Arhiiv January, 2011

Sindi suusaraja 2. võistlus peetud

Monday, January 31st, 2011

29.jaanuaril peeti Sindi suusaraja võistlus, millest võttis osa ligi 70 Pärnumaa suusatajat, teatas Sindi Sõprade Seltsi pressiesindaja Kristiina Sauväli, kes kirjutas kordaläinud suusapäevast lühikese ülevaate.

Sindi suusaraja 2. võistlus, fotode autor KATI VAAS

OÜ After Ski juhatuse liige Kalmer Jürima on raja hooldaja, üks võistluste peakorraldajaid, sponsor ja võistluste teadustaja. Foto autor URMAS SAARD

Sindi suusaraja 2. võistlus, foto autor KATI VAAS

Suusatamine on spordiala, mille harrastamiseks puuduvad vanusepiirid. Sindi suusavõistluse noorim osaleja oli kõigest 4-aastane Tom Lainet ja vanim võistleja 72-aastane Ain Uusna. Kõige enam võistlejaid oli noorte vanuseklassides ja selle üle on spordivõistluse korraldajatel vaid heameel. Võistluste ühe korraldaja, SK Kalju spordiklubi esindaja Indrek Sauväli sõnul ongi eelkõige just see tore, et lapsed ja noored suusatada oskavad ning seda ala armastavad: “ Lumised talved ja head treeninguvõimalused kodu lähedal on uusi harrastajaid suusatamise juurde toonud ja see on ainult tervitatav.”

Sindi suusaraja 2. võistlus, foto autor KATI VAAS

Korraldajad rõõmustasid ka arvukalt kogunenud pealtvaatajate üle ja julgustasid kohalikke spordisõpru järgmisel aastal võistlustel osalema. Indrek Sauväli: ”Ilm õnneks soosis meid ning osalejaid oli parasjagu palju. Väga palju suuremaks ei saa võistlust enam ajada, sest rada seab omad piirid ja rajakvaliteet sõltub paljuski osalejate arvust ja oskustest. Taoline võistlus sobib hästi just harrastajatele. Paljud harrastajad ehk pelgavad ise võistelda, kuid selleks pole mingit põhjust. Ka pühapäevasuusatajale pakub võistlus väikest vaheldust rutiinsele trennile ja annab võimaluse ennast testida ja oma arengut märgata.”

Sindi suusaraja 2. võistlus, foto autor KATI VAAS

Suusavõistluse esimese stardi andis ürituse eestvedaja ja rajamister Kalmer Jürima kõige pisematele suusatajatele. Kuus kuni seitsmeaastast põnni läbisid hanerivis vapralt umbes 400 meetrise pargiringi. Rajalolijatele elasid raja kõrval kaasa pöidlahoidjad, finishijoone taga ootas pisisuusatajaid magus auhind ja diplom ning nii mõnigi noorsportlane sai anda oma elu esimese teleintervjuu.

Järgmisena selgitasid paremusjärjestuse poisid-tüdrukud ja noormehed ning neiud. Noortesõitudes tegid eelkõige ilma Jõulu suusaklubi noored, kuid konkurentsi pakkusid vägevalt ka Sindi noored suusatajad. Sindi kõige sportlikumaks klassiks võib pidada Sindi Gümnaasiumi 4a klassi, millest osales suusavõistlustel neli poissi.

Viimasena said starti mehed ja naised, kes võistlesid 5,8 km distantsil kahes vanuseklassis. Meeste põhiklassis kaitses eelmise aasta esikohta Marek Sander ning veteranidest Meelis Kukk. Meeste klassikasõidu parim oli Jüri Juurikas.

Naiste parim Sindi suusarajal 5,8 km vabastiilisõidus oli  Anni Rava Sindist ja klassikasõidus Merje Luik Torist. Suurepärase sõiduga saavutas 2. koha sintlane Siiri Kukk. Kuigi kohalikke naisi oli end võistlusele kirja pannud teisigi, ei osutunud paraku kõikide võistlejate suusad ilmastikuoludele sobivaks ja nii mõnigi pidi kahetsusega vastu võtma loobumisotsuse.

Klubidest oli arvukamalt esindatud Pärnu Kalevi Sõudeklubi, Jõulu Suusaklubi, Pärnu Kalevi Aerutajate Klubi, Pärnu Sõudeklubi ja SK Kalju Rattatiim.

Autasustamise ootel sai kohapeal sooja teed juua ja supil ning grill-lihal hea maitsta. Kõikide võistlejate vahel loositi välja OÜ After Ski poolt välja pandud sportlikud auhinnad.

Võistluste peakorraldajad olid Indrek Sauväli (SK Kalju), Kalmer Jürima (OÜ After Ski) ja Aigar Raja (Sindi Sõprade Selts). Suusapäeva aitasid läbi viia Priit Kask, Kadi Kalmus, Mart Nõmm ja Sindi Sõprade Seltsi liikmed.

Võistluse tulemustega (lõpuprotokollid) saab tutvuda: www.sindisobrad.ee

Võistlustel tehtud fotosid saab näha siia klikkides

Samal teemal:

Sindi suusaraja esivõistlus sai peetud

Sindis alustati kaevetöödega

Monday, January 31st, 2011

Mati Mettus uudistab varajasel hommikutunnil Sindi ühisveevärgi ehituse viimase etapi algust

Sindi ühisveevärgi ehituse plakat

Mati Mettus: „Midagi pole tulnud ilma omavalitsuse poolse initsiatiivita ja järjekestva pingsa tööta. Kui poleks olnud töökat meeskonda, endist abilinnapead Rein Arikot ja Ranno Mellise taolist väga head koostööpartnerit, siis ei saaks me täna koos linnarahvaga rõõmustada, et töö hakkab käega katsutava tulemuseni jõudma.“

Töödejuhataja Mario Pärn

Enne kaevetöid tehakse vajalikud mõõtmised

Vastavalt Sindi Linnavalitsuselt saadud kaevetööde kooskõlastusele võib Water Ser Lääne-Eesti OÜ sulgeda alates tänasest linna tänavaid, kus alustatakse vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisega. Sindi abilinnapea Marko Šorin selgitas, et lepingu järgi kohustatakse tööde teostajat tööpiirkonda jäävaid elanikke teavitama paar-kolm nädalat enne kaevetööde algust. Vajalikku infot jagatakse tööde käigu kohta linna ajalehes ja veebi teadetes. Möödunud nädalal jõudsid teated elanike postkastidesse.

Aigar Raja (vasakul) püüab leida metalliotsijaga koordinatsioonipunkti

Täna hommikul alustati Raudtee ja Piiri tänava nurgal, järgnevalt suundutakse Piiri, Põllu ja Pärna tänavatele. Üldse paigaldatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikke 55-el tänaval 49 kilomeetri pikkuselt ja ehitatakse 16 reoveepumplat. Ehituse kestvuse tähtaeg algas 11. jaanuaril ja lõpeb täpselt 22 kuu möödumisel. Seega on ehitustöödele määratud 660 päevast kulunud juba 20 päeva. Water Ser Lääne-Eesti OÜ töödejuhataja on Mario Pärn.

Tööde kogumaksumus on käibemaksuta üle 4,5 miljoni euro (ca 71 miljonit EEK-i).

Kaevetöödega alustatakse Raudtee ja Piiri tänava nurgal

Tehnikat tuleb juurde

Töödega alustatakse Mario Pärna suunamisel

Koordinatsioonipunkt on leitud, mõõdistust teeb Aigar Raja

Täna hommikul tööle sõites tegi Mati Mettus väikese haagi sisse, et oma silmaga kaeda suure ettevõtmise jõudmist sellisesse etappi, kus pikk asjaajamiste käik on jõudnud kopa maasse löömise hetkeni. „Kohe ei suudagi meenutada päris algust. Igal juhul Ranno Mellisega, kes on praegugi suurprojekti juht, alustasime Sindi Linnavalitsuse ja selle alluvuses oleva Sindi Veega meeldivat koostööd vist juba 2004. aastal. Ranno Mellis töötas projektijuhina 17 väikelinna programmi juures, millega tegeles OÜ Ekoekspert,“ püüdis Mati Mettus ootamatule küsimusele asjaajamiste alguse kohta mingit pidet mälus otsida. „Ühisveevärgi rajamise murdepunktiks kujunes tol ajal parasjagu vastandlikke arvamusi tekitanud reovee peapumpla linnale tagasi ostmine Qualitexi käest. Mõistsime tookord, et linna üldise kanalisatsioonivõrgustiku häireteta funktsioneerimine on eeskätt ikkagi munitsipaalhalduses mõeldav, mitte ei pea asjaga tegelema ettevõte, kellel kanalisatsiooniteenuste pakkumisega väga vähe ühist,“ meenutas Mettus olulise sammu astumist, sest just tähtsa sõlme munitsipaalomandisse võtmine tegi alles võimalikuks 17 Eesti väikelinna vee- ja kanalisatsioonimajanduse renoveerimise programmiga ühinemise. „Nimetatud programmi koosluses saime monofunktsionaalsete asulate programmiga ca 300 000 krooni toetust Qualitexilt rajatiste väljaostmiseks,“ rääkis Mettus, kes selgitas ostu juures peamist, et ilma munitsipaalomandisse tulekuta poleks olnud mõeldav osaleda 17 Eesti väikelinna vee- ja kanalisatsioonimajanduse renoveerimise programmis. Mettuse sõnade kohaselt rajati selle programmi abil veetoru Reiust Sinti ja pumbajaam ühendati olemasolevasse võrku.

Ohutuse tagamiseks vajalik rakis, et kaevetööde käigus ei toimuks varinguid

„Esimesi töid rahastasid taanlased, nüüd saab kasutada Euroopa Liidu toetust, aga midagi pole tulnud ilma omavalitsuse poolse initsiatiivita ja järjekestva pingsa tööta ja kui poleks olnud töökat meeskonda, endist abilinnapead Rein Arikot ja Ranno Mellise taolist väga head koostööpartnerit, siis ei saaks me täna koos linnarahvaga rõõmustada, et töö hakkab käega katsutava tulemuseni jõudma,“ on endine Sindi linnapea tänulik tegusatele inimestele, kellega ta sai pikalt väga vajalikke arendusi linnas kujundada.

