Arhiiv September, 2010

Keskkonnaametnikud Sindis

Thursday, September 30th, 2010

Täna külastasid Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv, ministeeriumi nõunik Hanno Zingel, kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ja Pärnu keskkonnaametnikud Margit Kolk ning Elina Leiner Sindi linnamaja.

keskkonnaametnikud-ja-sindi-esindajad-tutvuvad-paisuga

Keskkonnaametnikud ja Sindi esindajad tutvuvad paisuga

Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask tutvustas ühise arutelu eel külalistele Sindi paisu ja kasutult oma aega ootavat ca O,5 km pikkust ja 10 meetri laiust vabriku territooriumit läbivat kanalit, mis on linna omandis.

Sindi linnamaja saalis toimunud kohtumisel viibisid lisaks volikogu esimehele veel linnapea Anu Vassvik, abilinnapea Marko Šorin, linnavalitsuse liige Mihkel Raju ja harrastuskalurid Arne Kosenkranius ning Eduard Strelnikov. Pärast kohtumist ütles Aleksander Kask, et keskkonnaametnikud soovisid rohkem kuulda Sindi poolseid arvamusi. Volikogu esimehe sõnul pooldasid mõlemad kohal olnud kalamehed paisu säilimist. Arne Kosenkranius ütles, et jõgi on puhastamata ja kinnikasvanud, mis ei võimalda kaladel vabalt koelme paikadesse liikuda. Aleksander Kask ja linnavalitsuse liikmed näeksid pigem paisu säilimist kui selle maha võtmist. Aleksander Kask pakub kalatee läbilaske suurendamiseks otstest kinnikasvavat kanalit, mis vajaks täies ulatuses puhastamist. Ta mõistab, et kalad peavad jõge mööda üles pääsema aga samal ajal soovib tingimata paisu kui Sindi sümboli säilitamist.

sindi-kanalis-labivat-veehulka-labiva-varava-mehhanism-ja-veetorni-pump

Sindi kanalis läbivat veehulka reguleeriva värava mehhanism ja veetorni pump

Andres Talijärv ütles volikogu esimehe sõnade kohaselt, et esimene asi on paisu riigi omandisse saamine. Enne seda mingeid lõplikke otsuseid ei taheta vastu võtta.

Keskkonnaministeeriumi ametnike kohtumine survegrupp „Sindi pais“ liikmetega

Pärast Sindis käimist kohtusid Andres Talijärv, Hanno Zingel ja Ain Soome Pärnus raekoja saalis Raul Sarandi, Hans Solli, Arvo Pajusalu, Tõnu Simsoni ja teiste „Sindi pais“ liikmetega. Üldse tuli kohtumisele Hans Solli sõnul 16 inimest.

sindi-pais-ja-mittetoimiv-kalatrepp

Sindi pais ja mittetoimiv kalatrepp

Ministeeriumi esindajad andsid ülevaate sundvõõrandamisega kaasnevatest juriidilistest raskustest, mis ei võimalda eesmärgistatud protsessidel soovitud kiirusel liikuda. Raul Sarandi teadis oma kogemustest rääkida sellest kui raske on tegelikult sundvõõrandamise protseduuri läbiviimine.

Kunagise Pärnu Kalastajate Klubi esimees Arvo Pajusalu näeb teravat probleemi röövpüügis, mida soodustab kalatee suletus Sindi paisu ees. Ohjeldamatut röövpüüki teostatakse elektrilöögi ja muude vahendite abil. Majanduslik kahju on mõõtmatult suur. Veejõul elektritootmise mõttetusest poleks üldse tarvis rääkida kuna 5-6 kuud aastas kestvad veetaseme madalseisud ei anna turbiinidele piisaval määral jõudlust.

Tõnu Simson kirjeldas mitmeid rahvakoosolekuid, mille tulemuslikkus on olnud küsitav. Tema nägemuses ei suhtuvat ministeerium „Sindi pais“ aktivistide püüdlustesse vajaliku tõsidusega.

paisu-korval-olev-veekogu

Paisu kõrval olev veekogu

Andres Talijärv kinnitas, et tegelikult soovivad nemad täpselt samamoodi nagu kohtumisele tulnud inimesed, et pais saaks võimalikult kiiresti ja valutult riigi omandisse. Ta ütles, et selle nimel tehakse pingsalt tööd ega viideta asjatult aega. Probleem on selles, et Sindi paisu sundvõõrandamise näol puututakse kokku esmakordse pretsedendiga, mis pole võrreldav näiteks maantee trasside ehitamisel ettejäävate maade ja ehitistega.

Palju räägiti ohust, mis võib hakata varitsema alates 2013-st aastast. Kehtestatud Euroopa Liidu suunised näevad ette, et põhjendamatult tõkestatud kalateede kõrvaldamata jätmine toob kaela samasugused trahvid nagu on olnud suhkrutrahvid.

Koosoleku lõpus koostati kiri, millele kirjutasid kõik ministeeriumi esindajatega kohtumisele tulnud inimesed alla ja andsid selle üle Andres Talijärvele.

Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile

kalatrepp-sindi-paisu-korval

Kalatrepp Sindi paisu kõrval

Pärnu algatusrühma „Sindi pais“ laiendatud koosolek 30.09. k.a. esitab käesolevaga omapoolse seisukoha kalade kavandatava rändetee kohta paisul.

Kalatee rajamisvariandid paisukoha säilitamisega kätkevad endas olulisi puuduseid ja ei lahenda probleemi lõplikult.

1) Paisu samal viisil säilitamise üks arvatavatest eelistest on ilmselt jätta paisupealne liikumisohtlik muda suuremas osas puutumata, säilitada paisjärv praegusel kujul. Hoida kokku kulutusi. Aegade jooksul, juba 15-20 aasta pärast nõuab pais ulatuslikku kapitaalremonti (Taanlaste NIRAS 2000. a. üks uurimusjäreldustest). On alust arvata, et üüratut remondiraha kulutada oma ülesande minetanud paisule oleks mõttetu. Remontimata järjest amortiseerunud pais aga kujutab jätkuvat ohtu oma vanadussurmaga; ühel hetkel puruneb mingi sektsioon või paneel, pais jookseb veest tühjaks, staatiline vasturõhk nullistub ja dünaamiline välisrõhk pealtpoolt lammutab paisu. Liikvele pääsev saastmuda reostab jõe suures ulatuses.

2) Paisu keskel rampkärestikus või paisu alla rajatavas kärestikus on voolu kiiruse vähendamise vajadusest tulenevalt tarvis teha ulatuslikke ja kalleid kivirajatisi, mis olemuslikult ei ole midagi muud kui täiendavad vesitõkked keset jõge.

