Arhiiv October, 2010

Hulkurist maailmaränduriks

Sunday, October 31st, 2010

parsik-kulas

Parsik on viimase kolme aasta sees reisinud koos oma heade sõpradega kokku kaheksas Euroopa riigis: Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Austrias, Ungaris ja Itaalias. Reisidokumendina on ta kõigil kordadel kasutanud siniste kaante ja kuldsete tähtedega Euroopa Liidu passi, samal ajal kui tema perenaisel Sirjel ja peremehel Ilmaril polegi veel punaste kaantega EU dokumenti.

parsik-kulas2parsik-kulas3

parsik-kulas4

Parsik tunneb võõrast kodu külastades end juba esimesest hetkest väga hubaselt ja enesekindlalt

Neli aastat tagasi kohtus rongisaatjana töötav Sirje sagedasti Baltijaama keldris kondava musta-valge karvalise Parsikuga, kuni viimaks otsustas meeldivalt sõbraliku kiisuga kaupa teha ja teda endale koju paluda. Selleks tuli muidugi luba küsida jaama koristajalt, kes oli kassikese toonud Tallinna loomade varjupaigast. Kuna kaup sobis, siis asutigi ühel kenal päeval Pärnu poole teele. Nüüd näib läikiva karvaga loomake pererahvaga väga rahul olevat. Kõik väljasõidud teeb ta võrdväärse pereliikmena kaasa. Perenaise sõnul polevatki Eestimaal paiku, mida miisu poleks juba uudistanud. Käidud on Saaremaal, Suure-Jaani kirikuaidas, Viitna kõrtsis, Otepää pubis, Peipsi ääres suitsukala ostmas, Räpina aianduskooli taimi nuusutamas ja paljudes muudes kohtades. Ainult Tõrva linnas ei lubatud teda Mustakõutsi baari siseneda. See eest on Parsik kaugetes välisriikides endale leidnud mõnegi hea sõbra, kes igatseks temaga uuesti kohtuda.

Sotsiaalvõrgustik ja blogindus

Sunday, October 31st, 2010

Hiljuti omistati rahvusvaheline e-demokraatia auhind Austraalia senaatorile Kate Lundyle, kes kasutab oskuslikult oma töös FBd (Facebook) ja teisi kaasaegseid suhtluskanaleid. „Kellele Riigikogu liikmetest võiks kuuluda Eesti e-demokraatia auhind?“ küsib Liia Hänni ja selgitab, et Eesti poliitikud alles kompavad FB võimalusi, sama teevad ilmselt ka peatsed valijad. Selleks, et Riigikogu praegu veel ametis oleva koosseisu tublim e-poliitik välja selgitada, on e-Riigi Akadeemia kuulutanud välja konkursi. Ettepanekuid saab esitada vastaval kodulehel http://www.ega.ee/node/742 veel terve novembrikuu jooksul. „Teravdage pilku ja tehke ettepanek!“, ütleb e-Riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht Liia Hänni.

Uudistasin ja küsisin täiesti juhusliku valiku põhjal mõnedelt „näoraamatu“ (nii peaks ’facebook’ tõlkes olema) sõpradelt, mida nad sellest suhtlusportaalist ootavad ja leiavad? „Eks minulgi ole selles keskkonnas veel uudistamist ja ega täpselt tea ka milliseid üllatusi selline harali suhtluskond pakkuda võib. Praegu on mulje küll positiivne – suhtlemine on rahulik ja pingevaba,“ vastas haridusminister Tõnis Lukas, kes seni on ise pöördunud vaid tuttavate poole, kuid vastab enamasti positiivselt ka talle tundmatutele inimestele, kuna soovitakse samuti Facebook’i vahendusel sõbraks saada. „Hea on jälgida, mis on inimestele tähtis või mida nad elus märkavad ja hea on ka oma mõtteile vastukaja saada,“ tunnistas minister.

Ise sattusin Facebook’i avarustele kondama pool vabatahtlikult või pooleldi sunniviisiliselt, mille eest olen tänulik oma tütrele Anule, kes ühel õhtul võttis oma isa tõsiselt käsile. Praegu arvatakse eestlasi olevat Facebook’is veerand miljoni ümber, mis teeb kogu rahvaarvust ümmarguselt neljandiku või veelgi rohkem. Kui arvud paika peavad ja kogu maailmas on seni vaid pool miljardit sotsiaalvõrgustiku Facebook liiget, siis on taas eestlased oma agaruses sama imetlusväärsed nagu nad olid seda ülemöödunud sajandi lõpukümnenditel üleüldise kirjaoskuse poolest.

