Arhiiv August, 2010

Viis remarki teleekraanilt nähtuna

Tuesday, August 31st, 2010

Eile õhtul esitles ETV Välisilma saates Vene autorite Andrei Nekrassovi ja Olga Konskaja poolt Norras valminud mõtlemapanevat dokumentaalfilmi 2008. aasta Vene-Gruusia sõjast ning Vene poliitika olemusest. Täna võis lugeda filmis nähtu põhjal Andres Herkeli poolt kirjutatud retsensiooni tema ajaveebist.

meeleavaldus-gruusia-toetuseks-parnus

Meeleavaldus Georgia toetuseks 2008. aasta 11. augustil Rüütli platsil

Eesti Televisioonis näidatud Andrei Nekrassovi ja Olga Konskaja „Vene õppetunnid” on liiga suur film, et sellest tulenevad mõtted ja elamused telegramm-stiilis kokku võtta. Loomulikult tahaks, et just sellisest linateosest saaks silmiavav kultusfilm – midagi, mille abil muudetakse avalikku arvamust ja maailma. Midagi, mis piirab avaliku vale levikut ja levitamist. Et aga mitte laiali valguda, esitan oma mõttepidemed punk-punktilt.

Esiteks. Telemontaaži abil kokkupandud valede paljastamine ongi vististi selle filmi kõige mõjuavaldavam aspekt. Kui grusiinid oleksid 2008. aasta augusti algul Tshinvalis tõesti tapnud 2000 inimest, nagu Vene propaganda kinnitas, siis oleksid kusagil ka nende hauad, olnuks hukkunuist kordades rohkem haavatuid jne. Tegelikult oli Tshinvali eelnevalt inimestest tühjaks tehtud ja isegi kaadrid surevatest ohvritest olid valed, sest nad kujutasid hoopis venelaste vägivalla ohvreid ja mitte Tshinvalis, vaid Goris. Propagandasõja reegel ütleb küll, et esimesel väga suurel valel on teatav võiduvõimalus. Samas võib juhtuda, et ajapikku propagandavaled paljastatakse ja nõnda on Nekrassovi filmil eeldusi muutuda ses vallas klassikaliseks õppevahendiks.

Teiseks. Filmi sissejuhatavas intervjuus ütles Nekrassov ETV-le, et teda on süüdistatud väheses tähelepanus Georgia vigade suhtes. Samas avas ta selgelt oma kodanikupositsiooni – näidata just seda, mida Venemaa korda saatis. Ja näidata oma filmi tegemisega sedagi, et mitte kõik venelased ei mõtle nagu imperialistid. Filmile eelnev intervjuu Nekrassoviga oli väga oluline. Siin tahaks kiita ka eelmise nädala „Sirpi”, kus selle filmi näitamisele tänuväärset eeltööd tehti. Meie jaoks on too autoripositsioon väga oluline: kõik venelased ei mõtle nii, Nekrassov ja Konskaja tahavad tõe oma rahvani viia. Venelased ei ole a priori agressiivsed või impeeriumimeelsed, aga küünilised poliitikud sunnivad neid elama masendavas vales.

Kolmandaks. See film meenutas mulle üht klassikalist psühholoogiaeksperimenti. Seal pandi üksteisesse heatahtlikult suhtuvad üliõpilased mängima vangivalvureid ja vange. Algul võeti toimuvat jabura naljana, kuid mida kauem rollimäng kestis, seda enam hakkasid „vangivalvurid” vange ka tegelikult põlastama ja alandama. Filmis kujutatakse osseete ja grusiine, hiljem ka abhaase ja grusiine, kes olid aastaid külg-külje kõrval rahumeelselt elanud. Aga ühtäkki anti neile sõdivate vaenlaste rollid ja nüüd peavad nad vastastikku vihkama. Paljud vanemaealised ei oska seda, kuid eriti karakteersed on noored osseedi tüdrukud. Nad kinnitavad, et ei nende ega nende lähedastega ei juhtunud augustisõjas midagi halba, ka Georgia sõdurid ei teinud midagi muud, kui võtsid kontrolli alla laskemoonalao. Kummati nendivad piigad lõppjärelduses, et grusiine tuleb vihata ja nad ei tohi oma kodudesse Lõuna-Osseetias tagasi pöörduda lihtsalt sellepärast, et nad on grusiinid. Seega hakkavad Putini vaenueksperimendi osalised rollidesse sisse elama, osseedi piigad on hea meelega „vangivalvurid”, kelle jaoks „vangid” pole enam inimesed.

Neljandaks. Nekrassov ei peatu sel teemal, aga minul tekkis vaadates mitu korda küsimus, kust võtab Venemaa raha, et Lõuna-Osseetia purustustest üles ehitada. Eelnevalt näitas „Välisilm” Venemaa metsatulekahjusid, kus Putin lubas maju üles ehitada. Nelja aasta pärast on Sotšis olümpiamängud, täpsemini, „taliolümpia subtroopikas”, mille läbiviimine oma majanduslik hundikurk kogu riigile. Kas Tšetšeenia purustuste kinnimaksmisest oli veel vähe? Kas sellise lähenemisega saab jätkata – esmalt pommitame, siis ehitame üles? Selle filmi juures tekib küsimus FSB hullude projektide jätkusuutlikkusest. Need projektid kukuvad kaugemas vaates ju paratamatult kokku, nagu Nõukogude Liit külma sõja järel kokku kukkus, sest tšekistid-riigijuhid eksivad majanduslike põhitõdede vastu. Tõsi, kui praegu hakkab selline tõdemus juba hoomatavaks muutuma, siis 2008. aasta suvel ei kardetud veel midagi.

