Arhiiv December, 2010

Ajalooklubi tervitus

Friday, December 31st, 2010

Sindi ajalooklubi tervitab

kõiki oma linna inimesi vana-aasta viimasel päeval ja soovib

HEAD UUT AASTAT!

alewiwalitsuse-uue-aastatervitus-ajalooklubi-640x

Ajallooklubi valmistatud aastavahetuse õnnitluskaart

Ajalooklubi koguneb taas Sindi Muuseumis 12. jaanuaril kell 18.00. Oodatud on kõik huvilised.

Lõppeva aasta numbrite varal mõtetega uues aastas

Wednesday, December 29th, 2010
toomas-kuuda-1-adventpuha-sonumit-esitamas

Toomas Kuuda räägib 1. adventpühal lepitavast jõulurahust

Lõppeva aasta viimasel nädalal oli Sindi Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Toomas Kuuda nõus rääkima Sindi linna majandamisest nende arusaamiste ja kogemuste põhjal, mida ta omab pikaajaliste praktiliste kogemuste varal mitte ainult Sindis, vaid ka töötamisega Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu esinduse juhatajana.

Urmas Saard: Palun ütle algatuseks mõned kõige üldisemad sissejuhatavad mõtted eelarvestrateegia lähtepositsiooni hindamise seisukohalt.

Toomas Kuuda: Käesoleval aastal võeti vastu Kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seadus, mis kohustab omavalitsusi alates 2011-st aastast omama eelarvestrateegiat järgmise ja veel kolme aasta peale ette. Strateegias on kõige olulisem prognoosida kui palju raha linna eelarvesse laekub ning määratleda kulutuste prioriteedid. Sindi linna arengukava raames koostatud eelarvestrateegia näitab kurba tõsiasja, et drastiliselt on vähenenud üksikisiku tulumaksu laekumine, mida on tinginud tööpuudus ja valitsuse poolt 2009. a riigieelarvet kärpides vähendatud kohalikele omavalitsustele makstav üksikisiku tulumaksu osa. Kui varem oli see töötaja palga brutosummast 11,93%, siis nüüd 11,4%. Arvudes tähendab see, et kui 2008. aastal laekus füüsilise isiku tulumaksust 30,6 miljonit krooni, siis aastaks 2011 saame planeerida 22 miljonit krooni. Vahe on 8,6 miljonit. Aastateks 2012 kuni 2014 oleme planeerinud tulumaksu kasvu keskmiselt 3% piires. Nii võiks aastal 2014 arvestada ca 25 miljoni suuruse tulumaksu laekumisega, aga vaatamata sellele jääksime ikkagi 2008. aastast veel 5,6 miljoniga maha. Siit võib teha järelduse, et aastatel 2005 – 2008 elasime ikka väga hästi. Ning vastavalt tuludele peab ka kulutusi kokku tõmbama.

Mina ei ütleks praeguse seisundi kohta masu, vaid nimetaksin seda teatud määral normaalseks majandusolukorraks. Pigem oli varem tegu buumiaastatega, kus raha tuli ebanormaalselt palju Eestis sisse ja sealt tekkiski säärane hundipundar, mida nüüd tuleb arutada. Mina ei oska öelda kuivõrd palju maailmamajanduses ja finantsturgudel olid numbrid üles blufitud, aga bluffimist kindlasti leidus, mida kinnitas ka 2008. lõpul Lehmann Brothersi kokkukukkumisest alguse saanud finantskriis. Kuna nüüd on mullist õhk välja lastud ja raha hulk vähenenud, tuleb väga arukalt ja mõistuspäraselt sellega ringi käija. Kõik, mis riigis või kohalikus omavalitsuses vajalik on, tuleb ära katta, samas on möödapääsmatu piirata tarbimisharjumusi.

Urmas Saard: Palun mõni näide kasvõi Sindi linnast, et jutuajamine oleks konkreetsem.

Toomas Kuuda: Ma ei tahaks mõne asutuse peale konkreetselt näpuga näidata. Tarbimismentaliteet oli üldine, kulutusi tehti või asju osteti võib-olla mõttetult palju. Linnavalitsuse ja allasutuste majandamiskulud jaotuvad artiklite lõikes, mida lõppeva aasta eelarves keskmiselt 20% vähendati. Kui algul oldi arvamusel, et kuidagi ei tule välja, siis aasta lõpul on tulemus see, et enamus allasutusi elavad väga kenasti ära. Kusjuures linnakodanikud saavad teenust ikka sama kvaliteediga.

Urmas Saard: Linnapea kinnitas hiljuti, et osadel allasutustel on tekkinud isegi kuni 100 tuhande kroonine ülejääk. Kuidas seda seletada, kui juba niigi on kõvasti kokku tõmmatud?

Toomas Kuuda: Sellest järeldub vaid see, et seni on eelarves liialt palju õhku sees olnud.

Urmas Saard: Kes on need suuremad kokkuhoidjad?

