Arhiiv May, 2010

Pühapäeval selgusid Pärnumaa parimad grillijad

Monday, May 31st, 2010

Eesti Grilliliidu pressiinfo põhjal

30. mail toimus Tori alevikus võistlussarja “Eesti Meistrivõistlused Grillimises” maakondlik võistlus “Grillfest”, mille käigus selgitati välja parimad Pärnumaa toiduvalmistajad.

soprade-seltsi-kokad

Võistkond "Sindi Sõprade Seltsi" kokad

Kahes voorus võisteldi maitsestamata searibi grillimises ja fantaasiaroa valmistamises. Kummaski kategoorias pälvisid auhinnad edukamad võistkonnad. Eripreemia anti fantaasiavooru parima esitluse teinud võistkonnale. Võistlustöid hinnati vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditele. Hindajateks olid Eesti Grilliliidu liikmetest koolitatud grillikohtunikud ja reeglitest kinnipidamist jälgis grilliliidu võistluste inspektor.

Tori Rahvamaja aasal korraldatud Pärnumaa võistlusel osalesid kuus võistkonda: „Baltic-Pack EST“, „Tori-Sindi Jahiselts“, „LV Sindi ja Sõbrad“, „Sindi Sõprade Selts“, „Helmets MCC“, „Västriku ulitsa & Virumaa Barbecue Team“.

sindi-lv-ja-sobrad-voistkond

Võistkond "LV Sindi ja Sõbrad"

Ribivooru auhinnaliste kohtade tulemused olid järgmised: „Helmets MCC“ – 137 punkti, „LV Sindi ja Sõbrad“ – 132 punkti, „Tori-Sindi Jahiselts“ – 131 punkti.

Fantaasiavooru auhinnaliste kohtade tulemused olid järgmised: „Västriku ulitsa & Virumaa Barbecue Team“ – 218 punkti, “LV Sindi ja Sõbrad” – 189 punkti, „Tori-Sindi Jahiselts“ – 181 punkti.

Fantaasiavooru eripreemia parima esitluse eest pälvis võistkond „Västriku ulitsa & Virumaa Barbecue Team“. Võistluse kõigi tulemuste ja fotogaleriiga saab tutvuda kodulehel www.grilliliit.ee.

„Västriku ulitsa & Virumaa Barbecue Team“ fantaasiavooru võidutöö nimi oli „Jõuluvana piknik“. Võistkonna kapten Ago Silde selgitas: „Nii nagu korralikule piknikule kohane, grillisime palju erinevaid toiduaineid. Küpsetasime fruktidega täidetud küülikukoibi, sea sisefileed, Lapi meetodil grillisime lõhet, mis oli kala maitse säilitamiseks maitsestatud ainult meresoola ja sidrunipipraga, Narva silmud olid grillitud ja marineeritud, samuti küpsetasime pastinaaki (valge porgand), tomatit, sparglit ja palju muud“.

sindi-lv-ja-soprade-auhinnale-fantaasiavooru-roog-erinevatest-siseelunditest

Võistkond "LV Sindi ja Sõbrad" fantaasiavooru 2. koha töö

12. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuval suurel lõppvõistlusel „Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest” esindavad Pärnumaad ribivooru võitnud võistkond „Helmets MCC“ ja fantaasiavoorus teiseks jäänud “LV Sindi ja Sõbrad”.  Kuna Läänemaa fantaasiavooru võitja „Västriku ulitsa & Virumaa Barbecue Team“ on juba lõppvõistlusel kirjas, loovutas ta oma osalusõiguse pingereas teise koha saavutanud võistkonnale, kelleks oli võistkond „LV Sindi ja Sõbrad”.

Pärnumaa võistluse korraldasid Eesti Grilliliit ja Tori Vallavalitsus.
Eesti Grilliliit on 2008. aastal asutatud rahvaorganisatsioon, kuhu kuulub üle 200 liikme, lisaks 15 ettevõtet ja 6 auliiget. Liidu liikmeks on oodatud kõik, kellel grillimise vastu huvi jätkub.

Kõigi fotode autor on Maarja Burket ja tema teisi Grillfesti pilte saab näha siia klikkides

Sindi väljanägemine paraneb mitmel pool

Monday, May 31st, 2010
uuenenud-parkla-konsumi-ees

Uuenenud parkla Konsumi ees

Sindis on võtnud uue ilusa väljanägemise rekonstrueeritava kaupluse Konsum esine, mis möödunud nädalal sai värske asfaltkatte. Autoparkla on valgelt joonitud. Paigaldatud äärekivid, kõnniteekivid ja kaasaegsed valgustused muudavad ümbruse ligitõmbavalt kutsuvaks, sest ka värviline kauplusehoone fassaad ning juurde ehitatud suur klaaspind on teinud kogu ostukeskuse täiesti teiseks. Ühtlasi asfalteeriti ka osa kõrval asuvast turu alast. Sindi linnaga sõlmitud kokkuleppe alusel kandis parkla korda tegemise kulud Vändra Tarbijate Ühistu, kes on ka Konsumi omanik.