Viiendaks. Selles filmis on haruldase selgusega välja toodud midagi, millest paljud mõtlevad, aga vähesed söandavad rääkida. See on rööpjoon Vladimir Putini ja Serbia diktaatorist sõjakurjategija Slobodan Miloševici vahel. Ehk nagu filmis öeldakse: Serbias polnud Läänel majandushuvisid, Serbia oli nõrgem ja vägivallamasin suruti maha, inimõiguste rikkumisi kordasaatnud tegelased viidi rahvusvahelise kohtu ette. Miks õieti kardetakse Teise maailmasõja tõde, varjatakse Nõukogude juhtkonna rolli sõja vallapäästmisel. Kindlasti on põhjusi palju, aga üks neist seostub Nekrassovi-Konskaja filmiga. Sest järgmisena tuleks oma rahvale tunnistada nüüdse Venemaa kohutavat rolli Tšetšeenia sõdades, Abhaasia sõjas ja viimases Vene-Georgia sõjas.

Artiklit saab lugeda ja kommentaaridega tutvuda Andres Herkeli ajaveebis siia klikkides

Samal teemal:

Kaks aastat Vene agressioonist Georgia vastu

Ümbrikule kirjutati Kastani Väikekoht 10

Tuesday, August 31st, 2010

sunnipaeva-tortpalju-onne-lasteaed

sunnipaeva-laulu-laulmine

"Oi lii, oi laa, oi lal-lal-laa, me õnnesoovi Sulle soovime!"

Paikuse Lasteaed Mesimumm võib täpselt aastapärast tähistada oma 30. juubelit, aga laste jaoks polnud ka tänane sünnipäeva pidu vähem oluline. Juhataja asetäitjana õppe- ja kasvatustöö alal töötav Leila Feldmann selgitas, et nende lasteaias on saanud traditsiooniks anda sünnipäeva peo korraldamine kõige vanemate laste rühma õpetajatele. Käesoleval aastal olid nendeks õpetajad Ene Mihkelson ja Tiina Kukk Saialille rühmast ning Merle Esken ja Merilyn Vunk Võilille rühmast.

Kõik lasteaia rühmad kogunesid õuele kus muusikaõpetaja Kadi Sepp mängis akordionit ja liikumisõpetaja Anne Kaar tegi kätega virgutavaid liigutusi, mida lapsed püüdsid rõõmsal meelel muusika taktis järele teha. Seejärel siirduti suurele muruvaibale, et kuulda, mida põnevat Saialille ja Võilille rühmade õpetajad sünnipäeva hommikuks on välja nuputanud.

kaardi-kaunistamine-mesimummidega

Kõige pisemad kaunistavad kaarti mesimummidega

Üheskoos otsustati valmistada ülisuure sünnipäeva kaardi. Selleks saadeti lapsed vajalikke kirjatähti otsima. Kõige väiksemad Meelespea ja Päevalille rühma lapsed jäeti kaarti kaunistama pisikeste mesimummidega. Varsti hakkasidki joostes, hüpeldes ja kätega lehvitades saabuma rühmad üksteise järel. Kes leidis mõne tähe aianurgast, kes turnimise atraktsioonide juurest, kuni viimaks olid kõik vajalikud tähed koos. Neist kirjutati sõnad: palju õnne lasteaed. Kaart asetati suurde ümbrikusse ja ümbriku peale kirjutati aadress: Paikuse Lasteaed Mesimumm, Kastani Väikekoht 10. Kuna kaart lähetati teele sõbrapostiga, siis jäi kirjamark ümbrikule kleepimata ja saadetis anti kenasti käest kätte otse lasteaia juhatajale Eve Kalimulinale.kadi-sepp2

Enam ei jäänud muud üle kui laulda sünnpäevalapsele laulu: “Oi lii, oi laa, oi lal-lal-laa, me õnnesoovi Sulle soovime!”