2008. aasta kevadel valmis siis veel Euroopa Parlamendi liikmel Marianne Mikkol raport “Meedia mitmekesisus ja koondumine Euroopa Liidus”, mida kannustas koostama vankumatu usk demokraatiasse ja soov seda kaitsta. Tema raport keskendus algava sajandi Euroopa meediale. Huvi keskmesse asetus kvaliteedi ja kvantiteedi suhe, mille juures nimetab Mikko tähtsat tõsiasja, et praegune ajakirjanik peab sama aega kasutades andma 3 korda enam sisu kui veerandsaja aasta eest. Meediat käsitledes tõstatas raportöör ka blogide teema, mille eesmärgiks on nii blogijate kui demokraatia kaitsmine. Marianne kaitseb seisukohta, et blogid on uue meedia lahutamatu osa. Seepärast tuleb tagada ka blogosfääris võimalus, et lugeja pääseks teda huvitava teabeni. Eeldusel, et blogid on osa meediast, ootab Mikko blogile sattudes võimalust mõista, kes, mida ja miks kirjutab ning kas kirjutatu on piisavalt tõepärane.

Mikko tsiteerib professor Marju Lauristini, kes tihtipeale kinnitab, et praegu on tegemist Eesti ning ka muu Euroopa meedia dramaatilise kvaliteedi allakäiguga. „Inimesed ei saa just sageli vastuseid oma küsimustele kanalitest, mis uhkusega tituleerivad end neljandaks võimuks,“ kinnitab raporti autor, kes nõustub Lauristini tähelepanekuga.

Alustasin küll Facebook’iga, kuid läksin ootamatult üle blogindusele kindla eesmärgiga kaht viimaste aastate ilmingut sotsiaalse võrgustiku sidususes terviklikumalt näha. Pole küll päris kindel kas ka Facebook võiks kujundada üht infoühiskonna meedia osa või oleks seda ennatlik öelda, kuid üsna kindlalt on see avanud trükiajakirjanduse kõrval täiesti uue demokraatliku lävimise tasandi.

Tsiteerides jätkuvalt Mikko raportit, ütleb ta, et paar aastakümmet tagasi oli kõik lihtne ja ilus: „Ühel pool oli ajakirjanik ja teisel pool lugeja/kuulaja/vaataja. Piirjoon oli selge, mängureeglid kaljukindlad.“ Mõistagi räägib ta liberaalse demokraatia meediast Lääne ajakirjanduses. Nüüdseks on olukord täielikult muutunud. Näiteks sissehelistamisega saated on ringhäälingus ülemaailmne mudel. Raadio- ja telesaadete kuulajad-vaatajad täidavad eetriaega järjest sagedamini ise. Sellele lisandub nüüd veel täiesti uus meedia osa, mis sageli põhineb kuni 99% ulatuses kasutaja loodud sisul. Bloginduse kõrvale julgen lisada ka sotsiaalvõrgustikku kujundava Facebook’i.

Kuna meil puudub tõsisema ajakirjanduse võimalus ja Eesti ajakirjandus on Mikko sõnul kujukas näide valitsevast pealiskaudsusest meedias, siis on küsimus väljapääsu leidmiseks päriselt õigustatud. Meedia kirjaoskus peab edaspidi kuuluma eurooplase põhiteadmiste hulka. Sõnavabadus ja kodaniku põhiõigused peavad jääma inimühiskonnas tasakaalu.

Seega on praeguses maailmas orienteerumiseks vaja tavapärase kirjaoskuse kõrval ka meedia kirjaoskust. „21. sajandil on oskus meediat kasutada ja interpreteerida sama oluline kui oskus lugeda ja kirjutada,“ kinnitab Mikko. Käesoleval ajal on meedia kirjaoskus samasugune imperatiiv nagu oli kunagi rahvuse arenemise seisukohalt kirjaoskuse omandamine väga oluline. Siit edasi näib olevat Facebook’i taolise sotsiaalvõrgustiku vahendusel hea võimalus ka sõnavabaduse ulatuslikuks kasutamiseks ja demokraatia süvendamiseks.

Samal teemal:

Imedemaa Lissabon ja Interneti kasutamise eest 20 € päevas

Vastamata küsimustele vastuseid otsides

Kas blogindus on meedia?

Nooruse Maja panustab sotsiaalsesse võrgustikku

Kas alistumine?

Kuidas tagada sõjaväe juhtimissüsteem pärast tuumarünnakut?

Kaks ümbrikut on avatud

Saturday, October 30th, 2010

Repliik koorus välja ühe omavalitsuse ajalehe sirvimise põhjal.

mina-arvan-nii

Mina arvan nii

Kui eelmine linnapea ametit üle andes uuele algajale jõudu soovis, jättis ta ettenägelikult töölauale ka kolm ümbrikut. Nende ümbrike avamine pole olnud uuele linnapeale loomulikult mitte kohustuslik vaid ikkagi juhuks, kui väga raskeks läheb. Rohelist värvi esimese ümbriku avamine oli lohutav, sest selle kirja sisu ütles, et oled noor ja roheline ning sellest üle saamiseks tuleb kõvasti pingutades õppida. Kuna õpingu pingutused ei andnud loodetud edu, siis tuli peatselt ka teine, sinist värvi ümbrik avada. Selle kirja sisu selgitas edutu tegutsemise tegelikud tagamaad. Eelkäija on kõik p…se keeranud ja see tekitabki tööga normaalselt toimetulekus täiendavaid raskuseid. Jääb vaid loota, et senise tegevuse pinnavirvendus nii suureks ei lähe, et tuleks avada ka punane ümbrik ja vastavalt kirja soovitusele haarata ainsast õlekõrrest, mis ametist lahkudes üle on jäänud.

Lasteaedade tasu tõuseb

Saturday, October 30th, 2010

uue-osa-sisevaadeSauga Vallavolikogu otsustas oktoobrikuu istungil tõsta lapsevanema osalustasu lasteaedades seniselt 300 kroonilt kuus 391.50-le, mis moodustab 9% riigi poolt kehtestatud kuu miinimumpalgast. Uus tasumäär hakkab kehtima Tammiste Lasteaias juba alates käesoleva aasta 1. novembrist ja Jänesselja lasteaias tuleva aasta 1. jaanuarist. Osalustasu kulutatakse õppe-, mängu- ja olmevahendite soetamiseks.

Fotol: Jänesselja Lasteaia uue osa sisevaade

Täna peeti Pärnumaal kolmas maakogu

Friday, October 29th, 2010

Are valla Pärivere klubis toimus täna Pärnumaa Omavalitsuste Liidu korraldusel kolmas maakogu, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi maavanema juurde moodustatud nõuandev organ ülemaakonnaliste küsimuste kooskõlastamiseks ja kuhu kuuluvad kõigi selle maakonna omavalitsuste esindajad.

andres-metsoja

2008. aastal oli POL-i juhatuse esimees veel Andres Metsoja, kes ütles sündmust kommenteerides, et Maakogu kokkukutsumise vajalikkus sai POL-i põhikirja vastuvõtmisega heakskiidu, mispärast pole vaja selle tähtsuses enam kahelda. Selle tulemuslikkust näitab tulevik aga kindlasti elavdab sündmus volikogude liikmete vahelist suhtlust ja aitab kaasa kitsaskohtade selgitamisele.

Maakogu toimumise juhatas avasõnaga sisse Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Cardo Remmel, millele järgnevalt ütles tervituse Are vallavanem Jaanus Männik. Eelmiste Maakogude tegemistest andis ülevaate Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eeri Tammik.

OÜ Geomeedia töö tulemuste põhjal heitsid pilgu Pärnumaa arengustrateegiale kuni aastani 2030 ja sealt edasi eksperdina Rivo Noorkõiv ja Andres Metsoja Pärnu maavanemana. Teema käsitlus kujunes ka päeva keskseks mõttearenduseks. Arengustrateegia valmistasid ühiselt ette OÜ Geomedia ja strateegia juhtgrupi juhtimisel Pärnumaa Maavalitsuse ettevõtlus- ja arenduskeskus ja omavalitsusliit.

Järgnevalt esines Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius, kelle peamine sõnum oli suunatud sellele, kuidas Pärnu linn peaks muutuma vagunist veduriks.

Kuum teema oli ka haridussüsteemi muutustest kõnelemine. Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis esitas ettekande pealkirjaks intrigeeriva sõnastuse, kui küsis „Kas vana lõhkumine või uue ehitamine?“ Haridus- ja teadusministeeriumi nőunik Riho Raave tutvustas Riigi toetust uute õppekavade rakendamisel kohalikele omavalitsustele

Manfred Schmelzeri ettevõtete gruppi kuuluv MS Balti Trafo OÜ juhataja Jaanus Luberg rääkis teemal „Ettevõtjate panus töökohtade loomisel ja ootused avalikule sektorile“. MS Balti Trafo OÜ pälvis hiljutisel Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse parimate ettevõtete tunnustamise üritusel austava nimetuse „Pärnumaa tõusev täht 2010“, millega tunnistati ettevõte ühtlasi ka Vändra edukamaks firmaks.

Kaks esimest maakogu

2008. aastal Pärnumaa esimesele Maakogule Vändrasse kogunenud kõigi omavalitsuste volikogude liikmetega peeti maha tõsine arutelu sellest, kuidas paremini avada maakonda Eesti väravana Euroopasse. Ainsa vabariigi valitsuse esindajana rääkis Pärnumaa maakogu ees – majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teedest ja ühistranspordist.

Kaks aastat tagasi hääletas maakogu Pärnu-Jaagupist Pärnuni ja Pärnust Uuluni kulgeva neljarealise maantee rajamise poolt. Nüüd ollakse trassikoridori valiku tegemisega jõudmas lõpusirgele.

Teine maakogu toimus Pärnus. Tookord jäi olemata eelmisel päeval ametist vabanenud siseminister Jüri Pihli esinemine, kes pidanuks rääkima riigi ja omavalitsuste koostööst. Kuid omavalitsuste esindajad ja volikogude liikmed arutlesid Pärnumaa tulevikuvaate teemal ning kõneldi omavalitsuste tulubaasist. Sõna võttis Riigikogu esimees Ene Ergma. Väliskülalistena oli kohal Buskerudi maavolikogu esindus Norrast.

Mark Soosaar võttis Maalehe veerul möödunud aasta aprillis taolise ühenduse tähtsuse kokku sõnadesse, et Maakogus saavad osaleda kõik poliitilised jõud – nii need, kes toimetavad omavalitsuste võimupumpade juures, kui ka need, kes kiibitsevad opositsioonipinkidel.

Hea märk Pärnu rahakoti täitumise kohta

Friday, October 29th, 2010

Selle aasta oktoobris laekus linnakassasse tulumaksu võrreldes möödunud aasta oktoobri kuuga 5% rohkem.

parnu_logoMöödunud, 2009. aasta oktoobrikuus laekus tulumaksu linnakassasse 18,9 miljonit krooni, 2010. aasta oktoobris aga 19,9 miljonit. Selle kuu laekumine on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 5% kõrgem.

Tulumaksu laekumine on sel aastal olnud igakuuliselt väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Selline laekumise tõus kuude võrdluses toimus üle pika aja esmakordselt, mis on lootustandev märk edaspidiseks.

Laululavast seda- ja teistpidi

Friday, October 29th, 2010
sindi-laululava-joe-poolt-vaadatuna

Sindi laululava jõe poolt vaadatuna

Umbes kaks ja pool aastat tagasi ütles Mati Mettus Raadio Pärnule, et räämas Sindi laululavale enam uut hingamist sisse ei puhuta. Toona kinnitas linnapea, et väsinud ilmega laululava, kus viimati lauldi umbes kuus aastat tagasi, on muutunud kogunemispaigaks alkoholilembelistele noortele. Olgu siiski täpsustuseks öeldud, et veel 2003. a. toimus telesaate „Laulge kaasa” lindistus Sindi laululaval, kus ei puudunud kirevates seelikutes Sindi tantsumemmedki.

teeme-ara-2010-talgud-sindi-lauluvaljakul1

"Teeme ära 2010" talgud Sindi lauluväljakul

2008. aasta aprillis üritas Sindi Linnavalitsuse haljastusspetsialist Sirli Pedassaar kodaniku algatuse korras suuremaid talguid organiseerides ümbrust korrastada. Käesoleva aasta 1. mail tehti lauluväljakul „Teeme ära“ suuraktsiooni käigus ümbrus puhtaks ja korraldati Sindi Sõprade Seltsi eestvedamisel jaanipidu. Seega umbkaudu peale 7-aastast vaheaega esineti taas Sindi laululaval, mis oli esimeseks tõsisemaks katseks tõmmata tähelepanu mahajäetud paigale.

Sügise saabudes võttis vastne haridus- ja kultuuritöö ametnik Kadi Kalmus uuesti mõtteotsa üles kuna valimisliidu Uuenev Sindi üheks valimislubaduseks oli ka lauluväljaku taaskasutusse võtmine. Hakatuseks viskas ta 12. oktoobril Wöhrmanni puiestee foorumis õhku ajurünnaku, nagu ta oma algatust nimetas ja esitas mõttearenduse kujundamiseks kolm küsimust:

kadi-kalmus-korraldab-lauluvaljakul-rahvalikke-mange-jaanipaeval

Kadi Kalmus korraldab lauluväljakul rahvalikke mänge jaanipäeval

1.Kus peaks Sindi linnas see koht olema kus rahvaüritusi korraldada, kas praeguses laululava kohas, seltsimaja juures või hoopis kuskil mujal?
2. Kui laululava paigas , kas renoveerida laululava või kasutada hoopis teisaldatavat lava? Või on kellelgi mõttes hoopis alternatiivne lahendus?
3. Mida ootab linnarahvas laiemalt sellest piirkonnast, mida me tunneme dendropargina, suusarajana, laululava ümbrusena?

Igati õigesti püstitatud küsimustele järgnes veidi vähem kui kolmkümmend mõtteavaldust. Arvamuste lugemine ärgitas mõttele kohtuda Hillar Sojoneniga, kes on kogu kompleksi arhitektuurilise kujunduse autor. 27 aastat tagasi oli tegu väga noore arhitektiga, kellele ülesanne anti ja aega lubati mõttetegevuse tulemuste paberile kandmiseks ülimalt napilt. Põhjuseks oli soov, et lauluväljak valmiks vabriku suurjuubeliks. „Ega mul olnudki aega mingite erinevate variantide vahel kaaluda, sest projekti koostamisega oli väga kiire,“ meenutas Sojonen, kuidas valminud laululava rajatise kontuurid paberile visandusid. Kuna tegemist oli veeäärse rajatisega, siis viirastusid arhitekti silme ees taanlase Jørn Utzon’i loodud „purjed“ kümmekond aastat varem valminud Sydney ooperiteatril. „Noore mehena tahtsin siiski midagi märkamatult sellesse rajatisse veel peita, mis tolle aja ideoloogiaga kuidagi kokku ei passinud,“ tunnistas Sojonen nüüd seda, mida võibolla paljud polegi osanud hästi märgata. Laululava tagaseinas olev suur klaaspind kujutab tegelikult risti, mis seestpoolt valgustatuna pidavat eriti efektsena mõjuma vastaskaldalt vaadates.

Samas on see ava ka täiendav silmade pimestaja õhtupäikese kiirtes. Aga ka ava sulgemisel jääb laululava endisesse asendisse, mis pole vaatajate tribüüni suhtes sobiva nurga all ja enne loojumist häiriks päike pilvitu taeva korral vaadet laval toimuva jälgimisel. Selle puuduse kõrval nimetatakse ka püsivat tuule suunda, mis kulgeb valdava enamiku ajast paralleelselt jõega, tekitades tribüüni ja lava vahel tuuletõmbe koridori. Need on selle rajatise asendist tulenevad mõningad looduslikud puudused.

hillar-sojonen-vaatab-mis-laululavast-on-saanud

Hillar Sojonen vaatab, mis laululavast on saanud

Sojoneni hindav pilk ehitisele andis mõista, et põhilised konstruktsioonid on tugevalt oma kohal kinni ja pealiskaudsel vaatlusel ei peaks mingeid probleeme tekitama. Rajatise remondiga tuleks aga peale vundamendi, põhikonstruktsioonide ja kandeseinte kõik muu eemaldada ning ehitada neile praktiliselt uus ehitis. Kõrvutades eeldatavat ehitusmahtu mõne teise sarnase rajatisega, pakkus Sojonen ligilähedaseks maksumuseks väikese eramu hinda. Rajatise remondiga seoses ei esita autor mingeid erilisi nõudmisi, millega peaks taastamise käigus tingimata arvestama. Seega võiks üsna vaba mõttega olemasolevat rajatist uuendada. Hillar Sojonen oleks valmis ka rajatise renoveerimise korral oma loomingut uuendades taas projekteerima.

Kõneldes insenertehniliste lahenduste teemal Vallo Vaargasega, kes omab Sindi Linnavalituses inseneri ametit pidades pikaaegseid teadmisi ja kogemusi, on tal mõndagi asjakohast öelda. Tema sõnul pole seni mingeid eelkalkulatsioone proovitud teha, sest eelmine linnavalitsus ei kavatsenud rajatist enam kasutada ja uus koosseis pole veel konkreetsete arvutuste juurde asunud. Nii püsib praegune ideestik üksnes emotsionaalsetel soovidel ja hinnangutel, millel puudub arvutuslik lähenemine kavatsusele.