3) Iga kalatrepp – ülespääs senikehtiva vee erikasutusloa järgi ei peagi rohkem kui 50% kudekaladest üles laskma.

Kõik loetletud puudused jm. on välistatud kui pais siiski maha lasta ja kärestikuga asendada. Ka suhteliselt odavam. Äärmisel juhul, põhieesmärki silmas pidades, võiks ehk paisu poole madalamaks võtmine probleemi lahendada. Mõlemal juhul on paratamatud täiendavad kulutused paisupealse muda eelnevaks ammutamiseks, ka osaliselt jõesängi süvendamiseks. Viimati nimetatud nõude püstitamine, selle täitmine, tagaks sintlastele tasemel paisupealse puhkeala.

Samal teemal:

Hans Soll kommenteerib Sindi volikogu esimehe ettepanekut

Andres Talijärv: plaanime ministeeriumi esindusega lähiajal Sindi linnavõimuga kokkusaamist.

Sindi volikogu esimees ja linnavalitsuse liikmed tutvusid Sindi kanali seisundiga

Keskkonnaministeerium reageeris Sindi paisu välikohtu otsusele

Sindi paisu juures toimunu polnud üksnes škets vaid tõsine sõnum

Sketš Sindi paisu teemal

Laupäeval toimuva protestimiitingu sõlmküsimus

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv sai kirja Hans Sollilt

Avalik kiri Sindi Linnavolikogu esimehele

Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus

Keskkonnaministeerium ootab uut hinnapakkumist ja teise astme kohtu otsust

Eero Jutila vastab Hans Solli küsimustele

HANS SOLL: „Valitsusel Sindi paisu umbsõlmel sõrm vahel”

Taas kõneldakse Sindi paisust

Hans Soll väljendas tänasel Pärnu kohtumisel tõelist pettumust

Sindi pais taas teravdatud tähelepanu all

Pärnumaa Naiskodukaitse oli toiduvalmistamisel Tuksis parim

Thursday, September 30th, 2010
parnumaa-naised-kaidi-lumera-maie-pitsal-ja-ello-jaaniste-autasustamisel

Pärnumaa naised Kaidi Lumera, Maie Pitsal ja Ello Jaaniste autasustamisel. Kõik kasutatud fotod on erakogust.

Pärnumaa Naiskodukaitse naised Kaidi Lumera, Maie Pitsal ja Ello Jaaniste olid Läänemaal Tuksis parimate seas väliköögi planeerimisel, välikatla ehituse tundmisel, tule tegemisel, juurviljade puhastamisel, erinevate maitseainete määramisel, looduse tundmisel, esmaabi andmisel ja nutikate abivahendite kasutamisel.

Möödunud nädalavahetusel võistlesid naiskodukaitsjad Läänemaal Tuksis välitoitlustamise erialal, milles Pärnumaa ringkond saavutas esimese koha. Neile järgnesid Sakala ja Harju ringkonnad.

hommikusook

Kaetud laud hommikusöögiks

Pärnumaa naisi on nähtud supikulbiga suures pajas liigutamas ja tõeliselt maitsvat rooga jagamas väga erinevate sündmuste toimumise paikades. Kuid laskem Pärnumaa naistel enestel rääkida. „Igati hakkajad ja tegijad naised, palun küsige ka nende käest,“ ütles NKK Pärnumaa esinaine Ly Eisenschmidt.

Kaidi Lumera liitus ametlikult alles möödunud aasta oktoobris Naiskodukaitsega kuid koos Kaitseliiduga on ta viibinud õppustel ilma liikmestaatuseta juba 1992-st aastast alates. Maal elava inimesena on talle olnud alati meelepärane köögipliidi ääres toimetamise kõrval ka vabas õhus oleva lõkke kohal „nõiakatlas“ toidu valmistamine ja maarohtude kogumine. Kaidi Lumera on läbinud ka kokanduse kursused.

kaidi-teeb-pelmeene

Kaidi valmistab pelmeene

Maie Pitsal on Naiskodukaitse liige alates 2006-st aastast. Kaitseliidu õppustel on temagi huviks püssipaugutamise kõrval toidu valmistamine. Olgugi, et ta pole toitlustamist eraldi õppinud, tuleb ikkagi sellega suurepäraselt toime. Eelmise aasta detsembris toimunud suurõppuse „Orkaan“ ajal valmistas ta koos teiste naistega toitu kolmele malevale, ehk 600-le inimesele. Ka lätlased olid väga rahul eesti naiste valmistatud toitudega. Möödunud aasta Jüripäeval keetis Maie Pitsal Paides hernesuppi ja võidupühal seisis välikatla ääres Tõstamaal. Maie Pitsali igapäevane töö on kalastuseks õnge lantide valmistamine. Vahetevahel käib ta ka ise kalal, mis on toidulauale lisa hankimisel väga kasulik harrastus.

Ello Jaaniste on kaks aastat olnud Naiskodukaitse liige. Erna retkel tuli toitlustada poolt tuhandet osavõtjat. Toris toimunud sõjameeste kokkutulekul oli 1000 suud. Ka tema pole erialana toitlustamist õppinud. Ometi saab hobi korras omandada väga oskuslikke kokanduse kunsti teadmisi ja kogemusi, mille lõpptulemuseks on oivalise maitsega toidud.

kubarad-maas

Kübarate valik

Ka varem on Pärnumaa naised suursündmustel olnud toitlustamisega abiks. 1999. a Tallinna laulu- ja tantsupeo ajaks pandi kokku naiskodukaitse, kodutütarde, noorkotkaste ühine meeskond ning mindi laulupeolisi toitlustama. 30-kraadises kuumuses keedeti iga päev välikateldes mitu korda tulisemat suppi, mis kõik isukalt ära söödi. Üks suuremaid ettevõtmisi oli 2000. aasta mais toimunud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku laulupäevast osavõtjate söötmine. Pärnu Eliisabeti koguduse palvel ja tellimisel toitlustati välikatlatoiduga 3 päeva kestel peolisi 3 korda päevas. Kogu maailmast kohale saabunud laulupäevalised jäid pakutuga ülimalt rahule. 2001. aastal Pärnus korraldatud Võidupüha paraadi ajal keedeti samuti sõdurisuppi kõigile osavõtjatele ja seda jälgima tulnud linnakodanikele. Kogu toitlustamise töö tegid iseseisvalt ära Pärnumaa ringkonna oma naised. Samal viisil korrati toitlustamist 2008 aastal 23. veebruaril toimunud paraadil.