Vahepeal oli salaja ülisuur tort aknast välja upitatud ja märkamatult õue lauale tõstetud.  Tort valmistati kõigi rühma õpetajate osavõtul. Kaardi valmimise järel said tordi proovimise esmaõiguse kõige pisemad, aga ega suuremaid ja kõige suuremaidki ilma jäetud.

j-taht-on-leitudtahed-kaardile

kaart-umbrikussevaga-maitsev-tort

Akordion & Co andis suvekontserdi Sindi Konsumi juures

Sunday, August 29th, 2010

akordion-co-sindi-konsumi-juures-2010-priit-kaskakordion-co-sindi-konsumi-juures-2010-virgo-vellendakordion-co-sindi-konsumi-juures-2010-erika-kolnesakordion-co-sindi-konsumi-juures-mihkel-kalbus

Täna esitas  vabaõhu kontsertkava Sindi Konsumi marketi ees ansambel Akordion & Co, mille koosseisus mängisid Priit Kask, Virgo Vellend, Erika Kolnes ja Mihkel Kalbus (ülemistel fotodel).

suvemuusika-helid-kogusid-kuulajaid-jarjest-juurde-kuid-pildile-jaid-need-kes-olid-aegsasti-enne-algust-spetsiaalselt-kohale-tulnud

Suvemuusika helid kogusid kuulajaid järjest juurde, kuid pildile jäid need, kes olid aegsasti enne algust spetsiaalselt kohale tulnud

Mihkel Kalbus, Erika Kolnes ja Priit Kask moodustavad kolmekesi akordionistide tuumiku. Sellises põhikoosseisus on mängitud 4 aastat. Endel Pukk on esitanud laule, aga täna tuli leppida ilma tema esinemiseta. Akordionistide triot on ansamblis täiendanud veel tuuba bassi mängiv Virgo Vellend, kes vahepeal teenis aega kaitseväe Vahipataljonis Tallinnas Rahumäel. Nüüd on ta sõjaväeteenistusest prii ja esines üle pikkade kuude taas Mihkli, Erika ja Priidu seltsis. Kas ta ka edaspidi jääb ansambli „Akordion ja Co“ juurde pasunat puhuma, vastas Virgo õlakehituse ja kerge muhelusega: „Kui võetakse, hakkan mängima!“ Priit, kes kõrval seisis, naeris seepeale lõbusalt: „Muidugi võtame!“ Virgo Vellend on tuuba bassi õppinud Rein Vendla käe all Sindi Muusikakoolis. Ühe aasta sai ta õppida ka Otsa nimelises muusikakoolis. „Plaanin jätkata Otsa koolis ja selle lõpetada,“ rääkis Virgo oma esialgsetest kavatsustest kuidas pärast kaitseväe teenistust edasi minna.

akordion-co-sindi-konsumi-juures-2010-publiku-poolel

Veel veerand tundi enne vabaõhu kontserdi algust soovinuks äkiline paduvihma hoog justkui kogu kontsertkava esituse ära rikkuda. Kuid Sindi Seltsimaja juhataja Priit Kask üksnes naeris selle mõtte peale, sest Konsumi kaupluse lai katuse serv ulatub täielikult üle kõnnitee, kuhu mahuvad vihma varju nii esinejad kui kuulajad. Publikut üle lugedes sai kokku enam-vähem nelikümmend püsikuulajat, kelle juurde võis lisada veel paarkümmend kaupluse külastajat, kes tulles või minnes peatusid vähemalt paari loo kuulamiseks.

lilled-pole-tanuks-mitte-uksnes-priidule-vaid-kogu-kollektiivile

Lilled pole tänuks mitte üksnes Priidule vaid kogu kollektiivile

Kontsert juhatati sisse Oxfordi looga „Jää vabakis Eesti meri“, mida erinevatel aegadel on lauldud ka teisiti: „Saa vabaks…“ Priit ütles, et selle lauluga meenutatakse veelkord hiljuti tähistatud taasiseseisvumispäeva kontserti Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juures Toris, kus viimati esineti. Samas oli see ka tervitus uuesti kodulinna naasnud Virgole, sest kuuldavasti lauldakse Järvamaal sündinud Viktor Konstantin Oxfordi marsilaulu pea kõikides väeosades ja Üksik-vahipataljon on selle laulu valinud koguni oma väeosa tunnuslauluks. Pealegi lauldakse Eesti kuulsaimat marsilaulu otsekui rahvalaulu. Ehkki laulu viisi loomise aeg oli kaua teadmata, kuuldi selle sõnastust esmakordselt Oxfordi poeemis „Terasori“, mille kirjutas juba 1916. aastal. Praegustel andmetel olevat Oxford avaldanud Jaan Jäneda varjunime all selle laulu viisi 1943. aastal noodivihikus „Kolm marsilaulu“. 1. oktoobril möödub helilooja sünnist 118 aastat. Oxford suri üheksakümneselt 1984. aasta 15. veebruaril.

Järgnevalt kõlas „Eesti leegionäride laul“. Kontserdi jätkudes leidis Priit, et kuulajate hulgas on mitmeid mälumängureid, kes võiksid anda vastuse esitusele tulevale loole. Mängu lõppedes anti vastuseks „Mürtsub trumm“, millega küsimuse esitaja jäi rahule. Kuid enne loo kirjutama asumist sain huvitava teate elektronpostist. Este, kes samuti kontserti nautis, jäi vastuses kahtlema ja uuris välja, et ilmselt ongi rahva hulgas see lugu sellise pealkirjaga tuntuks saanud, kuid algversioonis on selle 1938. aastal valminud loo pealkiri siiski “Sõdurid”, viisi ja sõnade autor Arnold Siirak (1900-1956).

suvemuusika-saatel-tantsimas

Suvemuusika saatel tantsimas

suvemuusika-saatel-tantsimas-2

Suvemuusika saatel tantsimas

Veel kõlas „Vana viis“, mida paljud peaksid mäletama ansambel Helios esituses. Kuuldi mitut valssi. Hulkuri valss andis ühele härrale julgust kutsuda parkla libedale asfaltile tantsima mitu kauni sammuga daami. Looga „Punased nelgid“ mõeldi muidugi oma kallimale, aga heideti pilk ka Rootsimaa randa, loo pealkiri oligi „Rootsimaa rand“.