Sindi ühisveevärgi ehituse esimese päeva tegemine jätkus freesimisega õhtupimeduses

Käsiloleva projekti teostamine on Sindi linnale kui tellijale teiste analoogsete kõrval praegu juba kolmas. 2009. aasta suvel kirjutasid Sindi Linnavalitsus ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) omavahel sõlmitud laenulepingule alla, mis kindlustas ehituseks tarviliku linnapoolse rahastamise.

Ranno Mellise korraldamisel läbi viidud projekteerimishanke võitis AS Sweco Projekt, kelle töö valmis 2010. aasta varakevadel. Selle järel korraldati ehitushange ja loodeti alustada kaevetöödega juba läinud aasta kesksuvel – seda juhul, kui pakkujate vahel vaidlema ei hakata. Paraku läks teisiti ja rohkete punnimiste tulemusel kandus tööde algus hoopiski käesolevasse aastasse, sest alles jõulukuu 20. kuupäeval allkirjastasid Sindi Vesi AS juhatuse liige Ants Tormilind ja OÜ Water Ser Lääne-Eesti juhatuse liige Argo Auväärt Sindi linna vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis-ehitustööde lepingu.

*

*

Samal teemal:

Algab Sindi ühisveevärgi ehitus

Sindi ühisveevärgi ehitus võib alata

Riided tasuta kätte

Sunday, January 30th, 2011

Domino OI OÜ hoone ruumid on leidnud enne suurte  ümberehitustöde algust  heategevusliku rakenduse

Täna jätkati Urmas Elmi poolt algatatud tasuta riiete jagamist. Heatahtlikku tegevust toetab Domino OI OÜ ja paljud vabatahtlikud abilised.

Kellegile kasutuks muutunud riideese võib leida korduvkasutuses uue elu

Raivo Nažarov on vabatahtlikuna abis

Küllike Kuld abistab vabatahtlikuna

Täna kella üheteist paiku Domino majja sisenedes lugesin huvi pärast inimesed kokku. Viiekümneni jõudes läks lugemine sassi. Maja perenaine ja Domino OI OÜ juhatusel liige Piret Pool ütles, et väljakuulutatud kella kümne asemel avati nii eile kui täna hommikul uksed juba tund aega varem, sest rahvas kogunes maja juurde väga varakult. Piret Pooli kirjeldusest selgus, et täna hommikul polevat esimestel tundidel olnud võimalk üldsegi laudade vahel liikuda, set inimesi oli sedavõrd palju. Järelikult võis tunglejaid olla mitu korda enam kui keskpäeva paiku. Eile võis külastajaid olla vabatahtlike hinnangul vähemalt poole tuhande ümber. „Algselt oli kavandatud riiete jagamist kella kolmeni, aga ega ma saanud inimesi hakata jõuga välja ajama,“ rääkis esimesest päevast Piret Pool, kes pääses koju alles pärast poolt viite ja arvas, et ega tänagi kergemini pääse.
Samasugust ettevõtmist soovitakse korrata lähema kuu-pooleteist pärast uuesti. Vahepeal kogutakse ja sorteeritakse. Midagi ei saa päris niisama kottidest välja puistata. Iga ese tuleb üle vaadata, et oleks puhas ja korras, sorteerida liikide järgi, uuesti pakendada, siis kohale toomise järel uuesti välja võtta ja laudadele valimiseks välja panna. Loomulikult ei jõua kõike üks inimene üksinda teha. Täna olid vabatahtlikena abiks Raivo Nažarov, Küllike Kuld ja Ülo Mitt, aga abiliste hulk on tegelikult palju suurem.

Piret Pool rääkis, et riideid ei tulda mitte üksnes saama, vaid soovitakse ka tuua. Sellepärast on saanud mõtteaineks kasutatud riiete korduvkasutusse suunamise keskuse loomine.

Samal teemal:

Toimeabist perekeskuse loomiseni

Toimeabist perekeskuse loomiseni

Saturday, January 29th, 2011

Täna ja homme jagatakse kella 10.00-st kuni 15.00-ni Sindis, Pärnu mnt 26 hoones (muuseumi kõrval olev maja) kasutatud riideid kõigile soovijatele täiesti tasuta.

Kohtumised Urmas Elmiga toimuvad alati väga siira ja südamliku naeratuse saatel

Toimeabi osutab Urmas Elmi ja tema tegevust toetab Domino OI OÜ, kes andis võimaluse riideid ladustada ning jagada oma majas, kus peatselt loodetakse alustada kavandatava eakate hooldekodu ehitustöödega. Domino juhatuse liige Piret Pool on ka ise juba mitmeid päevi humanitaarabi ettevalmistavate tegemistega hõivatud olnud. Veel on abiks Sindi Linnavolikogu liige Liia Oras ja mitmed teised tublid inimesed, kes soovivad tagasihoidlikult end tutvustamata jätta.