Sindis on teisigi pisemaid tegemisi käsil, mis vaatamata suhteliselt väikesele tööde mahule on eriti Viira elanikele väga olulised. Linna napi rahakoti puhul vajab muidugi iga väike töö tõsist kaalumist ja seega tuleb kodanikel olla mitmekordselt tänulik ka pisku eest.

ehitamisel-tammeoja-peatuse-ootepaviljon

Ehitamisel olev Tammeoja bussipeatuse ootepaviljon on eripärase kujuga

„Hiljaaegu maha põlenud Tammeoja bussiootepaviljoni asemele tuleb uus ja huvitav katusealune ning ühistranspordi kasutajad Viira peatusest ei pea varsti enam sopalompidest bussi astuma,“ annab Sindi linnapea Anu Vassvik teada maikuu Sindi Sõnumid ajalehe veerul. Viiral elav Sindi Linnavolikogu liige Liia Oras teab rääkida, et Tammeoja ootepaviljoni on mitmeid kordi varemgi püütud põletada, aga alati on õigel ajal jaole jõutud. Seekordne põleng oligi võibolla mõneti õigeaegne, sest niigi oli lagunenud ja läbi mädanenud konstruktsiooniga ehitis plaanis uuega asendada. Siiski teevad sagedased süütamise juhud muret, sest kurikael ei hooli uuest ega vanast.

liia-oras-muretseb-viira-peatuse-parast-mis-suure-veega-takistab-kuiva-jalaga-bussile-astumist

Lia Oras muretseb Viira peatuse pärast, mis suure veega takistab kuiva jalaga bussile astumist

„Võibolla rohkem kui bussipeatuse katusealune, on väga tähtis kuiva jalaga bussile pääsemine,“ leiab Oras, kes on mitmeid aastaid rääkinud sellest, et Viira peatuse madal koht täitub vihmastel ilmadel parajalt suure lombiga. Aegajalt täiteks veetud killustik aga vajub kuhugile põhjatusse sügavikku. Olemasolevast sadevee restist ei olevat abi. Sellepärast võivad nüüd Viira elanikud rahul olla, et linnapea on andnud lubaduse peatselt ka selle peatuse inimestele mugavamaks muuta. Kuuldavasti soovitakse Viira peatusesse ehitada platvorm nagu see on olemas mitmetes teistes peatustes. Tegemise umbkaudne eelarveline maksumus on ca 10 tuhat krooni.

Margo Mihkels lahkus Paikuse rattamatkalt uhiuue jalgrattaga

Sunday, May 30th, 2010
jalgratas-laheb-margo-mihkelsile

Jalgratta omanikuks sai loosi tahtel Margo Mihkels

Täna peeti Paikuse vallas iga kevadine jalgrattamatk nimetusega “Tunne oma koduvalda”. Traditsiooniline rattaretk toimus sel aastal 13. kevadet ja sama palju kordi on osalejate vahel välja loositud ka jalgratas. Täna sai selle omanikuks Margo Mihkels.

Rattamatka algataja oli 1998. aastal valla maakorraldaja ametit pidanud Jaak Mets. Võrreldes praeguse distantsi pikkusega oli algne tee märksa lühem. Aastatega on tee pikkus pidevalt kasvanud. Algne 15 km rada mõõdeti tänavu täpselt 20 km peale. „Kui varem kulges rattatee ka metsa vahel või kusagil mujal väljaspool autoteid, siis nüüd on ATV-d ja muud sõidumoodulid palju rattateid ära rikkunud,“ rääkis Ille Riivits, kes on ise üle kümne aasta rattamatkasid korraldanud.

keti-tagasi-panemine1

Teel juhtus sedagi, et kett läks maha

Käesoleval korral kulges rada Paikuse vallamaja eest Raudtee tänavale, edasi Jõekalda ja Servaku teele, sealt Vaskrääma, Tammuru, Männituka ning Seljametsa tee kaudu tagasi Raudtee tänavale kuni uuesti vallamaja juurde. Rattaretk pole mõeldud auhinnalisele kohale võidukihutamiseks. Kellegil polnud luba tagasi jõuda alla tunni. Normaalseks ajaks peetakse poolteist kuni kaks tundi. Kõige tublimad olid kindlasti noorimad ratturid. Isegi kuue aastane Jüri jõudis ringiga pärale 10 minutit alla kahe tunni. Nii temale kui kõigile teistele 64-le osalejale anti retke läbimise järel vastav tunnistus ja 2 Kalevi vabriku Teekonna kompvekki, kuuma teed janu kustutamiseks ja küpsiseid esimese nälja peletamiseks.

Kõigi matkajate kohale jõudmisel palus Ille Riivits ratturid vallamaja saali, kus iga osaleja jaoks oli pikale lauale asetatud väike kingitus. Varem sedelile kirjutatud osalejate nimed asusid kastis, millest sama eelpool räägitud pisike Jüri need üks haaval välja õngitses, et samas järjekorras kutsuda inimesi laua juurde endile midagi tarvilikku valima. Laual leidus nii ratta juurde kuuluvaid asju kui ka söödavat, joodavat. Siiski alustati loterii peavõidu välja selgitamisega.

Pärast tähtsate toimingute lõppu korraldati veel vigursõidu võistlus.

Fotogalerii rattamatkalt

mineku-luba-on-antudmineku-luba-on-antud2mineku-luba-on-antud3mineku-luba-on-antud4

mineku-luba-on-antud5mineku-luba-on-antud6mineku-luba-on-antud7mineku-luba-on-antud8

mineku-luba-on-antud9politsei-abistab-rattureidule-ristmikuule-ristmiku2

rattamatkalrattaretkelfinissini-joudminetunnistus-ja-kompvekid-lopetanule

Fotogalerii pärast võistlust

parast-voistlustparast-voistlust2parast-voistlust3parast-voistlust4

parast-voistlust5parast-voistlust6parast-voistlust7parast-voistlust8

Samal teemal:

Viljar naases Paikuse rattamatkalt kahe jalgrattaga

Aleksander Kase XI mälestusvõistlused tõstmises

Sunday, May 30th, 2010
juhannes-kask-malestusvostluste-peakohtunik

Juhannes Kask on olnud kõigi mälestusvõistluste peakohtunik

Sindi Spordiklubi Kalju korraldas 29. mail 11. korda üleriigilise Aleksander Kase nimelise mälestusvõistluse tõstmises. Arvestus toimus Sinclairi punktitabeli alusel ja omavahel võistlesid eraldi naised, mehed 1. vanusegrupis 17 aastat ja nooremad ning 2. vanusegrupis 18 aastased ja vanemad.