Meeleolukas ja piisavalt palju lusti pakkuv pühapäeva hommikune vabaõhukontsert lõpetati ilusa jaaniöö muinasjutuga, mis meenutas kaunist suve. Ühtlasi tuletas meelde, et siinses kodulinnaski on andekaid autoreid, sest lugu on Mihkel Kalbuse looming.

Iidetuled eile õhtuses Pärnu rannas

Sunday, August 29th, 2010

muinastuled-parnu-rannas-18muinastuled-parnu-rannas-21

muinastuled-parnu-rannas-11

Mida enam läbi linna pimenevate tänavate sammudes Pärnu keskrannale lähenesime, seda selgemaks sai, et peaaegu kõik, kes meie ees või taga liikusid, olid võtnud nõuks minna mere äärde muinastulede süttimist oma silmaga kaema.

Uuel ajal on võetud kasutusele muinastulede mõiste, aga vanavanemate pajatustest mäletatakse iidetulesid, mida süüdati juba varajasel viikingite retkete ajastul. Näib loogilisena kui arvatakse, et iidetuli pärineb sõnast ’hiilgama’ või ’hilja’ või koguni mõlemast üheaegselt. Saarlaste suus sai levinumaks sõnaks iilastuli ja iilane oli tulemees, kelle kohustuseks oli valvata tule alalhoidmise eest. Täiesti mõeldav, et rannikuäärsete muinastulede valvajate järgi võisid saada endale nime hiidlased.

muinastuled-parnu-rannas-9Muinasajal rannakogukondadele kohustuseks tehtud tulede süütamine pidi meremehi juhatama ohutul viisil randuma. Sama tuld kasutati järjestikku põlevate lõkete abil sõnumite edasi kandmiseks. Teated liikusid nii avamerel kui mööda rannikut, mis tihti suunati ka maismaale. Tulesõnumi teekonna pikkust võis arvutada teinekord kümnete ja kümnete miilidega.

Abikaasaga randa jõudes nägime, et oleme lootusetult hilinenud, sest rahvamurd oli aegsasti enne poolt kümmet suures sõõris vee ääres kohad hõivanud ja meil ei õnnestunud kuidagi hea kuulde ja nägemise piirkonda end trügida. Selleasemel muinastuled-parnu-rannas-14vaatasime kuidas paljud teisedki ei üritanud end tihedasse rahvamassi poetada vaid hoidsid käes küünlaid või tõrvikuid. Palju küünlaid oli asetatud keset rannaliiva väikese õnaruse sisse, mida ümbritses madal liivavallike. Kaugema ringiga jalutades pääsesime siiski vee piirile. Ka piki vee äärt palistas rahvahulk rannariba. Inimesed olid asetanud arvukalt elavaid tulesid enda ette maha, hoidsid käes ja muist hõljusid tasasel lainetusel veepinnal. Julgemad võtsid jalanõud jalast, käärisid püksisääred üles ja sammusid kaugemale merre. Jätsin minagi siis kingad märjale liivale Kärdi hoolde ja sammusin nii kaugele kuni üles tõstetud teksad puutusid veega kokku. Legendaarne Pärnu Postimehe fotograaf Ants Liigus seisis juba ammu kaameraga kaugel eespool teisi vees seisjaid, et tabada taas põnevaid ja hästi tunnetatud kaadreid. Rahvahulgast moodustunud suure hobuseraua-kujulise piirde keskel põles maas loogeldes tuli.

arno-tamm-merike-paberits-ja-karoliina-kreintaal

Arno Tamm, Merike Paberits ja Karoliina Kreintaa

Merike Paberits mängis parajasti torupilli, , Karoliina Kreintaal viiulit  ja Arno Tamm kitarri. Mahedate viiside saatel astus suurt kasvu Mart Tõnismäe tõrvikut hoides veele lähemale. Vette oli ehitatud tulevärav, mille Mart tõrviku leegist süütas. Veidi kaugemal vees ootas süütamise järge tuleratas. Ka see süttis samast leegist.

karoliina-kreintaal

Karoliina Kreintaal

Veest maale tulles võimaldas Mardile lähenemine kuulda veel viimaseid lugemisi. Kõrvu jäid kõlama president Lennnart Meri kirjutatud sõnad raamatust „Hõbevalge“, midata luges viiuli  malbete helide saatel: “Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.”

ants-liigus-veesants-liigus

Kunagi pole Pärnumaal kohta ega sündmust, kuhu rahvasuus legendaarseks muutunud Pärnu Postimehe fotograaf Ants Liigus poleks esimesena jõudnud.

muinastuled-parnu-rannasmuinastuled-parnu-rannas-2muinastuled-parnu-rannas-3muinastuled-parnu-rannas-17

muinastuled-parnu-rannas-22

Viimaks kui rahvas hakaas hajuma, süütasime ka meie oma pisikese tulukese paelaga piiritletud ala joonele, kuhu alguses meie ligi ei pääsenud

Samal teemal:

Muinastuled Läänemere ääres

Koerte „Match Show“ Sindis

Saturday, August 28th, 2010

sobraga-puhkamaskammimast-tulles

birjo-piiroja1

Näituse peamisi korraldajaid Birjo Piiroja

Pärnu Piirkondlik Koerakasvatajate Klubi koostöös Pärnu kodutute koerte varjupaiga ja Sindi Linnavalitsusega korraldas täna päeval Sindis Uus tänavaga külgneval rohealal tõupuhaste ja segavereliste koerte näituse, mille juurde kuulus võistlusesinemine.

Näitusel osalevate kutsikate vanuseliseks alampiiriks oli määratud vähemalt 4 elukuud. Osalemise ainsaks piiranguks seati tingimus, et koer omaks kehtivat vaktsineerimist ega oleks ohtlik koertele ja inimestele.

kohtuniku-pilgu-allVõistlusesinemisel liikusid koerad koos omanikega kohtuniku valvsa pilgu ees ja jäid seniks seisma kuni kohtunik Tõnis Türk hindas looma välimust, samuti omaniku ning tema neljajalgse sõbra vahelist mõistmist. Erinevates võistlusklassides selgitati välja paremad, keda premeeriti rohkete vääriliste autasudega.

„Ürituse ühe korraldaja Birjo Piiroja teatel on ürituse eesmärgiks pakkuda loomaomanikele võimalust ühes oma lemmikutega koos meeldivalt aega veeta ja propageerida heaperemehelikku loomapidamiskultuuri,“ kirjutas Pärnu Postimees sündmust tutvustades.

neiud-on-krantsidega-vaga-onnelikudlaikasindi-koerte-naituselautasustamine

mopsi-nimi-on-assamops-oma-sobraga

Mops, keda võib peale pika täisnime ka lihtsalt Assaks kutsuda, tuli koos oma perenaisega Tammistest. Mopsid kuuluvad Pekingi paleekoerte sugukonda.

Samal teemal:

Tõukoerte näitus Nooruse Maja Suveaias

Talgud Pärnu kodutute loomade varjupaigas

Kommenteerimisest ja kommentaatoritele

Saturday, August 28th, 2010

Sellest on varemgi räägitud, et kommenteerimisel tuleb lisada oma elektronposti aadress. Kindlasti pole see mõeldud selliselt, et lahtri võib täita suvalise nimetusega, mis ei vasta tegelikule postiaadressile. Maalehe toimetus pole kohustatud tegema nähtavaks kommentaare, mille saatja andmed on valed. Siiski pole mina ega toimetuse teised töötajad jätnud kommentaari avaldamata vaid sel põhjusel, et elektronposti aadress on kirjutatud kogemata või teadlikult ekslikult. Pigem jääb mõni kommentaar avaldamata sel juhul, kui sõnastus väljub olulisel määral elementaarse suhtluskultuuri raamidest.

Palun edaspidi järgida nõuet, et iga kommentaar oleks varustatud tegelikkusele vastava meili aadressiga. Põhjused on üsna praktilised. See võimaldab loo autoril võtta vajadusel ühendust, et täpsustada esitatud fakte, esitada tõele vastavuse selgitamiseks täiendavaid kontrollivaid küsimusi, teha vajadusel tekstis vea parandusi või avaldada koguni tänu mõne õige viite eest jne. Üldjuhul taoline kahepoolne side autori ja lugejate vahel toimib suurepäraselt. Paraku on ka erandeid. Ühe sellise juhtumiga puutusin kokku taas täna hommikul. Kuna lahtrisse kirjutatud aadress ei toimi, siis pöördun ühe kommentaatori poole avalikult.

Lp. kommenteerija!

Usun, et kirjutasite viimase kommentaari (27.08.; 9:43) oma parema tunnetuse järgi ja Teie mõtted on siiras arusaamises väljendatud. Mul on Teile palve, et kirjutaksite lühidalt (võib ka pikemalt) lahti mõned kriitilised märkused.

- Mulle tundub, et asi pole nii üheselt hinnatav.
- Täiesti desorienteeriv info Saardi poolt.
- Tehku endale selgeks,mis on mis.
- Tulebki lõivu maksta mõningatele möödalaskmistele.
- Kunstliku konfrontatsiooni tekitamine.

Kui lubate, siis avaldaksin teie vastused arvamusloona. Hea kui saaksin teha seda Teie kodaniku nime all. Juhul, kui soovite jääda anonüümseks, siis on see Teie õigus. Kui siiski ei soovi rohkem avalikult sõna võtta, palun, et vastaksite mulle isiklikult meilile.