Eelneva põhjal ei tohi siiski arvata nagu tegeleksid naised Naiskodukaitses üksnes supikulbi liigutamisega.

kaidi-kubaraga

Kaidi kübaraga

Sellelgi korral lahendati Tuksis teste lähtuvalt Naiskodukaitse baasväljaõppe ainekavast ja elutarkusest. Kuid osati jääda ka täiesti naiselike huvide juurde. Õhtu lõpetati meeleoluka kohtumisega kübarameister Kati Ojaver-Heidemanniga. Metsaköögist väljunud daamid õppisid hooldama kübaraid ja valmistama lihtsaid peakatteid.

„Pärnu Naiskodukaitsjad on arvuliselt kõige väiksem ringkond vabariigis. Aga meie hulgas olevad naised on tõelised isiksused,“ ütleb Eisenschmidt. „Tavaelus töötavad naised väga erinevatel aladel. Vanuselise kuuluvuse poolest ollakse samuti väga erinevad: alates kooliõpilastest kuni väärikas eas daamideni – kuid see ei sega meie ühist tegevust,“ selgitab Pärnumaa Naiskodukaitse esinenaine ja loetleb paljusid tegevusvaldkondi. Ühiselt tehakse sporti orienteerumises, laskmises jm, Värskendatakse teadmisi esmaabi andmises, sidevahendite tundmaõppimises, staabitöö korraldamises, õpitakse tundma organisatsioonilugu, kriisiolukorras hakkamasaamist, igapäeva turvalisust ja loomulikult vahetatakse põnevaid toiduretseptide ning kokkamisnippe. Korraldatakse spordivõistluseid ja matkasid ning osaletakse militaarõppustel.

voileivatordid

Võileivatordid

„Võistlustel osalevad need, kes on vabad ja tahavad seda teha. Kedagi väevõimuga ei sunnita,“ kõneleb Eisenschmidt, kes on ise organisatsiooni liikmena leidnud palju uusi tuttavaid ja kellest nii mõnestki on saanud hea sõber. Nendega koos läheb ta julgelt metsa ja omandab uusi teadmisi ka hoopis teistest valdkondadest, millele varem polegi eales tulnud. Vilumusedki on varmad tulema. „Kunagi uue liikmena arvasin teadvat, et kööki katla taha mina ei lähe, aga..“ tunnistab nüüd kogenud esinaine ja jutustab, et tegelikult on katla lähedal kõige mõnusam olla. „Töö on loominguline ja inimesed, kes kõhu täis saanud, muutuvad rõõmsamaks ning jagavad ühiselt omavahel meelelist rahulolu.“

Naiskodukaitse on Kaitseliidu eriorganisatsioon, mille Pärnumaa ringkond taastati 1992. aastal. Naiskodukaitse liikmeskonda võivad neiud-naised kuuluda alates 17-st eluaastast. Väljaõppe saanud naised oskavad orienteeruda, eeskujulikult anda esmaabi ja käsitleda samahästi nii supikulpi kui ka relvi, olles õppustel meestega täiesti võrdväärsed partnerid.

Port Arturi kliente hakkab teenindama stilist

Thursday, September 30th, 2010

port-arturi-logo

Pressiteade

signe-kalbus

Port Arturi stiilinõustajana asub tööle Signe Kalbus. Foto: Port Artur

Port Arturi kaubanduskeskuses hakkab alates sellest nädalavahetusest tööle stilist, kes valib soovijaile välja stiilsed ja soojad sügisesed riidekomplektid. Port Arturi stiilinõustajana asub tööle Signe Kalbus, Pärnust pärit disainer ja stilist.

Stilisti teenus on Port Arturi sügisene uuendus klienditeeninduses, et pakkuda oma klientidele paremaid võimalusi isikupärase ja stiilse välimuse kujundamisel.

Kampaania “Stilista – minu isiklik stiilinõustaja” raames annavad konsultatsioone stilist, jumestaja ja juuksur. Jumestuse teevad The Body Shop meikarid. Salongi Stiil juuksurid annavad konsultatsiooni ja selgitavad hooaja soengutrende. Uue stiili juurde sobivad jumestustooted aitavad välja valida Ideaalkosmeetika konsultandid. Stiilimuutuse läbinuid ootab fotograaf. Stiilinõustamise läbinute ilupilte näeb Port Arturi kodulehel ja Facebooki fännilehel.

Stiilinõustaja on klientide käsutuses igal oktoobrikuu laupäeval. Isikliku stiilinõustaja juurde saab aja kinni panna telefonil 44 78 888. Samuti tuleks saata oma täispikkuses foto emailile stilist@portartur.ee.

Stilisti, juuksuri ja jumestaja konsultatsioonid ning pildistamine on Port Arturi klientidele tasuta.

Ajalooklubi alustab jälle

Wednesday, September 29th, 2010

Lembit Roosimäe, Marko Šorin, Priit Kask ja Vallo Vaargas leiavad, et kolmandat hooaega alustav Sindi ajalooklubi on mõnus jätk kaheksandat aastat jätkavale mälumängule.

marko-sorin-priit-kask-lembit-roosimae-vallo-vaargas

Marko Šorin, Priit Kask, Lembit Roosimäe, Vallo Vaargas

„50-60 mälumängurit mälusid mitu aastat mõtet asutada ajalooklubi kuni viimaks heast kavatsusest midagi kooruma hakkas,“ meenutasid mehed laua taga alguslugu. Täpselt kaks nädalat enne 6-dat oktoobrit kui tegevust alustab ajalooklubi uus aastaring, palusin mõned usinamad liikmed ümmarguse laua äärde, et rääkida pisut laiemalt ajalooringi tegevusest.

Kahel aastal on koos käinud keskeltläbi kümmekond ajaloohuvilist. Klubi tegevust veab Lembit Roosimäe. Ettekande teema valivad välja klubi liikmed iga järgneva kuu kokkusaamiseks omavahelise arutluse käigus ja otsustavad, kes on lektor. Esimese aasta esimesel poolel oli kogu koorem Lembit Roosimäe õlgadel. Millegipärast on enim käsitlemist leidnud just militaarteemad. Sellega on tulnud kaasa ka naised, keda on meestega enamvähem võrdselt ühepalju olnud kõigil kokkusaamistel. Stabiilsemalt on naistest ajalooklubis käinud Sirje Pikk. Ajapikku on sõdade kõrval vaatluse alla võetud ka muid teemasid.