Naiste kaalukategoorias kogus enim punkte Vargamäe Klubi võistleja Ave Bombul, kelle kogusumma on 158, 689. Teiseks jäi Piret Nämi klubist Athlet 130,148 punktiga. Kolmanda koha võitis Sindi Spordiklubi Kalju tõstja Ülle Miil 102,080 punktiga.

naised-pjedestaali-astmetelautasustamine

Noorte kaalukategoorias saavutas 289,783 punktiga parima tulemuse Tartu Jõud esindaja Kaido Pantelejev. Teisele kohale võistles 288,525 punktiga Lembit Pent Vargamäelt. Kolmandale kohale jäi 267,914 punktiga samuti Vargamäe tõstja Ranno Jalast. Järgnesid Indrek Jürise, Heigo Tarassov, Kristjan Pikhof ja teised. Noorte kaalukategoorias osales 11 võistlejat.

noorte-kolm-parimatkuus-parimat

Meeste kaalukategoorias osutus parimaks Tartu Jõud võistleja Indrek Koppel, kes kogus 326,181 punkti. Vargamäe mees Darvi Jalast sai 318,411 punktiga teise koha. Tartu Jõud esindaja Kert Kustav jäi 297,282 punktiga kolmandaks. Neile järgnesid neljandana Janek Nurmeots ja viiendana Jaanus Hiiemäe.

mehed-pjedestaalilviiekesi

Käesoleval aastal jäi taas eriauhind välja andmata kehakaalus kuni 62 kg võitjale. See on kaal, milles võistles Aleksander Kask. Autasustamiseks pidanuks võistleja koguma vähemalt 280 punkti.

Möödunud aastal võttis kehakaalus 62,0 kg eriauhinnana Janek Nurmeots, kes kuulub Eesti Tõstespordi Liidu juhatusse.

Pildigalerii võistluselt

kohtunikudavarivistushumni-laulminekohtuniku-laud

aleksander-kask-meenutab-oma-isa-aleksander-kaske1jaak-suurvalirahvusvahelise-kategooria-kohtunik-heldor-kaaratsulle-miil

andres-vaetkorvust-napistamineulle-miil-toste-ootelkatsel

raskuse-panemineonnestubtoste-loebtosteporandale-saatmine

lahebheldor-kaaratsloebolemas

onnestuminerinnalttehtudergutus

keskenduminejou-koguminelaheb-kirja

Samal teemal:

Sindis peeti Aleksander Kase 10. mälestusvõistlus tõstmises

Itaalia reisipäevik (4)

Saturday, May 29th, 2010

Täna õhtul saatis Sigrid Jamnes Itaalia reisilt viimase kirja, sest peatselt on neid oodata tagasi koju.

Viies päev

suur-uldpiltHommik algas Institoto D´Isruzione Secondaria Superiore „Francesco D´Ovidio“-s kooli ja linna tutvustavate slaidkavadega. Sindi Gümnaasiumi poolt astus üles 8. a klassi õpilane Mart Nõmm. Slaidkava võeti hästi vastu, sest oli huvitav ja haarav.

Hiljem järgnesid mitmed tähtsad vastuvõtud koolis, siis Larina raekojas. Kohtusime Larino linnapea hr Gughielmo Giardioga, poliitikutest spiiker pr Angiola Fusco Perrella ja hr Nicola Occhioneroga, Campobasso haridusameti esindaja pr Oronza Perniola ja Molise haridusametniku pr Maria Ontenucciaga. Kohtumised olid väga Itaalia pärased – presiidiumi laud, mikrofonid, väljendusrikkad kõned, ülevoolavad tänuavaldused jne.

Sindi linnapea pr Anu Vassviki volitusel andsin Larino linnapeale üle kingituse ja pr linnapea kirjaliku pöördumise. Samuti rääkisime võimalusest osaleda septembris 2010 Comenius regio rahvusvahelisel koolitusel Tallinnas. Larino linnapea soovis tihendada suhteid Sindi Ja Larino vahel, et seeläbi luua suuremaid võimalusi ühisteks projektideks. See päev oli väga vastutusrikas. Larino kooli direktor kiitis eestlasi, kes on tema hinnangul väga viisakad ja sõbralik rahvas.

Seitsmes päev

vastuvott-larino-linnapea-juures

Vastuvõtt Larino linnapea juures

Kontserdipäev. Hommikul tutvustas 11. a klassi õpilane Siiri Univer kodutööna valminud filmi teemal Hemingway „Vanamees ja meri „, millele järgnes õpilastevaheline tegelaste ja tõlke võrdlus inglise ja eesti keeles.
Hiljem toimusid kontserdi proovid. Siiani ei ole harjunud kohaliku venitamisega, kuid saame aru, et see kuulub itaallaste elustiili juurde. Kellaaeg on nende mõistes sümboolse tähendusega, asjad loksuvad ise varem või hiljem paika. Kui proovide ajal ka tekkis hetkeline peataolek, andis kontsert kinnituse, et kõik andsid endast parima.

Üllar Kallau

Juba esimeses peatuspaigas lõuna ajal kusagil bensujaamas, kohalike siestat kogedes sain aru, et oleme maal, kus elavad lahedad inimesed, kus elegantse lohakusega lahendatakse juhuslikult ettetulevaid probleeme ja muidugi suure hoolikusega suhtutakse nn. päris elusse. Kontsert oli meil viimase peal, emotsionaalne ja igati korralikult teostatud.
Kristi Rulli: Tore, et pika päeva lõpuks oli nii õpetajatel kui õpilastel veel jõudu ja tahtmist kontserdil endast maksimum anda. Kontserdi finaali positiivne emotsioon korvas kogu eelneva kaose.