Lugupidamisega

55 + vabatahtlikud Eestis ja Küprosel

Friday, August 27th, 2010

Pärnu Nooruse Maja kutsel ja organiseerimisel viibisid 6-st kuni 26. augustini Pärnus ja tutvusid Eesti rahvusliku kultuuripärandiga kolm abielupaari Küproselt. Tegemist on projektiga, mille ingliskeelne nimetus on Exchanging National Cultural Heritage ja mis tähendab maakeeles rahvusliku kultuuripärandi vahetust. Projekt sai teoks tänu Grundtvigi eakate vabatahtlikule teenistusele, mida rahastatakse Euroopa Liidu Grundtvigi programmi raames.

uudo-laane

Uudo Laane räägib rahvusliku kultuuripärandi vahetuse programmi mõttest

Nooruse Maja juhataja Uudo Laane selgitas, et projekti idee seisneb vajaduses mobiliseerida eakamaid inimesi jätkuvale aktiivsusele mitte ainult oma kodumaal, vaid anda võimalus välismaaga tutvumiseks. Nähes, kuidas elatakse mujal riikides, omandades keelepraktikat ja vahetades omavahel kultuuride eripärasuse näiteid, parandatakse inimeste vahelisi suhteid. Taoline ettevõtmine sai eeskuju noorte vabatahtlikke projektist, mis nüüd juba aastaid kui mitte aastakümneid üle Euroopa toimib. Noorte puhul on see erinevus, et nad saavad välismaal viibides oma esmase töö kogemuse. Kuid eakad on pensionil või pensionile jäämas, nemad saaksid oma rikkalikku kogemuste pagasit ja teadmisi rakendades palju kasulikku edasi anda.

Sellist ideoloogiat kandva projekti esimene voor toimus 2009. aastal. „Meie osalesime sealse Küprose organisatsiooniga, mida nimetatakse inglise keeles 55+ without frontiers, ehk siis 55¬+vabatahtlikud, mis on vast kõige parem tõlge,“ rääkis Laane projektis osalemisest kohe esimesel võimalusel, millele saadi positiivne vastus. Kuna Küprose poolne 55+vabatahtlikud juht Theodora Knais on juba varajasemate projektidega kokkupuutuvalt Laane isiklik tuttav, siis laabus koostöö ilmselgelt veelgi ladusamalt.

aino-lankots-naituse-avamisel

Aino Lankots näituse avamisel, foto autor on UUDO LAANE

Eesti poolseks projektijuhiks on portselanimaalidega tegelev MTÜ Lüster, mida juhatab Mai Kolosova. Lüstri poolne peamine projekti vedaja on aga Aino Lankots. Tema on Laane sõnul teinud ära meeletu töö. „Kahtlematult valdab Aino ka väga hästi inglise keelt, ilma milleta poleks selline töö kuidagi mõeldav. Tema kokkupandud oli kogu programm ja enamuse ajast viibis nendega koos. Kuigi seda tegid ka teised, langes just Lankotsa peale kõige suurem koormus,“ tunnustas Laane tegeliku projektijuhi tööd.

3 nädalane töö on kõige lühem, aga on võimalik ka 8 nädalat teha. Siin on oluline erinevus noortega, kes tulevad alates 2-st kuust kuni 2 aastani. Arusaadavalt tuleb arvestada vanemate inimeste ealiste iseärasuste ja teatud reeglistikuga, mida peab järgima alates mitmetest pisiasjadest. Näiteks tegevuse kohad planeeritakse ühele tasapinnale jne.

kogu-grupp-kurgjal

Kogu grupp Kurgjal, foto autor on UUDO LAANE

Küproslate siinseks tööks oli tutvumine Eesti rahvusliku kultuuriga ja teha saadud teadmiste baasil ning uusi kontakte kasutades näitus just niisugusena nagu see nende nägemuses meie rahva kultuurist peegeldub.

„Kuna kahe rahva kultuuride kestvus on ajaliselt väga erinev, siis leppisime vaikimisi kokku, et räägime sellisest rahvakultuurist, mis on kandunud tänasesse päeva, mida siiani viljeletakse ja mis on ka tänapäeval aktuaalne,“ rääkis Laane põhjustest, miks ampluaad veidi kitsendatakse. Küproslaste ajalugu ulatub vähemalt 10 tuhat aastat tagasi, eestlaste rahvuskultuurilised mälestused on seevastu vaid mõned sajad aastad vanad. Siin viibitud aja kestel käidi mööda Eestit ringi, tutvuti kõikvõimalike rahvakultuuri tegevuse kohtadega. Alustati Pärnu Gildi majast, käidi Rocca al Mares, Kihnus, Kurgja talumuuseumis. Mõned lektorid käisid kohapeal. Tallinna Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse
ettekanded rääkisid üldisematel teemadel. Külalised said mõndagi asja oma käega katsuda, proovida ja valmistada.

mehed-teevad-gildi-majas-savitood

Mehed teevad Gildi majas savitööd, foto autor on UUDO LAANE

Nähtu põhjal valmistatud näitusega tutvusid pärnakad 24. augustil, mis oli ka ainus näituse külastamise võimalus. Kuna kõike polnud võimalik kaasa tuua ja siis jälle tagasi viia, pealegi polnud sellisel asjal väga sügavat mõtet, siis kasutati näitusel eksponeerimiseks valdavalt fotosid. Näituse alguses tutvustati ka oma riiki ja probleeme.