Edaspidi hakkasid teisedki ettekandeid tegema. Peeter Proosile pakuvad huvi erinevad vandenõuteooriad, mida ta ka teistele on püüdnud innukalt tutvustada. Eelmisel aastal esines mõnede ettekannetega Marko Šorin. Tema ajaloohuvi on märgatav neile, kes loevad ajalehte Sindi Sõnumid. Võibolla vähesed teavad, et Marko Šorini koostatud on ka Sindi linna kodulehel olev ajalooline ülevaade asunduse algusest kuni tänapäevani välja. Kohalikus lehes on kirjutanud kodulinna lähiajaloost ka Este Maidle, kellelt sooviks kindlasti edaspidigi uusi lugusid. Sindi Sõnumite Ajaloonurga artiklite kirjutamisel oodatakse ka kõigi teiste inimeste kaasalöömist, sest nii võib välja tulla paljugi huvipakkuvat ja põnevat teavet kodukandi ajaloost.

Millest eeloleval perioodil rääkida tahetakse ja mida kuulda, seda otsustatakse oktoobrikuu esimesel kolmapäeval. Siiski on mõtted juba praegu liikuma pandud. Kui varem käidi koos seltsimajas, siis nüüd tullakse Sindi muuseumisse. Heidi Vellend on seda soovinud varemgi kuna sümboolses mõttes omab muuseum selliste kohtumiste jaoks märksa paremat tähendust. Asjal on ka puht praktiline külg. Kodulooliste teemade puhul on ju ajaloolised kirjad ja muud materjalid samas kohe käepärast. Seni peljati ruumide kitsikust ja arvati, et näiteks suure ekraani paigutamiseks puudub sobiv koht.

Heidi Vellendil polnud kahjuks võimalik kohtumisel osaleda, aga tal on mõtteid, mille täitumist väga soovib. „Kuna on viimane aeg hakata koguma mälestusi Nõukogude perioodist seaksin lähteülesandeks jaguneda 2-3 liikmelisteks huvigruppideks, et alustada tööd mälestuste kogumisel Sindi vabrikust, Sindi keskkoolist/gümnaasiumist, Sindi kutsekoolist, Sindi spordi- ja kultuurielust.“

Teise võimalusena pakub ta välja Sindis sündinud, õppinud ja kasvanud tuntud inimeste biograafiate uurimist. „Kindlasti on ajalooklubi liikmetel endil häid ettepanekuid, kuidas tänavune hooaeg sisuga täita. On ju meie kodulinna ajalugu samavõrd huvitumist väärt, kui kogu ülejäänud ajalugugi,“ on Heidi Vellend juba varem rääkinud. „Kuna mälestuste kogumisega on muuseumi poolt algus juba tehtud, siis on millest edasi minna. Kogutud on mälestusi erinevate linna asutuste kohta aga kindlasti vajavad need täiendamist,“ kõneleb muuseumi juhataja, kes näeb vajadust juba olemasolevate muuseumi materjalidega põhjalikumaks tutvumiseks, ülevaadete ja kokkuvõtete kirjutamiseks. Heidi Vellend leiab, et piisava mälestustepagasi põhjal võiks tekkida võimalus ka nende trükis avaldamiseks kas Sindi Sõnumites või eraldi trükisena.

Viimase puhul oleks head eeskuju võtta naabrite juurest Paikuse vallas, kus on avaldatud juba kuus vihikut sealse kandi elust ja inimestest. Üks kirjutiste autoreid on ka Lembit Roosimäe, kellelt ootaks mõnd kirjutist ka tulevases Sindi ajalugu käsitlevas vihikus. Suurema kogumiku peale võib hakata mõtlema alles siis, kui 60-70 leheküljelisi vihikuid juba küllaldane hulk on kogunenud. Praegu on olemas ajaloolase Adu Musta poolt koostatud koguteos Sindi ajaloost, ent tuleb tunnistada, et sellel on oma ajamärk juures ning raamatus käsitletud periood lõpeb paratamatult 1983. aastaga.

Kindlasti vajab Sindi linn koduse ajaloo vallas kompetentsete isikute kogu, kelle teadmised on usaldusväärsed ja kelle seisukohad omavad oluliste otsustamiste puhul tõsiseltvõetavat kaalukust. Vaatamata suurele hulgale ajalooliste mälestiste hävinemisele, aga ka teadlikule hävitamisele, on Sindis palju seda, mida tasuks enesele teadvustada ja hoida. Seni on sõnaka südikusega mitmete arhitektuuriliste ja muude esemeliste väärtuste säilitamise nimel sõna võtnud Aleksander Kask. Mitmel juhul on ta jäänud vaid hüüdjaks hääleks kõrbes. Tahaks loota, et kujuneva ja jõudu koguva ajalooklubi näol võib tekkida midagi rohkem märgatavat, millest pole võimalik niisama mööda vaadata. „Kes siis veel, kui mitte ajalooklubi seisaks ajaloo mäletamise ja säilimise eest,“ leiavad ajalooklubi liikmed .

Ajalooklubi ei ole mingi kinnine organisatsioon, kuhu tulevad kokku vaid kindlad inimesed. Sinna on oodatud kõik huvilised, nii kuulama kui ka kaasa rääkima.

Pühapäeval peetud Pärnumaa III Rattaretk on saanud ajalooks

Tuesday, September 28th, 2010
parnumaa-rattaretke-rajakaart

Pärnumaa Rattaretke rajakaart

Este Maidle: “Tõenäoliselt kujunes mõnegi Pärnu lähiümbruse elaniku retkedistants veelgi pikemaks, nii oli sintlastel kodunt alustades võimalus läbida 55-60 km.”

stardi-ootelrattaretke-finisipaik

parnumaa-rattaretkest-on-60-km-seljataga

Kolm fotot: Stardi ootel. Rattaretke finišipaik. Pärnumaa Rattaretkest on 60 km seljataga. Fotode ja teksti autor on ESTE MAIDLE

Pühapäeval toimunud Pärnumaa III Rattaretkel startis viimase info kohaselt 401 osalejat, teiste hulgas ka sintlased Este ja Arno. Iga osaleja sai valida omale jõukohase distantsi. Võis suunduda 8 km pikkusele lühemale sõidule või siis minna läbi Audru viivale matkateele, mille pikkuseks oli 27 km. Ilm oli matkajatele igati sobiv ning tõenäoliselt kujunes mõnegi Pärnu lähiümbruse elaniku retkedistants veelgi pikemaks, nii oli sintlastel kodunt alustades võimalus läbida 55-60 km. Kõik eelregistreerunud said eredavärvilise helkurvesti, mis on tõhus abimees turvalisuse tagamiseks nii pimedal kui valgel ajal. Start anti keskpäeval ning värvikirev seltskond suundus Vana-Pärnu poole. Retkel osales erinevas vanuses pärnumaalasi, oli tuldud perede või sõpruskondadega. Käimas oli tõeline rahvaspordiüritus, tegemist ei olnud võistlusega. Oli näha päris pisikesi vanemate ratta taga, erinevas vanuses lapsi ise oma rattal võib-olla oma esimesel pikemal sõidul ning oli osalejaid, kel aastaid üle 80. Audru kirikuesisel platsil ootas retkelisi kuum tee ja puhkpilliorkester. Rõõm oli kohtuda mõne vana tuttavaga. Retke lõpp-punkt oli Audru ringrajal, kus iga lõpetaja sai rattaretke kleebise, kosutuseks pakuti hernesuppi ning kõikidel soovijatel oli tasuta tervisetestide tegemise võimalus. Et retkelised oma tervislikust seisundist huvitatud olid, näitas pikk järjekord südametelgi juures. Mõõdeti vererõhku, kolesteroolitaset, veresuhkrut, samuti tehti südame kardiogrammi. Kõikide osavõtjate vahel loositi välja mälestusmeeneid, sporditarbeid ning sporditeemalisi raamatuid, peaauhind oli jalgratas. Õnnelikuks uue jalgratta omanikuks sai Kaie Kodasma Paikuse vallast. Koduteele asuti hea energialaenguga ja lootuses, et ka järgmisel aastal üritus toimub, miks mitte ka mõnel teisel Pärnu ümbruse rajal.

Ühe osaleja pildimeenutusi leiab siia klikkides.

Pärnumaa Spordiliidu kodulehel on avaldatud ülevaade retkest http://www.psl.ee/?id=35

ja pildigalerii: http://fotoalbum.ee/photos/ParnumaaSpordiliit/sets/1060773/.

Samal teemal:

Septembri viimasel pühapäeval peetakse kolmas Pärnumaa Rattaretk

Jüri Estam: sõnal „vastupanu“ on avaram tähendus

Tuesday, September 28th, 2010


22. septembril tähistasime neljandat korda vastupanuvõitluse päeva ja 29. selle kuu päeval möödub pool sajandit, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis vastu resolutsiooni „Olukorrast Balti riikides nende Nõukogude Liidu koosseisu vägivaldse inkorporeerimise kahekümnendal aastapäeval”. Nende kahe olulise päeva vahel avaldab Jüri Estam arvamust vastupanuvõitluse tähenduse üle.

juri-estam-erakogust

Jüri Estam, foto erakogust

Eestlased ei kaotanud ajavahemikus 1940-1991 usku iseseisvuse tagasitulekusse. Selle nimel toodi ohvreid ja tehti mitmeid suuremaid ja väiksemaid jõupingutusi nii siin kui väljaspool Eestit.

Olen kaua pooldanud selle tegevuse nimetamist vastupanuks ja vastupanuvõitluseks. Tundsin tõelist head meelt, kui Riigikogu kinnitas 22. septembri vastupanuvõitluse päevaks 2007. aastal. Seega leiti ja oleme tasapisi omaks võtmas kõige otstarbekama mõiste eestlaste möödunud sajandi okupatsioonivastase jonni kirjeldamiseks. Siiani on sageli räägitud vabadusvõitlusest, palju vähem aga vastupanust.

Fraasil “vabadusvõitlus” on uhke kõla küll, jääb aga mitmel põhjusel alla terminitele “vastupanu” ja “vastupanuvõitlus”. “Vastupanu” on avaram ja mis peamine, see aitab rahvusvahelisel avalikkusel paremini aru saada sellest, mis Teise Maailmasõja ja külma sõja ajal Eestis toimus. See mõiste annab rohkem võimalusi meie erinevate vastupanutegevuste ja neis osalenud isikute kirjeldamiseks, kui näiteks “vabadusvõitlus”.

Juba fraas “vabadusvõitleja” ise seab lati väga kõrgele – see on uhke tiitel. Mõningatel puhkudel järsku isegi liiga uhke tiitel?

Vastupanuliikumise liikmeid on meil olnud aga küll ja küll, nende hulgas ka tõelisi vabadusvõitlejaid nagu näiteks Johan Pitka. Vastupanuliikumised koosnevad aga paljudest inimestest. Suurte figuuride kõrval esineb ka mitmeid tagasihoidlikuid ja tundmatuid tegelasi.
Sageli on sõnal “vabadusvõitlus” minu ja oletatavasti ka mingi hulga teiste inimeste jaoks liiga paatoslik ja toretsev tonaalsus. “Vastupanu” on kuidagi ehteestilikult tagasihoidlikum ja võimaldab ka seda, et iga isik, kes on kunagi siiralt üldse midagi teinud Eesti vabaduse heaks okupatsioonide ajastuil, olgu see suur või väike tegu, kuulub selle liigituse alla. Vaikselt ümisetud Eesti hümn, taskus hoitud rusikas, salaja aiaplangule joonistatud Eesti värvid – kõik need mahuvad vastupanu ühise nimetaja alla, koos sangarite vägevate tegudega.

Mehed Sinimägedel ja Tartu rindel, koolitüdrukutest okupatsioonisammaste õhkijad, eesti vaimu kandvad koolipoisid ja koolitüdrukud, eestlased eksiilis (poliitilised põgenikud), tuntud ja vähem tuntud isikud kes tegutsesid põranda all (Tarto, Niklus, paljud teised), lippude trotslikud heiskajad, Soomepoisid, metsavennad jne. jne., riigipeadest ja Tiefi kabinetist ja EV eksiilvalitsustest rääkimata.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine on uus traditsioon. Uus rituaal. Päev, mille tähendust avalikkus pole kogu tähelepanuga veel märganud, mille tähtsust alles teadvustatakse ning enesesse võetakse.

Seni kaua, kui Venemaal on autoritaarsusesse kalduv valitsus – selline, mis eitab Balti riikide anastamise õigusvastasust ega käitu läänelikult – seni kaua on vastupanuvõitluse päeval minu arust suurem kaal eestlase aastaringis, kui 20. august ja julgen isegi öelda 24. veebruar.
Otto Tief ja tema kaaslased olid aumehed-aunaised. Nad olid teadlikud, et võtavad enese peale “okaskrooni teekonna” moodustades Vabariigi valitsuse 18. septembril, vaid neli päeva enne Punaarmee ja tshekistide Tallinnasse tagasitungimist. Nõukogude okupatsioonivõim nuhtles Tiefi kabineti liikmeid valusasti, neid pekstes, taga kiusates ja Venemaale okastraadi taha saates. Valitsuse liikmed Jaan Maide, Juhan Reigo ja Endel Inglist hukati Nõukogude rezhiimi poolt. Oskar Gustavson sooritas enesetapu, hüpates alla KGB uurija kabineti kolmanda korruse aknast Pagari tänaval.

Praegustel inimestel ja nende järeltulijatel on auvõlg Otto Tiefi ja teiste Eesti vastupanuliikumise liikmete ees. Võlgneme vastupanuliikumisele seda, et selle liikmete ohvrit ja kannatusi väärikalt ning piisava tähelepanuga meeles peetakse. Tegelikult oleks leinaseisak igati õigustatud hukkunute mälestuseks. Näeksin meeleldi, et ka Eesti kaitsevägi võtaks vastupanuvõitluse päeva omaks. S.t. Vabaduse väljaku üritusest võiks 22. septembril vabalt osa võtta aukompanii. Ei saa olla mingit kahtlust selles, et tänapäeva kaitsevägi põlvneb osaliselt Pitkapoiste liikumisest. Pitkapoisid kujutasid endast gruppi, mis oli truu legitiimsele Eesti Vabariigile ja üksnes sellele. Pitka mehed olid Tiefi valitsuse ja oma rahva, lühidalt öeldes Eesti Vabariigi kaitsjad.

Langetame siis igal 22. septembril hetkeks pea, oleme minutiks ajaks mõtteis kaasas meie vastupanuliikumise kõikide elusolevate ja surnud liikmetega. Kui Eesti koolides korraldati Beslani pantvangi draama järel leinaseisak, ja Madriidi plahvatuse ohvrite mälestust tähistati paljudes Euroopa osades, siis kindlasti oleks sobilik 22. septembril mälestada Eesti Vabariigis neid meie rahva liikmeid, kes surid nii vastupanuliikumise ridades, kui ka neid isikuid, kes püüdsid põgeneda punase terrori eest aastal 1944, kuid elusatena Läänemere vastaskaldale kunagi ei jõudnud.

Samal teemal:

Riigipeade mälestusjumalateenistus Narva Aleksandri Suurkirikus

Trivimi Velliste: „Riigikogu ei ole ikka veel otsustanud, mille nimel siis võitlesid Eesti sõjamehed Teises maailmasõjas Sinimägedes.”

Sindi segakoor jätkab uuel lauluperioodil tugeva tuumikkoosseisuga

Monday, September 27th, 2010

Sindi segakoor jätkab uuel lauluperioodil tugeva tuumikkoosseisuga
29. septembril kell 18.30 alustab 142-aastane Sindi laulukoor järjekordset hooaega ja ootab oma ridadesse uusi lauljaid, eriti oodatud on mehed.


Kristel Reinsalu:


„ÜHESKOOS ja RÕÕMUGA!“

Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas vestlusel


Kristel Reinsalu leiab, et Eesti esimese laulupeoaegseid järjekestvalt tegutsevaid laulukoore võib praegusel Maarjamaal üles lugeda ehk paremal juhul üksnes kahe käe sõrmedel. Peadirigendi ja kontsertmeistri ülesandeid täitev Kristel Reinsalu ise alustab selle nädala kolmapäeva õhtul Sindi laulukooriga kuuendat hooaega. Koos käesoleva aasta kevade tulekuga liitusid koori juhatamisega veel kaks võimekat abilist. Margrit Kits on abidirigent, kes tegeleb koori hääleseadega. Deivi Kõiv õpetab täiendavalt häälepartiisid naishäältele, et harjutuste kulg toimuks intensiivsemas tempos. Reinsalu teeb eraldi tööd meeshäältega. „Praegu on meil 4 bassi ja 3 tenorit, hea kui leiaksime paar tenorit ja bassi juurde,“ arutleb Reinsalu, kelle silmist paistev kaval helk reedab, et tegelikult on algaval hooajal liitumas mitmed andekad lauljad, kellest ta siiski ei taha enne rääkida, kui nad kesknädala õhtul kenasti uute liikmetena Sindi Seltsimaja suure saali lavale astuvad. Ilmselt andis 20. augusti ühtelaulmine mitmele laulusõbrale uue tugeva impulsi, mis sunnib tuleme laulmisele lähemale.

Hetkel, ilma uute liitujateta, on kooris 31 inimest, kes on järjepidevalt harjutustel käinud ja kellega võib alati väga kindlalt arvestada. „Repertuaari valikul pöörame rohkem tähelepanu kergemale estraadi klassikale, samas oleme vajadusel suutelised ka keerukamat süvamuusika varamus leiduvat loomingut laulma,“ selgitab Reinsalu koori võimaluste ja võimekuse tasandist, mis võib tähendada kuni viie- või kuuehäälset laulmist. Mida suurem on lauljate hulk, seda rohkem võimalusi avaneb. Paari aasta pärast toimuvaks laulupeoks on paras aeg juba praegu hakata mõtlema. Aga enne seda on laulukooril muidki häid kavatsusi.

Sindi laulukooril on algavast hooajast musikaalsed sõprussuhted loomisel Tarvastu segakooriga “Üits viis”, mida juhendab Karin Taukar. Koor tuli kokku 2008. aasta sügisel. Nimi pandi koorile alles seoses möödunud aastal toimunud Viljandi laulu- ja tantsupeoga ning Sakala mängudega. Karin Taukari sõnul on koorile üsna palju kutseid esinemisteks tulnud. Augustis esines „Üits Viis“ võrdväärselt koos Tarvastu laulukoori, meeskooriga Sakala ja Tartu Akadeemilise Meeskooriga Tarvastu kirikus, kus tähistati helilooja, koorijuhi ja dirigendi Juhan Simmi 125. sünniaastapäeva.

Nüüd plaanib Sindi segakoor jõulude ajal koos Tarvastu segakooriga „Üits viis“ anda kontserdi Tarvastu kirikus ja Tõrva kammersaalis. Tõrva kammersaal on muusikakollektiivide seas väga populaarne, mida armastab külastada ka näiteks Tõnu Kaljuste. „Üits viis“ tuleb jõulude paiku Pärnusse, kus antakse koos Sindi laulukooriga kontsert Eliisabeti kirikus. 18. detsembril annab Sindi laulukoor ühiskontserdi koos segakooriga „Üits viis“, Pärnu Noorte Puhkpilliorkestri ja ansambel Šal-lal-laaga Sindi Seltsimajas.