Toomas Kuuda: Näiteks noortekeskus, raamatukogu, muusikakool, kool. Sindi Gümnaasiumis on Ain Keerup ja Mart Nõmm asjast õieti aru saanud ja majandavad tõesti kokkuhoidlikumalt.

Urmas Saard: Samal ajal on seltsimajal veel aasta lõpuni vaid 16 tuhat järgi ja neil ei jätku enam raha isegi mitte kütte jaoks.

Toomas Kuuda: Raskusi on ka mõnel teisel, kuid seda kaudselt hinnata ei saa. Tuleb vaadata, kas ei jätku raha küttele, veele, elektrile või on midagi muud. Küsimus on kuluefektiivsuses, ehk kuidas linnaasutus talle antud eelarvet kasutab. Seltsimajal on järgmise aasta eelarvest jäetud välja kõhutantsu ja line-tantsu ringide juhendajate tasu. See tähendab, et oma tantsimise eest tuleb tantsijatel õpetajale ikka ise tasuda, linna poolt on soojad ja valgustatud ruumid. Minul oleks ausalt öeldes piinlik kui Sindi maksumaksja peaks minu kõhutantsimise täies mahus kinni maksma.

Urmas Saard: Muusikakoolil on praeguse eelarve järgi 100 tuhat puudu, mis ei võimalda järgmisel õppeaastal avada esimest klassi. Selline olukord katkestaks kooli kestva järjepidevuse. Kas ülepingutatud kokkuhoid linna elukeskkonna parandamiseks tehtavate investeeringute nimel õigustab seni hästi toiminud süsteemide lammutamist?

Toomas Kuuda: Sellepärast saigi linnavalitsusse tööle võetud kultuuri- ja haridusspetsialist, kes peab teemasse süvenema. Mina volikogu komisjoni esimehena kõiki küsimusi hinnata ei oska ega jõua. Tema ülesanne ongi hariduse ja kultuurilise suunaga tegevuste eelarved kooli pidaja ehk linnapoolse pilguga läbi vaadata, et kulutused oleksid efektiivsed ja iga kulutatud kroon läheks asja ette. Päevselgelt ei tohi hästi toimivaid süsteeme lammutada. Selge see, et esimese klassi avamiseks tuleb lahendus leida. Sindi Muusikakool on igatpidi linna uhkus, mis tuleviks veelgi arenema ja laienema peaks. Selle kinnituseks on minu arvates koolile linna poolt uue Estonia klaveri soetamine, mille leping hiljuti allkirjastati.

Urmas Saard: Investeeringutest järgmistel aastatel?

Toomas Kuuda: Eelarve prognoosi vaadates läheb aastatel 2011 – 2014 enamus kulutusi personalile ja majandamisele. Materiaalsete varade soetamiseks olevaid investeeringud on 2011. a planeeritud mahus 469 000 ja 2012. a 356 000 krooni. Seda jääb investeeringuteks nagu liiga vähe kätte. Siiski ei ole materiaalsete varade soetamine kõik, mis läheb kulutusteks investeeringute eesmärgil. Laias laastus saab öelda, et järgnevatel aastatel on võimalus investeerida linna elukeskkonna parandamisse suurusjärgus 1,5 miljonit. Selle summa sisse jäävad ka võimalikest abiprogrammidest saadavate summadega kaasnevad omafinantseeringud, v.a. ühisveevärgi projekt. Seoses veemajanduse tarbeks aastatel 2011 ja 2012 planeeritava 13 + 2 miljoni kroonise laenuga läheb netovõlakoormus niivõrd suureks, et linn enam laenu võtta ei saa.

Urmas Saard: Teatud juhtudel võiks seda siiski ületada.

Toomas Kuuda: Täiendavaid laene saab linn võtta vaid europrojektide finantseerimisel, millele on kaasatud fondide toetused ning saadud Rahandusministeeriumi luba. Lihtviisil seda laenu pole võimalik saada või peab siis olema väga tugev argument rahandusministrile. Ühisveevärgi rajamisega asutakse lubatud laenukoormuse piiril: 2011 on see 57% puhastuludest, 2012 – 62,8% ja 2013 – 58%.

Urmas Saard: Kuidas põhjendada 1,3 miljoni mahus järgmise aasta investeeringuid?

Toomas Kuuda: Kõige suurem investeering mahus 500 tuh krooni on Paide maantee kergliiklustee projekteerimiskuludeks, sest Maanteeameti kaasabil oleks võimalik saada 3,5 miljonit krooni ehitusrahana 2011-2012 aastal juurde. Mõttekas oleks see tee ikkagi ära teha ja oma panus sellele lisada.

Veel on ühe suurema investeeringuna eelarve eelnõus 230 tuhande krooni eest gümnaasiumile õppeköögi soetamine, sest seda nõuab uus Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus. Suheldes hiljuti teiste Pärnumaa omavalitsuste juhtidega selgus, et paljud neist seda investeeringut teha ei plaani, sest raha lihtsalt pole. Eks see on ka meile mõttekoht, kas teha õppeköök või investeerida sama raha näiteks tänavate korrastuseks, valgustuseks või parkide uuendamiseks või ujula korrastamiseks. Vajadusi ja valikuvõimalusi on piisavalt.