Vastates peamisele küsimusele, milliseks võib kujuneda lõppmaksumus, ei kiirusta Vaargas summa välja käimisega. Kõik oleneb sellest, mida ja kuidas tahetakse teha. Teha oleks palju ka väiksema nõudlikkuse korral. Ta nõustub arhitektiga, et esmalt tuleb väga palju lammutada. Kui palju täpselt, see selgub ehitusekspertiisi teostamise järel. Ilma ekspertiisi korraldamata pole mõeldav edasi minna. Ilmselt tuleb lammutada ka olemasolev tantsupõrand, aluspinnas tihendada ja uus alus ehitada. Ainuüksi uue põranda hind võib minna maksma sadu tuhandeid kroone. Suurt raha võtavad uus katus, lae laudis ja abiruumide ehitus. Tribüüni betoontrepid võiksid saada puidust istepingid.

hasti-ehitatud-trepid

Hästi ehitatud trepid

Publiku poolne osa on hästi ehitatud, sest mingeid mõrasid pole betoonis märgata. Sojonen mäletab, kuidas savisele nõlvale hakati läbi raskuste treppe ehitama. Üks suur linttraktor olevat põhjatusse savisse täiesti ära vajunud, mille välja tõstmisega nähti suurt vaeva. Sellisele pinnasele ehitamine nõudis kindlasti meisterlikke oskuseid ja tolleaegse REV-i mehed väärivad tunnustust veel praegugi.

Üsna loomulikuks tuleks pidada laululava ehitamisega paralleelselt kogu ümbruskonna korda tegemist. Kindlasti tuleks kulutusi teha valgustusele, prožektorite mastidele ja sajale muule pisiasjale. Vaarga sõnul võib rajatise hinnaks kujuneda 1,5-2 miljonit krooni, aga ta rõhutab, et kõik oleneb ikkagi sellest, mida soovitakse. Nii võib maksumus ka väiksemaks osutuda aga ka tublisti suuremaks.

Veel teab Vallo Vaargas rääkida kahest sarnasest alternatiivsest võimalusest. Räägitud on seltsimaja juurde loodavast vabaõhulavast. Ühel juhul paikneks lava seltsimaja juurde viiva tänava lõpus vabriku aia äärses pargis, eesvaatega Pärnu maantee suunas. Teine, millest on rohkem räägitud, paikneks seltsimaja saali välisseina kõrval. See annaks võimaluse mitmeid funktsioone vabaõhu etenduste puhul ühendada seltsimajas olevate võimalustega. Väga oluliseks peab Vallo Vaargas seda, millisena see objekt arhitektuurilises plaanis hakkab linnaruumi ilmestama. Pole vähe tähtis, mida jalutajad igapäevaselt möödudes näevad. Kui rajatis on atraktiivse välimusega, siis on tõmme suurem juba ainuüksi selle nägemise tõttu. Kui objekt on küll kena väljanägemisega aga suhteliselt kõrvalises kohas oleva paiga hõivavad endistviisi olesklevate eluviisidega noored, kelle ainsaks mõtteks on purustamine ja läbustamine, siis peletab see inimesi eemale ka kultuursete sündmuste korraldamisel. Nii osutub koha valik oluliseks ka sellest seisukohast, mis tagab parema järelvalve ajal, mil kultuuriürituseid ei toimu.

puude-varjualune-tous-mooda-treppi

Puude varjualune tõus mööda treppi

Seltsimaja lähedusse plaanitud laululava kõrval väärib meenutamist ka lehtla taastamine, millest on olnud varem mõned korrad juttu. Seda mõtet on toetanud südikalt volikogu esimees Aleksander Kask ja seltsimaja juhataja Priit Kask.

