Pärnu vanad hooned keset jõge
Eile õhtul liikusid Endla esiselt väljakult 80-ne hansalinna esindused 800 delegaadiga mööda Akadeemia ja Kalda tänavat Pärnu vana sadama territooriumile, kus rivistuti peaaegu kogu kai pikkuselt jõe äärde. Kõige rohkem saabujaid oli Saksamaalt, Venemaalt ja Hollandist. Teiste hulgas olid esindatud Pärnu kõrval ka kõik Eesti hansalinnad: Tartu, kus peeti 2005. aastal Eesti esimesed rahvusvahelised hansapäevad, samuti Narva ja Tallinn, aga ka Viljandi, kes võõrustab rahvusvahelisi hansapäevi taas Eestis 2015. aastal.
Pärnu jõe keskele oli veetud kunstlik saar, kus võis näha meie esivanemaid elamas, tantsu löömas ja oma päevaseid tegemisi toimetamas. Vaatajatele öeldi, et Pärnu jõe ääres elati juba 11 000 aastat. Pulli asulapaika, mis pole kuigi kaugel praeguse Pärnu piiridest, hinnatakse Eesti vanimaiks eluasemeks. Pärnu jõe mõlemad kaldad ja Suur sild olid rahvast täis. Inimeste silmad olid suunatud saarele ja ümber saarekese liuglevatele erinevatele alustele. Mitmed alused kandsid Pärnu ajaloolisi ehitisi, millest kõik tundsid hästi ära Punase torni. Näha võis ka Vana-Pärnus 1251. a. Püha Tooma nime kandvat toomkirikut, mille hävitasid rüüsteretkega leedukad 1263. aastal. Aluste purjedele aga olid maalitud praegusaegse Pärnu hooneid: kontserdimaja, raamatukogu jm.
Kunstlikule ujuvsaarele viidi ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kultuuriminister Laine Jänes, kes on 30. rahvusvaheliste hansapäevade patroon ja Lübecki linnapea ning Hansa Liidu president Bernd Saxe, kes kõik ütlesid pärnakatele ja külalistele oma tervitussõna.
Siinkohal on peaaegu terviklikult edasi antud Toomas Kivimägi sõnavõtt: „Vaid ühe inimpõlve jooksul või veelgi harvemini on ühel hansalinnal võimalik võõrustada rahvusvahelisi hansapäevi. Täna on see päev Pärnu jaoks käes, oleme rõõmsad ja uhked. See on suur võimalus, aga ka vastutus. Mul on heameel, et kõikide pärnakate ja paljude sõprades ühise jõupingutuse tulemusena oleme hansapäevade võõrustamiseks valmis. Pärnu on ilusam kui kunagi varem. Pärnu on Eestimaa suvepealinn, Pärnu on Eest Vabariigi sünnilinn, Pärnu on hansalinn. Pärnu on puhkuseks ideaalne paik, ta on ideaalne ja kordumatu, täis üllatusi ja toredaid inimesi. Minu arvates paradiisile üks lähemaid paiku planeedil Maa. „Kõik hansalinnad on ühes paadis,“ on öelnud Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen, rõhutades Läänemeramaade ühise koostöö vajadust. Kokkuhoid ja koostöö on olulisem kui kunagi varem, seda nii pere, linna, riigi kui kogu Euroopa kontekstis. See on ka rahvusvaheliste hansapäevade kandev idee. Head külalised, nautige Pärnut, tundke rõõmu igast aastast, igast päevast, igast minutist, mis meile on antud. Elu on ilus koos teiega. Ilusat suve.“
Otsiti kõikvõimalikke paikasid, et kuidagi paremini sadamas ja jõel toimuvat paremini näha
„Kord aastas soojal suvepäeval kogunevad mitmesaja linna esindajad, et üheskoos tähistada rahvusvahelisi hansapäevi. See on ainulaadne, kus muistne hansavaim taas kord elustub,“ ütles Laine Jänes
Bernd Saxe kuulutas 30. hansapäevad avatuks. „Me oleme vaimustatud sellest, mis meile Pärnus on osaks saanud. Sellega kuulutan ma 30. hansapäevad avatuks,“ ütles Saxe, kes tänutäheks suurepärase vastuvõtu ja külalislahkuse eest andis Pärnu linnapeale üle Lübecki traditsioonilise künlajala. Kingitust üle andes soovis ta hansapäevade Pärnus kõigile võrratuid päevi.
Lisaks laevade, paatide, skuutrite ja veesuuskade möödumisele vaatajate silme eest pakkus kauni loojuva päikesega taeva taustal silmailu suures kaares jõkke voolav vesi, tule lahvatused teisel kaldal, voolav tuli Suure silla keskelt, õhku tõusvad raketid ja kraana noka otsa riputatud kellast alla laskuvad tule joad. Inimesi oli tõepoolest murdu ja kõikvõimalikes kohtades. Isegi vana sadama ainsa allesjäänud kraanakolaka erinevatel kõrgustel turniti, et paremini kogu toimuvat jälgida.
Avatseremooniaetendus “Ajajõgi” jutustas siinse paiga sajandite pikkusest ajaloost, mis räägib mere ja jõeäärse linna tekkeloost, 14.-15. sajandi hansalinnaks muutumisest ja kujunemisest tänapäeva välja. Sümboolset tähendust omasid ka misjoni laevad, mis on sajandeid seilanud siinsetes vetes. Shalomi valgetele purjedele on kirjutatud Joh. 3:16:, mis kirjeldab Jumala armastust. Peale avatseremooniat ei tahtnud pidu lõppeda vaid oli hoopiski justnagu tuure üles võtmas. Novgorodi puhkpillorkester marssis sadamast kuni Akadeemi ja Rüütli tänavate ristumikuni ja mängis kauneid palasid. Viimasena mängis mitmes maailmajaos tuntud viisi “Glory, glory, halleluuja”, mis teenis võimsa aplausi. Kindlasti ei taha viimased näited rõhutada usulist tähtsust hansapäevade mõttes. Siiski on ristiusk kujundanud meie ajalugu ja käekäiku vähemalt viimase tuhande aasta kestel ja mõjutanud ka hansaliikumist Läänemere kallastel.
Galerii õhtuselt sündmuselt:
