Arhiiv November, 2010

Pärnus annetatakse toitu

Tuesday, November 30th, 2010

Pärnus tegevust alustav Toidupank võimaldab heatahtega inimestel annetada puudustkannatavatele peredele toitu. Kogutava toidu vastuvõtmine toimub käesoleva nädala laupäeval ja pühapäeval Rimi kaupluses 12.00-18.00.

erika-kukk

Erika Kukk, foto erakogust

Heategevust korraldab Pärnus Toidupank koostöös Eliisabeti koguduse diakooniakeskusega. Pärnu tegevust koordineerib koostöö projektijuht Erika Kukk, kes on ühtlasi diakooniakeskuse juhatuse liige. „Tegelikult korraldasime Pärnus taolise toiduainete kogumise koos Shalomi Pärnu abikeskusega esimest korda juba möödunud aastal,“ ütles Erika Kukk, kes nüüd jätkab samalaadse tegevusega koos üleriigist kampaaniat tegeva Toidupangaga.

Vabatahtlike kaasabil korraldab Toidupank söödava kogumist juba teist korda, kuid võrreldes esimese katsega märksa ulatuslikumalt. „Meie senine kogemus näitab, et Eesti inimesed on head ja valmis hädasolijaid aitama“, lausus Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn, kelle sõnul ületasid eelmise toiduannetuse tulemused nende ootused neljakordselt. Käesoleva aasta 28. augustil Tallinna Prismades toimunud toiduannetuste käigus tõid head inimesed hädasolijate toetuseks üle 5000 ühiku toiduaineid.

Sellel nädalavahetusel saab annetada toitu abivajajatele neljas Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus asuvates Rimides. Ettevõtte tegevdirektori Sven Crister Östholmi sõnul on nende esmakordne liitumine Toidupanga tegevusega Rimi jaoks loogiline samm. „Oleme seni teinud koostööd Punase Ristiga ning see on ennast õigustanud. Nüüd liitub meie koostööpartnerite hulka ka Toidupank ning loodame seeläbi veelgi suurema hulga abivajajateni jõuda.” Östholmi kinnitusel saab Rimi pidevalt palveid inimestelt, kel igapäevast toitu napib, mis viitab paljude probleemsete perede abivajadusele Eestimaal.

Kui eelmisel toiduannetuspäeval osales neljas erinevas annetuskohas kokku 120 vabatahtlikku, siis soovib Erika Kukk, et Pärnus leiduks ca 30-40 vabatahtlikku. „Vaatame, palju inimesi on valmis tulema, soovitud arvu korral oleks võimalik jagada tööaja kahte vahetusse, et inimesed ei peaks liiga pikalt olema selle tööga hõivatud,“ arutles Erika Kukk, kelle nägemuses võiks vabatahtliku tööpäeva pikkus olla 3 tundi.

Küsimusele, millised toiduained on eelistatuimad, vastas Kukk, et rohkem soovitakse neid toitusid, mille säilivusaeg pikem. Külmikuid vajavaid toitusid pole soovitav tuua, sest need riknevad liiga kiiresti. Nii oodatakse jahu, tangaineid, suhkrut, kohvi, õli ja muud seesugust.

Toiduained jõuavad abivajajateni läbi Pärnu sotsiaaltöötajate, kes teavad kõige paremini üksikute hädas olijate vajadusi.

Kõigile küsimustele vastab Erika Kukk telefonil 5664 8484. Huvi korral võib vaadata ka kodulehte: www.toidupank.ee

Alates järgmisest aastast peatuvad reisirongid Pulli jaamas

Tuesday, November 30th, 2010

Tallinn-Pärnu raudteel suletava Tammiste jaama asemel on 2011/2012 liiklusgraafikus juba võetud kasutusele Pulli, kus hakkavad edaspidi reisirongid peatuma praeguse kava kohaselt alates järgmise aasta 1. jaanuarist.

pulli-jaama-platvormi-ehitus-paar-nadalat-tagasi

Pulli jaama platvormi ehitus paar nädalat tagasi

„Senine Tammiste peatus oli aastaringselt väga vähekasutatav ja eks oli ka objektiivseid asjaolusid, mis selle enamat kasutamist ei võimaldanud,“ selgitas peatuste ümberkorralduse vajadust Edelaraudtee infrastruktuuri AS juhataja Rain Kaarjas. Pulli raudteejaam paikneb Urge II tee ääres, jäädes võrdlemisi lähedale Pärnu-Rakvere maanteele ja umbes paari kilomeetri kaugusele Sindi linnast. Lähedal asuvad ka Sauga valla uuselamute piirkonnad, mis muudab uue jaama asukoha valiku kindlasti palju perspektiivikamaks ja suurendab loodetavasti oluliselt sõitjate arvu just nende kahe enam asustatud piirkonna elanike arvelt kuna pole vajadust enam Tallinna sõiduks tingimata Pärnusse minna.

Edelaraudtee tellimusel valmib ehitajate sõnul detsembri lõpuks 125 meetri pikkune perroon koos trepi, panduse ja ootepaviljoniga. Jaam saab eeskujuliku valgustuse. Platvormi ehitamisel arvestatakse Euroopa raudteedel kehtiva standardiga, mis on senise 1,1 meetri kõrguse platvormi asemel täpselt poole madalam ja võimaldab mugavamal ning ohutumal viisil tulevikus rongile või sellelt maha astuda. Teatavasti peaksid uued Šveitsi Stadler Flirt diiselrongid Eestisse jõudma hiljemalt 2013. aasta lõpuks.

Jaama ehituse peatöövõtja on Türil asuv GoTrack OÜ, juhataja Aivar Treve. Platvormi ja ootekoja ehitust teostab alltöövõtjana OÜ Vesikaar. Juhataja Eggert Kalmo sõnul lõpetavad nad oma töö detsembri keskpaigas.

„TJA kasutusloa menetlus kestab paar nädalat, kuid eeldatavasti saame Pulli platvormi ametlikult kasutusele võtta alates 01.01.2011,“ loodab Rain Kaarjas.

alltoovotja-ou-vesikaar-toodejuhataja-eggert-kalmo-juhendab-ehitustoid1

Alltöövõtja OÜ Vesikaar töödejuhataja Eggert Kalmo juhendab ehitustöid

Millised jaamad järgmistena uuendatakse Tallinn Pärnu raudteel? „Hetkel on koostamisel terve Lelle-Pärnu raudteelõigu sotsiaalmajanduslik uuring, millega valmistame ette kogu lõigu renoveerimise, kiiruse tõstmise 120 km/h ning kõikide platvormide uuendamise. Tehnilised eeldused on kooskõlastamisel Tehnilise Järelevalve Ametis,“ andis Rain Kaarjas teoksil olevast ülevaate ja lisas, et Tori ooteplatvorm rekonstrueeritakse samaaegselt Pulliga ning Pärnu kaubajaama ooteplatvormi uuendati juba 2009. aastal.