Eraldi peatüki moodustab laululava hõivamine mitmesuguste kultuuriüritustega sel määral, mis vastaks kuidagi optimaalses ulatuses loodava objekti sihitusega. Praegu Sindis toimuvate kultuurisündmuste näidete varal tekib hulga küsitavusi, kui isegi suurte rahvusvaheliselt kõrgetasemeliste kontsertide puhul on raskusi mõnekümne inimese kohale meelitamisega. Näiteks augustikuus toimunud rahvusvahelisel noorte puhkpilliorkestrite Wersalinka kontserdil oli publikut kõigest mõne käe sõrmedel kokku lugeda. Mõistes kui raske on üldse tuua taolise kaaluga sündmuseid väikesesse Sindi linna, tahaksin osundada vajadusele, et ka nüüdsest ametisse seatud kultuuritöö spetsialist asuks pingsalt tegelema võimaluste otsimisega, mis tooks rohkem inimesi väärtuslikele kultuurisündmustele lähemale. Kaldudes veidi peateemast kõrvale pean vajalikuks nimetada tähelepanekut, millele tuleks laiemas kontekstis edaspidi võibolla rohkem tähelepanu pöörata, sest tegelikult on ka isiklik eeskuju see, mis toob rohkem vaatajaid ja kuulajaid kultuurisündmuste juurde. Olen olnud korduvalt tunnistajaks, et näiteks kohalike kunstnike näituste avamisele ei tule autoreid õnnitlema ja tunnustama mitte ükski kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmetest. Nii on see olnud ka mitmete mainekate rahvusvaheliste esinemiste puhul Sindi Seltsimajas. Mõneti on sellega tegemist lugupidamatusega ka seltsimaja pingutuste vastu, sest peamiselt saavad kõrgetasemelised esinemised väljapoolt Sindit teoks üksnes isiklikele headele suhetele seltsimaja ja esinejate vahel. Kui tõepoolest soovitakse anda mõtestatud rakendus miljonitesse kroonidesse ulatuvale kulutusele, siis tuleks tõsiselt kaaluda võimalusi, mis tooks lisaks esinejatele ka piisaval hulgal publikut kohale. Kindlasti pole ülesanne kerge, sest 14 kilomeetri kaugusel asuv „metropol“ neelab paratamatult suurema tüki.

Eelnevat juttu kokku võttes tuleb linnavalitsusel kaaluda nelja võimaliku lahenduse vahel. Esimesel juhul jääks kõik endiseks, millega kindlasti ei nõustuks linna elanikud ega valitsejad. Teine võimalus oleks laululava lammutamine, mille maksumuseks kujuneks arvatavalt umbkaudu 7-10 tuhat eurot. Säilitamist vääriksid järsule nõlvale ehitatud istekohad. Laululava kohal pinnas tasandatakse, külvatakse tallamiskindlam muru või hoopis asfalteeritakse. Arvamused jagunevad selles küsimuses kahte leeri. Ühed oleksid poolt, teised vastu. Aja möödudes lepiksid vastuseisjad toimunuga ja mõned sündmused peetakse arvatavasti ka edaspidi sealses paigas, kui mitte rohkem, siis 1 kuni 2 üritust aastas vähemalt.

lagunev-laululava

Kolmanda variandina tehakse kogu kompleks terviklikult lava, istekohtade ja ümbrusega hästi korda. Loomulikult osutuvad summad suureks aga muidugi sõltuvad ka mahust – kui palju tahetakse korrastada. Avalik arvamus oleks toetav. Õhku jääks püsima küsimus otstarbekusest, sest analoogse lahenduse korral läheb vaja ääretult selget nägemust kompleksi kasutatavuse seisukohalt. Tuleb jõuda otsusele kas rajatist kasutatakse üksnes rahvapidude korraldamiseks või lisatakse sellele ka oluline spordikompleksi funktsioon. Suurte rahadega opereerimise korral oleks üksnes paar korda aastas rahvalikke ürituste korraldamine paratamatult investeeringu raiskamine.

Neljas lahendus väljuks senisest vaidlusalusest piirkonnast kuhugile mujale linnaruumi, mis ikkagi kohustab samal ajal midagi ette võtma ka praeguse lauluväljakuga, sest risustatuna riivaks see paik endiselt linnakodanike tundeid.

Seega on kriteeriumeid üsna vähe, mille alusel otsus langetada: avalik huvi, otstarve ja raha.

Samal teemal:

Suvised kontsertid tagasi roheluse keskele!

Imedemaa Lissabon ja Interneti kasutamise eest 20 € päevas

Thursday, October 28th, 2010
uudo-laane

Uudo Laane

Pärnu Noorte Maja direktor Uudo Laane tegi täna oma blogisse muu hulgas järgmise märkuse:

Lissabon on imedemaa! Nii kena, soe, sõbralik, avar, uhke, odav ja hästi lõhnav. Kohvikus maksab iga asi umbes üks euro, turismipiirkonnas veidi rohkem aga internetti ligipääs on 20 € päevas? No ei raatsi ma seda raha välja käia. Helistada tuleb odavam! Meie projektiseltskonnas oli umbes lissaboni-tanav-foto-autor-udo-laane215 läptopiga osalist, kellest mitte keegi ei soostunud maksma 20 € neti kasutamise eest. Pole ju palju, isegi vähem kui lõunasöök, aga ei. Ei olda enam valmis maksma selle eest, mis peaks olema meie elu loomulik tasuta osa. Seekord ei pidanudki ma ise kassi saba kergitama, seda tegi meie Saksamaa poolne partner, kes ülivõrdes Eesti netivõimalustest rääkis. Pisiasi aga meeldiv.

