaž Jüriöö aastapäeva tähistamisest Sindi linnas

Friday, April 23rd, 2010

Täna õhtupoolikul peeti Sindis traditsiooniline kuid tavatult eripärane Jüriöö jooks. Keskpäeval Eesti  Sõjameeste Mälestuskirikus toimunud jüripäeva jumalateenistusel läideti sümboolne Jüriöö tuli, millest omakorda süütas küünla Sindi abilinnapea Marko Šorin. Sellest tulest süüdati linna piiril esimestena jooksma asujate tõrvikutes uus tuli. Käest kätte tõrviku tuld edasi andes läbiti linna tänavad kuni jõuti Sindi Gümnaasiumi õuele, kus pikas spaleeris seisid 55 koolinoort ja õpetajat, kes hoidsid valveseisakul suuri sinimustvalgeid kandelippe. Viimasena jooksnud Sindi linna aasta inimene Juhannes Kask süütas suure Jüriöö tule. Segakoor Sindi laulis 5 laulu Kristel Reinsalu juhatamisel. Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask ütles oma sissejuhatavas sõnavõtus, et pool sajandit on Jüriöö jooksmist korraldatud, kuid nii uhket pole kunagi varem olnud. Peakõneleja Trivimi Velliste tänas pärast oma esinemist kõiki ürituse organiseerijaid ja lausus, et tunnetab Sindi kohal meeldivat aurat, mida on kogenud korduvatel külaskäikudel siinses väikelinnas.

juhannes-kask-saabub-koolimaja-ouelelippude-rivi

aleksander-kasktrivimi-velliste

lipud-ohtu-pimedusessegakoor-sindi

Esimese 6 foto autor on Mehis Palotu

Rohkem Mehis Palotu fotosid sellelt ürituselt näeb Wöhrmanni puiesteel

Kell 20.15 startisid esimestena Viira bussipeatusest noorsportlane Randel Uibo, tema vend ja isa. Kõige ees liikus politseiauto, järgmisena kaks tsiklit, siis kaameraauto ja selle järel jooksis tõrvikukandja koos saatejooksjatega. Jooksjate järel liikus veel tosin tsiklit kahes rivis.

randel-uibo-paremalstardi-ootelsaatemeeskond-on-valmisajalehe-sindi-sonumid-toimetaja-kristiina-sauvali

Viira bussipeatuses ootas Sindi Gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar koos kooli näiteringi lastega tule saabumist. Ajalehe Sindi Sõnumid toimetaja Kristiina Sauväli oli samuti juba tulest ette sõitnud ja ootas Uibo saabumist esimesse vahetusse.

eneli-arusaar-annab-oma-kaaskonnale-viimased-juhisedtule-uleandmineteel-jargmisse-vahetussetorviku-uleandmine

Supeluse tänava ühiselamu juures võttis Eneli Arusaarelt tõrviku üle Sindi Lasteaia liikumisõpetaja ja tervisearendaja Helle Tõkke koos lasteaia lastega.

helle-tokke-torvikugasindi-gumnaasium-tervitab-teel1lapsed-teeloperaator1

Kunagise Jõe poe ees toimus järgmine vahetus, kus jooksma läks Sindi Linnaraamatukogu juhataja Ene Michelis.

ene-michelis-on-juba-saabujaid-tervitamastule-andminetanava-aares-oodatakse-tuldanu-vassvik-teeb-soojendust

Maxima kaubanduskeskuse vastas olevas bussipeatuses ootas tuld Sindi linnapea Anu Vassvik, kes rõõmsas reipuses tegi eelsoojendust.

gumnaasiumi-peatusestorvik-ootab-suutamistanu-vassvik-kaamerate-terava-pilgu-allvahetus-pole-kaugel

Jaama tänava ristmikult jätkas jooksu linnavalitsuse  bussipeatuseni noor jalgpallur Kaspar Mitt koos isaga.

tuli-torvikult-torvikulejaama-tanava-ristil

Linnavalitsuse bussipeatuses võttis tule üle Aigar Raja

aigar-raja-ootab-linnavalitsuse-peatusestuli-saabub-linnavalitsuse-peatusesseaigar-raja-saatjatega-parnu-maanteel