Küsisin Urmas Elmilt, kas heatahte tegevus on tingitud mõnest isiklikust raskest elukatsumusest või ongi taoline tegevus saanud lihtsalt tema elustiiliks? „Minu elustiil on inimesi aidata,“ vastas Elmi, kes eelmise aasta novembris sulges Sindis kasutatud rõivaste äri. „Kuigi ma töökohustuste tõttu olen sunnitud kodulinnast eemal viibima, olen ma sellegipoolest südamega Sindis,“ rääkis Soomes komandeeringus töötav mees ajutise loomuga perioodist oma elus ja soovist välismaalt naaseda uute kogemuste ning suhete võrra rikkamana. Tagasi tulles soovib ta jätkata sellega, mis on juba mõnda aega mõtteis idanenud ja uute võimaluste avanedes viia teoks ammuse kavatsuse. Nii ei ole varem kõneldud ideed kuhugile kadunud. Elmi ütles, et ükski mõte pole maha maetud ja allaandmise mõtteid pole ta iialgi mõlgutanud. Jutt käib perekeskuse loomisest.

Samal teemal:

Sõna saab Urmas Elmi

Kasutatud asjad nihkuvad Sindi keskusele lähemale

Sindi vajab perekeskust

Homerin Gaétan tuli vabatahtlikuna Pärnusse

Friday, January 28th, 2011

Alates käesoleva nädala esmaspäevast töötab vabatahtlikuna Pärnus Nooruse Majas prantsuse noormees Homerin Gaétan, kelle kodu asub Albertville’s. Pärast kolme õpinguaastat Grenoble’i poliitika instituudis (Institut d’Etudes Politiques) otsustas ta teha õppetöös katkestuse ja tulla Eestisse vabatahtlikuna praktikale. Töö kestab kuni järgmise õppeaasta alguseni.

Homerin Gaétan kirjutas selguse mõttes olulisematele mõistetele igaks juhuks sulgudesse juurde ka eestikeelse tähenduse

Homerin Gaétan räägib, et alustas töö otsingut Ungarist, kuhu saatis mitmeid kirju ja CV-sid. Millegipärast jäid eranditult kõik kirjad vastuseta. Seejärel proovis ta ühendust saada Eestiga. Kohe selgus, et Eesti on väga hea kirjaoskusega riik, kus osatakse inimesi mõista ja nende ootustele vääriliselt vastata. Euroopa Vabatahtlike Teenistuse (European Volunteering Service) koordineerimisega tegeleva Euroopa Noored Eesti Büroo vahendusel tutvus Nooruse Maja juhataja Uudo Laane Albertville’st pärit üliõpilasega, kelle ülikooliõpingud on keskendunud kultuuripoliitikale. Ühiselt koostati koostööprojekt, millesse Uudo Laane kirjutas sisse enamiku Homerin’i soovidest ja nii ongi jõutud järgmisele koostööle uue vabatahtlikuga. Projekti rahastab Euroopa Liit.

Uudo Laane meenutab rahvusvahelisi hansapäevi Pärnus ja näitab, et selle mälestuseks on üks suur õun ka Noruse Maja õuel

„Uue töötaja sobivus kollektiivi on alati olnud paras loterii,“ tunnistab Uudo Laane kõhkluseid, mis paratamatult valikute tegemisega kaasnevad. Eriti keeruline on kaugelt tuleva töötaja valimine kui pole väga palju võimalusi tema tausta uurimiseks. „Õnneks on tänapäeval siiski võimalused ka kaugjuhtimise teel omale töötajat valida suht head ja ilmselt tänu sellele on mul õnnestunud teha taas õige valik,“ on suurte kogemustega Uudo Laane järjekordse õnnestunud valikuga rahul. Nüüdseks on Nooruse Majal olemas ka varasem tulemuslik vabatahtliku töö rakendamise kogemus. Uudo Laane loodab naljatamisi öeldes, et sellelt kogemuselt edasi minnes suudetakse vabatahtlikult võtta kõik mis võtta annab. „Seda loomulikult positiivses mõttes ja samas pakume talle vastu huvitavat elukogemust, mis võimaldab siit koju naastes võta kaasa tõsise konkurentsieelise,“ lisab juhataja selgituseks juurde ja esitab esitatud väite tõestuseks fakti, et nende eelmine vabatahtlik Floriane Rigaud juhib praegu edukalt Prantsusmaal ühe väikese teatri köögipoolt. Floriane korraldab ringreise, suhtleb sponsoritega ja maksab palka. „Suhtleme siiani väga aktiivselt ja juba sel suvel kavatseme väikese seltskonnaga talle külla minna,“ räägib Uudo Laane eelseisvatest plaanidest, millega soovitakse jätkata koostööd ka esimese vabatahtliku töötajaga.