Ifrastrukutuuri juhataja ütles, et kümne kuuga on sel aastal olnud 154 000 reisijat ja tervel eelmisel aastal 184 000. Üldise tendentsi kohaselt on kõigil liinidel suvel reisijaid pisut rohkem, kuid Pärnu rongidel on see trend ehk natuke märgatavam kui teistel, mis on suvepealinnale täiesti kohane. „Rajatava Pulli peatuse osas on lootus, et reisijate arv saab olema oluliselt suurem kui Tammistes, seda lootust toetab nii lähikonnas laienev asula kui parem ühendusvõimalus teiste asulatega. Sõidule kuluva aja vähendamine on oluline reisijate arvu kasvu mõjutaja – Viljandi, Valga või Tallinn-Tartu suundadel, kus meil on olnud võimalus seda kogeda, on sõidukiiruse kasv toonud kaasa reisijate arvu kasvu kordades,“ on Rain Kaarjas tuleviku suhtes optimistlik. „Kavandame peale Lelle-Pärnu raudteelõigu renoveerimist ja kiiruse tõusu üle 120 km/h toimetada reisijad Pärnust Balti jaama umbes tunni ja 45 minutiga. Reisi aeg sõltub ka peatuste arvust, iga peatus ca 3 minutit,“ ütles Rain Kaarjas, kelle hinnangul oleks oluline rõhutada, et Pulli ooteplatvormi kasutuselevõtt loob Tori ja Urge inimestele mugava ühenduse Tallinnaga. Lisaks paraneb ka Tori inimeste ühendus Tallinnaga, kuna samaaegselt Pulliga võetakse kasutusele uuendatud Tori ooteplatvorm.

marko-sorin

Marko Šorin leiab, et senine busside liikumise harjumustava Pärnu ja Sindi vahel peaks muutuma ja muist ühistranspordist tuleks panna käima ka mööda Rakvere maanteed

Lähikonna elanikke huvitab busside marsruudi ja liikumisgraafiku vastavusse viimine rongide saabumis- ning väljumisaegadega. Rain Kaarjas ütles, et on küsimust arutanud Pärnu Maavalitsusega, kes korraldab maakonnas ühistransporti. „Bussipeatus jääb küll pisut kaugele, kuid see oli maanteeehituse normide järgi parim võimalik.“ Mis puudutab busside sõidugraafiku ja liikumisteekonna muutmist Pärnu-Rakvere maantee, Pulli jaama ja Sindi suunal, siis seda on Sindi Linnavalitsus arutanud Pärnu Maavalitsusega. Sindi abilinnapea Marko Šorin ütles täna, et Pärnu Maakonna transpordinõunik Avo Rahu peab võimalikuks ülejõe kaudu bussiliini avamist kuni Viirani, kuid seda vaid kahel korral päevas. Marko Šorin leiab, et seda on selgelt vähe, kuna peaks silmas pidama lisaks uuele avatavale raudteejaamale ka järjest arenevat tööstuskeskkonda Pärnu jõe paremkaldal, kus ka Sindi inimesed tööl käivad. Ka maakonna keskhaigla asub ülejõel ja sealseid tervishoiu teenuseid kasutavad samuti Sindi inimesed.

Sindis kuulutati jõulurahu

Sunday, November 28th, 2010
margrit-kits-oma-laululastega-wanda-helene-ollep-ja-mirjam-kits

Margrit Kits oma laululastega: Wanda Helene Ollep ja Mirjam Kits

tonu-taremaale-kingiti-joulutaht-2

Tõnu Taremaale kingiti jõulutäht

Täna õhtul toimunud advendiküünla süütamine ja jõulurahu välja kuulutamine algas Margrit Kitse laululaste esinemisega, mille eest ülisoojad tänusõnad kuuluvad neile kahele pisikesele türdukule, kelle imearmsad lauluhääled kõlasid kristallses helinas ka -10 kraadises külmas. Wanda Helene Ollep laulis Riine Pajusaare laulu „Tere talleke“ ja Mirjam Kits laulis Priit Pajusaare laulu „Sussi aeg“.

1-adventpuha-ohtu-sindi-gumnaasiumi-ees1

1. adventpüha õhtu Sindi Gümnaasiumi ees

lahke-pakapikk-jagab-maiustusi

Lahke päkapikk jagab maiustusi

joulurahu-kuulutamist-jalgib-vahemalt-poolsada-inimest

Jõulurahu kuulutamist jälgib vähemalt poolsada inimest

isa-sules

Isa süles

Sindi Linnavolikogu aseesimees Toomas Kuuda soovis linnavalitsuse ja volikogu nimel linnarahvale head jõuluaega. Kuuda ütles, et paljude külmakraadidega ja lumine jõulukuu on sama meeldiv kui kuum suvepäev. Aga jõulud pole üksnes looduses kaunid vaid omavad erilist tähendust ka inimeste elule. Kristus sündis sellesse maailma inimkonna lepitamiseks Loojaga, mis oli suurim kingitus inimkonnale. „Sellepärast teeme ka meie üksteisele jõulude ajal kingitusi, et väljendada head tahet oma armsatele lähedastele,“ rääkis Kuuda kingituste tegemise sügavamast olemusest, mille mõju osutub asjade väärtusest väärtuslikumaks. Lepituse lahutamatu osa on andestamine. Andestamine algab meist enestest ja eeldab andestamist ka iseendale. Andestamisel on väga mentaalne tähendus. Sellepärast vajab inimene andestust kõigilt, kelle suhtes pole õigesti käitutud ja samaväärselt ka andeks andmist teistele. „Kui olen möödunud kuude kestel sel aastal kellegi vastu tahtmatult ja teadmatusest eksinud, siis tahan täna paluda andestust,“ esitas Toomas Kuuda julgelt väga meheliku palve, et saaks õiglasel meelel kõigile kuuse juurde kogunenud inimestele ja kogu linnarahvale soovida jõulurahu. „Vastastikuses andestuses leppimine on tõelise rahu alus.“