Kalmistu bussipeatuses võttis Aigar Rajalt tule üle Sindi Spordiklubi treener Jüri Mozessov

juri-mozessov-ja-aigar-rajajuri-mozessov-annab-tuld-vaiksemalepaikeseloojangul-tullakse-ule-paide-maantee

Eha tänava alguses Paide maantee ääres ootas Indrek Sauväli koos perega, kus temaga liitus ka ajalehe toimetaja Kristiina Sauväli, et mõneks ajaks kaamera kõrvale panna ja jätkata teekonda tule saatmisega.

tuli-on-joudnud-indrek-sauvali-kattepoorangulisa-ja-poeg

Pika tänava alguses oli Sindi Spordiklubi Kalju võrkpallimeeskond asendatud õpilasesindusega.

indrek-sauvali-suutab-tule-opilasesinduse-torvikussindi-gumnaasiumi-opilasesindusopilasesindus

Õpilasesindusel tuli joosta kuni Kesk tänavani, sest Marko Šorin pidi oma etapist ootamatul põhjusel loobuma. Kesktänava ristil tabas samuti üllatus, sest plaani järgi pidanuks seal olema jalgpallurid koos treeneriga, kuid noored mehed tutvustasid endid hoopis poksijatena.

ooteltuli-poksijalemootorratturid-kannul

Veetorni ja Jõe tänava ristmikult alustas jookus Sindi Linnavolikogu liige Toomas Kuuda.

tuli-antakse-ule-toomas-kuudaletorvik-on-toomas-kuuda-kindlas-kaestoomas-kuuda-jooksebjooksmine-kaamera-silma-all

Jõe tänava ristmikult alustas jooksmist mööda Ringi tänavat Sindi spordiveteran Piia Bärlin koos tütrega.

tule-votab-ule-piia-barlinpiia-barlin-jooksmas

Põhja tänava ristmikult kuni Pärnu maanteeni jooksid Sindi linna Noortekogu liikmed.

tuli-noortekogule1

Piia Pärlin annab tule üle ürituse peakorraldajale, Sindi linna Noortekogule

Noortekogult võttis tule vastu Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja jooksis noorema astme õpilastega n.ö. uuele ringile Jõe poe suunas.

ain-keerup-votab-tule1tule-jagaminekatest-kinnisindi-gumnaasium

Jõe kaupluse juures ootas tule toojaid Sindi Spordiklubi Kalju president Helle Artel, kellel jälle oli varuks väike naljanumber. Halli habemega ätt hoidis küll keppi käes, aga sirge seljaga liikudes nagu ei vajanudki eriti kepi tuge. Arvata võib, et 90-ndat aastat käiv Kalju võib oma väärika ea juures mõndagi lubada, ilma et keegi peaks pahandama.  Paremaid aegu lootev Kalju käis nii rahuliku ja sirge kõnnakuga, mis ei jätnud vähimatki kahtlust, et 100. juubelil on kõndimist abistav kepp ammu nurka unustatud.

naerusuine-helle-arteltule-jagamine-torvikutelehelle-artel-astub-kindlal-sammul-rivi-eessindi-sk-kalju-fotograaf-teeb-pilte-ka-parnumaa-uudiste-jaoks

Viimase etapi läbis Sindi linna aasta inimene ja Sindi Spordiklubi Kalju juhatuse liige Juhannes Kask, kellel on erilised teened noorte tõstesportlaste treenimisel. Tema viis suure saatjaskonnaga tule toojad Sindi Gümnaasiumi õuele.

juhannes-kask-lopusirgeljuhannes-kask-suure-saatjaskonnagaeesti-lipud-palistavad-teed-kooli-juurdejuhannes-kask-suutab-suure-jurioo-tule

Pilte Sindi Gümnaasiumi õuel nähtust

jurioo-tuli-koolimaja-oueluni-silmastrivimi-velliste-ja-noortekogu-pressiesindaja-peeter-proospalus-endast-pilti-teha

segakoor-sindi-lopulaul-kungla-rahvassegakoori-dirigeerib-kristel-reinsalujurioo-tule-leekidespeeter-pohonin-oli-ilmselt-see-mees-kes-ratturid-linna-kutsus

Siia klikkides näed Helen Parmeni fotosid koos muusikalise taustaga.

Samal teemal:

Trivimi Velliste sõnul on Jüriöö meenutamine ka tänapäeval tähtis

Jüriöö jooksust Sindis läbi aastakümnete