Urmas Saard: Ühiselamust räägiti ühel hetkel väga kõnekalt?

Toomas Kuuda: Seda plaaniti Šveitsi abiprogrammi fondist investeerida, kuid see pole veel avanenud. Linnavalitsusel tuleb veel teha tööd nägemuse kallal, mida sellesse ühiselamusse täpsemalt rajada tahetakse ja mida üldse olemasolevad konstruktsioonid rajada võimaldavad. Enne raha taotlust ja projekti esitamist peab olema visioon selge. Augustis, kui volikogu otsuse vastu võttis, anti ainult kiire informatsioon olukorrast ja leiti, et mitte raharongist maha jääda, tuleb vastav punkt arengukavasse lisada.

Urmas Saard: Räägitud on ka nö CO2 rahastamise allikast.

Toomas Kuuda: CO2 kasutamise võimalustena on arengukavas kaks projekti: seltsimaja ja koolimaja soojustus. Kuidas CO2 müügist saadavat raha nendele objektidele taotleda, tuleb veel täpsustada.

Urmas Saard: Olles nüüdseks jõudnud põhjalikumalt süveneda uue arengukava sisusse, on tekkinud mitmeid küsimusi ja kõhkluseid. Kas poleks olnud otstarbekam kuni 2013. aastani kehtivat arengukava täiendada ja mitte kiirustada uue loomisega. Praegune töö jätab paljus pika ja lohiseva mulje, milles puudub konkreetsus ja ei täida esialgselt püstitatud eesmärki, mis pidanuks olema ennekõike praegust realiteeti arvestavalt hästi toimiv?

Toomas Kuuda: Igal juhul oli uue arengukava koostamine põhjendatud, sest eelmine oli paljus oma aja ära elanud. 2003. või 2004. aasta statistilise osa andmed olid vananenud ja hetkeanalüüs vajas uuendamist. Edasiminekuks oli vaja hetkeolukord tänase päeva seisuga fikseerida.

Väärtus on kindlasti ühiskondlik kaasamine ehk väga palju Sindi oma inimesi osales koostamise protsessis ja said selles suhtes oma mured ja mõtted välja öelda. Tavaliselt tellitakse taoline töö kallitelt konsultatsioonifirmadelt, makstes 2-3 korda rohkem ja tihtilugu saadakse tulemuseks nn copy-paste toode, ilma, et kohalikku elanikkonda oleks piisavalt kaasatud.

Sinu murega konkreetsete projektide ja tegevuste suhtes olen nõus. Arengukava tegevuskava osas jääb mõneti selgusetuks, miks just need projektid on valitud ja mida nende teostamisega saavutatakse. Siin peaks lausa projektipõhiselt lähenema ja linnaelanikele põhjalikult selgitama, mis ja milleks Sindi linnas lähiaastatel kavatsetakse ära teha. See on minu sõnum ka Sindi Linnavalitsusele aastate 2011 – 2014 investeeringute tabeli juurde selgitava osa ehk seletuskirja lisamiseks. Arengukava koos investeeringute kava ja eelarvestrateegiaga on minu arvates kõige olulisem linna arengu juhtimise dokument üldse. See on võimulolijate strateegiline tegevusprogramm kuni valitsemisaja lõpuni, aastani 2013. Mida tahetakse ära teha, millised on eelistused ja millised on selleks rahalise katte allikad. See peab arengukavast selgelt välja paistma, kuid siin on jäänud asi natuke uduseks.

Näiteks kui räägime täna laululavast, tänavate valgustamisest, asfalteerimisest, sadevete kraavidest, ujulast, siis kõik need projektid, mis arengukavas kajastuvad, peavad olema selgelt lahti kirjutatud: mida, mis aastal ja kui palju tehakse. Linna valgustamine ja tänavate asfaltkatte alla viimine vajab samasugust täpset investeerimiskava nagu igas korralikus äriettevõttes. Siis teaksid ka linnaelanikud, millal asfalteeritakse tee Viiral või valgustatakse tänav Linnuriigis.

Eelarvestrateegia annab põhimõtteliselt võimaluse planeerida investeeringuid ja teha eelarvekavad kolmeks aastaks ette. Paljud edukad äriettevõtted nii ka talitavad, kusjuures korrektsioone tehakse ärikeskkonna muutumisest sõltuvalt. Minu nägemus on, et ka Sindis võiks niimoodi olla. Praeguses arengukava investeeringute kavas on 2012. a planeeritud investeeringud 2,9 ja 2013. a 3,3 miljonit krooni. Seda on natuke liiga optimistlikult ja niisugust raha ei pruugi meil olla. Nii, et tuleb teha veel valikuid.

Urmas Saard: Kui praegu tehtavad prognoosid on selgelt ülejõu käivalt hinnatud, siis milleks oli üldse võimuvahetus eluliselt nii vajalik?

Toomas Kuuda: Olen veendunud, et valijate ja Sindi elanike ootus oli kindlasti elukeskkonna muutus ja Sindi maine paranemine. Sindi vanem linnaosa jätab oma küllalt väsinud linnapildiga mitte just hea mulje. Elukeskkond on tänavad, teed, pargid, laululava, ujumiskoht, kraavid – kõik see, mis meid ümbritseb. Peame sellele rohkem edaspidi tähelepanu osutama. Mitte kogu raha jooksvateks kuludeks läbi elama, vaid investeerima tulevikuks, et Sinti tuleks uued elanikud, kes tahaksid seal elada ega peaks Sindi pärast häbenema. Et tänavad poleks auklikud ja valgustamata – see on see koht, mille rahastamist tahaksin parandada.

Urmas Saard: Kas kohati pole siiski ikkagi uusi investeeringuid püüdes mindud põhjendamatu kokkuhoiu teed?

Toomas Kuuda: Mõnes kohas võib-olla küll. On lubamatu, et selle kokkuhoiuga jõuti sinna maale, kus linnatänavad jäeti nii pimedaks, et inimesed ei näinud koju tulla nagu Maalehe Pärnumaa uudistes (kliki siia: „Marko Šorin vastab“) ja Sindi Sõnumites (november 2010) lugesin. Koonerdamine ei ole kokkuhoid. See 5000 krooni kuus ei päästa ka midagi. Inimeste turvatunnet tagav normaalne valgustus peab igal juhul linnas olema.

Urmas Saard: Seoses valgustusest rääkimisega veidi kõrvaline küsimus. Kui kirjutasin pimedast Sindi linnast, mis tekitas kodanike poolset märkimisväärset pahameelt linnavalitsuse aadressil, siis öeldi linnamajast, et mina olevat olnud esimene inimene, kes probleemi olemasolust ametnikele teada andis. Kui usutav see sulle ikkagi tundub, et Sindi inimesed nii leplikud ja vaoshoitud on?

Toomas Kuuda: Samasugust suhtumist olen minagi mõnikord kogenud, kuigi ma ei ole esitanud isiklikke küsimusi, vaid rääkinud sellest, millest inimesed linnas kõnelevad. Nad on ikkagi Sindi juhid ja kuuluvad selle linna kogukonda. Olen töötanud ka Pärnu Linnavalitsuses ja kogenud, et mõnikord võib-olla mõni ametnike jaoks väike probleem suur probleem linnarahvale. Ja ka vastupidi. Küsimus on suhtlemises ja suhtumises. Sindi linnajuhid peavad olema nagu külavanemad, kes käivad ringi, suhtlevad inimestega, küsivad kuidas läheb, patsutama õlale jne. Sindit ei saa juhtida niimoodi nagu Pärnut või Tallinnat.

Urmas Saard: Tahan siiski linnavalitsust etteheidete eest kaitsta. Näiteks vahetult sama päeva õhtul, kui olin hommikul avaldanud kriitilise artikli pimedast Sindist, tuli abilinnapea Marko Šorin vabal päeval olukorraga tutvuma ja kirjutas ka selgitava vastuse.

Toomas Kuuda: Marko Šorin on väga hea leid linnavalitsusele, selles ma üldse ei kahtlegi. Siin tuleb volikogu esimeest tänada, et ta sellise mehe ametisse leidis.

Vaatamata mõnele vajakajäämisele pean praeguse linnavalitsuse hakkamasaamist heaks, sealjuures hindan ka linnapea tööd. Arvestades tema senist vähest praktikat avalikus sektoris juhina, on ta olnud tubli ja püüdlik ning ma ei muretse linnavalitsuse hakkamasaamise pärast. Näiteks teevad nemad arengukava esimest korda, mina olen neid teinud juba 15 aastat. Sellest tulenebki kompetentsi ja nägemuste erinevus.

Urmas Saard: Valijate ootused on olnud kõrgendatud ja oodatud on jõulisemaid ettevõtmisi?

Toomas Kuuda: See on alati nii, et ootused on suuremad kui tegelik olukord võimaldab. Paljuski on suuremad plaanid ja jõulisemad ettevõtmised takerdunud vähese raha taha.
Aga nagu ka Eesti riigi kogemus näitab, saavad inimesed kärbete vajadustest aru, sest majandus ei ole enam see, mis ennem – seetõttu saame ka vähem kulutada ja investeerida.
Positiivseks pean toimuvat mõttelaadi muutust. See seisneb selles, et tarbime edaspidi efektiivselt ja niipalju kui võimalik ning suuname raha linnaruumi ja elukeskkonna parandamiseks.

Lõpetuseks tahaksin Sind, Urmas, tänada mööduva aasta jooksul Sindi linna elu ja ettevõtmiste kajastamise eest Maalehe blogis! Soovin Sulle ning kõigile sintlastele head vana aasta lõppu ja kõike paremat algavaks uueks aastaks!