Lissaboni tänav, foto autor on UUDO LAANE

Laupäeval avatakse Pärnu Keskuses ilusalong

Thursday, October 28th, 2010

Pressiteade

parnu-keskuse-visuaal3Laupäeval, 30. oktoobril kell 12 avatakse Pärnu Keskuse 3. korrusel ilusalong A.J Stuudio, mis hakkab pakkuma juuksuri, küünetehniku ja ripsmetehniku teenuseid.

parnu-keskuse-eskalaatorid1

„Meie soov on pakkuda klientidele kiiret ning mugavat iluteenust hubases keskkonnas tassikese aromaatse kohvi saatel“, iseloomustasid juhataja-küünetehnik Anneli Kuus ja juhataja-juuksur Julia Žulikova avatavat salongi. Kuus lisas, et salongi töökollektiiv koosneb pikaajalise kogemusega oma ala spetsialistidest.

Novembrikuus vältab salongis avamiskampaania, mille raames pakutakse mitmeid soodustusi.

Täpsem info avamiskampaania pakkumiste ja kontaktide kohta on üleval Pärnu Keskuse veebilehel www.parnukeskus.ee.

Sindi veevarustuse ehitajaga loodetakse leping allkirjastada paari nädala pärast

Wednesday, October 27th, 2010

euroopa-liit-uhtekuuluvusfond

OÜ Ekoekspert juhataja Ranno Mellis, kes on ühtlasi Sindi linna ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimis-ehitustööde projektijuht, teatab, et täna, 27. oktoobril, on OÜ Sindi Vesi juhataja väljastanud hankes veel osalevatele pakkujatele uued otsused nende kvalifitseerimise kohta, tehes seal hulgas ka edukaks tunnistamise otsuse. Kui uusi vaidlustusi ei laeku, oleks võimalik ehitusleping eduka pakkujaga allkirjastada kahe nädala pärast ehk orienteeruvalt novembrikuu keskpaigas.

Sindi linna ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimis-ehitustööde hankemenetlus ei ole veel lõppenud. Kuna hanke rahaline maht on suhteliselt suur, siis ehitusturul valitseva ägeda konkurentsi õhkkonnas on pakkujate poolt esitatud mitu vaidlustust püüdega pöörata hanke tulemust vaidlustaja kasuks.

Tänaseks on VAKO-sse (riigihangete vaidlustuskomisjoni) esitatud kokku 5 vaidlustust (millest üks küll tagasi võeti). Viimastes vaidlustustes tegi VAKO otsused 22. ja 26. oktoobril k.a., jättes need rahuldamata.

Ühe pakkuja poolt oli esitatud hagi ka kohtule (nii haldus- kui ka ringkonnakohtule) tema mittekvalifitseerimise otsuse peale koos taotlusega hankemenetlus peatada, kuid kohus langetas hankija suhtes positiivse otsuse.

Täna, 27.10.2010, on OÜ Sindi Vesi juhataja väljastanud hankes veel osalevatele pakkujatele uued otsused nende kvalifitseerimise kohta, tehes seal hulgas ka edukaks tunnistamise otsuse. Kui uusi vaidlustusi ei laeku, oleks võimalik ehitusleping eduka pakkujaga allkirjastada kahe nädala pärast ehk orienteeruvalt novembrikuu keskpaigas.

Kuna ehitustööde elluviimise periood (pikkus) oli fikseeritud hankedokumentides, siis lepingu sõlmimise edasilükkumine kindlasti nihutab mingil määral ka tööde valmimise lõpptähtaega. Teisalt ei ole sugugi ebatõenäoline, et ehitustöövõtja võib tööd ellu viia ka ennetähtaegselt.

Samal teemal:

Sindi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise konkursil osalenu vaidlustas komisjoni otsuse

Sindi linna ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimis-ehitustööde teostamiseks laekus tähtajaliselt 2010. aasta 17.juuniks 11 pakkumist.

Ettevalmistused vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamiseks on seni Sindis kulgenud plaanipäraselt