Homerin Gaétan ja Uudo Laane Nooruse Maja ees

Homerin’i töö saab olema enamvähem samasugune nagu see oli Florian’i puhul. Täna alustas Homerin tööd Nooruse Maja näitetrupiga, tulemas on prantsuse kultuuri tutvustav õhtu. Ka Homerin õpib Pärnut ja selle ümbrust tundma selliselt, et suudab järgnevatel kuudel iseseisvalt korraldada välismaalastele ekskursioone. Samal ajal õpib ta tundma eesti kultuuri ja vahendab seda oma kodumaale. Uudo Laane lisas, et Homerin on enne Eestisse saabumist teinud ära väga põhjaliku kodutöö ja tutvunud kättesaadava kirjanduse kaudu meie kultuuri ja ajalooga. Täna teda külastades märkasin Homerin’i töölaual arvuti kõrval raamatut mille kaanelt lugesin: „PARLONS ESTONIEN“, Paris, 1993. Kui ta paberile kirjutas olulisi andmeid enda kohta prantsuse keeles, siis kõige olulisematele asjadele märkis Homerin igaks juhuks sulgudesse ka nende mõistete eestikeelse tähenduse.

Samal teemal:

Floriane tutvustas prantsuse kultuuri

Floriane Rigaud tunneb end Pärnus ja eestlaste keskel väga hästi

Valmistutakse I üleriigiliseks rahvamajade messiks

Pärnakad soovivad oma leiba

Thursday, January 27th, 2011

Vaatamata poolesaja piketeerija tänasele nõudmisele otsustas Pärnu Linnavolikogu mitte toetada Eino-Jüri Laarmanni algatatud eelnõud, mis teinuks linnavalitsusele ülesandeks Pärnus leivateo jätkamiseks vajalike lahenduste ja võimaluste otsimise.

Mati Kuusk paigaldab sõnakaid plakateid volikogu hoone ette lumevalli

Rahvas on kogunenud oma pahameelt väljendama

Pärnu Linnavalitsuse avalike suhete nõunik-teenistuse juhataja Maria Murakas-Ollo peab piketeerijatega nõu.

Rohkem kui pool tundi enne tänast Pärnu Linnavolikogu istungi algust hakkasid esimesed linnakodanikud kogunema Nikolai tänavale, kus avaldati Cibuse leivatootmise lõpetamise pärast rahulolematust. Samad plakatid, mida kasutati 20. jaanuaril Cibuse tootmishoonete juures Suure-Jõe tänaval, torkas ühiskondlikku survegruppi juhtiv Mati Kuusk seekord volikogu hoone vastas üle tänava olevasse lumevalli.

Mati Kuusk ei suuda olukorraga leppida

Peamine kõneleja umbkaudu 50 inimese ees oli Mati Kuusk, kes rääkis kõrgendatud häälel ilmse suure pettumuse ja pahameelega, et tema seisukohalt olevat Cibuse leivatehase likvideerimine olnud petuskeemil toimetatud pikalt ettevalmistatud tehing. Varem olevat enamvähem sama skeemi eeskujul likvideeritud mitmed teisedki Pärnu tööstused. Olenemata sellest, kuivõrd põhjendatud süüdistused poleks, on vääramatult tõsi see, et Pärnus pole enam lihakombinaati, piimakombinaati, õlletehast ja nüüd ka leivatehast.

Märgukirjale allkirjade andmine

Teine küsimus on omavalitsuse osa nende ettevõtete kadumisel Pärnu tööstusmaastikult. Kuid Mati Kuusk on kindlalt veendunult seda meelt, et linnavalitsus ja linnapea oleksid pidanud jõulisemalt sekkuma Rein Kilgi otsusesse ja takistama leivatööstuse tegevuse lõpetamist. Teravalt kritiseeris Mati Kuusk ka praeguse leiva kvaliteeti, mis pole enam kaugeltki võrreldav varajasemate aegade toodanguga. Lisatud konservandid on muutnud leiva maitseomadused vastuvõtmatult puiseks ja maitsetuks, mis ei sarnane enam kaugeltki algsete Pärnu leiva retseptidega. Samuti kaob jäävalt minevikku võimalus saada ahjusooja leiba ja saia, millega pärnakad olid seni väga harjunud. Kaugelt Tartust toodava leivahinna tõus kalli transpordi tõttu on vältimatu ja nii peavad pärnakad harjuma mõttega järjest kallineva ja kvaliteedilt halvemaks muutuvast leivast-saiast.

Rein Kilk, kes kumbagil rahvakogunemisel ei osalenud, on põhjendanud Pärnus leiva-saia küpsetamise lõpetamist kahjumiga, mida siinne tootmine tekitavat.

Peeter Saunpere kuulab kodanike muret

Eino-Jüri Laarmann 20. jaanuaril leivatehase juures, võttis leivast kõneldes mütsi peast

Nende teadmistega protesteeriti ligemale poolesaja töökoha kaotamise ja leivatööstuse sulgemise vastu, ühtlasi avaldati toetust volikogu liikme Eino-Jüri Laarmanni algatatud eelnõule, mis oleks pidanud Pärnus leivateo jätkamiseks tegema linnavalitsusele ülesandeks lahenduste-võimaluste otsimise. Kuna istungilt puudus 8 saadikut ja 4 linnavolinikku jäid ükskõikseks, siis ei leidnud Eino-Jüri Laarmanni esitatud eelnõu 10 poolt ning 11 vastu antud häälega volikogu liikmete enamuse toetust.