Kaheksas päev

altilias

Altilias

Ekskursioon Vana – Rooma linna Altiiliasse. Tegemist oli 2.- 4. saj. rajatud antiikse linnaga, mis kuni tänaseni pole kordagi tühjana seisnud. Hetkelgi elab seal viis peret. Altiilia andis põhjaliku ülevaate Vana – Rooma aegsest linna mudelist. Termidest, basseinidest, templitest jne on säilinud vaid müüri jäänused ja üksikud sambajupid. Õnneks on säilinud väravate kaared ja võlvid, mis annavad tunnistust tolleaegsest suursugususest ja arhidektuuri arengutasemest. Giidi selgitused täiendasid nähtut. Kahju, et seda ei näinud Sindi kooli 10. klassi õpilased – peatükk õpikust.

Pealelõunal sõidutati meid maakonna keskusesse Campobassosse. Vastuvõtt raekojas. Istusime meie mõistes volikogu istungite saalis, tutvusime sealse hääletussüsteemiga. Samal ajal filmis meid RAI 3 TV, õpilastelt võeti intervjuusid. Paari tunni pärast näidati lõiku kohalikus TV-s. Pakuti suupisteid ja koolile kingiti hispaania-, itaaliakeelne ajalooline mälestuste raamat, mis tõnäoliselt on Eestis ainueksemplar.

Külastasime kohalikku Savoia teatrit ja arheoloogilist muuseumi. Päev lõppes pühakute festivali rongkäiguga, milles osales umbes 130 kaarikut, mille ette olid rakendatud lehmad ja härjad. Meie saime kaasa elada Alex Feldmanile, kes liikus oma kasuperele kuuluva kaariku järel.

Üheksas päev

Esimene päev kui ei pea kell kuus hommikul tõusma. Jätkuvad festivali pidustused. Lõuna ajal toimus õpetajatel projekti koosolek, kus arutati mis läks hästi, milliseid probleeme peab ennetama, valmistati ette järgmise õppeaasta aprillikuu kohtumist Eestis.

Maia Agar


campobasso-istungite-saal1

Campobasso istungite saal

Lõunasöögi ajal Maria Gracia kodus tulid teemaks itaallaste ja eestlaste toitumisharjumused. Kahtlemata tundus reisi alguses kummaline süüa hommikuks vaid üks magus sai ja tilgake tökatmusta kohvi; lõunaks jälle saia singiga või omletikattega. Õhtusöök seevastu oli niivõrd rikkalik (mitmekäigune), et peale seda oli kohutavalt raske olla. Kui eestlastele on omane süüa korraga ühe einena kartulit, kastet, liha ja salatit, pakuvad itaalased enamuse toiduaineid eraldi: eelroaks vinnutatud vorst ja juustutükid, seejärel pastaroog (tavaliselt lasagne), siis soe liharoog, vahepeal roheline salat (mmmmm, …..kui hea!); külm liharoog; vahelduseks tilgake espressot ja seejärel magustoit – näiteks karamellikreem. Ja nagu sellest veel vähe oleks, tort. Loomulikult kuulub alates eelroast toidu kõrvale vein. Punane või valge – see sõltub maitsest. Meie mõistes sai (valge leib) on kogu aeg laual ja seda süüakse iga toidu juurde.

Omapoolse kingitusena viisime itaalia õpetajatele kaunid korvid eesti toiduga, selgitasime pisut seda toiduvalikut.

Tõiv Tiits

campobasso-teater

Campobasso teater

Kuuldes lõunasöögist Maria Gracia juures, aimas kõht halba, ehk teisiti väljendudes: oli ilmne oht ületoitumiseks. Seepeale otsustasime Üllar Kallauga ka kitarri kaasa võtta, sest paari laulu laulmine on ju ometi mõistetav söögilauast eemaldumiseks. Õnneks olid kitarrikotis ka mõned lauluraamatud, sest teadagi, peast lauldes eestlased esimesest salmist ja refräänist oluliselt kaugemale ei jõua. Korraldasime tillukese improviseeritud kontserdi Eesti, meie arvates, parimate heliloojate parematest lauludest. Loomulikult ühinesid laulmiseks ka teised õpetajad: Sigrid, Maia ja Kristi – sest laulmine on ju loomulik olek! „ Muinaslugu muusikas“, „ Pärnu ballaad“, „ Viljandi serenaad“ ja paljud teised lood Raimond Valgrelt, mitmed laulud Valter Ojakäärult ja Aarne Oidilt muutsid itaallased väga tundeliseks. Peale mõningast hoovõttu otsustas majaperemees Pasquale itaallaste kui laulurahva au päästma asuda, mistõttu Üllar oli sunnitud ilma proovita kitarril ainult itaallastele saatma. Kuna Üllar, minu kui kõrvaltvaataja pilgu läbi, neid Itaalia laule väga mängida ei soovinud – kujunes teadaolevaid teoseid kontserdi lõpupuändiks Eesti rahvaviis „ Laula, laula suukene“ dueti „ Pasquale ja Üllar“ esituses.

Silva Sikk

Kinkisime perele Eesti raamatu ja pereisa sattus sellest tõelisesse vaimustusse. Eriti huvitasid teda pildid paekivist ja Eestis asuvatest paljanditest, sest ta on hariduselt geoloog.

Kümnes päev

termoli-vanalinn

Termoli vanalinn

Õpetajatele vaba päev. Õpilastele päev peredega. Sõitsime Larinost umbes 20 km kaugusel asuvasse Termoli linna, mis asub Aadria mere ääres. Ilm oli suurepärane ja meil oli võimalus päevitada rannas ning supelda meres. Lapsed koos oma sõpradega nautisid samuti rannamõnusid.

Tegime ekskursiooni Termoli vanalinna, kus oli tüüpiline Itaaliale omane arhitektuur,armsad kitsad tänavad ja mere kaldale ehitatud kindlus. See päev aitas ennast pikaks kodusõiduks ette valmistada, sest juba järgmisel päeval kell seitse hommikul alustame kodusõitu.