Samal teemal:

Sindi segakoor saab 140

Rattapäev Sindis

Sunday, September 26th, 2010

„Sindi Sõprade Selts“ korraldas Avo Nurme nimelise mälestusvõistlusega paralleelselt suure rattapäeva.

raske-tous-kaldast-ules

Raske tõus kaldast üles

Kui Liljo Nurm aasta tagasi toimunud Avo Nurme mälestusvõistlustel avaldas arvamust, et Sindi linn peaks senisest suuremat tähelepanu pöörama jalgrattaspordi arengule Sindis, polnud veel teada kuidas täpsemalt anda uut tõuget rattaspordi kasulikkuse teadvustamisele ja suurema huvi tekitamisele. Tookord teadis Liljo Nurm vaid meenutada näitena linnapea Liina Maaste aega, mil olevat rattasporti rohkem väärtustatud ja lootis, et Avo 75. sünniaastal pööratakse võistlustele tunduvalt enamat tähelepanu.

toimkond-valmistab-laste-autasustamisi-ette

Toimkond valmistab ette laste autasustamisi

Pikkade aastakümnetega kindlaks tavaks juurdunud mälestusvõistlusega kõrvuti korraldas kodaniku algatuse korras ellu kutsutud „Sindi Sõprade Selts“ rahvarohke osavõtuga jalgrattapäeva erineva vanuse ja ettevalmistusega ratturitele. Seltsi liikme Kristiina Sauväli kinnitusel said Sindi Rattapäevast osa üle 400 inimese, kellest 200 olid erinevas eas võistlejad ja teist samapalju tulid kohale pealtvaatajate ning pöidlahoidjatena. Olgu võrdluseks meenutatud, et samal ajal keskpäeval startis Pärnu Kesklinna silla juurest Pärnumaa kolmas rattaretk, milles osales samuti ca 400 ratturit. Põhjus, miks käesoleval aastal startis rattaretkele umbes 150 inimest vähem kui eelmisel, peitub ilmselt tõepoolest Sindis toimunud rattapäevas. Vähemalt nii arvas Pärnumaa Spordiliidu projektijuht Vahur Mäe. Kui nii, siis võib hakata Sindi edaspidigi Pärnuga ühes asjas tõsiselt võistlema või paremal juhul Pärnumaal rattaspordi edendamisele tublit täiendust pakkuma.

martti-sorin-vigursoitu-harjutamas

Martti Šorin vigursõitu harjutamas

Tilludistantsiga alustati rattapäeva kõige pisematele. Noorim osaleja oli viiekuune Mirtel Akkaja, kes läbis raja titevankris. Iseseisvalt või koos abilisega oli rajal 34 last. Tillusõidu läbinuid autasustati diplomi, Tomi jäätise, kommi ja diplomiga. Lisaks kinkis If kindlustus igale lapsele helkuri ja helkurvesti.

Lastesõitudele tuli 37 last. Erinevate vanuserühmade kolm esimest said diplomi ja meene. Esikoha võitjatele asetati kaela eripärase käsitööga valmistatud medalid. Kuuldavasti suundusid mitmed lapsed Sindi Rattapäevalt edasi pikale Pärnumaa Rattaretkele.

projektijuht-margit-kaar-maanteeametist-opetab-lapsi

Projektijuht Margit Kaar Maanteeametist õpetab lapsi

Teistele lastele jätkus veel täiendavat tegevust koos Politseilõvi Leoga ja Maanteeameti 3 töötaja seltsis, kes õpetasid jalgratturitele liikluseeskirjade tundmist, sõitmist vigursõidu õpperajal ja veel mõningaid trikke. Kui lihtne või keeruline on rattal jalga maha panemata kohapeal püsida, seda said soovijad ise proovida. Kõige tublim suutis seda üle 5 minuti. Sirgetel kätel ratta enda ees hoidmise aja rekordiks mõõdeti üle minuti. Lastele kohandatud võistluse võitis ülekaalukalt Sander Sauväli, kes hoidis ratast üle 7 minuti.

lastele-opetatakse-jalgrattaeksami-kusimuseid

Lastele õpetatakse jalgrattaeksami küsimuseid

margit-kaar-selgitas-jalgratturi-eksamikusimuseid

Eksamiküsimused

Rattasprindi 500 m põhisõidus osales 15 meest ja naist. Vanim võistleja, 55-aastane Arvi Raja, finišeerus kahjuks või naljaks ilma sadulata. Raja pikkus võinuks olla jõukohane igale ratturile, ent kindlasti nõudis pehmel pinnasel, mahalangenud lehtedel libisedes ja puujuurte vahel sõitmine häid oskusi ning tugevat pingutust. Paratamatult pidi arvestama kukkumiste ja kergemate vigastustega, millest õnneks ükski tõsisemate tagajärgedega ei lõppenud.

maria-liis-tomson-saab-n12-kategooria-i-koha-diplomi-ja-medali-kaela

Maria Liis Tomson saab N12 kategooria I koha diplomi ja medali kaela

Rattapäeva toetasid AS Qualitex, If Kindlustus, Bravo, Premia. Sindi Linnavalitsus eraldas lisaks 5000-le kroonile, mis on olnud tavapärane Avo Nurme mälestusvõistluse läbiviimise toetus, veel 2500 krooni „Sindi Sõprade Seltsile“ meeldiva sportliku päeva korraldamiseks.

Pärnu Kalevi Spordiklubi korraldatud jalgrattakrosside „Sügis 2010“ esimese etapi Sindi mälestusvõistlustel osales 120 võistlejat üle riigi. Võistlejaid tuli Sinti Kuusalust, Elvast, Tartust, Viljandist, Raplast, Tallinnast ja Pärnust.

Sindi Rattapäeva raames toimunud lastesõitudest, jalgrattasprindist ja A.Nurme krossist vaata galeriid siia klikkides.

Samal teemal:

Avo Nurme mälestusvõistlused Sindi jalgrattakrossis

Sindis tehti algust Eesti Jalgrattakrosside karikavõistlusega “Sügis 2009″

Helle Vent: kõige emotsionaalsemad hetked on seotud BMX-ga

Sunday, September 26th, 2010

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent meenutab täna tagasivaates eilset kordaläinud päeva kui toimus ekstreemspordi harrastajatele mõeldud võistlus „Sindi Skate 2010“

bmx-klassi-ratturidbmx-klassi-ratturid-2bmx-klassi-ratturid-3bmx-klassi-ratturid-4

helle-vent-tanab-loiki-voistluste-kordaminekule-kaasa-aitajaid-ja-rohket-rahvast-kes-terve-pika-paeva-sportlastele-kaasa-elasid

Helle Vent tänab lõiki võistluste kordaminekule kaasa aitajaid ja rohket rahvast, kes terve pika päeva sportlastele kaasa elasid

25.septembril oli üle hulga aja tõeliselt soe suvepäev. Päike säras taevas juba varahommikul ja ka pilvi polnud terve päev näha. Mida skatepargi võistlusteks veel vaja on, kui sellist ilma! Osalejate jaoks oli isegi liiga palav. Joodi ära 160 pudelit vett.

Skateparki oli lisandunud uus element, millele raha saadi noortekeskuse projektist. See oli ka pargi kõige kõrgem koht, millelt kohtunikud oma hindeid panid.