Inimesed raekoja vestibülis; allkirjad kaenla all astub Mati Kuusk trepist üles rõdule volikogu istungit jälgima

Nii palju inimesi näeb harva volikogu istungit jälgimas

Volikogu liikmed istungite saalis

Kuigi enamus volikogu liikmeid vältis kodanikega vahetut kohtumist, astusid siiski mõned ka rahva sekka. Planeeringukomisjoni aseesimees Peeter Saunpere oli üks neist vapratest, kes kogu pahameele laviini vastu võttis. Üks ägedamalt esinenud vanem proua vehkis koguni murtud leivapätsiga volikogu liikme ees ja päris nõudlikul toonil volikogu liikmelt aru. Kaugemal peatunud või targu vaikselt peauksest hoonesse astunud volikogu liikmed pääsesid suuremast saunast ja etteheidetest.

Mati Kuusk kutsus enne istungi algust inimesi allkirju andma märgukirjale, mis toetab linnas leiva- ja pagaritööstuse taastamist. Survegrupi eestvedaja seadis eesmärgiks koguda vähemalt 300 allkirja, mis oleks ca 1% Pärnu volikogu valijate üldarvust. Täna õnnestus tal sellest arvust koguda kümnendiku osa, kuid loodab kindalt puuduva osa allkirju veel juurde saada, et need siis korraga volikogule üle anda.

Samal teemal:

Pärnus avaldati meelt leivatööstuse sulgemise vastu

The Tuberkuloited – 20!

Thursday, January 27th, 2011

The Tuberkuloited esinemine 2010. aastal Pärnu pubis Viies Villem

9. aprillil toimub Sindi Seltsimajas kontsert, millega tähistatakse ansambli The Tuberkuloited 20. aastapäeva. Kontserdil esinevad The Tuberkuloited, Sõpruse Puiestee, Kulo, Ivo Orav e. Belka, Mikropragu, Against the, Telly Addicts jt. Juubelikontsert peetakse ainult Sindis ja seda kusagil mujal Eestis ei korrata!

Suure sünnipäevakontserdi mõtte algataja on Taavi Burket, kelle lähedased sõprussuhted Sindi meestest koosneva ansambli liikmetega kestavad juba pikka aega. Ansambli koosseisus pole ta küll mänginud aga helitehnikuna siiski abistanud. Seega täiesti oma mees, kes teab The Tuberkuloited elust ja tegevusest mõndagi rääkida alates sellest ajast kui tema kätte sattus 1994. aastal väljaantud esimene kassett „Klassiõhtu“. Nüüdseks on kassette ja CD-id valminud terve tosin ja üks DVD

Ansambli The Tuberkuloited viimane esinemine Sindis toimus 2010. aasta jaanilaupäeval lauluväljakul, fotode autor on MAARJA BURKET

The Tuberkuloited alustas 1991. aastal Sindi linnas. Nime valikul sai suunavaks menukas punk-bänd The Exploited, mis kuulus ansambli esimeste liikmete lemmikute hulka. Praegusesse koosseisu kuuluvad ennekõike ansambli juht ja enamike lugude autor Alar Aigro, kes ühtlasi ka mängib soolo ja basskitarri või laulab, samuti laulja Indrek Raadik (Summer), kitarrist Margus Jürima (Jux), süntesaatoril Meelis Laidvee (Laits) ja trummidel Olav Kund (Olku). Varem on ansamblis osalenud veel lauljana Sander Mets, kitarristina Ivo Orav (Belka) ja Meelis Tauk, basskitarril Andrus Uutsalu, trummidel Eimel Kaljulaid ja Marek Piigert.

Viimati möödunud aasta jaanipäeval Sindi lauluväljakul esinedes arvas Aigro, et tal on valminud umbkaudu 100 lugu. Teksti autorite hulgas on siiski teisigi nagu Liisi Ojamaa, Tõnu Trubetsky, Andres Aule, Vallo Nuust, Ülo Järmut ja teised. Aigro enda hinnangul on rahva hulgas kõige populaarsemaks muutunud ”Põhjamaa neid”, kuid samal ajal on saanud ansambli suurim hitt „Lilleke rohus“ ka justkui The Tuberkuloited nimetuse sünonüümiks, sest just selle looga seostatakse seda ansamblit kõige enam. Tuntuimatest lugudest võib veel nimetada: “Süsimust roos”, “Veneetsia tume öö”, “Näkineiud”, “Tantsin valssi”, “Tinasõdur”, “Raadio”. Üks kõige uuemaid lugusid peaks olema “Punaste ööde linn”.

Sindi Linnavalitsuse teabespetsialist Viktor Kaarneem ütles eelseisva konterdi kohta, et The Tuberkuloited toetajatele tänukummardust tegevate muusikute ja ansamblite esinemise õhtut juhib ja räpib Tommyboy ehk kodaniku nimega Toomas Tilk. Sindi Rocki raames toimuva sündmuse korraldajad on Sindi Seltsimaja, Sindi Linnavalitsus, Sindi Sõprade Selts ja ideeautor Taavi Burket. Piletid tulevad müügile Sindi Seltsimajas alates 1. märtsist.