Kojusõit

Nii nagu tulleski oleme teel kolm päeva. Esimese päeva õhtuks jõuame Austriasse, Klagenfurti, teise päeva õhtuks Poola, Nadarzini ning kolmanda päeva hilja õhtul koju, Eestisse, Sinti. Loodame väga, et Poola suuremad maanteed on läbitavad ja me ei jää vee vangi.

Järgnevalt õpilaste mõtteid Itaaliast, „kasuperedest“

termoli-vanalinn-2

Termoli vanalinn

Itaalia kultuuriga oli väga põnev tutvuda. Kombed on väga erinevad: toas käiakse kingadega, hommikusöögiks on põhiliselt midagi magusat, itaallased ei söö toitu selleks, et kõhtu täita, vaid nad armastavad süüa. Neil on väga palju vaba aega, kuid alati kiire, kellaajal puuduks justkui tähendus. Sport ei ole populaarne, põhiliselt käiakse sõpradega väljas ja mängitakse arvutimänge. Koduloomadeks on põhiliselt kilpkonnad ja papagoid, kuid enamikel nad puuduvad. Liiklusmärkidest kinni ei peeta, need oleks nagu moe pärast tee ääres, turvavöid kasutatakse harva. Itaalia on väga mägine maa, veekogusid ja metsa on vähe. Vesi on selge ning päike on tunduvalt intensiivsem kui Eestis. Itaallased pole kadedad. Suhtlemisel nad žestikuleerivad palju, tervitatakse põsemusidega. Itaallased on väga religioossed. Traditsioonid on pühad, neid kantakse edasi mitmeid sajandeid. Pered on väga kokkuhoidvad ja suhtlemine on vahetu ning emotsionaalne. Oleme väga tänulikud kasuperedele, et nad meid võõrustasid ja meile oma hingesoojust pakkusid.

Ühinen laste arvamusega, mis puudutab nn „kasuperesid“ ja loodan, et järgmise aasta aprillis, kui meil itaallasi võõrustada tuleb, suudame omalt poolt samaga vastata.

Samal teemal:

Itaalia reisipäevik (3)

Itaalia reisipäevik (2)

Itaalia reisipäevik

Sindi Gümnaasiumis esitati kontsertkava, millega minnakse Itaaliasse

Sindi Gümnaasiumi Comenius-projekti meeskond sõidab Larinosse

Sindi linna külastasid noored kristlased

Saturday, May 29th, 2010

Tartu Risttee Kogudus, Tallinna Vineyard’i Kogudus, Pärnu Kristliku Elu Keskus, kristlikud sõbrad Norrast, Inglismaalt ja Ameerikast, aga ka Sindist ja mitte ainult kristlased kogunesid täna Sindi Avatud Noortekeskuses, et minna laiali üle linna korrastustöid tegema ja hiljem samas kohas uuesti kohtudes musitseerida, laulda ja olla üheskoos rõõmus kenast päevast.

elvo-grimm-zongloorib-prugikottidega-ja-ootab-kogunemist

Elvo Grimm ootab töökäte kogunemist ja žonglöörib ajaviiteks prügikottidega

Käesoleval aastal oli tegu umbes samasuguse ettevõtmisega nagu möödunud aastal, ainult tööd tehti üle linna ulatuslikumalt ja kristlike noorte initsiatiiviga liitus peale noortekeskuse ka Sindi Noortekogu. Kui möödunud aastal oli ainuke tööpaik Sindi ujula, kus tehti tööd ja peeti pallilahing, siis sel korral oli nimetatud koht vaid üks paljudest koristusaladest, kus sõeluti liiva, pühiti asfalti võrkpalli platsi ümbert ja kaugemalt. Töid juhatas ja tööriistadega varustas seltsimaja juhataja Priit Kask ja Noortekogu aseesimees Elvo Grimm.

kalmistuvaht-aare-kunnapas-juhatab-tood-katte

Kalmistuvaht Aare Künnapas juhatab tööd kätte

Teine äärmine punkt linnas oli kalmistute korrastamine. Kalmistuvaht Aare Künnapas viis noored surnuaia teid pühkima. Sindi raehoone esisel väljakul olevate lilleistikute vahel rohiti peenraid Alli Pihhuse juhendamisel. Noortekogu liikme Rait Multaneni eestvedamisel käidi suurte kilekottidega mööda linna parke, kooli, kiriku, Konsumi kaupluse, skatepark’i ja bussipeatuste juures, et võtta maast üles mahaloobitud rämpsu. Miša Šorin ja Argo Saarmann võtsid käsile Konsumi kaupluse ja lasteaia vahel oleva korvpalli platsi. Neid oli abistamas samuti terve hulk noori, kes puhastasid roostest ja värvisid prügikasti, kiige ning korvivõrgu konstruktsioone. Juba eelmisel päeval oli Šorin platsi valge värviga ära jooninud.

prugikottidega-puiesteel

Prügikottidega puiesteel

Tööd leidis ümmarguselt poolsada külalisnoort, lisaks neile veel Sindi linna noored. Täpset arvu on raske hinnata, sest muist tulid hiljem ja mõned lahkusid varem. Mingit registri arvestuse pidamist ei peetud vajalikuks. Noortekeskuse juhataja Helle Vent jäi tehtud tööhulgaga väga rahule.