Vabadussõja relvarahu mälestushetk

Monday, December 27th, 2010
parnu-alevi-kalmistul-2009-aasta-3-jaanuaril

Pärnu Alevi kalmistul 2009. aasta 3. jaanuaril

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik sõda oli meilt lahinguväljal nõudnud 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale selle mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud võimaluse oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Vabadussõja võidu aastapäevadel on läbi aegade mälestatud üle kogu riigi selles sõjas langenuid. Ausammaste jalameile on asetatud pärgi, süüdatud küünlaid, helisenud on kirikukellad. Kaitseväes ja Kaitseliidus on peetud hardushetki, varasematel aastakümnetel ka paraade

Kutsume ka algaval aastal kõiki kaasmaalasi, kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi jt. kell 10.30 Vabadussõjas võidelnuid mälestama. Süüdakem kirikukellade helina saatel mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Lipu Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

Sindi jõulupühade aegses lumes

Saturday, December 25th, 2010
joulupuha-ajal-sadanud-lumi1

Tuisulumi omab imepäraselt tugevat ehituslikku sidusust kui suudab nõnda laialt üle katuseääre tekitada veel täiendava räästaaluse

Jõululaupäeva hommikul kusagil poole kümne paiku Sindis alanud lumetuisk on toonud taevast lisa ja ajanud pinnalt lõõtsumisega lund vaaludesse või täitnud pidevalt triiki täis kitsaid teeradasid, mida viimase 25 tunni jooksul olen korduvalt puhtaks rookinud.

lumi-on-muutnud-raudtee-tanava-ulilaiaks-puiesteeks2

Lumi on muutnud Raudtee tänava ülilaiaks puiesteeks

vaalud-terrassi-kasipuul1

Vaalud terrassi käsipuul

Eile õhtul vajus Raudtee tänaval sõiduauto kraavi, mis ootas veel hommikul väljatõmbajat. Raudtee tänav on Karja ja Piiri tänavate vahelisel lõigul väga kitsas. Mõlemal pool on kraavid, mille asukoht pole enam aimatav, sest lumi katab maad ühtlase kihina kohati piirdeaedade poolelt kõrguselt. Pole siis ime, kui kustunud tänavalaterna kohal vastutulevale autole teed andes autoratas kaldus mõnikümmend cm kõrvale ja tallas põhjatult sügavat pehmet lund.

auto-teelt-valjasauto-teelt-valjas-2

Auto teelt väljas

Samal teemal:

Lumi Sindis

Kaunilt valge

Lumine kalmistuarhitektuur

Friday, December 24th, 2010
parnu-alevi-kalmistu-peavarav

Pärnu Alevi kalmistu peavärav

Jõululaupäeval külastatakse põlise tava kohaselt oluliselt rohkem kui ühegi teise püha ajal kirikute, palvelate, katedraalide kõrval ka kalmistuid, kus asuvad meie lähedaste kalmud. Päeva pimenedes ilmestavad hauakääpaid tulukesed, mis on süüdatud austusest ja armastusest oma lahkunud lähedaste vastu. Käesoleva aasta erakordselt suur lumi lisab surnuaedade külastajatele aga lisaks sadadele tillukestele vilkuvatele leegikestele veel täiendava iluvaate. Kalmistuarhitektuuri täiendavad lumesajust ja tuisust voolitud kalmukujunduse kordumatud vormid.

shmiti-obelisk haud-lumes1 haud-lumes-21haud-lumes-3haud-lumes-4haud-lumes-5

kolm-kabelit1haua-kuju

Jõulusoovid

Friday, December 24th, 2010

sindi-gumnaasiumi-joulukaart

Aitäh jõulukaartide eest!

riigikogu-kantselei-joulukaart

Kaardi vaatamiseks kliki siia

paikuse-valla-joulukaart

sindi-spordiklubi-kalju-joulukaartsindi-avatud-noortekeskuse-joulukaart

Parempoolsel fotol soovib Sindi Avatud Noortekeskus rahulikke, pehmeid, valgeid ja rõõmsaid jõule

helen-parmeni-joulukaart1sindi-muusikakooli-joulutervitus2

Jõulukaart

Thursday, December 23rd, 2010

Kauneid jõulupühasid!

kuuskpakapikk-lipugamannik

Tänan lugejaid, kes on leidnud aega ka selle lehekülje jaoks, sest pakutavate uudiste valik on meediakeskkonnas hullumeelselt avar, millest me ei suuda tühist murdosagi ammutada. Tänan inimesi, kes on võtnud vaevaks rääkida, helistada, kirjutada, juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja aidanud parandada eksitavaid vigu või avastanud õigeaegselt märkamatuks jäänud trükikuradi (ehkki trükindusega pole siin mingit tegemist) trikitamisi. Suur aitäh paljude kutsete eest ja tänusõnad uudiste või teadete eest, tänud kirjasaatjatele nende sündmuste kajastamisel, kuhu pole leidnud võimalust ise kohale tulla.

kuunlad

Samal teemal:

Jõulutervitus

Tänud koostööpartneritele

Jõulud kiikhobusel

Thursday, December 23rd, 2010

vancouveri-joulupuu

Jõulutervitustega Vancouverist räägib sealset eesti baptistikogudust tähtajaliselt teeniv Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo.