Väga vaimustatud oldi Kihnust, mis andis neile tõelise elamuse. Vaatamata sellele, et külastuspäeval oli kole ja vihmane ilm, oldi ikkagi väga vaimustatud Kihnu saarest ja selle elu-olust.

„Küproslased õppisid natuke ka eesti keelt, mis ei tähendanud lausa seda, et oleks kooli korras õpetatud, aga nad olid väga püüdlikud ja püüdsid end elementaarsetes asjades eesti keeles väljendada,“ rääkis Laane ja tõi näite tänasest (27. august)päevast, kui vabatahtlikud asutasid end tagasiteele minekule. Hr. Sawas Theofanous olevat laua ääres istudes enamiku juttu kõik eesti keeles saanud aetud. Sawas tegeleb natuke turismi ärindusega. Siin olles vaatas ta Eestis ringi selle pilguga, kuhu võiks tuua turismigruppi. Ilmselt tullakse juba järgmisel aastal.

„Meie prouad lähevad Küprosele vastu visiidile 9. oktoobril ja tagasi tulevad 29-dal,“ rääkis Laane eelseisvast reisist Küprosele ja sellest, et eestlastel tuleb täita täpselt sama ülesanne, ainult Küprose saarel.

kogu-grupiga-parnus-oigeusu-kirikus

Kogu grupiga Pärnus õigeusu kirikus, foto autor on UUDO LAANE

Küpros on pärast 1997. aasta türklaste sissetungi jagatud riik. Sellega kuulub väiksem osa türklastele, kahjuks on väga suured väärtused jäänud just Türgi poolele. Pinged on neil seal suured ja sügavad. „Mõnes mõttes oli väga huvitav, et me leidsime Eestis mitmeid ühiseid probleeme ja kokkupuutepunkte. Siit võib üldise järelduse teha võrdluspildiga Tori kirikus asuvatest altari veskikividest, mille vahel pisikesed munakivid ja mis on kujundlikult väikesed rahvused suurte riikide ambitsioonide vahel,“ rääkis Laane teemast, mis mõlema väike rahva ühise saatuse tunnusjooni puudutavad. „Me tulime järeldusele, et peamegi väikeste rahvastena koonduma ja julgelt pead püsti hoidma. Hulgakesi on väikestel hõlpsam hakkama saada ja me suudame oma väikese hääle anda edasi ka suurtele riikidele,“ rääkis Laane kui ainsast võimalusest.

Kokkuvõtvalt rääkis Laane, et sellised projektid on ääretult harivad ka vastuvõtvale riigile. Tänu sellele, et on tarvis end näidata ja tutvustada meie tegemisi olemises ja kultuuris, õpib ka ise juurde. „Ega me isegi tea alati kõike kõigest iseenda kohta. Nüüd oli väga hea võimalus saada uusi teadmisi!“ Laane kõneles veel sellest kui hea meel tal on, et Lüstria seltsi naised said vastuvõtja rollis suhteliselt aktiivselt kogu projektis osaleda. Neil oli palju ühiseid koosviibimisi, ühiste jutuajamiste ja tegemistega. Kuna 21 päeva on siiski piisavalt pikk aeg, tekkis Laane sõnul päris südamlikke ja tugevaid suhteid ning tõenäoliselt ei lõpe need mitte sellega, et neljapäeval lennukile astuti.

1-savvas-kaerajaani-tantsimas-naituse-avamisel-tantsuopetaja-kaie-seger

Näituse avamisel tantsib Sawas Kaie Segeriga kaerajaani, foto autor on UUDO LAANE

Poolteist kuud saab veel ettevalmistusi teha. Selle projekti raames alustati Küprosele sõitvate inimeste koolitamisega juba aasta alguses. Viis inimest, kes peatselt teele asuvad, on läbinud keele ja arvuti kursused. „Vastupidiselt küproslastele, kelle teiseks riigikeeleks kreeka keele kõrval on inglise keel, mida kõik valdavad, on meie eakamatel tegemist keele barjääriga,“ rääkis Laane keele õppimise erilisest vajadusest. Arvuti kursusel õpetati oma blogi pidamist, et saaks Küprosel nähtu ja kuuldu kohe online’s Internetti ülesse riputada. Blogi pidamise mõte tuli nende endi poolt Mai Kolosova eestvedamisel. Tema sõidab samuti kaasa. Kolossova võtab oma sülearvuti ühes, siis saab läbi Skype ühendust pidada ja kirjutada Online’is sellest, mida päeva jooksul kogetakse. Kujutan ette, et see võib päris huvitav tulla. Peatuspaik saab olema pealinnas Nikosias. Kuna see on suhteliselt väike saareriik, siis on vastuvõttev organisatsioon lubanud, et nad saavad tervele saarele tiiru peale teha. Teine näitus toimub Küprosel kahepoolselt. Eestlased panevad oma näituse püsti koos küproslaste Eestis korraldatud näituse kordusega. Seal on samuti näitus vaid ühel päeval nähtav.