Peale tööd ja kerget kehakinnitust andsid külalisnoored pisikese kontserdi. Kitarri mängisid, laulsid ja väikese sõnumi möödasaadetud kasulikust päevast ütlesid Daniel Tartust, Phil Inglismaalt ning Kenneth Pärnust. Viimane elab juba pikemat aega Eestis ja suudab mõndagi ilma tõlgi vahenduseta rääkida. Valeria Januškevitš on Sindi neiu, kes rääkis lühidalt sellest, et tema on oma ellu võtnud Jumala. Valeria näitas, mida õpetatakse Kersti Adamsoni kunstistuudios, kus ta on juba kümme aastat õppinud tantsimist. Ka kraatsilises liikumises, inglitiibade kerguses käte sirutustega ja keha nõtketes painetes on võimalik elujaatavat sära edasi anda sama veenvalt nagu kitarri helides või lauluhäältega.

misa-sorin-koos-abilistega

Miša Šorin koos abilistega

Lõpulaulu ajal istus Kenneth löökriistade taha, Daniel võttis oma kitarri ja Phil mängis kitarril, mille tõi tagatoast Helle Vent. See pidi olema eriline kitarr, mida ainult päris mängijate kätte võib usaldada. Noored tõusid toolidelt, et oleks parem plaksutuste, kergete liikumistega ja kaasalaulmisega esitatavale palale kaasa elada. Nad laulsid valgusest ja Jumala armastusest. Nende rõõm oli siiras ja kõiki kohalviibijaid veenev. Noored oskasid head meelt tunda pisemaistki asjadest. Plaksutati ja naerdi lõbusalt isegi siis, kui mul õnnestus etteöeldud viisil keeruline võõrapärane nimi õieti kirjutada. Meeldiv on olnud kuulda sedagi, et Sindi linn on oma roheluses väga ilus linn.

anu-vassvik-noortegakitarridel-daniel-ja-phil-looriistadel-kenneth1

Pärnu Kristliku Elu Keskuse pastor Sven Veedla ei arva, et Sindi inimesed poleks ise suutelised oma linna eest hoolt kandma. Aga nad tulid eelkõige selleks, et teha midagi koos ja muuta kaunis linn seeläbi veelgi valgemaks, millest lauldi vaimulikus mõistes ka lõpulaulus.

Täiendavalt fotosid töö tegemistest

toopaevtoopaev-2toopaev-3toopaev-4

toopaev-5toopaev-6toopaev-7toopaev-8

toopaev-9toopaev-10toopaev-11toopaev-12

toopaev-13toopaev-14helle-vent-pildistabtoopaev-15

Täiendavalt fotosid kontserdilt

daniel-mangib-kitarri-ja-laulabpublik-toolidelsven-veedlavaleria-januskevits

publik-on-pusti-et-naha-valeria-esinemistvaleria-lubab-tantsidaphilphil-noortekeskuse-kitarriga

kenneth-daasvandkaasaelamine

Samal teemal:

Youth Reality esines Sindi noortele

Youth Reality abiga avati Sindi ujula võrkpalliplats

Sindi Lasteaed saatis lapsi kooliteele

Saturday, May 29th, 2010

sindi-lasteaia-visuaal-seltsimajas

Eile jätsid sügisel kooli minevad Sindi Lasteaia mudilased hüvasti oma armsaks saanud lasteaia perega. Rongkäigus sammusid 32 kooliteed alustavat last koos oma vanemate, õdede, vendade ja õpetajatega lasteaiast seltsimajja, kus toimus pidulik üritus. Marsisammu aitas seada Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi 4A puhkpilliorkester, mida juhatab Rein Vendla.

Lasteaia juhataja Viivi Palmissaar iseloomustas neljast rühmast kooliteed alustavaid lapsi.

Naerukillu lapsed kuuluvad põhirühma ja kooliteed alustab 15 last. Neid võib iseloomustada väga sõbralike, rõõmsameelsete ja teotahtelistena. Hästi palju on lapsi, kes armastavad joonistada. „Nad on leidnud tunnustamist nii kodulinna võistlustel, kui maakonnas, kui üleriigiliselt kui ka ülemaailmsetel lasteloomingu konkurssidel,“ rõhutas juhataja. Palju on ka toredaid laululapsi. Rühmas on poisse, kes armastavad joosta, ronida, võimelda, hüpata. Kindlasti on pandud tähele kui vahva on poiste võimlemisrühm. Need poisid käivad jalgpalli mängimas. Väikesed tüdrukud on iluvõimlejad.

perekonna-valss

Ühine tantsimine

Lepatriinu rühmas on samuti hästi toredad ja rõõmsad lapsed, kes on uudishimulikud ja kes sageli armastavad arutada väga tähtsate ja keeruliste maailma asjade üle. Ka selle rühma lapsed laulavad, teevad iluvõimlemist ja poisid võimlevad. Naerukillu ja Lepatriinu rühmade lapsi näeb sageli rõõmsavärvilistes rahvariietes tantsimas. Lepatriinu lapsed joonistavad ja laulavad samuti hästi. Kuid Lepatriinu rühmas kõik lapsed kooli ei lähe. On nooremaid, kes jäävad veel lasteaeda mängima ja ka õppima.

Midrilinnu rühmast saadetakse kooliteele 3 last, kes on väga sõbralikud ja kokkuhoidvad lapsed, aga ka hästi vallatud ja energilised. Neil on teotahet – kui midagi käsile võetakse, siis see ka lõpuni viiakse.