Joosep Tammo nädalalõpu rattaretkel

joosep-tammo-nadalalopu-rattaretkel1jouluvana-searsi-kaubamajas2

Jõuluvana Searsi kaubamajas ja Vancouveri jõulupuu
ukskord-tuleb-ka-koige-toredamalt-kiikhobuselt-alla-tulla1

Ükskord tuleb ka kõige toredamalt kiikhobuselt alla tulla

jouluvana-eesti-kodus-eesti-lastelt-salmi-kusimas

Jõuluvana Eesti Kodus eesti lastelt salmi küsimas

Selleks, et kohalikule “taevatrammile” (Sky Train) minna, tuleb läbida Kanada suuruselt teine Burnaby Metrotown kaubamaja. Detsembri esimese pühapäeva hommikul kirikusse minnes kõlas üle kaubalettide võimas “Püha öö, õnnistud öö”. Hiinlased, jaapanlased, korealased, vietnamlased, hindud, pakistanlased, filipiinlased, kohalikud indiaanlased ja nende
hulgas ka mõni valge inimene asusid särasilmi jõulukinke ostma. Mida
nädal edasi, seda soodsamaks paistavad hinnad muutuvat ja nüüd annab juba läbi rahvahulga trügida, et “taevatrammile” jõuda. Jõulutab vägevasti.

vancouveri-hospidal-joulutuledes

Vancouveri hospidal jõulutuledes

Kirikutes on juba teisest adventnädalast alates suured kontserdid, jõulunäidendid ja laulvad jõulupuud. Kirikud on rahvast täis. Eriti usinad kirikus käijad on hiinlased ja korealased. Kontserdid ja muusikalised lavastused on hea maitsega ja kõrgel professionaalsel tasemel. Viimasel nädalal on jõulud igale vanuse grupile juba igal õhtul.

Vancouveri Eesti Kodus alustasid kõigepealt jõululaulude laulmise lõunaga Kuldse Klubi pensionärid, millele järgnes jõuluaktus ja jõuluvana tulek lastele. Möödunud kolmapäeval tegi Kuldne Klubi jälle jõululõuna ja pühapäeval oli jõululaulude laulmine ning kohvilaud nii Eesti Evangeelse Lutheri Kiriku Peetri Koguduses kui Eesti Ühendatud Baptisti Koguduses. Kõigele sellele paneb punkti jõululaupäev. Edasi muutub jõulupüha siin perekeskseks. Lastel on koolivaheaeg ja paljudel töölistelgi jõulupuhkus juba alanud. Üha enam näeb suurte reisikohvritega mehi ja naisi lennujaama poole sõitmas.

taispuhutav-lumememm-rodul1

Täispuhutav lumememm rõdul

Aga kui me küsiksime inimestelt, mis pühad need on, leiaksime siingi kõhklevaid ja kahtlevaid vastuseid, sest juba aastaid nõuab nn poliitkorrektsus, et Jumalast ja Jeesuse Kristuse sünnist koolis ei räägita. Kohalikud sekularistid arvavad, et see võib moslemeid ja hindusid pahandada. Nii õpivad lapsed koolis laule lumest, jänkudest, karudest, päkapikkudest ja CocaCola värvides jõuluvanast. Sama kehtib ka suurte meediakanalite kohta. Uurimus kolme viimase aasta jõuluaegsetest uudistest siinsetes suurimates telekanalites näitab, et Jeesuse Kristuse sündi nimetati tekstides vaid 1,3% juhtudest. Riik ja haridussüsteem püüab hoida poliitkorrektset tasakaalu. Tagajärjeks on see, et varsti tunneb rahvas Ramadaani ja Koraani rohkem kui jõulude ja Jeesuse Kristuse tähendust.

jouluvana-voib-tulla-ka-selle-kiikhobusega-metrotouwnist1

Jõuluvana võib tulla ka selle kiikhobusega Metrotouwnist. Kõik illustreerivad fotod on Joosep Tammo erakogust

Valge vähemus koguneb Vancouveri Orpheumi kontsertsaali, et kuulata Bachi kooride esituses keldi jõululaule. Mida nooremad koorid, seda rohkem pilusilmalisi ja mustapäiseid lapsi, vanade koorid on valgete pärusmaa.

Kuid tuleme algusse tagasi. Keset kaubamaja seisab hiiglasuur puust kiikhobu. Väikese tasu eest saab sellel iga laps koos isa, ema, õe ja vennaga kiikuda. Järjekord on suur, elevust ja rõõmu palju. Selle hobusega Petlemma just ei sõida, aga kiikuda saab siiski. Vancouveri ja võib-olla ka Kanada jõulud üldse sarnanevad sellele kiikhobusele. Kord liigub kõik kaubamaja, siis jälle kiriku suunas. Paistab, et sellest keelest saavad kõik ühtviisi aru – olgu tegemist valgete, kollaste, mustade või punastega – sest hobu kiigub ja kiigub. Üle kõige kõlab aga kõigile tuntud laul: “Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile säält kõrgest” Sõnum on muidugi tõesti hea: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.”