toomas-kuuda-1-adventpuha-sonumit-esitamas

Toomas Kuuda

pastor-tonu-taremaa-suutas-advendikuunla

Pastor Tõnu Taremaa süütas advendiküünla

hea-sonum-kuulajatele

Hea sõnum kuulajatele

laulev-pakapikk1

Laulev päkapikk

EELK Sindi koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa rääkis rahutust jõuluajast, mis aastast aastasse kujutab väsimatut kaubakeskustes rüselemist. Kuigi kingituste otsimisel ja paremate palukeste jõululauale ostmine on mõistetav toiming, mida ei saa taunida, peitub jõulurõõmu tegelik sisu siiski palju rohkem milleski muus. „Kristuse sünd siinsesse mikroskoopiliselt väikesesse maailma võrreldes miljonite valgusaastatega mõõdetava universumi avarusega on ajalooliselt ainulaadne ja kordumatu sündmus, mida rohkem ei juhtu,“ tunnistas Jumala armastuse tegu inimeste maailma vastu pastor Tõnu Taremaa, kes kuulutas välja jõulurahu Sindi linnas. Ta süütas küünla, mis sümboliseerib jõuluvalgust ja soojust. Sellest tulest võisid inimesed läita kaasa võetud küünlad või laternad, millega viia sama leek ka oma koju.kadi-kalmus5

anu-ja-kart

1-adventpuhal-koolimaja-ees

1. adventpühal koolimaja ees

Lahket päkapikku meenutav Sindi linna haridus- ja kultuuritööspetsialist Kadi Kalmus jagas maiustusi ja kinkis kahele veel väiksemale päkapikule, kes kenasti laulsid, suured kinkepakid. Suurel kasvaval kuusel koolimaja ees põlesid lambid ja lume sees vilkus palju väikseid elava tulega tulukesi. Jõulurahu väljakuulutamine oli sel aastal Sindi linnas esmakordne, mis loodetavasti ei jää viimaseks ja kujuneb jäädavalt kauniks tavaks.

Samal teemal:

Süüta küünal südames!

Advenditulede süütamine ja jõulurahu kuulutamine

25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev

Sunday, November 28th, 2010

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naiskogu Kadri Pärnu organisatsioon ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik korraldasid 26. novembril rahvusvahelisele naistevastase vägivalla kaotamise päevale pühendatud konverentsi, mis toimus Pärnu Linnaraamatukogu ruumes. Sündmust toetas Friedrich Eberti Fond.

lahisuhtevagivalla-all-kannatajateleKonverentsi toimumist tervitasid Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vanemateühenduse president Rein Karemäe ja Pärnu Naiste Varjupaiga juhatuse liige Helga Mitt. Konverents oli jagatud kahe teema käsitluse vahel. Esmalt rääkis psühholoog Viive Einfeld huvitavalt vananemisega seonduvast ja Pärnu varjupaiga juhatuse liige Margo Orupõld peatus pikema sõnavõtuga naiste suhtes toimuva perevägivalla teemal.

25. novembril möödus üksteist aastat ajast, mil ÜRO nimetas selle päeva rahvusvaheliseks naistevastase vägivalla kaotamise päevaks. Päeva murede loetelu hõlmab muu hulgas ka lähisuhtevägivalda, mis ilmneb seksuaalses ahistamises, samuti füüsilises ja vaimses kuritarvitamises. Mõned inimesed väidavad, et lähisuhtevägivald on eraasi ja pereküsimus, kuid selline käsitlusviis pole õigustatud. Tegemist on struktuurilise vägivalla ja sotsiaalse probleemiga. Ühiskond peab võtma vägivalla peatamise vastutuse ka enda kanda.

Möödunud aastal Strasbourg’is peetud vastava teemalisel arutelul selgus, et Euroopas on koduvägivald 16−44aastaste naiste hulgas peamine surma ja invaliidistumise põhjus. Näiteks 2008. aastal suri Prantsusmaal 156 naist vigastustesse, mille põhjustas abikaasa, selles riigis on peaaegu iga kümnes naine perevägivalla ohver.

Arvatakse, et Eestis kannatab lähisuhtevägivalla all ümmarguselt 40 000 naist. Samal ajal kui arutatakse äärmiselt tõsist küsimust, toimuvad rünnakud naiste vastu. Sellepärast ei piisa üksnes kõnelemisest, vaid tuleb tegutseda. Kahjuks puudub Eesti seadusandluses otseselt perevägivalda puuudutav osa. Nii on politseil raske vahejuhtumitesse sekkuda.

margo-orupold-vaheajal

Margo Orupõld

Häid näiteid esitas Orupõld Norra praktikast. Seal on probleemiga tegeletud juba 30 aastat. Kui Eestis peab naine vägivallast pääsemiseks ise kodust lahkuma, siis Norras on sisse seatud nö viibimiskeeld, mis tähendab seda, et mees peab ise lahkuma oma elukohast kuni olukorra normaliseerumiseni.

Praegu tegutsevad Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvad tugikeskused Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Raplamaal, Tartus, Valgamaal, Viljandis, Tallinnas ja Pärnumaal, mis avati viimasena läinud aasta 2. novembril Sindis. Hetkel on loomisel varjupaik Võrus. Margo Orupõld ütles, et külastusi on olnud ühe kuu lõikes 9 keskuse peale kokku ca tuhande ringis. Pärnus tehakse keskmiselt 88 helistamist kvartalis ja tugikeskusesse tullakse 15 juhul. Politsei andmeil on perevägivallaga seonduvad registreeritud juhtumid vähenenud Lääne prefektuuri piirkonnas aastaga 31% ja eraldi arvestusega Pärnus koguni 51%. Orupõld leiab, et see on selge näide varjupaiga töö vajalikkusest.

epp-klooster-ja-helga-mitt1

Epp Klooster ja Helga Mitt

Samas nendib Orupõld, et kahjuks on senine teadlikkus perevägivalla osas ääretult väike ja leiab, et eeskätt poliitikud võiksid olla selles vallas paremini informeeritud. Seni olevat tema tähelepanekute põhjal rohkem asjaga tegelenud sotsid ja keskerakond. Väga kriitiliselt suhtusid konverentsil osalejad ajakirjanduse passiivsusesse. Käesoleval aastal polevat mitte ükski Eesti ajakirjanduslik väljaanne nimetanud oma uudistes rahvusvahelist naistevastase vägivalla kaotamise päeva.