Kooli saadetakse ka Päikesejänku kaks väikest poissi, kes on hästi energilised. Neile meeldib konstrueerida ja nad on väga loomingulised, aga ka väga toredad ning vahvad poisid. Nad hüppavad, ronivad, möllavad, aga tahavad ka teada, mis ümberringi maailmas toimub.

loputunnistus-on-kaes

Viivi Palmissaar annab üle lasteaia lõpetamise tunnistuse

Sügisel Sindi Gümnaasiumisse astuvaid esimese klassi õpilasi oli tervitamas koolidirektor Ain Keerup. Tema lootis, et lasteaiast hea ettevalmistusega koolipinki istuvad lapsed jätkavad sama usina õppimisega nagu see on toimunud siiani. Direktor usub, et näitemängulises esituses ilmsiks tulnud Juku ekslikud teadmised jäävad vaid hoiatavaks näiteks tulevastele kooliteele astujatele. Keerupi usku kinnitas sama kooli 4A klassijuhataja Eneli Arusaar ja tõi näiteks tolle sama Jukut mänginud õpilase, kes lõpetab kevadel üksnes viitega.

lilled-lasteaia-loputunnistus-ja-kutse-kooli-on-kaes1

Lilled, lasteiaia lõputunnistus ja kutse kooli on käes

Piduliku sündmuse tähistamiseks seadis humoorika lavalise eeskava kokku Eneli Arusaar, kes ütles muuhulgas lastevanematele järgmist: „Teie lapsed pole teie lapsed. Nad on eluigatsuste tütred ja pojad. Nad tulevad teie kaudu, kuid mitte teist. Ja kuigi nad viibivad teie juures, ei kuulu nad ometi teile. Andke neile oma armastus, mitte oma mõtted, sest neil on oma mõtted.“

Laste elus olulise ülemineku etapi lävel oli kohal ka Sindi linnapea, kes tervitas rongkäigus saabuvaid lapsi seltsimaja trepil oodates. „Käesoleval aastal ootab teid ees uus etapp, kus ootavad ees täiesti uued tegemised,“ tegi Anu Vassvik pöördumise linna tulevikku kujundavate võsukeste poole ja rääkis sellest kui kiiresti lapsed kasvades arenevad ning üha iseseisvamaks muutuvad. „Ühel päeval on lapsed saanud märkamatult iseseisvaks ja ütlevad emale või isale, et ärgu enam teda autoga kooli viidagu, sest tahetakse ilma käekõrval talutamata ise hakkama saada.“ Tänutäheks tehtu eest kinkis linnapea lasteaia tublidele õpetajatele roosiõie.

Galerii rongkäigust:

kogunemine-lasteia-hoovil4a-orkester-alustab-marssirongkaik-asus-teeletoostuse-tanaval

wohrmanni-puiestee-korval-parnu-maantee-aaressindi-abilinnapea-marko-sorinkoos-peredega1rein-vendla-jalgib-orkestri-taktist-kinnipidamist

visuaali-hoidja-on-vahetunudohupallidega-on-roomsamkukil1vanaemaga-rivis

rivisammulrivi-hakkab-loppema24a-orkester1linnapea-tervitab-saabujaid

Galerii Sindi Seltsimajas toimunud eeskavast:

lapsed-sisenevad-saalihuvasti-lasteaedesimesed-esinejadjuku

pallimangliitmine-lahutaminetriokirjutan

ruuliblapsevanemadtantsuporandalfloodimang1

tudrukute-triokutse-valsilelasteaia-opetajad-laulavadain-keerup-ja-eneli-arusaar1

lapsedlapsevanemad-ja-opetajadlapsevanemate-tanud-opetajatele

Samal teemal:

Sindi lasteaias saadeti lapsi suvepuhkusele ja kooli

Kevadkontsert Paikusel

Friday, May 28th, 2010
paikuse-lapsed-laulavad-kevadkontserdil

Paikuse lapsed laulavad kevadkontserdil

Eile peeti Paikuse vallamaja saalis laste kevadkontsert, kuhu pääsesid esinema 5-11 aastased lapsed. Laste muusikaõpetaja on Signe Allika.

Esimestena esinesid kooslaulmisega Kristjan Peters, Maria Tamm, Simone Marie Pärn, Karik Resik, Triine Kose, Hiie Vent ja Greete Marleen Pärn. Nendelt kuuldi laule „Tuule vembud“ ja „Esimene lill“. Järgnevalt esinesid solistid Hiie Vent – „Suvemärgid“, Grete Marleen Pärn – „Kannikesed emale“, Elizabeth Meedla – „Kevad Roslagis“, Jane Vent – Hällilaul, Lisbet Raedov – „Ema pühib silmavee“, Käty Sipelgas – „Suvepäev“, Helina Paju – „Pasadena“ ja viimasena esines eeskava teadustaja Helen Mitrofanova, kes esitas laulu „Vaeslapse bluus“.

Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivitsa sõnul oli kontsert heaks võimaluseks ka neile esineda, kes „Maiööbiku“ konkursilt välja jäid. Kevadkontsert korraldatakse traditsiooniliselt alati vahetult peale „Maiööbiku“ konkursi toimumist.

Allpool esitatud  fotod solistidest pole päriselt selles järjekorras, kuidas nad esinesid.

hiie-ventgreete-marleen-parnelizabeth-meedlajane-vent

lisbet-raedovhelina-pajuelo-ventteadustaja-helen-mitrofanova

signe-allikalilled-signe-allikale1

Virve Gaim armastab Sindit ja muretseb laguneva kiriku pärast

Friday, May 28th, 2010

Eile avas Virve Gaim Sindi Linnaraamatukogus oma teise maalinäituse, mis valdavas enamuses kujutab Sindi linna rahustavalt pehmetes, õrnades ja lootust andvates toonides. Sindi kirikut näeb rohkem kui ühel maalil, sest selle hoone lagunemine on läinud talle eriti valuliselt hinge.

virve-gaim-tutvustab-oma-maalesindi-kirik-talvel

Virve Gaim sündis Uderna külas Rõngu vallas Tartumaal. Elva linn jääb tema sünnikohast vaid kiviviske kaugusele. Mingi tema jaoks seletamatu sisetunne aga soovitas tal vahetada Tartumaa kauni loodusega kodupaik kauni Sindi linna vastu. „Tegin seda seepärast, et Sindi on nii ilus ja hea auraga linn,“ ütles Virve rõõmsas siiruses. Virve tuli Sindi linna 2007. aastal. Igaks juhuks küsisin veel, kas tal oli siin lähedasi sugulasi või sõpru, et otsustas Sindiga oma ülejäänud elu siduda. „Ei,“ vastas Virve. Rohkem küsimusi ei olnud minul ega ka vist kõigil teistel tema headel sõpradel ja tuttavatel, kes tulid teda tervitama järgmise näituse avamisel.