Samal teemal:

Eesti rahvakultuurist läbi küproslase silmade

Floriane tutvustas prantsuse kultuuri

Floriane Rigaud tunneb end Pärnus ja eestlaste keskel väga hästi

Tänane Pärnu pildis

Thursday, August 26th, 2010

Allika tänava alguses kõndides tabas silm korrastatud oja kallast, mis on kaunilt raudkividega toestatud. Veele on rajatud mitu astangut, mis tekitavad vaatemängulisi miniatuurseid koskesid. Astangud on nii ehitatud, et ka väikese vooluhulga korral ei jää see osa ojast kuivaks vaid on olenemata aastaajast ja ilmast kenasti veega täidetud.

korrastatud-kallas

Sindis kõneldi arengukavast, täiendatud: 27,08,2010

Thursday, August 26th, 2010

sindi-linnavalitsusSindi volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Priit Kask ütles täna, et 17. augustil kogunes Sindi Gümnaasiumi aulasse 40 inimest, kes alustasid uue arengukava koostamisega.

Töö peaks valmima juba käesoleva aasta lõpuks. Arengukava koostamise tööd asus juhtima Imbi Lepik Martinson. Varem tegi Sindis sama tööd teadusmagister Rivo Noorkõiv, kes on Eesti juhtivaid arenguplaneeringute konsultante ja kelle tööga on olulisel määral arvestatud ka Pärnumaa arengustrateegia koostamisel. Volikogu fraktsiooni Kodulinn Sindi esimees Mati Mettus on üllatunud ootamatust algatusest, kuna 12. augustil toimunud volikogu istungi ajaks polnud linnavalitsus veel otsustanud, et soovib 5 päeva hiljem arengustrateegia aruteluks laiendatud esindusliku foorumi kokku kutsuda. Teisel juhul ei pidanud linnavalitsus lihtsalt vajalikuks sellest rahvaesindust teavitada, mis on Mettuse sõnul pretsetenditu juhtum, kuna varem on isegi linnakodanikke kutsutud aegsasti mõtteid avaldama. Priit Kask teadis öelda, et tema ja enamik teisi inimesi tulid kohale isiklike kutsete põhjal, mõned (ka volikogust) juhuslikult kuuldud info peale, ehkki neid polnud kutsutud.

Sindi Sõnumid augusti numbris kirjutab Kristiina Sauväli, et erinevalt hetkel kehtivast arengukavast on eesmärk luua linnale kindlalt eesmärgistatud ja tegelikke võimalusi arvesse võttev strateegiaplaan. Uue arengukava koostamiseks moodustatud töögrupid alustavad tööd septembris.

Volikogu esimees Aleksander Kask andis täiendava kommentaari

sindi-linnavolikogu-esimees-aleksander-kask

Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask

Täna õnnestus telefoni teel rääkida Sindi Linnavolikogu esimehega ja küsida tema hinnangut SWOT analüüsi tulemuste kohta, mis annavad pildi foorumil käsitletud Sindi linna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja mitmesuguste ohtude osas. Linna esimene mees härra Aleksander Kask vastas, et ei saa sellele enne vastata, kui tal õnnestub esmaspäeval nende tulemustega tutvuda. Küsimusele, kas ta siis ei viibinud teisipäevasel foorumil või polnud teda kutsutudki, vastas kogenud poliitik üksnes talle omase väärika diplomaatiaga, millest võis pigem seda välja lugeda, et teda polegi informeeritud ja  kutset esitatud. Esimese info sai aga alles tänase küsitluse põhjal. Samuti ei osanud ta anda hinnangut selle kohta, miks Sindi Linnavalitsus ei pidanud vajalikuks kõiki volikogu liikmeid olulisest sündmusest informeerida ega esitanud nimelist kutset samaväärselt nagu teatud osale teistele inimestele.
Samal teemal:

Sindis soovitakse renoveerida Pärnu mnt 27 a hoone

Sindis arutleti riiklikku lõimumiskava elluviimist

Mati Mettuse hinnang Sindi majandusseisule

Pool Paikuse ringristimikust sai asfaltkatte

Wednesday, August 25th, 2010

paikuse-ringristmiku-ehitus3Pärast jaanipäeva alustatud Paikuse ringristmiku ehitusega jõuti täna töödega poole ringi ulatuses asfaltkatte alla. Kõigi töödega tuleb lõpetada hiljemalt 23-ks septembriks.

Koos ringristmiku ehitusega uueneb ca 450 m teid. Paigaldamist ootab 32 terasposti, millele kinnitatakse 56 valgustit. Teeehitust teeb OÜ Magistraal ja elektritöid OÜ Merkvik.

paikuse-ringristmiku-ehituspaikuse-ringristmiku-ehitus4

Samal teemal:

Paikuse alevikus ehitatakse ringristmikku

15. oktoobriks valmib Paikuse alevikku läbiva riigimaantee uuendatud teelõik