rein-karemae

Rein Karemäe

Veel 2008. aastal pidas Naistoimetajate Ühenduse esinaine Merike Viilup oluliseks, et sama aasta 25. novembril võttis Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon ülemaailmse naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva meedia teemaks. Mida saaks meedia ära teha konkreetselt perevägivalla valukohtade leevendamiseks? Tsiteerides Viilupit peaks ajakirjandus tagama võimaluse kajastada erinevais paigus esinevat naistevägivalda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt. 2005. aasta globaalse meediamonitooringu projekti tulemustest on ilmnenud, et teemade seas, mille puhul naisi kujutatakse ohvri rollis, on kodu- ja seksuaalvägivald kõige vähem kajastatav valdkond. Seega peaks ajakirjandus rohkem pühenduma sellele, et üldsusel oleks naistevastase vägivalla hirmuäratavast levikust mitte ainult rahvusvahelises mastaabis, vaid ka Eesti oludes realistlik ja kõikehõlmav täpne ülevaade.

arutelu-kohvilauas

Arutelu kohvilauas

Muidugi ei tohi sarnase tundliku probleemi kajastamine toimuda läbimõtlematult. Käsitlus eeldab asjatundlikkust ja inimlikku austust. Kui kannatanute usutlemisel ei järgita kõrgeimaid nõudeid, siis võib see üksnes traumat süvendada ja põhjustada raskeid katsumusi üleelanuile, aga ka halvendada inimeste hilisemat katsumuste kulgu.

Human Rights Watch väitel on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogu maailmas ligikaudu neljandik naisi kogenud oma elu jooksul seksuaalset vägivalda ja kuni kolmandikku kõigist naistest on meessoost intiimpartnerid füüsiliselt rünnanud. Vägivalla läbi elanud naised jätavad sageli rääkimata kogetud toorused kuna kardavad sotsiaalset märgistust isegi nende enda kogukonna siseselt.

konverents-loppes-peeter-kaljumae-esinemisega

Konverents lõppes Peeter Kaljumäe esinemisega

Naistevastane vägivald pole tõesti nii tähtsusetu, et sellest eesti meedias vaikimisega mööda hiilida. Probleemi lahendamine saab alguse ikkagi mure teadvustamisest.
Pärnumaal võivad lähisuhtevägivalla all kannatavad naised pöörduda ööpäevaringselt varjupaiga vabatahtlike töötajate poole helistades telefonil 53 98 16 20 või kirjutades e-mailile parnunaistevarjupaik@hot.ee. Varjupaik töötab ööpäevaringselt ja vajadusel kindlustatakse ka transpordiga. Naine saab varjupaika kaasa võtta lapsedki.

IRL-i Pärnumaa liikmed tähistasid adventaja saabumist Ammende Villas

Saturday, November 27th, 2010
enn-auksmann

Enn Auksmann

lilled-annely-akkermannile

Lilled Annely Akkermannile

Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann tervitas esimese adventpüha eelõhtul Ammende Villasse kogunenud IRL-i Pärnumaa liikmeid lihtsa mõttega ootusest ja valikutest. Seades usulise elamuse ja vaimuliku nägemuse kõrgemale poliitilistest taotlustest, ütles Auksmann, et tema valik on Kuningriik. Sellega ei tahtnud ta vastandada Eesti riiki esimesele, vaid rõhutada Jumala valitsemist maailma ja inimeste elude üle. „Me ei ei pea ootama midagi, mis on muudkui tulemas ja tulemas, aga ei näi kunagi pärale jõudvat, vaid peaksime õppima nägema seda, mis on juba kohal – mis on meil olemas, mis on meile kingitud. Ning sellega midagi peale hakkama, oma elul vilja kanda laskma ja seda, mis meile on antud, üksteisega jagama,“ selgitas Auksmann.

toomas-toniste

Toomas Tõniste

Kuna tegemist oli vähemalt osaliselt IRL-i valimisüritusega, pidas ta vaimulikuna oluliseks juhtida tähelepanu Kristuse sõnadele: “Mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina olen teid valinud!”

muusikute-kollektiiv-pp

Muusikute kollektiiv PP

Erinevalt eesti keelest on ladina keeles riigi puhul tegemist täiesti erinevat mõtet ja sisu kandvate mõistetega. Riik – res publica – on otsetõlkes avalik või üldine asi ja vabariik – res publica libera. Rooma Vabariigi peamiseks tunnuseks oli kõigi ametite sidumine kindla tähtajaga (tavaliselt aasta) ja selle möödumisel ei saanud kohe samas ametis jätkata. Kuna kõik ametid olid kollegiaalsed, pidi samal ametipostil leiduma vähemalt kaks võrdsete õigustega isikut ja enne kõrgemasse ametisse pääsemist pidi läbima madalamad ametiastmed. Loomulikult olid kõik ametid valitavad.

andres-metsoja-mari-suurvali-siim-suursild-juri-kask

Andres Metsoja, Mari Suurväli, Siim Suursild, Jüri Kask

Kuningriik – regnum – on põhimõtteliselt erinev, kuna pole saanud oma võimu või meelevalda avalike huvide ja üldsuse tahte väljendusena altpoolt. Kuningriiklik valitsus loob riigi iseenesest, ega saa õigusi oma riigi kodanikelt, vaid annab inimestele õiguse olla selle riigi alamad.

erik-reinhold

Erik Reinhold

Sõnad kuningas ja kuningriik – rex ja regnum – on ladina keeles seotud verbiga regere, mis tähendab suunama, juhtima valitsema, karjatama, mida kuningas juhina oma tegevuses ongi. Kõik need sõnad sobivad Jumala kirjeldamiseks. Sellest ka küsimus: kas ikka ollakse ka tegelikult valmis Meie Isa palvet paludes soovima Jumala kuningriigi tulekut isiklikku ellu.