sindi-linnasekretar-andres-annast-kingib-lilled-virve-gaimile

Sindi linnasekretär Andres Annast kingib Virve Gaimile lilled

Esimene näitus toimus Virvel samal aastal, kui ta otsustas elukohta vahetada. Vanurite päeva tähistamiseks avas Virve 2007. a 3. oktoobril Tartus, Puuetega Inimeste Koja rohelises saalis oma elu esimese õlimaalide näituse. Selleks ajaks oli ta kunstniku pintslit ja molbertit käes hoidnud vähem kui aasta. Siis oli Virve 68 aastane ja kindlasti sama nooruslik oma vaimu reipuses nagu eilselgi kohtumisel. „Virve ise küll vanuri moodi välja ei näe, aga – kes on üldse vanur?“ lugesin ühe tema sõbra kirjast enne maalikunstnikuga kohtumist ja pärast seda kui olin silmast silma näinud Virvet, süvenesin sellesse mõttesse veelgi mõtlikumalt.

looduses

Virve Gaim on loodust tabanud Sindis ja rannal

Ta ise ütleb enda kohta, et saab oma tegemiste ja toimetamiste jaoks jõudu ja inspiratsiooni loodusest, unenägudest ja headelt inimestelt. Kudujana töötamine on teda õpetanud paremini nägema värvide maailma. Oma elus on ta leiba teeninud ka veterinaarlaborandina, tuletõrjeinstruktorina ja lapsehoidjana, mis pole küll arendanud maalimisetehnikat, aga võibolla on andnud mitmekülgsemat nägemust elu eripalgelistest valdkondadest, mis lõpptulemusena jäädvustub ikkagi kasvõi värvitoonide valikul, mille ta kannab lõuendile. „Sisemine intelligents on olulisem kui koolitunnistus,“ arvas Virve, kes pole iialgi kunstialast haridust omandanud ja hakkas maalimisega tõsisemalt tegelema alles pensionipõlves kui elas Otepääl ja Elvas. Esmalt otsis ta üles kodulinna Elva kunstiringi. Ometi eelistas Virve jätkata maalimisega iseseisvalt ja ilma teiste juhendamiseta. Siiski sai ta vajalikul määral abi oma minialt, kes omab kunstiannet ja abistas ka värvidega. Tänuga nimetas Virve oma sõpru ja pojaperet, kes teda maalimisel heade sõnade ja vajaliku abiga toetavad. Virve on kahe poja emana õnnelik vanaema 7-le lapselapsele.

ranna-vaated

Seekordse näituse maalidest kõneldes peatus Virve väga pikalt Sindi kiriku teemal ja oli nõus müüdud maalide raha annetama kiriku remondi heaks. Ta mõistis, et maalimine pole odav, sest materjal ja värvid on kallid, kuid sellele vaatamata tahab ta toetada selle kauni arhitektuuriväärtuse taastamist. Virve on korduvalt külastanud kiriku siseruume ja leiab, et lisaks jumalateenistustele võiks seda hoonet kasutada ka suurepäraste kontsertide korraldamiseks.

Oma töid tutvustades rääkis ta ka sellest kui raske on kuuvalgust maalida, aga oli õnnelikult rahul, et see on tal õnnestunud. Meri on talle väga südamelähedane. Treimani ranna maal on üheks selle kinnituseks.

virve-gaim-on-kupsetanud-pahklitega-taidetud-leivaOma näituse külastajaid kostitas Virve suure leivaga, mille ta oma retsepti järgi küpsetas. Tegelikult polegi tal üleskirjutatud retsepti, mida teistele jagada. Leib valmib maitse, tunnetuse ja kogemuste varal. Ja proovitud leib oli tõesti maitsev. Tavalises puudega ahjus meeldib talle sageli ise leiba valmistada. Algse juuretise sai ta Ülenurme Eesti Põllumajandusmuuseumist.

Kui esimest näitust võis näha vaid 3 päeva, siis seekord saab Virve töid vaadata tunduvalt pikemat aega. Ometi ei tasu sellepärast aega viita ja soovitav oleks juba kohe minna vaatama noore kunstniku maale. Kolm aastat maalimist on tõepoolest ikka veel noorkunstniku iga, kuid kogemustelt ja tehniliselt tasemelt täiesti arvestatavad tööd.

Pärnu Keskuses esinevad Pärnu Muusikakooli rütmimuusikud

Friday, May 28th, 2010

parnu-keskuse-visuaal3

Laupäeval, 29. mail kell 12 esinevad Pärnu Keskuse teisel korrusel Pärnu Muusikakooli rütmimuusikaosakonna õpilased, kes lõpetavad keskuses sügisel alanud ja läbi talve-kevade väldanud kontsertsarja „Muusikalised pärastlõunad Pärnu Keskuses“.



sindi-muusikakool-parnu-keskuses-2Lavale astub eri koosseisudes ligi paarkümmend noort, solistideks pop-jazzlaulu eriala õpilased Karmen Kaljula, Sandra Nahkur, Lisann Aljaste ja Kaari Kiipus. Kuulda saab nii džässistandardeid, popmuusikat kui ka Eesti autorite huvitavaid lugusid. Üles astuvate bändide juhendajateks on rütmimuusikaosakonna õpetajad Marge Lumisalu ja Indrek Palu. Kontsert on kuulajatele tasuta.

Igalaupäevased kontserdid on Pärnu Keskuses väldanud alates eelmise aasta oktoobrikuust. Projektis osalesid ja esitasid kontserte veel Sindi Muusikakooli, Pärnu Kunstide Maja ning Jana Trink Erakooli õpilased.