Jõulud jõudvad

Wednesday, December 22nd, 2010

Huvikool ModeRato Margrit Kitse Laulustuudio lapsed andsid eile Sindi Seltsimajas suurepärase jõuluaega tähistava kontserdi, mille aukülaline oli kinke jagav jõulutaat.

jouluvana-taga-reaslapsed-toovad-jouluvana-enda-juurde

jouluvana-jagab-kuuse-all-kinke

Jõuluvana jagab kuuse all kinke

lapsed-ootavad-oma-esinemise-jarge

Lapsed ootavad oma esinemise järge

mari-liis-tali-ja-artur-niin

Mari-Liis Tali ja Artur Niin

Tasasel sammul ja ilma vähimagi sahinata poetas hästi suurt kasvu kuid väikese ümbermõõduga valge habeme ning pika punase rüüga mees end saali uksest sisse ja istus vaikselt tagumiste ridade istmele, et esimesi esinejaid mitte segada. Näis nagu oleks ta võtnud nõuks kohe algusest peale istuda pikemalt endast märkuandmata sealsamas, et väsimusest jalgu puhata ja salaja jälgida laste imeväelisi etteasteid ning alles kusagil jõulupeo keskpaigas või lõpu poole kopsaka kinkide kotiga lagedale ilmuda. Paraku ei läinud tal see trikk läbi, sest laste teraste silmade eest on võimatu ühel tõelisel jõulumehel märkamatuks jääda. Laululaste õpetaja Margriti julgustavad sõnad saatsid pisikesed ja suured lapsed otseteed jõuluvana juurde ja tirisid teda kätest ning kuuehõlmast sikutades endiga kaasa. Mõned tublimad haarasid jõuluvana kingikoti ja nii nad läbi saali punakuuelise taadi otse kuuse alla istuma juhatasidki.

margrit-kitse-laulustuudio-lapse-esinemine

Margrit Kitse Laulustuudio lapse esinemine

„Eks neid jõule on alati just kõige rohkem lapsed oodanud,“ ütles väike Mirjam Kits, kes koos oma õe Kätliniga õhtujuhi vastutusrikast osatäitmist vedas. On ju nii, et ootuse ärevusele järgnev suur rõõm saadud kingitustest paneb kõikide laste näod säravalt naeratama. Jõulud saabuvad ikka koos jõulutaadi saabumisega! Sellest laulis laulus „Jõuluteel“ armsasti Melissa Aaslaid. Tema oli ka esimene, kes jõuluvanalt paki sai. Sama armsalt rääkis lauluviisil Kätlin Koplus jõuluajast. Jõuluajal on alati kuusk tuppa toodud ja ehtimine jäetud enamasti laste hooleks. Ainult vanasti olevat kuuske kaunistatud mitte karra ja klaasmunade vaid präänikute, kompvekkide ja õuntega. Sellest tegevusest jutustas lähemalt laul „Jõuluaeg“, mille esitas Urmet-Henry Enngmann.

margrit-kitse-laulustuudio-lapse-esinemine2

Margrit Kitse Laulustuudio lapse esinemine

Mirjam meenutas legendi, mille järgi olevat jõulude ajal alati värskelt küpsetatud leiba ka loomadele jagatud. Kuid ega küpsetamine ja vaaritamine ole nüüdki kuhugi kadunud ja Mirjami meelest on jahuste kätega emmet pühade ajal eriti tore vaadata. Sellepärast kutsus ta Ketri Uibomäe küpsetamise lugu laulma.

reti-akordionilugu

Reti akordionilugu

Kätlin kutsus aga Mirtel Metsamaa laulma laulu „Vahva päkapikk“, sest kui jõulud juba ukse ees on, hakkavad väikesed mehikesed aegsasti akna taga piiluma ja sussi või pika soki sisse maiustusi poetama. Väikeste laste ansambel laulis selle järel salapärase loo abilistest, kes aitavad komme süüa, uudishimulikust päkapikulapsest ja päkapiku jõuluööst. Kätlin teadis sedagi, et jõulu- ja uusaastaööl peab öö läbi üleval olema, siis olevat inimene terve aasta virk. Kaunist jõuluajast laulis ka Helen Roman.

margrit-kitse-vahelugemine

Mirjam Kitse vahelugemine

kink-kaes

Kink käes

Pimeda jõuluaja muudab väga valgeks puhas lumi, millest vähemalt viimasel kahel aastal puudust ei tunta. Just sellepärast sobis eriti hästi Artur Kvelli lauldud Jõuluvalgus. Heaks jätkuks laulupoisi esinemisele oli Triin Lanno „Jõululaulud kõlamas“, sest tema lauluhääl kõlas tõepoolest väga nauditavalt. Kuna seegi aasta on tõeliselt valgete jõuludega, siis kutsuti Täheleapsed laulma kahte laulu: „Tali tuli“ ja „Valge laul“.