„Kas julgetakse soovida, et Jumala kuningriik tõepoolest tuleks ja sekkuks reaalselt inimese ellu ja kogu senise arusaamise päris kindlasti pea peale pööraks?“, küsis Auksmann, kes selgitas jõulueelse ootuse vaimuliku tähenduse sisu.

irl-amende-villa-sinises-saalis

IRL Amende Villa sinises saalis

Üksikasjalisemalt saab Enn Auksmanni mõttearenduse sisu paremaks mõistmiseks lugeda Maalehe Interneti portaali tänasest väljaandest siia klikkides. (Adveniat regnum tuum!)

pp-klaverimangija

PP klaverimängija

andres-metsoja-ja-birjo-piiroja

Andres Metsoja ja Birjo Piiroja

Põhimõtteliselt sarnaselt positsioonilt jätkas ka IRL-i Pärnumaa piirkonna juhatuse esimees Annely Akkermann, kes rääkis konservatiivse erakonna esmasest panustamisest vaimsetele ja kultuurilistele väärtustele. Alahindamata materiaalseid hüvesid eristub Akkermanni sõnul IRL-i maailmavaateline hoiak liberaalse majanduse suundumusega (reformi- ja keskerakond) poliitikast just rõhuasetuste poolest. Lugedes Eesti Põhiseaduse preambulast vajadust eesti rahva ja keele püsimajäämisest, nentis ta olulisi puuduseid praeguse poliitika suundumustes. Tema arvates pole võibolla just seepärast IRL olnud valimistel nii edukas kui sooviks, et ei aseta raha rahu ja õnne saavutamisel esikohale. Siiski mõtleb ka IRL sellegipoolest väga tõsiselt materiaalsete murede leevendamisele. Ühe ilmeka näitena esitles ta erakonna head kavatsust loobuda tasulisest kõrgharidusest.

anne-uusna

Anne Uusna

hannele-uutsalu

Hannele Uutsalu

Enda tutvustamiseks said sõna ka Pärnumaalt IRL-i nimekirjas Riigikogu valimistel kandideeriad. Kuigi IRL-i nimekiri pole veel ametlikult kinnitatud on Pärnumaalt esitatud kandidaadid tehtud enamuses avalikult teatavaks. Need isikud on Urmas Aava, Jüri Kask, Andres Metsoja, Raul Peetson, Siim Suursild,Mari Suurväli, nimekirjas viimasena kandideeriv Trivimi Velliste ja esinumber Annely Akkermann. Kindlalt välja ütlemata on veel kaks nime. Siiski kutsus Annely Akkermann seekordsele kokkusaamisele ka Toomas Tõniste. Ammende Villa kohtumisõhtult puudus ainsana Trivimi Velliste, kes viibis Riigikogu liikme ülesannetega Brüsselis. Täna õhtul kasutas enda esitlemise võimalust 6 eeldatavat kandidaati Riigikogu valimistel.

Olümpiavõitja ja Riigikogu liige Toomas Tõniste rääkis lühidalt kodanike ühiskondliku ettevõtlikkuse vajalikkusest, samuti kõrgkoolides õppemaksu kaotamise tähtsusest Eesti oludes. Pärnumaal kandideerimise soovituse andis talle paar kuud tagasi Mart Laar mõttega tugevdada siinset meeskonda.

irl-amende-villas

IRL Ammende Villas

Väärikate Ülikooli eestvedajana ja õpilaslaatade korraldajana kõige enam tuntud Mari Suurväli osundas jätkuvale vajadusele ettevõtlike noorte kasvatamisel ja kinnitas, et ka üle viiekümne aasta vanuseid inimesi ei tohi mingil juhul aktiivsest ühiskonna elust kõrvale heita.

getter-heleen-aron

Maavanem Andres Metsoja rääkis väga olulisest vajadusest, milleks peaks saama usalduse kujunemine oma riigi ja kaaskodanike vastu.

Pärnu Linnavolikogu aseesimees Jüri Kask  pööras tähelepanu rahvusliku vaimu tõstmisele.

Audru vallavolikogu esimees Siim Suursild kutsus inimesi jõulujumalateenistusele Audru kirikusse.

Meelelahutusliku osa eest kandis hoolt muusikute kollektiiv PP, milles domineerisid pasunad, aga omal kohal olid ka trummid, kontrapass ja klaver. Hingeliigutav oli Anne Uusna laulustuudio neidude esinemine. Duetis ja solistidena esinesid Getter-Heleen Aron ja Hannele Uutsalu. Klaveril saatis Anne Uusna. Laulud kõlasid küll eranditult inglise keeles, kuid olid selgelt äratuntavalt jõululaulud: „Angel“, „Viss you most at Christmas time“, „Grown-up Christmas list“, „Have yourself a merry little Christmas“.

Õhtut juhatas  ja esitas vahelugemisi Birjo Piiroja.

Getter-Heleen Aron

ammende-villas-tunti-end-mugavalt-vaga-erinevates-kohtades2 annely-akkermann-ammende-villas1

ammende-villasammende-villas2ammende-villas3ammende-villas-4

Samal teemal:

Adveniat regnum tuum!

IRL Pärnumaa piirkond toetab Riigikogu valimistel pärnumaalasi

Kolkapatriotism Port Arturis ja Pärnumaal

Süüta küünal südames!

Saturday, November 27th, 2010
kadi-kalmus1

Kadi Kalmus

Eile soovis Sindi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialist Kadi Kalmus rääkida lähemalt jõulukuu kultuurikavast, mis algab juba homme jõulurahu välja kuulutamisega ja järgnevalt toimuvatest mitmetest muudest sündmustest.

Jõulurahu kuulutamine

Ilmselt on enamik inimesi juba tänavareklaami, ajalehe Sindi Sõnumid ja Interneti vahendusel hästi teavitatud 1. adventpühal algusega kell 16.30 toimuvast jõulurahu välja kuulutamisest, mis on Sindi linna ajaloos esmakordne sündmus. Kuigi ajaloolise tava kohaselt on seda tehtud linnapea või linnasekretäri poolt, ei peeta enam tänapäeval traditsioonidest nii rangelt kinni ja seekord kõnelevad jõulurahu teemal EELK Sindi koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa ja Sindi Linnavolikogu aseesimees Toomas Kuuda. Muusikaliselt esinevad Margrit Kitse laululapsed ja kogu sündmustik peetakse Sindi Gümnaasiumi ees. Kadi Kalmus palus lisada, et inimestel on võimalik kuuse juurest võtta kodudesse kaasa elavat tuld. Selleks sobivad küünlad, aga veel paremini kinnised laternad, et tuul teekonnal tuld ei kustutaks.

Järgnevad jõulukuu sündmused

Juba järgmisel laupäeval, 4. detsembril toimub suurepärane kontsert algusega kell 17.00 Sindi Seltsimajas, millest tuleb artikli lõpus veidi pikemalt juttu.