Lisainformatsiooni saabTaavi Burketilt: 56643484; taaviburket@hot.ee

Šotimaa – maa kaunite ja kõrgete mägede vahel

Thursday, January 27th, 2011

Möödunud aastal ligemale viis kuud Šotimaal elanud ja töötanud naine, kes soovis nähtust muljeid kirjutada, kasutab tagasihoidlikkusest varjunime ehkki fotol on autor sama isik.

Erika Ingeri Kruus

Inimene kes pole just palju saanud kaugetes maades ringi rännata ja satub esimest korda näiteks sellele maale, võib saada lausa kultuurišoki. Astudes lennukist maha ja suundudes bussi peatuse poole, võib esimese asjana auto alla sattuda kui keegi pole eelnevalt tutvustuseks või meeldetuletuseks üle korranud et sellel maal kehtib parempoolne liiklus. Ja see on üks asi millega on suhteliselt raske harjuda – algatuseks.

Šotimaal on võrreldes Eestimaaga tavainimese pilgu läbi palju asju erinevaid, šokeerivaid,
üllatavaid, jahmatavaid. Kui teie eesmärk on sõita lennujaamast näiteks Forfari nimelisse väikesesse linnakesse siis selleks kulub üle kolme tunni ja kolm bussi (kõigepealt lennujaamast Glasgow linna, sealt edasi Linna nimega Dundee ja lõpuks väikesesse ja väga mägisesse Forfarisse) – ja lausa terve ekskursioon mööda väga vahelduvaid maastikke, mööda teid mille mõlemat kätt kõrguvad graniitkiviseinad kaetud rohelise võrguga. Selliseid seinu on lausa pikalt. Eemal paistavad kõrged, lausa sinakad mäed , metsatukad ja maastik mis
varieeruvad lausa kõrvuti erinevates värvitoonides – rohelised, pruunid või pruunikad – olenevalt sellest milline on päikesekiirte mäng neil ja millised on parajasti varjud. See pilt on äärmiselt lummav ja isegi jahmatav. Ja kui jääda silmitsema metsatukkasid siis tundub eemalt, ka bussiaknast vaadates et lausa kogu loodus on inimkäte poolt väga hoolitsetud.
Ja see pole veel üldse kõik! Meie, eestlased, oleme harjunud ehitama kõrgeid maju, olgu need siis eramud või kõrgemad hooned. Suhteliselt vähe kohtab meie maal väikesi või lausa pisikesi elamuid. Šotimaal esimest korda viibides või seal ringi sõites hämmastab lausa tõsimeeli kõigepealt kohalik arhidektuur ja järgmiseks lausa pisitillukesed majakesed. Esmapilgul on lausa imelik vaadata ja mõelda et kuidas inimesed sellistesse lausa päkapikumajadesse küll ära mahuvad. Tõesti, väga imelik ja kohati lausa naljakas on selliseid elamuid vaadata. Ja mitte ainult eramud pole väikesed vaid ka 2-3 korruselised majad on väiksemad ja kuidagi antiiksemad või arhailisemad. Aga samas on pilt ka maru armas. Ja siis veel õied. Nii põõsastel kui lilledena. Tohutult!!! Kohati võtab lausa silme eest kirjuks, eriti just eri värvi rohelised põõsad ja kollased õied. Mõni inimene võiks lausa öelda selle kohta et niisuguse pildiga peab esmalt harjuma et selles tõelist ilu nägema hakata.

Kuid – seda maad iseloomustavad siiski eelkõige suured ja väga kaunid mäed, eemalt
vaadates ja selle maa eriline traditsioon meeste puhul – kiltid. Neid on lausa poodides müüa täiskomplektidena, mis sisaldab ka ehteid. Ja muidugi on lausa omaette vaatepilt kui mõni mees siis sellises riietuses tänava peal vastu tuleb – saapad jalas, sokid nendest välja paistmas ja siis karvased sääred välkumas, sest kilti seelik ei ole väga pikk. Võõramaalasel on eriti jaheda ilmaga selliselt riietatud meest üsna külm vaadata. Šotimaa ilmad on üldse päris heitlikud ja erilist sooja armastav inimene ei saagi seal pikalt õhukeste riietega käia.

Ja ometi, ja ometi – ka see pole veel kõik. Peale selle et sellel maal inimeste eest üldse rohkem hoolitsetakse, kauplused on täis asju millest Eestis eriti või üldse unistadagi ei oska, on sellel maal lausa eriline kujukeste kultus. Neid on lausa sõna tõsises mõttes väga palju ja väga, lausa fantastiliselt ilusaid. Nende kujukeste detailid on lausa peensusteni välja toodud ja nad on tõesti võrratud!!
Ja veel üks oluline faktor seoses inimeste eest hoolitsemisel on see et kui tahad näiteks Galgow linnast bussiga mingisse teise linna sõita ja juhtub et buss läheb inimesi täiesti täis siis organiseeritakse teine buss juurde kohe et inimene saaks oma sihtkohta, aga see on siis kui pilet on ette tellitud aga tahtjaid on ikka palju. Niisiis, inimese eest hoolitsemine ja mitte ükskõiksus!