kaerajaani-tantsivad-jouluvana-margrit-kits-ja-akordionil-saadab-reine-niine

Kaerajaani tantsivad jõuluvana, Margrit Kits ja akordionil saadab Reine Niine

Kuid see polnud kogu kontsertkava ülevaade. Laulmiste vahele mahtusid veel Reti akordioni lood ja näha võis võistlustantsijate etteastet, mida demonstreerisid Artur Niin ja Mari-Liis Tali. Vahepeal kutsus jõuluvana ka emad, isad jalgu sirutama ja kaerajaani tantsima. Et samm kellegil segamini ei läheks, siis vihtusid õigetviisi tantsides jõuluvana koos lauluõpetaja Margritiga kõrgel lava peal. Selle järgi oli teistel kergem all saali põrandal tantsida. Üllatusena võttis korra ka jõuluvana ise pisikese kandle sülle ja mängis osavalt ühe loo laste ringmängu saateks. Ütlemata ei tohi jätta sedagi, et Mirjam soovis kõigil leida aega olla jõulude ajal koos oma perega ja väga hinge minev oli Wanda Helene Ollepi lauldud laul „Tere Talleke“

Huvikool ModeRatost lähemalt

kaerajaan

Kaerajaan

margrit-kits-ja-reine-niine-jagavad-moderato-tasse

Margrit Kits ja Reine Niine jagavad ModeRato tasse

Täienduseks kontserdi ülevaatele on oluline lisada, et Sindi huvikooli ModeRato Margrit Kitse Laulustuudio loodi alles sel sügisel ja eilne laste jõulukontsert oli teine avalik suur esinemine. Esimest korda esineti Pärnu linna ja maakonna noorte solistide konkursil „Sügisulg 2010“, millest võttis osa 9 laulustuudio õpilast ja kohe saavutati ka nimetamisväärseid tulemusi. Krisdelle Viljak saavutas 10-12aastaste A-kategooria voorus esikoha. Elina Pani pälvis rahvalaulu eripreemia. 3-9aastaste finalistidena pääsesid lavale Wanda-Helene Ollep, Mirjam Kits, Mirtel Metsmaa ja Elise Pani. Veel osalesid lauluvõistlusel Kätlin Koplus, ainsa poisina Artur Kvell ja vanim laululaps Triin Lanno.

Jõulukontserdi lõpul kingiti kõigile  laulustuudiolastele, kes osalesid “Sügisulg 2010″ lauluvõistlusel, CD, millele oli salvestatud nende endi esitatud lugu ja sama vooru konkurentide esinemised. Kõigile kontserdil esinejatele aga kingiti ilusad ModeRato kirjaga tassid.

Huvikool ModeRato Margrit Kitse Laulustuudio väikelaste lauluring ootab oma ridadesse uusi õpilasi individuaalõppesse. Lähemat teavet selle kohta saab telefonil 5052964 või elektronposti aadressil: margritkits@gmail.com. Samas huvikoolis tegutseb ka Reine Niine Pärimusmuusika Pillistuudio, kus saab õppida väikekannelt, akordioni, lõõtsa ja torupilli.

Vaata ModeRato kodulehte siia klikkides.

Margrit Kits ja Reine Niine jagavad ModeRato tasse

Samal teemal:

Metsapoole laager – lihtsalt super!

Rahvamuusika heliseb seekord Metsapoolel

Port Arturi lahtiolekuajad pühade ajal

Wednesday, December 22nd, 2010

Pressiteade

port-arturi-logo

Port Artur on jõululaupäeval ja vana-aastaõhtul avatud kella 16ni ja toidukauplus kella 20ni. Port Arturi Toidukaubad on avatud iga päev.

Kaubanduskeskus Port Artur on 24. ja 31. detsembril avatud kell 10-16. Port Artur on suletud 25., 26. detsembril ning 1. ja 2. jaanuaril. Pühadevahelisel ajal 27. detsembrist 30. detsembrini on Port Arturi kauplused avatud harjumuspäraselt kell 10-20.
Port Arturi Toidukaubad on avatud 24., 25., 26. ja 31. detsembril kell 9-20 ning 1. jaanuaril kell 12-22. Toidukauplusega samadel aegadel on igapäevaselt avatud ka Port Artur 2 teenindustänav lille- ja filmipoega. Ülejäänud päevadel on toidukauplus ja teenindustänav avatud kell 9-22.

joulupuu-port-arturi-aatriumis1

Jõulupuu Port Artur 2 aatriumis

LAHTIOLEKUAJAD


Port Artur
24.12 kell 10-16
25.12 suletud
26.12 suletud
31.12 kell 10-16
01.01 suletud
02.01 suletud
Port Arturi Toidukaubad ja teenindustänav
24.12 kell 9-20
25.12 kell 9-20
26.12 kell 9-20
31.12 kell 9-20
01.01 kell 12-22
02.01 kell 9-22

Kõigil ülejäänud päevadel on Port Artur avatud nagu tavaliselt:
Port Artur E-R 10-20 L 10-18 P 10-16
Port Arturi Toidukaubad ja teenindustänav E-P 9-22