8. detsembri keskpäeval avab Eve Reinväli Sindi Muuseumis näituse „Villamuinasjutud“, millest ilmub lähem kirjeldus veel enne avamist.

11. detsembrit ootavad rocki sõbrad. Traditsioonilisel kontserdil algusega kell 19.00 Sindi Rock esinevad The Belka, Pööloy Gläänz, Ainus Seadus, Joseph Inch ja võimalik, et lisandub veel teisigi.

12. detsembril kell 15.00 annab jõulukontserdi Sindi Muusikakool. Väike muusikakooli saal ei pruugi küll võibolla kõiki kauni jõulumuusika kuulajaid mahutada, aga kindlasti leiavad esimesed sobivama koha. Samal päeval alustatakse umbes tund aega hiljem gümnaasiumi õuel jõululaadaga, kus kaubeldakse omavalmistatud kaupadega, esinetakse kultuuriprogrammiga, töötab välikohvik ja sooja saab süüdatud lõkkest. Kauplemine Sindi jőululaadal on tasuta ja osalemise soovist on teatanud juba mitukümmend kauplejat. Viimane registreerimise kuupäev on 6. detsember ja seda saab teha telefonil 534 77724; 4451890 vői e-mailil: kadi.kalmus@sindi.ee.

18. detsembril toimub linna jõulukontsert Sindi Seltsimajas, kus peaks loodetavasti ruumi jätkuma ka neile, kes muusikakooli jõulukontserdile ei pääse ruumi või ajanappuse tõttu. Esinevad Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel, ansambel Šal-Lal-Laa, Sindi Laulukoor ja külalisena Tarvastu segakoor Üits Viis. Olgu öeldud, et Sindi Laulukoori saab sel päeval soovikorral kuulda kahel kontserdil. Kristel Reinsalu juhatusel esinetakse Pärnu Eliisabeti kirikus juba kell 15.00.

Seltsimaja kontserdil antakse pidulikult üle Sindi linna kauni kodu tiitel. Valik on juba tehtud, aga abilinnapea Marko Šorin soovib maja asukoha ja omaniku nime hoida võimalikult salajas, et siis kontserdil kõigile üllatusena teada anda.

21. detsembril soojendavad kuulajate meeli Margrit Kitse laulustuudio lapsed. Kontsert algab kell 17.00 Sindi Seltsimajas.

Uusaasta öö esineja on veel selgitamisel, aga pidu toimub iga ilmaga.

“Süüta küünal südames”

Nädala pärast, 4. detsembril algusega kell 17.00 toimub Sindi Seltsimajas kahe ansambli ühiskontsert „Süüta küünal südames“, millel esinevad Sindi Lasteaia õpetajate naisansambel Top Ten ja Viljandimaalt Pärsti vallast külla tulev Olla Daam. Sõnaliste ettekannetega esinevad 7 inglit Sindi Gümnaasiumi näiteringist, mida juhendab Eneli Arusaar ja kes on tekstide loominguline autor. Helle Salumäe juhendamisel tegutsev Top Ten on Pärnumaal juba piisavalt palju endale nime teinud ja ei vaja enam niipalju tutvustamist, kuid pisut lähemalt väärib rääkimist Olla Daam.

„Mulle meeldib olla daam, jah, olla daam…,“ ütlevad lauluviisil Pärsti valla 12 laulvat õpetajat, kes on lustliku kuid keerulise nimilaulu sõnapaarist saanud ka ansambli nimetuse Olla Daam.

Pärsti naisansambel alustas tegevust seoses 2002. aastal vallas toimunud telesaate
“Laulge kaasa” avaliku lindistusega. Kuna ühtki täiskasvanute laulukollektiivi polnud
suvisesse saatesse võtta, tekkiski kevadel mõte asutada üksnes selle sündmuse tarvis vajalik vokaalansambel. Appi paluti tuntud Pärnu laulupedagoog Toomas Voll ja kevadel alustati proovidega. Augustiks selekteerus kindel seltskond, kellel jätkus vaatamata suvisele ajale huvi ja mahti käia lauluproovides. Esimesena valmis esinemisküpseks Tõnu Kallaste laul „Iidne linn“. Esmakordne esinemine peeti sama aasta 4. augustil televisiooni lindistuse tarbeks.

Kuigi algselt puudus kavatsus pärast telesaadet jätkata, muutsid laulupisikust nakatunud naised meelt ega raatsinud sügisel ühisest laulmisest loobuda. Esimene esinemine toimus Viljandi Kultuurimaja uusaasta-peol oma ansambli nimilauluga, mille õppimine nõudis suurt pingutust. Märtsis Viiratsil peetud maakondlikul vokaalansamblite päeval saadi juba eripreemia ja aasta pärast esimest kokku saamist esineti Viljandi hansapäevadel.

Oivaliseks esinemisvõimaluseks pidas ansambel Olla Daam oktoobris
Olustvere lossis toimunud valla lipu- ja vapipäeva, kus kohtuti Toomas
Volli eestvõttel Pärsti sõprusvalla Audru naisansambliga.

Tähistades oma laulmise viiendat aastapäeva kontserdiga Ramsi uues kultuurikeskuses, ütles ansambli vanem Maire Rahnel, et tänapäeval on raske olla daam, kuid Toomas Voll tahab meist teha laulvaid daame.
Tookord astusid ümmarguse tähtpäeva kontserdil lavale kaksteist säravais rõivais naist, nende järel Toomas Voll kohvrit käes hoides. Naised tõttasid kohvrist endile katteid valima. Nad ei vajanud noodivihikuid, küll aga siiski kübaraid, žaboosid ja ehteid, mis kuuluvad lahutamatu osana daamide riietuse juurde. Millega Ramsi daamid 4. detsembril Sindi Seltsimajas rahvast üllatavad, seda näevad ja kuulevad ainult need, kes kohale tulevad.