Šotimaast kui võrratute mägede maast võiks veel paljugi kirjutada kuid on midagi mida tahaks eriliselt välja tuua ühe tavakodaniku esmamulje põhjal. Ja nimelt lausa kaks asja – sealt tagasi tulles võid avastada üsna ootamatult et sulle meeldib eestlase vaoshoitus ja isegi mingil määral enesessetõmbunud iseloom, kuid teiseks! Ja olulisem on see et kuigi me oleme väike rahvas, meid ei ole väga palju siis seda enam võiks meie oma, kohalik valitsus rohkem hoolida oma rahvast, saada lihtsamate vahenditega aru tavainimese muredest ja meie kakskeelsuse probleem võiks leida oma lahenduse ehk hoopis teist või teisi teid pidi.
Kuulakem rohkem oma rahvast, valimised on tulemas, ja ehk leiame kord selle tee kuidas teha kahest planeedist üks – ehk siis valitsus kuulab rahva häält ja talitab vastavalt sellele mitte ei suru oma põhjendamatut tahtmist peale, on see siis mis teema iganes.

Hoidkem ja mõistkem üksteist rohkem!!

Erika Ingeri Kruus

Talvine perespordipäev

Wednesday, January 26th, 2011

Laupäeval, 29. jaanuaril kell 11.00 oodatakse Paikuse rahvast spordikeskuse juurde lõbusale talvisele pereüritusele.

Paikuse põhikooli parempoolses tiivas asub suur spordihoone

Kogunemine ja võistlejate registreerimine toimub Paikuse võimla juures. Valla kultuuritöö spetsialist ütles, et päeva läbiviijateks on spordikeskuse juhataja Roland Simanis ja Vahur Reiman. „Nemad mõtlesid välja ka lumised vigurvõistlused lastele ja täiskasvanuilegi. Kavas on kelguteatevõistlused, võrkpall linaga, köievedu jäälumel,täpsusvisked jne.,“ rääkis Riivits napisõnaliselt sündmusel toimuvast ja jättis rohked üllatused kohale tulevaid inimesi ootama. Siiski lisas veel juurde, et osalejatele jagatakse sooja teed ja tublimatele on olemas ka väikesed auhinnad. Perede vahel, kes on osalenud aasta jooksul rohkem kui neljal rahvaspordiüritusel, toimub auhinnaloterii, mille peavõiduks on perepakett SPA-sse.

Sindi Lumelinn 2011

Wednesday, January 26th, 2011

Loodetavasti kestab rohke ja püsiva lumega talv täies elujõus veel ka veebruari keskpaigas. Sindi Linnavalitsuse teabespetsialisti Viktor Kaarneeme teatel korraldatakse Sindi Sõprade Seltsi eestvedamisel koos seltsimaja ja linnavalituse ühisel toetusel 12. veebruaril järjekordne lumelinna ehitus. Lund voolima oodatakse lisaks Sindi linna peredele, kooliklassidele, seltsidele, asutuste ja ettevõtete seltskondadele ka inimesi naabervaldadest ning samasugune kutse on välja hõigatud kaugematelegi huvilistele. Seltsimaja kõrval oleval väljal jätkub lund paljudele meistritele. Huvitavate mõttevisandite lumme vormimine algab kell 11.00 ja aega antakse teostuse valmimiseks kolm ja pool tundi, et selle järel saaksid osavõtjad endi poolse hääletuse tulemusel selgitada välja parimad võistlustööd. Lastele korraldatav lumememmede ehitamise individuaalvõistlus algab keskpäeval ja osalejate registreerimine toimub samal päeval vahetult enne voolimist. Teistel tuleb registreeruda hiljemalt 10. veebruari õhtuks elektronposti aadressidel pikkanu@hot.ee või kadi.kalmus@sindi.ee, samuti telefonidel 536 03552 ja 445 1890. Võistkonda lubatakse kuni 8 liiget. Korraldustoimkonna sõnul on vajalik lumekogus, vesi ja voolikud sündmuspaigal olemas. Tarvilikud tööriistad tuleb aga endil varuda: labidad, kühvlid, kellud, saed, panged, kastekannud.

Fotod meenutavad 2010. aasta Sindi lumelinna ehitust

Tööle!

Ürituse läbiviimine on siiski olulises sõltuvuses ilmastikust, seepärast palutakse jälgida ka Sindi Sõprade Seltsi kodulehte www.sindisobrad.ee ja Sindi Linnavalitsuse kodulehte www.sindi.ee. Täiendavaid teateid jagab Anu Pikk, tel 536 03552.

*

Samal teemal:

Anu ja Annika jätkavad lumelinna traditsioonidega

Galerii: “Sindi lumelinn 2010″

Pühapäeval ehitatakse Sindis lumelinna

Lumelinnad Sindi ajaloos