Seekord oli kõige rohkem osalejaid BMX-is , tervelt 24, rulas 12 ja uisus 8. Kokku 44. Kohale oli tuldud Sauelt, Pärnust, Vändrast, Kilingi-Nõmmelt, Seljametsast, Tallinnast, Kolga-Jaanist, Paikuselt, Reiust, Kohilast, Viljandist, Laulasmaalt.

kohtumikud-ja-toimkond

Kohtunikud ja toimkond

Saue Noortekeskus on Sindi noortekeskuse sõprus-noortekeskus ja nemad ei tulnud ainult võistlema, vaid ka Varaait projekti raames koostöös meie keskusega saadud korraliku kaameraga päevast pilte tegema, et album meile mälestuseks kinkida. Koostöös Saue keskusega sai 4 aastat tagasi alguse ka meie mägimatkaring, kuna nende alpinistist juhendaja Üllar Põld andis meile esimesed teadmised mägimatka varustusest ja treeningutest. Saue noortekeskusest osales 11 noort, kellest 8 võistles.

Kõige emotsionaalsemad hetked on seotud BMX-ga. Pealtvaatajad lausa möirgasid, kui rattaga salto ära tehti, leistangid sõidu ajal mitu tiiru tegid jne. Sel alal on trikid väga muljetavaldavad. Tublid olid aga kõik võistlejad ja kindlasti oli harjutamiseks palju aega kulunud ning palju higi valatud.

Kui oled seotud mingi alaga, jäävad paljud pahandused tegemata. Jõudu ja tahtmist skatepargis tegutsemiseks!

sindi-soprade-seltsi-liikmeid

"Sindi Sõprade Seltsi" liikmeid

Tänud ürituse sponsoritele Fein-Elast Estoniale, Sindi Linnavalitsusele ja OÜ Pajole. Tänud Vallo Vaargasele, Mihhail Škljarile, Oleg Pulstile, Karin Vilgatsile, Kadi Kalmusele, Sören Mäesalule, Taavi Burketile, Elvo Grimmile, Peeter Proosile, Margus Nurgale, Marit ja Heike Metsale, Sven Lõivule. Richard Viirsalule, Pärt Kalmusele, Marten Marnausonile. Eraldi tänud Sindi Sõprade Seltsile toetuse eest!

Samal teemal:

„Sindi Skate 2010“ võistlustulemused

„Sindi Skate 2010“ võistlustulemused

Sunday, September 26th, 2010

rulaga-lennuserik-pirn-e28093-saue

Eile peeti Sindi skatepargis 4. trikisõitjate võistlus „Sindi Skate 2010″ BMX-rataste, rulade ja rulluiskudega. Võistlusest osavõtjate arvukus jäi võrdluses eelmise aastaga samaks, kuid võistlejate meisterlikkus oli käesoleval aastal märkimisväärselt paremal tasemel.Võistluste peakorraldaja oli Sindi Avatud Noortekeskus ja peamine sündmuse eestvedaja Helle Vent.

rula-1koht-e28093-karmo-kalda-parnuuisk-1koht-alex-aragon-e28093-kolga-jaani

bmx-1koht-e28093-rasmus-paimre-e28093-parnu

Fotode: Rula 1.koht – Karmo Kalda Pärnu. Uisk 1.koht - Alex Aragon – Kolga- Jaani. BMX 1.koht – Rasmus Paimre – Pärnu

Vaatamata võõrustaja linna trikisõidu meisterlikkuse tunduvalt paremale esinemisele võrreldes eelmiste aastate võistlustega, tuli siiski järjekordselt tunnustada külalisesinejate paremust. Parima sintlasena pälvis eriauhinna Margus Nurk.

Alljärgnevalt on esitatud „Sindi Skate 2010“ paremusjärjestus kolmel võistlusalal.

Rula sõidus tunnistati esimese koha vääriliseks Karmo Kalda Pärnust, teise koha võttis Marko Padernik Kilingi-Nõmmest ja kolmanda koha Kristjan Eier Vändrast.

Uisutamise esimese koha viis Alex Aragon Kolga-Jaani, Joonas Vahar Tallinnast oli teine ja Rene Lutterus samuti Tallinnast osutus kolmandaks.

helle-vent-lastelastega

Helle Vent jälgis kogu pika päeva koos oma lastelastega kohati verd tarretama panevat võistlust

sindi-linnapea-anu-vassvik-tervitab-voistlejaid

Sindi linnapea Anu Vassvik tervitab võistlejaid

BMX-ratturite parim oli vaieldamatult kõrgete õhulendude ja erinevate pööretega pärnakas Rasmus Paimre. Teisele kohale rebis end Erik Orgo Saue alevist. Kõige suuremaid pingeid ja vaatemängulisust pakkus aga kaasa elanud rohkele publikule Erik Pirn, kes võistles samuti Saue au eest. Tema korduvad kukerpallitamised õhulendudel panid vaatajad ahhetama ja tugevalt koos hüüetega aplodeerima. Muidugi said kiiduavalduste osaliseks ka kõik teised keeruliste õhumanöövrite sooritajad, ka need, kes seekord karikat või eriauhinda ei saanud.

margus-nurk

Margus Nurk

Eriauhinnad läksid lisaks Sindi noormehele veel uisutaja Paul Keresele ja rulasõitjale Mikk Eeskivile. BMX-klassis anti koguni kolm eriauhinda: Rain Albert Randväli, Rando Kärk ja Sander Lepik.

annika-burket-annab-ule-sindi-soprade-seltsi-eriauhinnad1

Annika Burket annab üle Sindi Sõprade Seltsi eriauhinnad

Igal aastal on välja antud eriauhind ka parimale või tõsisemalt viga saanud kukkujale. Kui eelmistel kordadel oli kingituseks meditsiini tarvikute komplekt, siis seekord leidis „Sindi Sõprade Selts“, et pehme padi on parimale kukkujale kõige etem kingitus. Sel aastal kukkus eriauhinna vääriliselt Artur Rattam. Veel jagas Sindi linna sõprade selts kaks eriauhinda, mille said  ühevanused noorimad osavõtjad: Ott Riit ja Tanel Tilk.

Kohtunike toolil istusid Pärt Kalmus, Marten Marnauson, Sven Lõiv ja Richard Viirsalu. Päeva juht on Taavi Burket, keda abistab noortekogu liige Peeter Proos.

bmx-13kukkumised-6

Väljaspool võistlusarvestust võis silmata runnidel ka paari tõukerattaga trikitajat.

toukerattal-trikitajatoukerattaga-valjaspool-voistlusarvestust


Samal teemal:

Sindi Skate 2009 parimatele jagati autasud ja Helle Vent tegi võistlusest kokkuvõtte

Joonas Muskat tegi mootorrattal trikisõitu

Praegu toimub Sindi Skate 2009