Pärnu muuseumis avati kollektsionääride näitus

Saturday, November 27th, 2010

Eile avati Pärnu muuseumis näitus “Mida kõike küll ei koguta”. Jõuluaegne väljapanek valmis koostöös Pärnu filatelistide klubiga ja selle koostasid filatelist Henno Sepp, kujundaja Jasper Zoova ja Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink. Näitust näeb kuni 29. jaanuarini.

sigrid-maeotsa-nukud

Sigrid Mäeotsa nukud

henno-sepp-tutvustab-toodete-etikette

Henno Sepp tutvustab toodete etikette

leo-tammiksaar-taiendab-vitriini-veel-uhe-pildiga

Leo Tammiksaar täiendab vitriini veel ühe pildiga

Esimese korruse saali sisenedes hakkavad esmapilgul silma vasakut kätt jäävad elusuurused nukud. Need tõi näitusele Sigrid Mäeots, kellele lapsepõlve viimane nukk olevat kingitud kümnendaks sünnipäevaks. „Suur saksa puppe on mul veel praegugi alles, läks mööda hulk aastaid kuni järgmised nukud tulid majja juba minu tütardele kingituna,“ tutvustab Mäeots oma nukkude kogumise kujunemise lugu ja tunnistab samas, et kuigi ostis nukkusid lastele, tegi seda tegelikult rohkem enda rõõmuks. Ometi on naisele kõige kallimaks jäänud lapseea viimane nukk, mis pakub seltsi ja rahulolu juba 42 aastat. Tema nukud on varemgi muuseumit külastanud, viimati võttis poolsada nukku kohad sisse septembrikuus. Kogusse kuulub umbkaudu pooltuhat nukku, aga nende vanus pole täpselt teada. Mäeots eeldab, et vanimad võivad olla alates möödunud sajandi kolmekümnendatest aastatest või veidi hilisemast perioodist. Ta on ostnud valdava osa nukkudest vanade asjade poodidest. Mäeotsa hobiks on nukkude meisterdamine ja ta annab uue elu ka päris lagunenud nukkudele.

Ent kogujate hobidel ja nende fantaasialennul pole piire, nii näeb sellel väljapanekul nukkude kõrval veel palju muudki huvitavat.

mati-aaste-vanaisa-sahtel

Lembit Aaste vanaisa sahtel

helmut-aasamae-kogude-keskel

Helmut Aasamäe kogude keskel

Põnev on vaadata, et Henno Sepp kogub autogrammidega nimekaarte. Iga kaardikese juurde kuulub osake ajalugu. Venekeelse tekstiga visiitkaardid lasid valmistada Georg Otsa sõbrad talle siis, kui oli Venemaal haiglas. „Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes (Ivan) Käbin viibis Tervise sanatooriumis, läksin teda otsima, et saada visiitkaart,“ meenutab Sepp vanu aegu ja seda, et vaatamata julgeoleku valvsale silmale õnnestus tal siiski väärtuslik autogrammiga signeeritud kaardike kätte saada. Sepp on toonud ka Eesti maastikuvaadetega postkaarte, mis valmisid aastatel 1960-1980. Ta ütleb, et on paarkümmend tuhat kaarti ära kinkinud. Üldse arvab ta olevat olnud oma postkaardi kogu suuruseks ca 50 tuhat. Muidugi on Sepp eelkõige suur filatelist. Tema üheks hobiks on markide kinkimine. „Igal teisipäeval olen Pärnu Ühisgümnaasiumis, kus ma kingin õpilastele marke,“ räägib Sepp.

jaan-moik-omab-automudelite-kogu

Jaan Moik omab automudelite kogu

leo-tammiksaare-kogu

Leo Tammiksaare kogu

Mati Aaste vanaisa sahtel sisaldab mitmesuguseid vanaaja pisikesi tarbeesemeid. Helmut Aasamäe suitsumehe kogus näeb vanu portsigare ja välgumihkleid. Kaido Matiisen on välja pannud mutikäbad ehk kalurivõrgu ujukid. Huvitavad on erilise kujuga postkaardid ja postmargid Ühisgümnaasiumi kogust. Janar Tagu kogub logodega pastapliiatseid. Jaan Moik on näitusel veneaegsete automudelitega. Urmas Must eksponeerib läbi aegade trükitud tikutoosi etikette. Leo Tammiksaare kogu teemaks on eesti sõdur erinevates sõdades, vitriinis näeb relvi ja muud sõjapidamise varustust. Näitust tutvustava loeteluga võiks veelgi jätkata, kuid kõige õigem on siiski oma silmaga kõike näha.

elmar-trink

Elmar Trink ütles, et käesolev näitus on kaheteistkümnes ja taolisi eksponeerimisi korraldataks vahelduva regulaarsusega kahe kuni kolme aasta järel.

Kõigil laupäevadel kella 10st -13ni annavad kogujad juhiseid ja olulisemat teavet kogumise ja säilitamise kohta.

Trivimi Velliste mälestuskillluke Mihkel Mathiesenist

Friday, November 26th, 2010
mihkel_mathiesen-rootsi-kodus1

Mihkel Mathiesen

Pühapäeval möödub Mihkel Mathieseni (27.10.1918 – 28.11.2003) surmast seitse aastat, esmaspäeval toimub Sindi Gümnaasiumis Andres ja Mihkel Mathiesenile pühendatud õpilaskonverents ja täna on kodanikupäev. Need kolm sündmust ajendasid Trivimi Vellistet jagama üht väikest mälestuskildu inimesest, keda ta võis õppida põhjalikult tundma.

Minu tutvusel Mihkel Mathieseniga on oma eellugu. 1976. aasta jaanuaris, kui juba valmistuti kirjanik Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevaks, tutvusin Kadriorus Tammsaare muuseumis Herman Evertiga, kes enne sõda oli Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht. Ta oli ühtlasi Üliõpilasseltsi Liivika vanamees, kes pärast vangilaagri vintsutusi kutsus seltsi jälle kokku – poolsalaja, oma Tallinna koju.

Seltsi liikmeskonnas on olnud palju nimekaid tegelasi, näiteks Eesti Iseseisvusmanifesti autor Juhan Kukk, hiljuti lahkunud akadeemik Harald Keres jpt. Liivikal olid oma koondised ka paguluses, s. h. keskustega Stockholmis ja Torontos.

trivimi-velliste-sindis

Trivimi Velliste Sindis, Wöhrmanni puiesteel

Kui perestroika edenes ja laulev revolutsioon kogus tuult tiibadesse, avanes minulgi võimalus poliitilisteks reisideks, sageli väliseestlaste kutsel. Liiviklased ei jätnud mind muidugi üles otsimata, oma abi pakkumata meie kõigi ühistes pingutustes vabaduse taastamise nimel. Nii sain tuttavaks ka Stockholmi liiviklastega, kelle hulka kuulus kauaaegne pagulasvalitsuse liige Mihkel Mathiesen – Heinrich Marga olles peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes.

mihkel-mathiseni-matusepaeval-oli-kolmest-parjast-keskmise-kulge-kinnitatud-lindile-kirjutatud-et-malestavad-sindi-linn-sindi-gumnaasium-ja-parnu-kuninga-tanava-pohikool

Mihkel Mathieseni matusepäeval oli kolmest pärjast keskmise külge kinnitatud lindile kirjutatud, et mälestavad Sindi linn, Sindi Gümnaasium ja Pärnu Kuninga tänava Põhikool

Minu sagedased reisid kulgesid ikka ja jälle Stockholmi või läbi Stockholmi – ja Mathiesenite külalislahke ning hubane kodu oli alatihti mu asendamatuks peatuspaigaks. Seal oli meeldiv mõtteid vahetada ja tuleviku samme kavandada. Mihkel tegi mind tuttavaks paljude sealsete tegelastega.
Ta oli väga agar igaesmaspäevaste meeleavalduste korraldamisel Norrmalmstorgil, kus nõuti järelejätmatult vabadust Balti riikidele.

Mulle on väga mällu sööbinud Mihkli insenerlik, konkreetne mõtteviis. Ta ei armastanud tühja juttu ega ebamäärasust, vaid rõhutas praktilisust ja täpsust. Ta oli väga järjekindel põhimõtetes. Eesti Vabariigi kestmise õiguslik järjepidevus oli tema kui valitsusliikme jaoks keskne ja kõige alus.
Ka suutis ta anda tulevikule realistlikke hinnanguid – taunides rahapööritamist finantsturgudel ja rõhutades tegeliku, käegakatsutava tootmise olulisust elu ühe alusväärtusena.

Mihkel Mathiesen kuulub meie ajalukku tõsise eesti mehena, keda võib vabalt võrrelda Tammsaare Vargamäe Andresega. Oleks temasuguseid palju, oleks kogu Eesti palju parem.

Samal teemal:

Mathiesenite radadel

Mihkel Mathiesen oli Andres Mathieseni onupoeg

Advenditulede süütamine ja jõulurahu kuulutamine

Friday, November 26th, 2010

Saabuval esimesel adventpühal kuulutab EELK vaimulik Tõnu Taremaa Sindi linnas jõulurahu. Jõulurahu väljakuulutamise sündmus on käesoleval aastal arvatavasti esmakordne Sindi linna ajaloos. Sellepärast palusin, et Tõnu Taremaa räägiks väga kokkuvõtlikult jõulurahu tähendusest.

Ajaloolist tava järgivalt on olnud jõulurahu väljakuulutajaks linnapea või raesekretär (linnasekretär), asupaigaks valitud linn, kus asub peapiiskopi katedraal ja toimingu läbiviimise kohaks tsiviilhoone rõdu. Jõulurahu väljakuulutamise aeg määrati jõululaupäeva keskpäevale. Nüüdseks näib, et traditsioonilise tseremoonia rituaalsed tavad ei oma enam nii olulist tähtsust ja alles on jäänud kõige peamine: rahu soov?

sindi-koguduse-hooldaja-opetaja-tonu-taremaa-parnus-eliisabeti-kiriku-uksel

Sindi koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa Pärnus Eliisabeti kiriku uksel

Tõnu Taremaa: Ei oskagi kohe meenutada, mis ajast saadik on taolised muutused toimunud ja jõulurahu välja kuulutamise aeg hakanud jõululaupäevalt järjest varajasemale ajale kalendris nihkuma. Kui mõelda sellele, et väga aegsasti enne jõulude saabumist elavneb kaubanduslik jõulumelu, siis ongi see vast õige suundumus. Vastasel korral jääb jõululaupäev ja jõulu esimene püha paljude jaoks hoopis märkamatuks. Muidugi on osal inimestest jõulude suhtes oma rahvapärimuslik nägemus, mis seostub eestlaste vanade talvise pööripäeva kombestikega. Aga kui me räägime jõulurahust, siis mõtleme ikkagi eeskätt kristlikele jõuludele. Me soovime heatahtega inimestele Jumala rahu! Evangeeliumi põhjal tähendab see kolme suunitlusega rahu soovi: rahu Jumalaga, rahu kaasinimestega ja rahu iseenda sees.

See on sama sõnum, mida on korratud paari aastatuhande vältel ja midagi uut selles pole. Mäletan, üht jõulujumalateenistuse lõppu, kui vanem naine väljus pahuras meeleolus kirikust, kuna olevat lootnud kümneid kordi kuuldud jutluse asemel kuulda midagi uut ja originaalsemat. Me võime rääkida samast asjast küll erinevatelt lähte kohtadelt vaadeldes, kuid sõnumi tuum jääb samaks. Pole ka selles midagi uut, et oleme harjunud jõulude ajal kuuske tuppa tooma, küünlaid süütama ja armsatele inimestele kingitusi tegema. Me võime seda teha küll väga erinevalt, kuid selle toimingu sisu jääb samaks, kui soovime endale ja teistele rõõmu valmistada. Sama lugu on Kristusega, kes on sündinud siia maailma rahu ja rõõmu sooviga.

Advenditulede süütamine ja jõulurahu kuulutamine toimub pühapäeval algusega kell 16.30 Sindi Gümnaasiumi ees

Kõnelevad EELK Sindi koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa ning Sindi Linnavolikogu aseesimees Toomas Kuuda. Laulavad Margrit Kitse laulustuudio lapsed.

Kas talv on saabunud?

Thursday, November 25th, 2010

lumekoristus-ruutli-tanavallumekoristus-ruutli-tanaval3

Täna päeval peale kella kahte Rüütli tänaval tõstis suure kopaga lumelaadur viimaseid sületäisi lund kallurile. Igal pool nii puhas linn ei olnud. Võimalik, et lähipäevad toovad lund veel juurdegi ja vähemalt jõulude eelne esimene adventpüha saab olema kaunilt valge.

lumekoristus-ruutli-tanaval2

Mõõdukas kiht lund ja miinuskraadid võimaldavad nädalavahetusel juba suusatada ja kelgutada, mida tuleks kohe ka ära kasutada, sest ilmaennustus tõotab järgmisel nädalal märksa külmemaid päevi. Pühapäev peaks ilmateenistuse arvates püsima veel -5 ja -7 kraadi vahemikus. Seega ei peaks nii jahe olema, et inimesed jätaksid külmakartuses Pärnus või Sindis adventpüha pidulikele sündmustele minemata.